2-25-107577/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedKinnitada B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) ja XX-i (XX, isikukood XXX) vahel järgnevast päevast so. 26.11.2024 – kompromissi esitamiseni so. 15.10.2025),
Legislator headnote
AI generated2-25-107577/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: 26.11.2024 – kompromissi esitamiseni so. 15.10.2025),
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Brigitta Mõttus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. oktoober 2025, Paide
Tsiviilasja number
2-25-107577
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, kirjalik
menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)
Hageja lepinguline esindaja CC
Kostja: XX (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) ja XX-i (XX, isikukood XXX) vahel
17.10.2025 sõlmitud kompromissleping järgmistel tingimustel:
1.1 Kostja kohustub tasuma hagejale vähendatud võlgnevuse summas 1520,85 eurot, mis
koosneb põhivõlast 1278,40 eurot (saanud krediiti kokku summas 1525 eurot –
krediidilepingu alusel tagasimakseid kokku summas 96,60 eurot – inkassomenetluses
tagasimaksed kokku summas 150 eurot), seadusjärgsest intressist 15,09 eurot
(10.09.2024 intressimakse 5,06 eurot, 10.10.2024 intressimakse 5,03 eurot, 10.11.2023
intressimakse 5,00 eurot), seadusjärgsest viivisest 124,13 eurot (lepingu ülesütlemisele
järgnevast päevast so. 26.11.2024 – kompromissi esitamiseni so. 15.10.2025),
nõudekuludest 35 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust 68,23 eurot.
Muud menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
1.2 Kostja kohustub tasuma hagejale kompromissi punktis 1.1. nimetatud võlgnevusest
1520,85 eurot alates 15.11.2025 igakuiste osamaksetega vähemalt 45 eurot kuus (välja
arvatud viimane osamakse) kalendrikuu 15-ndaks kuupäevaks B2 Impact OÜ a/a x,
viitenumbriga x selliselt, et kogu võlgnevus saab täidetud hiljemalt 15.08.2028.
Tasumised toimuvad igakuiselt hiljemalt 15. kuupäeval. Edaspidised laekumised
toimuvad allpool toodud maksegraafiku alusel:
Jrk
Maksetähtaeg
Võlgnevus
Tagasimakse
2-25-107577
15.11.2025
1 520,85 €
45,00 €
15.12.2025
1 475,85 €
45,00 €
15.01.2026
1 430,85 €
45,00 €
15.02.2026
1 385,85 €
45,00 €
15.03.2026
1 340,85 €
45,00 €
15.04.2026
1 295,85 €
45,00 €
15.05.2026
1 250,85 €
45,00 €
15.06.2026
1 205,85 €
45,00 €
15.07.2026
1 160,85 €
45,00 €
15.08.2026
1 115,85 €
45,00 €
15.09.2026
1 070,85 €
45,00 €
15.10.2026
1 025,85 €
45,00 €
15.11.2026
980,85 €
45,00 €
15.12.2026
935,85 €
45,00 €
15.01.2027
890,85 €
45,00 €
15.02.2027
845,85 €
45,00 €
15.03.2027
800,85 €
45,00 €
15.04.2027
755,85 €
45,00 €
15.05.2027
710,85 €
45,00 €
15.06.2027
665,85 €
45,00 €
15.07.2027
620,85 €
45,00 €
15.08.2027
575,85 €
45,00 €
15.09.2027
530,85 €
45,00 €
15.10.2027
485,85 €
45,00 €
15.11.2027
440,85 €
45,00 €
15.12.2027
395,85 €
45,00 €
15.01.2028
350,85 €
45,00 €
15.02.2028
305,85 €
45,00 €
15.03.2028
260,85 €
45,00 €
15.04.2028
215,85 €
45,00 €
15.05.2028
170,85 €
45,00 €
15.06.2028
125,85 €
45,00 €
15.07.2028
80,85 €
45,00 €
15.08.2028
35,85 €
35,85 €
1.3 Kostjal on õigus maksegraafikus toodud summad tagastada hagejale ennetähtaegselt.
1.4 Punktis 1.2 toodud maksete teostamisega loetakse kõik hageja ja hageja õiguseellase
nõuded (leping x) kostja vastu täielikult ja ammendatult täidetuks ja hageja ei oma
kostja vastu ei juriidilisi, majanduslikke ega ka muid nõudeid ega pretensioone.
1.5 Juhul kui kostja hilineb kompromissi punktis 1.2 toodud mõne igakuise makse
tasumisega rohkem kui viis kalendripäeva, siis muutub kogu tasumata võlgnevuse
summa koheselt sissenõutavaks ja hagejal on sel juhul õigus esitada käesolev
kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kostja
varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kompromissi täitmiseks esitamisest
kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.
2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
2-25-107577
3. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas ning tühistada 20.10.2025 kell 15.00
määratud istungiaeg.
Edastada kohtumäärus menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu
kaudu 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (poolte kokkulepe TsMS § 661 lg 4
alusel).
Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
1. B2 Impact OÜ esitas 11.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse
võlgnikult 1914,37 euro saamiseks. Kohus tegi 13.03.2025 võlgnikule makseettepaneku,
mis on kätte toimetatud 01.04.2025 aadressil XXX. Pooled esitasid kohtule 28.04.2025
maksegraafiku, mistõttu andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja hagimenetlusse
läbivaatamiseks üle Pärnu Maakohtule.
