3-25-3472/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3472

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2025, Tartu

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus valduse läbivaatuseks loa

saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Taivo Rosi

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

(puudutatud isik) – X

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

2. Anda Politsei- ja Piirivalveametile tagantjärele luba eluruumi läbivaatuseks

aadressil XXX.

3. Asendada avaldatavas kohtulahendis füüsiliste isikute nimed ja aadressid

tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265

lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 15.10.2025 Tartu Halduskohtule taotluse saada

korrakaitseseaduse (KorS) § 51 lg 2 ja HKMS § 264 lg 2 alusel tagantjärele luba aadressil

XXX asuva Xi vastutusel oleva eluruumi läbivaatamiseks. Taotluse põhjendused on

järgmised.

1.1. 12.10.2025 kella 17.06 ajal laekus Häirekeskusele väljakutse, mille sisuks oli kadunud

3-aastane laps. Tartu linnas elav teataja oli usaldanud oma 3-aastase lapse nädalavahetuseks

bioloogilise isa kätte ja kokkuleppe kohaselt pidi laps ema juurde tagasi jõudma 12.10.2025

pärastlõunal. Lapse ema ja bioloogilise isa kokkulepe nägi ette ka seda, et laps viibib

nädalavahetusel koos isaga viimase ema elukohas yyy. Kui teataja 12.10.2025 pärastlõunal

lapse kohta isalt informatsiooni küsis, keeldus viimane last tagastamast, mistõttu palus teataja

3-25-3472

politsei abi. Teataja oli mures lapse heaolu pärast, kuivõrd isal oli harjumus tarvitada

narkootikume. Lisaks ei olnud isa ega laps sellel nädalavahetusel kordagi viibinud

kokkuleppelises kohas yyy. Politsei lahendas sündmust koostöös Sotsiaalkindlustusameti

lasteabiga. Kasutati mitmeid erinevaid meetmeid, alates asjaosalistega kontakti loomisest või

selle proovimisest, avalikus ruumis patrullimisest, mobiiltelefoni positsioneerimisest kuni

eluruumi läbivaatuseni. Valduse läbivaatus oli KorS § 51 lg 1 p 1 järgi aktuaalne, kuivõrd

esines piisav alus eeldamaks, et korteris võib viibida 3-aastane laps, kelle elu, tervis või

kehaline puutumatus on ohus. Eluruumi läbivaatamise otsuse tingis peaasjalikult eluline

teadmine sellest, et 3-aastane laps iseseisvalt enda heaolu kuidagi suunata ei saa. Kõnealuse

korteri ukse taga oli laste vihmavari ja esikus maas pehme mänguasi, mis andsid

politseinikule indikatsiooni, et otsitav laps võib korteris viibida. Lisaks näitas bioloogilise isa

mobiiltelefoni positsioneering aadressiks XXX ja selle lähiümbrust. Vahetus läheduses asuv

w korter oli politsei infosüsteemi andmetel elukohaks last enda käes hoidnud bioloogilise isa

uuele tüdruksõbrale Qle. Kõigele eeltoodule tuginedes võttis patrullpolitseinik vastu otsuse

korter läbi vaadata ja tegi selleks ettepaneku korteri valdajale Xle. Valduse läbivaatus toimus

ruumi valdaja X juuresolekul ja nõusolekul ning piirnes üksnes ruumide visuaalse

vaatlemisega.

KOHTU SEISUKOHT

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldusorganile loa

haldustoimingu tegemiseks. HKMS § 264 lg-st 2 tulenevalt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

3. KorS § 51 lg 1 sätestab, et politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan

võib valdaja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või

ruumi läbi vaadata, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi, väravaid või

kõrvaldada muid takistusi: 1) kui on alust arvata, et piiratud või tähistatud kinnisasjal, ehitises

või ruumis viibib isik, kellelt võib võtta seaduse alusel vabaduse või kelle elu, tervis või

kehaline puutumatus on tingituna tema abitust seisundist ohustatud; 2) kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või 3) kui see on vajalik seadusega või seaduse alusel

kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks

või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on valdust läbi

vaatava korrakaitseorgani pädevuses. KorS § 51 lg 2 järgi on isiku valduses oleva eluruumi

läbivaatus lubatud ainult läbivaadatava eluruumi asukohajärgse halduskohtu eelneval loal.

Kui halduskohtu luba ei ole võimalik taotleda vahetu kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse

tõttu, võib korrakaitseorgan valduse läbi vaadata ilma halduskohtu loata. Sellisel juhul on

korrakaitseorgan kohustatud loa taotlema tagantjärele. Kohtunik otsustab valduse

läbivaatuseks loa andmise või selle pikendamise HKMS-s haldustoiminguks loa andmiseks

ettenähtud korras.

4. Seadus ei näe ette, et valduse läbivaatuseks loa andmise menetlusse tuleks kaasata isik,

kelle suhtes sooritatud toimingule tagantjärele loa andmist otsustatakse, ega kohustust

otsustada asi kohtuistungil. Seetõttu lahendab kohtunik loa andmise taotluse kirjaliku

määrusega ainuisikuliselt kohtuistungit pidamata lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4).

5. PPA ametnikud vaatasid 12.10.2025 läbi X valduses oleva eluruumi aadressil XXX.

Valduse läbivaatuse protokolli (dtl 9–10) kohaselt oli meetme kohaldamise algusajaks kell

19.43 ja lõpuajaks kell 19.48. Protokolli märgitu kohaselt vaadati eluruum valdaja

nõusolekuta läbi KorS § 51 lg 1 p 1 alusel. Protokolli järgi oli PPA-l vajalik tõrjuda ohtu ning

PPA-l oli alust arvata, et korteris viibib politsei poolt otsitav 3-aastane laps ja ta võib viibida

abitus seisundis.

3-25-3472

6. Kuivõrd eluruumi läbivaatus on juba toimunud, tuleb kohtul kontrollida, kas täidetud on

KorS § 51 lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused kohtu poolt valduse läbivaatuseks tagantjärele loa

andmiseks. See tähendab, et kohus annab PPA-le loa valduse läbivaatuseks üksnes juhul, kui

kohus nõustub PPA hinnanguga, et esines alust arvata, et puudutatud isiku eluruumis viibis

isik, kelle elu, tervis või kehaline puutumatus oli tingituna tema abitust seisundist ohustatud,

ning eluruumi läbivaatuseks ei olnud võimalik eelnevalt taotleda halduskohtu luba vahetu

kõrgendatud ohu tõrjumise vajaduse tõttu.

6.1. Vastavalt KorS § 5 lg-le 2 on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse

hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine,

ning vastavalt KorS § 5 lg-le 1 on korrarikkumine avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi

või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. KorS § 5 lg 4 järgi on

kõrgendatud oht oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure

väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või karistusseadustiku 15.

peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo toimepanemise oht.

Vahetu oht on aga olukord, kus korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see

kohe algab (KorS § 5 lg 5).

7. Kohtule esitatud taotluse, valduse läbivaatuse teostamise otsustanud patrullpolitseiniku

14.10.2025. a ettekande (dtl 6–8) ja PPA lahendamisel olnud juhtumi kokkuvõtte (dtl 13–35)

põhjal leiab kohus, et PPA-l esines piisav alus arvata, et ametnike poolt otsitav 3-aastane laps

koos enda bioloogilise isaga (kes ei ole märgitud sünnitunnistusele lapse isana) viibis

puudutatud isiku korteris ning lapse elu, tervis või kehaline puutumatus oli tema abitust

seisundist tingituna ohustatud. Otsitava lapse ema oli pöördunud Häirekeskusesse 12.10.2025

kell 17.06, ta oli politseile avaldanud, et lapse bioloogilisel isal on uus tüdruksõber

(puudutatud isiku tütar), ja oli eeldanud, et lapse isa koos lapsega võib viibida uue

tüdruksõbra juures. Enam kui 2 tundi pärast juhtumi algatamist õnnestus politseil

positsioneerida lapse isa mobiiltelefon ning positsioneeringu järgi asus see aadressil XXX või

selle lähiümbruses. Politsei tegi kindlaks, et lapse isa uue tüdruksõbra elukoha aadress on w.

w maja asub XXX maja kõrval. w korterit kontrollima läinud politseinik on enda 14.10.2025.

a ettekandes selgitanud, et ta märkas korteri ukse taga trepikojas laste vihmavarju ning korteri

esikus maas pehmet mänguasja. Kohtule esitatud materjalidest tuleneb veel, et otsitava lapse

isa ei olnud toonud last kokku lepitud ajal lapse ema juurde tagasi, oli tundunud lapse emale

12.10.2025. a õhtul temaga suheldes närviline ja agressiivne ning lapse isal oli harjumus

tarvitada narkootikume. Eeltoodut arvesse võttes sai patrullpolitseinik kohtu hinnangul

põhjendatult järeldada, et otsitava 3-aastase lapse isa võis end koos lapsega varjata tema

tüdruksõbra elukohas ning 3-aastase lapse elu, tervis või kehaline puutumatus võis isa

võimalikust ettearvamatust käitumisest tingituna olla ohus. Politseiniku sellist kahtlust ei

saanud praegusel juhul täielikult välistada läbi vaadatud eluruumis viibinud isikute ütlused ja

käitumine. Kohtu hinnangul sai PPA antud juhul järeldada ka seda, et tegemist oli vahetu ja

kõrgendatud ohu tõrjumise vajadusega. Otsitava isiku näol oli tegemist 3-aastase lapsega, kes

viibis PPA-le teadaolevalt alates 10.10.2025. a õhtust teadmata kohas koos isikuga, kes ei

pruukinud tagada tema piisavat järelevalvet ja turvalisust. Sellest tulenevalt oli PPA-l

läbivaatuse teostamise ajal 12.10.2025. a õhtul piisav alus arvata, et lapse elu või kehaline

puutumatus võisid olla saanud juba kahjustada või esines suur tõenäosus selle toimumiseks

lähiajal.

8. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab tagantjärele loa puudutatud

isiku eluruumi läbivaatuseks.

9. Kohus asendab kohtumääruse avaldamisel määruses nimetatud füüsiliste isikute nimed ja

aadressid tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4).

3-25-3472

(allkirjastatud digitaalselt)