2-25-15010/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Larissa Prokopenko

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025, Jõhvi

Kohtuasja number

2-25-15010

Kohtuasi

J Gja hagi A G vastu elatise nõudes.

Tsiviilasja hind

2250 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: J Gja (isikukood xxx, elukoht: xxx),

Kostja: A G (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Kirjalik menetlus

Kohus otsustas

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks ning rahuldada hagi

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A Glt (isikukood xxx) igakuine elatis J Gja (isikukood xxx

)

kasuks alates 10.09.2025 kuni J Gja poolt gümnaasiumi lõpetamiseni hiljemalt

30.06.2026 summas 250 eurot.

3. Elatis hageja ülalpidamiseks kuulub kandmisele hiljemalt jooksva kuu 1. kuupäevaks

hagejaJ Gja arvelduskontole xxx selgitusega „elatisraha“.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Kohtuotsuse

(tagaseljaotsuse) täitmisel arvestada kostja A G poolt elatise katteks tasutud

summasid.

6. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid, sh hoiustamisega, ei õnnestu.

1(3)

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2

alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos

kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394

nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus §

59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu

tasumise andmed esitada kohtule.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD

1. J Gja esitas 11.09.2025 Viru Maakohtule hagi oma isa A G vastu elatise nõudes.

Hagiavalduses märgib hageja, et xxx klassi. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates

10.09.2025 summas 250 eurot kuus. Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja arvelduskontole.

Hageja lisas hagile sünnitunnistuse ja tõendi õppimise kohta.

MENETLUSE KÄIK

2. Viru Maakohus võttis 18.09.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale

menetlusdokumendid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates

dokumentide kättesaamisest.

3. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud edasiandmiseks 02.10.2025. Kostja kohtule

vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta

tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja

nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata.

Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Rahvastikuregistri andmetel ja sünnitunnistuse kohaselt on kostja hageja isa.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes

2(3)

täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte

kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul

raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). J Gja esitas kohtule xxx 10.09.2025 tõendi, et

ta õpib sama kooli xxx ning eeldatavaks kooli lõpetamise ajaks on juuni 2026.

5. Hageja on palunud mõista kostjalt elatise välja 250 eurot, mis on seaduslikust

miinimummäärast (301,74) tunduvalt väiksem. Hageja esitas kohtule ka enda kulud, mis

moodustab kokku 575 eurot ning märkis, et on tema ülalpidamisel, sissetulekut ei oma.

Kohus kontrollis töötamise registrist ning tuvastas, et hageja töötas xxx-s 13.06.2025 –

22.08.2025, kuid käesoleval ajal ei tööta.

6. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

7. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi nõutud määras.

8. TsMS § 445 lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle

täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette. Eeltoodust

tulenevalt kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist iga kalendrikuu eest ette

hagejale hiljemalt jooksva kuu 1. kuupäevaks.

9. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on

tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete

kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja

juba sisse nõutavaks muutunud maksete kogusumma.

Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 2250 eurot (9x250).

MENETLUSKULUD

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1

kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

11. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1

p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et

hagejal on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada.

12. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Larissa Prokopenko

Kohtunik

3(3)