Legislator Case Law & Legislation
2-25-107577/12 AI generated

2-25-107577/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-25-107577/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) ja XX-i (XX, isikukood XXX) vahel järgnevast päevast so. 26.11.2024 – kompromissi esitamiseni so. 15.10.2025),

Legislator headnote

AI generated

2-25-107577/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: 26.11.2024 – kompromissi esitamiseni so. 15.10.2025),

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-107577

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi XX-i vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046)

Hageja lepinguline esindaja CC

Kostja: XX (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) ja XX-i (XX, isikukood XXX) vahel

17.10.2025 sõlmitud kompromissleping järgmistel tingimustel:

1.1 Kostja kohustub tasuma hagejale vähendatud võlgnevuse summas 1520,85 eurot, mis

koosneb põhivõlast 1278,40 eurot (saanud krediiti kokku summas 1525 eurot –

krediidilepingu alusel tagasimakseid kokku summas 96,60 eurot – inkassomenetluses

tagasimaksed kokku summas 150 eurot), seadusjärgsest intressist 15,09 eurot

(10.09.2024 intressimakse 5,06 eurot, 10.10.2024 intressimakse 5,03 eurot, 10.11.2023

intressimakse 5,00 eurot), seadusjärgsest viivisest 124,13 eurot (lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast so. 26.11.2024 – kompromissi esitamiseni so. 15.10.2025),

nõudekuludest 35 eurot ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivust 68,23 eurot.

Muud menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

1.2 Kostja kohustub tasuma hagejale kompromissi punktis 1.1. nimetatud võlgnevusest

1520,85 eurot alates 15.11.2025 igakuiste osamaksetega vähemalt 45 eurot kuus (välja

arvatud viimane osamakse) kalendrikuu 15-ndaks kuupäevaks B2 Impact OÜ a/a x,

viitenumbriga x selliselt, et kogu võlgnevus saab täidetud hiljemalt 15.08.2028.

Tasumised toimuvad igakuiselt hiljemalt 15. kuupäeval. Edaspidised laekumised

toimuvad allpool toodud maksegraafiku alusel:

Jrk

Maksetähtaeg

Võlgnevus

Tagasimakse

2-25-107577

15.11.2025

1 520,85 €

45,00 €

15.12.2025

1 475,85 €

45,00 €

15.01.2026

1 430,85 €

45,00 €

15.02.2026

1 385,85 €

45,00 €

15.03.2026

1 340,85 €

45,00 €

15.04.2026

1 295,85 €

45,00 €

15.05.2026

1 250,85 €

45,00 €

15.06.2026

1 205,85 €

45,00 €

15.07.2026

1 160,85 €

45,00 €

15.08.2026

1 115,85 €

45,00 €

15.09.2026

1 070,85 €

45,00 €

15.10.2026

1 025,85 €

45,00 €

15.11.2026

980,85 €

45,00 €

15.12.2026

935,85 €

45,00 €

15.01.2027

890,85 €

45,00 €

15.02.2027

845,85 €

45,00 €

15.03.2027

800,85 €

45,00 €

15.04.2027

755,85 €

45,00 €

15.05.2027

710,85 €

45,00 €

15.06.2027

665,85 €

45,00 €

15.07.2027

620,85 €

45,00 €

15.08.2027

575,85 €

45,00 €

15.09.2027

530,85 €

45,00 €

15.10.2027

485,85 €

45,00 €

15.11.2027

440,85 €

45,00 €

15.12.2027

395,85 €

45,00 €

15.01.2028

350,85 €

45,00 €

15.02.2028

305,85 €

45,00 €

15.03.2028

260,85 €

45,00 €

15.04.2028

215,85 €

45,00 €

15.05.2028

170,85 €

45,00 €

15.06.2028

125,85 €

45,00 €

15.07.2028

80,85 €

45,00 €

15.08.2028

35,85 €

35,85 €

1.3 Kostjal on õigus maksegraafikus toodud summad tagastada hagejale ennetähtaegselt.

1.4 Punktis 1.2 toodud maksete teostamisega loetakse kõik hageja ja hageja õiguseellase

nõuded (leping x) kostja vastu täielikult ja ammendatult täidetuks ja hageja ei oma

kostja vastu ei juriidilisi, majanduslikke ega ka muid nõudeid ega pretensioone.

1.5 Juhul kui kostja hilineb kompromissi punktis 1.2 toodud mõne igakuise makse

tasumisega rohkem kui viis kalendripäeva, siis muutub kogu tasumata võlgnevuse

summa koheselt sissenõutavaks ja hagejal on sel juhul õigus esitada käesolev

kompromiss täitmiseks kohtutäiturile ning taotleda sissenõude pööramist kostja

varale. Kostja eelnev informeerimine käesoleva kompromissi täitmiseks esitamisest

kohtutäiturile ei ole hagejale kohustuslik.

2. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2-25-107577

3. Lõpetada menetlus käesolevas tsiviilasjas ning tühistada 20.10.2025 kell 15.00

määratud istungiaeg.

Edastada kohtumäärus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (poolte kokkulepe TsMS § 661 lg 4

alusel).

