2-25-9580/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi osalisel õigeksvõtul põhinev

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Toomas Talviste

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja

kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-25-9580

Tsiviilasi

A. T. hagi E. P. ja E. A. P.-l vastu isaduse vaidlustamise

ja isaduse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

Mõlema kostja suhtes 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. T., isikukood XXX, elukoht XXX-i

Kostjad E. P., isikukood XXX , elukoht XXX-i ja

E. A. P., isikukood XXX, elukoht XXX-i, seaduslik esindaja

M. P. , lepinguline esindaja Andrus Post

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi isaduse vaidlustamise ja isaduse tuvastamise nõudes.

2. Tuvastada, et E. A. P. (isikukood XXX, sünd registreeritud XXX dokumendiga nr

XXX, väljaandja Siseministeerium) põlvneb A. T.-st (A. T. , isikukood XXX ) ega põlvne E.

P.-st (E. P., isikukood XXX) ning et E. A. P. kehtiv sünnikanne isa osas on ebaõige.

3. Jätta rahuldamata hageja taotlus E. A. P. perekonnanime muutmiseks.

4. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

5. Kohtuotsus saata pärast selle jõustumist vajaliku kande tegemiseks

registripidajale (p 2 osas).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama

kaebuse.

Sisulised asjaolud

Tsiviilasi nr 2-25-9580

1.

17.06.2025 (hagi täpsustus 15.07.2025) esitas A. T. Pärnu Maakohtusse hagiavalduse E.

P. ja E. A. P. vastu isaduse vaidlustamiseks ja tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib

hageja enda isaduse tuvastamist E. A. P. osas ning kuivõrd lapse isaks on kehtivalt E. P., siis

vaidlustab ta kõnealuse isiku isaduse.

2. Kostjad on kohtule vastanud samal kuupäeval, 27.08.2025, ning võtnud hagi õigeks (E.

P. eraldi 01.09.2025 seisukohas) ega ole soovinud molekulaargeneetilise ekspertiisi läbiviimist.

Kostjate kinnitusel on lapse ema M. P. ja E. P. abielus ning olid seda juba lapse sündides, kuid

lapse bioloogiline isa on hageja.

3. Hageja on 08.09.2025 esitanud täiendava taotluse, et kohus määraks hagi rahuldamisel

lapse perekonnanimeks „T.“. Kostja E. A. P. sellega oma seisukohas 23.09.2025 (seda on lapse

ema M. P. eraldi 08.10.2025 kinnitanud) ei nõustu. Ta leiab, et hageja ei ole osalenud lapse

kasvatamises ega pole toetanud tema ülalpidamist mitte ühelgi ajahetkel. Pelgalt lapse

eostamine ei tekita lähedussuhet isa ja lapse vahel. Laps on rohkem seotud emaga ja seda alates

sünni hetkest, seetõttu on ka sisuliselt õigem kui laps kannab ema perekonnanime. P. hagi

täienduse osas seisukohta ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on

perekonnaseaduse (PKS) § 82 lg 1, mille kohaselt tulenevad lapse ja vanemate õigused ja

kohustused lapse põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1

kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud, sama sätte p 1 järgi loetakse, et lapse on

eostanud mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus. PKS § 84 lg 1 p 3 alusel loetakse,

et lapse on eostanud mees, kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 91 lg 1 teise lause alusel

võib ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates isaduse vaidlustada mees, kes taotleb enda isaduse

tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga.

PKS § 94 lg 1 järgi kohus tuvastab isaduse, kui isadus on vaidlustatud käesoleva seaduse § 91

alusel ja kohus on tuvastanud, et laps ei põlvne mehest, kelle isadus vaidlustati. PKS 94 lg 2

järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps

põlvneb sellest mehest.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt juhul, kui kostja võtab kohtule

esitatud avalduses hageja esitatud nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus küll pole seotud

põlvnemise asjas õigeksvõtuga TsMS § 440 lg 4 kohaselt, kuid kostjad on kinnitanud hageja

väidete (sh teadlikkuse lspae bioloogilisest isast) õigsust ning seega puudub kohtul alus kahelda

kostjate õigeksvõtus ja hagejat mitte E. A. P. isaks pidada.

Lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast

põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünnikande ebaõigeks tunnistamine. Seega tuleb mees

kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, s.o esimese astme ülenejaks

sugulaseks, alates lapse sünnist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-36-08).

6. Kohus ei pea põhjendatuks hageja taotlust E. A. P. perekonnanime muutmiseks. Kohus

tutvus portaali eesti.ee vahendusel lapse ja tema ema rahvastikuregistri kannetega. Registri

andmeil on lapse ema M. P. ja E. P. abielus alates ehk laps sündis abielu kestel (sellest isadus

PKS § 84 lg 1 p 1 alusel). Lapse perekonnanimi ”P.” on seega pandud nimeseaduse § 8 lg 1 p 2

alusel, mille kohaselt erinevat perekonnanime kandvate vanemate kokkuleppel antakse lapsele

ühe vanema perekonnanimi. Tänaseks on lapse ema kandmas samuti perekonnanime ”P.”

(abielu sõlmimise järgselt ”R.”), seda alates XXX nimemuutmiskandest. Nimeseaduse § 81lg 2

kohaselt võib kohus lapse põlvnemisasja lahendamisel kohtus anda lapsele uue perekonnanime.

Kohus nõustub lapse esindajate seisukohaga, et nimetatud erisätet saab kohus kaalutlusõiguse

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-25-9580

alusel kohaldada vaid juhul, kui see on lapse huvides. Antud juhul see nii ei ole. Hageja ei ole

lapse elus seni osalenud, lapse ema oli abielus E. P.-ga juba enne lapse sündi ning seega on

igati põhjendatud mitte muuta lapse perekonnanime, mis ühtib tema pere täiskasvanute – ema

ja tema abikaasaga.

7. Menetluskulud

tuleb kohtu hinnangul jätta neid kandnud menetlusosaliste kanda TsMS

§ 164 lg 1 ja lg 11 teise lause alusel. Hageja on küll kandnud menetluskulusid tasutud riigilõivu

näol summas 80 eurot, kuid pole nende hüvitamist nõudnud. E. A. P. on kandnud

menetuskulusid seoses seisukoha esitamisega hageja taotlusele perekonnanime muutmiseks

(kokku 46.50 eurot), hageja on leidnud, et kulud peaksid menetluses poolte endi kanda jääma.

Kohus leiab, et kumbagi kulu ei ole mõistlik menetlusosalistelt välja mõista ja need tuleb

pooltel ise kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Talviste

kohtunik

3 (3)