2. 14.07.2025 määrusega jättis kohus kompromissi käiguta ning võimaldas pooltel
kompromissi ja kompromissi aluseks olevaid asjaolusid täpsustada.
3. Hageja esitas 07.08.2025 vastuse ning täpsustas kompromissi aluseks olevaid asjaolusid.
Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid algselt 20.04.2024 x krediidilepingu ning kostjale
väljastati krediiti kokku summas 1525 eurot. Lepingu katteks on kostja poolt tehtud üks
tagasimakse, see on 08.06.2024 summas 96,60 eurot. 19.08.2024 sõlmisid kostja ja
krediidiandja x refinantseerimislepingu nr. x laenusummaga 1500 eurot, mis on nõude
aluseks olev leping ning millest hageja nõude esitamisel ja põhjendamisel lähtub.
Refinantseerimislepinguga kostjale laenu ei antud, vaid refinantseeriti esimese laenu
tagastamata põhiosa summas 1500 eurot. Lepingu kohaselt on viivisemäär 24% aastas
(0,07% päevas) ja krediidi kulukuse määr 26,82% aastas. Kostja poolt lepingu katteks
tagasimaksed tehtud pole. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles
krediidiandja lepingu 25.11.2024 üles. Hageja esitas selgitused vastutustundliku laenamise
põhimõtte järgimise osas ning selgitab, et krediidiandja on jõudnud järeldusele, et kostja
oli krediidivõimeline. Hageja on koostanud ümberarvestatud nõudes kostjale uue
kompromissi, võttes arvesse kohtu poolsed juhised, edastades selle ka kostjale, kuid kostja
kompromissi ei allkirjastanud.
4. Kohus määras asjas istungiaja 20.10.2025 kell 15.00.
5. Kostja teatas 17.10.2025 kohtule, et on dokumendid kätte saanud, kuid istungile pole
võimalik tulla.
6. Pooled esitasid kohtule 17.10.2025 uue kompromisslepingu ning paluvad kohtul see
kinnitada.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse
otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430
lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud
lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab
asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
TsMS § 430 lg 2 alusel esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või
avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei
kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või
rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
8. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning
leidis, et lepingu sõlmimisel ei ole krediidianjda järginud vastutustundliku laenamise
2-25-107577
põhimõtteid. Hageja selgituste kohaselt on krediidiandja lähtunud kostja
krediidvõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest ja Maksu-ja
Tolliameti päringust saadud info põhjal. Teavet kontrolliti ja omandati lisaks, tehes
päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfost, Krediidiregister, Ametlikud
teadaanded, mis ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Kostjal oli
rahvastikuregistri päringust tulenevalt neli ülalpeetavat. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole
nimetatu aga piisav. Riigikohus on 24.11.2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098
selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste
tarbijaga seotud näitajate kohta:
1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,
investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud
ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus
(krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,
võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud
hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul
üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);
3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49
lg 1 p 3);
4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate
rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg
1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust
iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat
või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul
tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks
tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime
hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid
sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on
tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).
Kohtupraktikas on selgitatud ka, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja
kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja
krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada
(TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1).
Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid
kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara
olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega
kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste iseloomu ja regulaarsust
kostja endaga suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete
esitamise kohustus on küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on
laenuandjal.
Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud
lepingute puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403⁴ lg-s
6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 on selle tagajärjeks, et
tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid
tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole
krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude
2-25-107577
osas (sissenõudmiskulu). VÕS § 403⁴ lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab
krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude
vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on teinud ümberarvestused
ning sõlminud nende pinnalt kostjaga kompromissi.
9. Lepingus nr x märgitud krediidi kulukuse määr 26,82% ei ole vastuolus seaduses
sätestatuga ning krediidi kulukuse määra arvutamise andmed kajastuvad laenulepingu
eritingimustes, mille kostja on 19.08.2024 digiallkirjastanud. Seega on hageja krediidi
kulukuse aastamäära arvutamisel kasutatud eeldused nimetanud ja need kostjale lepingu
sõlmimisel teatavaks teinud. Lepingu krediidi kulukuse määr vastab Eesti Panga poolt
avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele
määrale (16,65*3=49,95%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on
seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühine.
10. Pooled kinnitasid 17.10.2025 kompromissiga, et soovivad menetluse lõpetada
kompromissi sõlmimisega. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et
kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab
seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi,
ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub
esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p
4 kohaselt.
11. Seoses kompromissi kinnitamisega, tühistab kohus 20.10.2025 kell 15.00 määratud
istungiaja.
12. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise
või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral
seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes
esitada uut hagi.
13. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse
seadustiku § 1 tähenduses.
14. TsMS § 168 lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma
menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud
kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad
poolte endi kanda.
15. Pooled lühendavad TsMS § 661 lõike 4 mõttes kompromissi kinnitava ja menetlust
lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kolme päevani.
(allkirjastatud digitaalselt)
Brigitta Mõttus
kohtunik