2-25-117021/8 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Maili Riisenberg

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025; Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-117021

Tsiviilasi

Bondora AS hagi N.Š. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929; aadress

A. H. Tammsaare tee, 56, XXX, 11316, XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Keijo

Lindeberg (Advokaadibüroo LINDEBERG; e-post

XXX)

Kostja N.Š. (isikukood XXX; aadress puudub Eesti

rahavastikuregistris)

Menetlusvorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

3. Määrus edastada hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

PÕHJENDUS

1. Bondora AS (hageja) esitas 17.09.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse N.Š. vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja kontrollinud kohtualluvust, leiab, et hagiavalduse

lahendamine ei allu Eesti kohtule ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 alusel kontrollib kohus omal algatusel,

kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel

kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt

rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete

kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene

teisiti.

4. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning

kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (uuesti sõnastatud) art

4 lg 1 kohaselt kaevatakse isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi

kohtusse ning art 5 lg 1 järgi saab isikuid, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, teise

liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes määruse II peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras.

Arvestades hageja nõuet ja hagiavalduses kirjeldatud asjaolusid, saab asuda seisukohale, et

hageja esitas kostja vastu hagi tarbijaga sõlmitud telekommunikatsiooniteenuse osutamise

liitumislepingust ja osamaksetega vara müügilepingutest tuleneva nõude rahuldamiseks.

Niisugune nõue kuulub määruse art 17 lg 1 p b kohaldamisalasse. Määruse art 18 lg 2 järgi

saab hageja esitada kostja kui tarbija vastu hagi selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline

elukoht. Määruse art 26 p 1 kohaselt on pädev ka liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub.

5. Riigikohus on kohtulahendis nr 3-2-1-123-12 p-s 11 leidnud, et kui hagi menetlusse

võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul

vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada

seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui

kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta

kohtule. Brüssel I määruse (Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2000. a määrus nr

44/2001) kohaldamisel kujunenud praktika on jätkuvalt kohaldatav.

6. Kohus leiab, et kostja elukoht ei ole Eestis. Kostja näol on tegemist Läti kodanikuga. Eesti

rahvastikuregistri andmetel elas kostja 06.01.2025 - 09.02.2025 aadressil XXX, Eesti.

Perioodil 10.02.2025 - 10.08.2025 oli kostja aadressiks ainult riigi täpsusega Eesti. Alates 11.

augustist 2025 kostja rahvastikuregistri kohaselt Eestis elukohta ei ole. Samuti on

rahvastikuregistris märgitud kostja olekuks - arhiivis. Maksu- ja Tolliameti andmetel töötas

kostja perioodil 18.07.2024 - 28.02.2025 ettevõttes XXX. Peale seda kostja Eestis töökohta

omanud ei ole. Kostjal puudub Eestis kinnisvara. Kohus on teinud käesoleva tsiviilasja

raames ka päringu Politsei- ja Piirivalveametile, kelle vastuse kohaselt esitas kostja

07.01.2025 elamisloakaardi taotlemisel oma elukohaks XXX. Täpsemat infot kostja praeguse

elu- või viibimiskoha osas Politsei- ja Piirivalveametil ei olnud. Politsei- ja Piirivalveamet

edastas kohtule ka telefoni nr ja e-posti aadressi, mis kattuvad juba registris olevate

kontaktandmetega. Kohus on kõik registris olevad telefoninumbrid läbihelistanud, kuid

kostjaga kontakti saada ei ole õnnestunud, seega ei ole saanud ka kostja kinnitada, et on nõus

Eesti kohtualluvusega. Kostja teadaolevatele e-posti aadressidele saadetud e-kirjadele ei ole

kostja reageerinud juba maksekäsumenetluses.

7. Kohus leiab, et asjas kogutud tõendid kogumis annavad alust arvata, et kostja elu- ja ka

viibimiskoht ei ole Eestis. Antud juhul kohaldub välismaise elemendi esinemise tõttu Euroopa

parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 art 18 lg 2, mille järgi saab hageja esitada

kostja kui tarbija vastu hagi selle liikmesriigi kohtus, kus on kostja alaline elukoht. Eeltoodust

tulenevalt ei allu hagi menetlemine rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt Eesti

kohtule. Kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises

liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Suure

tõenäosusega on kostja elukoht Läti Vabariigis. Kostja ei ole nõustunud Eesti

kohtualluvusega.

8. TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele

kohtule. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsMS § 371 lg 1 p-st 2, keeldub kohus

hagiavalduse menetlusse võtmisest. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja

tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu

menetluses (TsMS § 372 lg 6). Käesolev määrus ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega

uuesti kohtu poole pöörduda. Hagejal on õigus taotleda hagi esitamisel tasutud riigilõivu

tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173

lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS §

168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja

tagastab selle. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kandnud

kulusid. Seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik