2-25-111190/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-111190

Tsiviilasi

Bondora AS hagi L. S. L. vastu võlgnevuse 4997 euro,

intressi 390,94 euro, lepingu haldustasu 66,08 euro,

sissenõudmiskulu 10 euro, maksehäireregistri teenuse eest

14,99 euro ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

6854,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja L. S. L. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista L. S. L.lt Bondora AS-i kasuks võlgnevus (põhinõue) 4997 eurot, intress

390,94 eurot, lepingu haldustasu 66,08 eurot, sissenõudmiskulu 10 eurot,

maksehäireregistri teenuse eest 14,99 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 117,47

eurot.

3. Välja mõista L. S. L.lt Bondora AS-i kasuks viivis 23,99% põhinõudelt (4997 eurolt)

aastas alates 6. juunist 2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

5. Toimetada tagaseljaotsus L. S. L.le avalikult kätte. Otsus loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud L. S. L. kanda.

2. Välja mõista L. S. L.lt Bondora AS-i kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 630

eurot, õigusabikulud 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu

summas 20 eurot.

3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb L. S. L.l tasuda Bondora AS-ile

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Bondora AS (hageja) ja L. S. L. (kostja) on sõlminud 09.12.2024 tarbijakrediidilepingu nr XXX,

mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 4997 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel

kohustus kostja tasuma intressi 23,99% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta. Lepingu

ülesütlemise avalduse esitamise päeval oli sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas

390,94 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 8.1. alusel on pooled leppinud

kokku, et viivisemäär on võrdne poolte vahel kokku lepitud intressimääraga ehk 23,99%

võlgnetavalt summalt aastas. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel kohustus kostja tasuma

hagejale igakuiselt haldustasu, milleks oli 4% laenusummast aastas. Kostja on jätnud tasumata

igakuise haldustasu summas 66,08 eurot, mis on arvestatud perioodi 08.01.2025 kuni 08.04.2025

eest. Lepingu p 9.3 alusel kannab laenuvõtja sissenõutavaks muutunud võla sissenõudmise kulud

ning hageja palub mõista kostjalt välja võla sissenõudmisega seotud kulud kokku 10 eurot.

Pooled on laenulepingu sõlmimisel leppinud kokku p-des 6.7, 6.8 ja 13.1, et laenuandja pakutava

lisatoote või -teenuse kasutamisel maksab laenuvõtja laenuandjale tasu laenuandja veebilehel

avaldatud hinnakirja alusel. Eelneva alusel palub hageja mõista kostjalt maksehäire edastamise

teate eest 14,99 eurot.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning leidis,

et hagis märgitud laenu andmisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ning

lepingujärgne krediidi kulukuse määr (38,25%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei

saa vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda,

et krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda

kohustust tagasi maksta. Hageja on esile toonud, et laenu andmise eel tuvastati kuu keskmiseks

sissetulekuks 2046,72 eurot ning arvestati keskmisteks kohustusteks (finantskohustused +

elatusmiinimum/majapidamiskulud) 614 eurot. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 31.05.2024

määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. Seega vastas

lepingu krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud

tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi

kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühine.

Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hagiavalduse ja 02.07.2025 esitatud hagi täienduse kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv

630 eurot ja õigusabikulud 360 eurot (käibemaksuta). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista

maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu summas 20 eurot.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas

360 eurot selgelt põhjendamatud. Arvestades esindaja (Elari Arjakas) eeldatavat tegelikku töö

mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks,

mis tuleb kostjalt välja mõista, 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 630 eurot, õigusabikulud 100 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluses tekkinud menetluskulu summas 20 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte

toimetada.

(allkirjastatud digitaalselt)