Sisulised asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. B2 Impact OÜ esitas 11.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 1914,37 euro saamiseks. Kohus tegi 13.03.2025 võlgnikule makseettepaneku,

mis on kätte toimetatud 01.04.2025 aadressil XXX. Pooled esitasid kohtule 28.04.2025

maksegraafiku, mistõttu andis Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond asja hagimenetlusse

läbivaatamiseks üle Pärnu Maakohtule.

2. 14.07.2025 määrusega jättis kohus kompromissi käiguta ning võimaldas pooltel

kompromissi ja kompromissi aluseks olevaid asjaolusid täpsustada.

3. Hageja esitas 07.08.2025 vastuse ning täpsustas kompromissi aluseks olevaid asjaolusid.

Kostja ja BB Finance OÜ sõlmisid algselt 20.04.2024 x krediidilepingu ning kostjale

väljastati krediiti kokku summas 1525 eurot. Lepingu katteks on kostja poolt tehtud üks

tagasimakse, see on 08.06.2024 summas 96,60 eurot. 19.08.2024 sõlmisid kostja ja

krediidiandja x refinantseerimislepingu nr. x laenusummaga 1500 eurot, mis on nõude

aluseks olev leping ning millest hageja nõude esitamisel ja põhjendamisel lähtub.

Refinantseerimislepinguga kostjale laenu ei antud, vaid refinantseeriti esimese laenu

tagastamata põhiosa summas 1500 eurot. Lepingu kohaselt on viivisemäär 24% aastas

(0,07% päevas) ja krediidi kulukuse määr 26,82% aastas. Kostja poolt lepingu katteks

tagasimaksed tehtud pole. Kuna kostja lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud, ütles

krediidiandja lepingu 25.11.2024 üles. Hageja esitas selgitused vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise osas ning selgitab, et krediidiandja on jõudnud järeldusele, et kostja

oli krediidivõimeline. Hageja on koostanud ümberarvestatud nõudes kostjale uue

kompromissi, võttes arvesse kohtu poolsed juhised, edastades selle ka kostjale, kuid kostja

kompromissi ei allkirjastanud.

4. Kohus määras asjas istungiaja 20.10.2025 kell 15.00.

5. Kostja teatas 17.10.2025 kohtule, et on dokumendid kätte saanud, kuid istungile pole

võimalik tulla.

6. Pooled esitasid kohtule 17.10.2025 uue kompromisslepingu ning paluvad kohtul see

kinnitada.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse

otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab

asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 2 alusel esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või

avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei

kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või

rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

8. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt ning

leidis, et lepingu sõlmimisel ei ole krediidianjda järginud vastutustundliku laenamise

2-25-107577

põhimõtteid. Hageja selgituste kohaselt on krediidiandja lähtunud kostja

krediidvõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluses esitatud andmetest ja Maksu-ja

Tolliameti päringust saadud info põhjal. Teavet kontrolliti ja omandati lisaks, tehes

päringud avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfost, Krediidiregister, Ametlikud

teadaanded, mis ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi. Kostjal oli

rahvastikuregistri päringust tulenevalt neli ülalpeetavat. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole

nimetatu aga piisav. Riigikohus on 24.11.2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098

selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat

või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul

tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on

tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2).

Kohtupraktikas on selgitatud ka, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja

kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja

krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada

(TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1).

Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid

kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara

olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega

kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste iseloomu ja regulaarsust

kostja endaga suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete

esitamise kohustus on küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on

laenuandjal.

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud

lepingute puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403⁴ lg-s

6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 on selle tagajärjeks, et

tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole

krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude

2-25-107577

osas (sissenõudmiskulu). VÕS § 403⁴ lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab

krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Hageja on teinud ümberarvestused

ning sõlminud nende pinnalt kostjaga kompromissi.

9. Lepingus nr x märgitud krediidi kulukuse määr 26,82% ei ole vastuolus seaduses

sätestatuga ning krediidi kulukuse määra arvutamise andmed kajastuvad laenulepingu

eritingimustes, mille kostja on 19.08.2024 digiallkirjastanud. Seega on hageja krediidi

kulukuse aastamäära arvutamisel kasutatud eeldused nimetanud ja need kostjale lepingu

sõlmimisel teatavaks teinud. Lepingu krediidi kulukuse määr vastab Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele

määrale (16,65*3=49,95%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on

seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühine.

10. Pooled kinnitasid 17.10.2025 kompromissiga, et soovivad menetluse lõpetada

kompromissi sõlmimisega. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, asub seisukohale, et

kohtule esitatud taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks vastab

seadusest tulenevatele nõuetele, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi,

ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid ning kuulub rahuldamisele. Seega kuulub

esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p

4 kohaselt.

11. Seoses kompromissi kinnitamisega, tühistab kohus 20.10.2025 kell 15.00 määratud

istungiaja.

12. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise

või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral

seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes

esitada uut hagi.

13. Kompromissi kinnitav jõustunud kohtumäärus on täitedokumendiks täitemenetluse

seadustiku § 1 tähenduses.

14. TsMS § 168 lg-s 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma

menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud on jaotatud

kompromisslepinguga. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad

poolte endi kanda.

15. Pooled lühendavad TsMS § 661 lõike 4 mõttes kompromissi kinnitava ja menetlust

lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kolme päevani.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik