3-23-2763/20 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2763

Haldusasi

I.A kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.09.2023

otsuse ja 03.11.2023 vaideotsuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja I.A (ik XXX), esindajad v.adv Lembit Tedder

ja adv Jaanus Randma

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina

Punko

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Muuta Tallinna Halduskohtu 15.08.2024 otsuse põhjendusi osaliselt vastavalt

käesoleva otsuse põhjendustele ja resolutsiooni punkti 1, sõnastades selle järgmiselt:

„Rahuldada kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 03.11.2023 vaideotsus nr

4.2-1/10962-3.“. Muus osas jätta halduskohtu otsus muutmata.

3. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt I.A kasuks välja 2500 eurot apellatsiooniastme

menetluskulu katteks. Muus osas jätta apellatsiooniastme menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

4. Jõustunud kohtuotsuse avaldamisel asendada kaebaja ja X OÜ nimi ning kaebaja

isikukood tähemärgiga.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.11.2025 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

3-23-2763

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) väljastas I.A-le 14.11.2018 relvaloa nr RL812717 ning

28.11.2022 relvaloa nr DL50032768. Mõlemad load kehtisid kuni 02.11.2023.

2. PPA teavitas 29.06.2023 kaebajat e-kirja teel sellest, et relvalubade kehtivus lõpeb

02.11.2023 ja lubade pikendamiseks tuleb kaebajal esitada taotlus hiljemalt 02.09.2023.

3. I.A esitas 14.09.2023 PPA-le taotluse pikendada relvalubasid ja lisas tervisetõendi.

19.09.2023 esitas kaebaja PPA-le lisapõhjendused relvalubade pikendamise taotluste

esitamisega hilinemise kohta. Põhjenduste kohaselt diagnoositi taotlejal raske haigus ja tal tuli

minna operatsioonile. Pärast operatsiooni tuli tal taastuda, mistõttu ei õnnestunud tal saada

piisavalt aegsasti psühhiaatri ja perearsti vastuvõtule, et küsida tervisetõendit.

4. I.A esitas 21.09.2023 PPA-le taotluse ennistada menetlustähtaeg. Taotluses selgitati, et

taotlejal diagnoositi 2022. a-l paikne paistetus ja moodustis või tükk kaelapiirkonnas (dtl 9–

10). Pärast 6 kuu jooksul tehtud läbivaatusi diagnoositi kaebajal 14.06.2023 kõrvasüljenäärme

kasvaja (dtl 11–15). Taotlejal tuli minna 04.07.2023 operatsioonile. 05.07.2023 kirjutati

kaebaja haiglast välja kodusele ravile, kus ta pidi olema rahulikus režiimis ja vältima füüsilist

koormust (dtl 16–18). Järgneva kahe nädala jooksul ei saanud kaebaja pead liigutada, tundis

pidevalt valu ning pidi tarvitama valuvaigisteid. 13.07.2023 käis kaebaja perearsti juures

operatsioonijärgses kontrollis. Vastuvõtul palus kaebaja ka avada tervisetõendi relvalubade

pikendamiseks (dtl 19–21). Operatsioonist taastumise ajal läks kaebaja haav mädanema ning

pea liigutamine põhjustas endiselt valu. Seetõttu õnnestus kaebajal psühhiaatri vastuvõtule

registreerida juuli lõpus. Kaebaja valis esimese võimaliku vastuvõtu aja, milleks oli

29.08.2023 Haapsalus (dtl 22–23). Pärast psühhiaatri visiiti sai kaebaja perearsti vastuvõtu aja

12.09.2023 (dtl 24–25). Perearst unustas templi koju. Seetõttu sai kaebaja tervisetõendi kätte

14.09.2023, mil esitas selle koos taotlusega ka PPA-le.

5. Politsei- ja Piirivalveamet jättis 25.09.2023 otsusega nr 4.2-1/10962-1 kaebaja tähtaja

ennistamise taotluse rahuldamata ning relvalubade pikendamise taotluse läbi vaatamata.

Tähtaja ennistamiseks ei ole mõjuvat põhjust. Relvaseaduse (RelvS) § 41 lg 5 järgi tuleb

relvaloa pikendamiseks vajalikud dokumendid esitada vähemalt kaks kuud enne loa kehtivuse

lõppemist. Kaebaja sai 29.06.2023 teavituse, et relvalubade kehtivuse pikendamiseks tuleb

esitada taotlus hiljemalt 02.09.2023. Kaebajal oli taotluse esitamiseks seega üle kahe kuu, mis

on piisav aeg. Kaebaja avas 13.07.2023 perearsti juures tervisetõendi, seega oli ta sõltumata

haigusest ja operatsioonist võimeline tegema toiminguid relvaloa pikendamiseks. Selleks oli

tal aega üle ühe kuu. Pikad järjekorrad psühhiaatri juurde saamiseks, perearsti puhkus ja arsti

poolt templi koju unustamine ei ole mõjuv põhjus, et ennistada menetlustähtaega. Hilinemine

oli tingitud pigem pikkadest järjekordadest arstivisiidile, mitte haigusest ja operatsioonist ning

sellest taastumisest.

Kaebaja on relvaloa omanik alates 2004. a-st ning peab olema teadlik RelvS nõuetest.

Kaebaja ei olnud piisavalt hoolas seadusega kehtestatud tähtaegadest kinni pidamisel.

Relvaloa omamine on vabatahtlik ning kui seda soovitakse, tuleb täita ka seadusest tulenevaid

nõudeid. Relvaloa pikendamise taotluse esitamise tähtaeg on seatud selleks, et vastustaja

jõuaks enne loa kehtivuse lõppemist teha vajalikud toimingud.

2(10)

3-23-2763

6. I.A esitas 25.10.2023 vaide, mille PPA jättis 03.11.2023 vaideotsusega nr 4.2-1/10962-3

rahuldamata.

7. I.A esitas 04.12.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PPA

25.09.2023 otsus ja 03.11.2023 vaideotsus ning kohustada PPA-d ennistama relvalubade

kehtivuse pikendamise taotluse esitamise tähtaeg. Kaebaja taotleb relvalubade pikendamise

taotluse läbivaatamist.

PPA on väärkasutanud kaalutlusõigust, leides, et kaebaja haigus ja takistused psühhiaatri ja

perearsti vastuvõtule registreerimisel ei ole mõjuv põhjus ennistada relvalubade kehtivuse

pikendamise taotluse esitamise tähtaeg. Kaebaja hilines päevades, mitte kuudes. Kaebaja on

seadusekuulekas jahimees, tal puuduvad varasemad rikkumised (dtl 40) ning selline olukord

on tema puhul esmakordne. Ka ootamatu haigestumine või raske haigus võib olla mõjuv

põhjus (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 34 lg 1). Sealjuures võib mõjuv põhjus esineda ka

siis, kui toimingu õigel ajal sooritamine on küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see seaks ohtu

inimese tervise (Riigikohtu 19.01.2001 määrus asjas nr 3-3-1-59-00, p 1). On mõeldamatu, et

kaebaja oleks asunud kohe pärast PPA-lt saadud teavitust tegelema relvalubade

pikendamiseks vajaliku tervisetõendi hankimisega. Kaebajal oli paari päeva pärast kasvaja

eemaldamise operatsioon. Kasvaja diagnoos oli kaebaja jaoks väga hirmutav ja raske.

Tegemist on haigusega, mis võib lõppeda surmaga. Kaebajal tuli saadud diagnoosist toibuda

ning valmistuda operatsiooniks. Pärast operatsiooni, kui kaebaja haiglast välja kirjutati, ei

olnud relvalubade pikendamisega tegelemine mõeldav, sest kaebaja pidi olema arsti

korraldusel kaks nädalat rahulikus režiimis ning vältima füüsilist koormust. Operatsiooni järel

olid kaebajal tugevad valud, mis takistasid tal pea liigutamist. Kaebaja pidi tarvitama

valuvaigisteid. Operatsioonist toibumine ning tavapärasesse elurütmi tagasi saamine võtab

aega. Inimeselt ei saa nõuda, et ta tegeleks relvalubade pikendamiseks vajaliku asjaajamisega

mõni päev pärast operatsiooni. See oleks võinud ohtu seada kaebaja efektiivse taastumise

haigusest ja operatsioonist. Seetõttu ei olnud kaebajal võimalik relvalubade pikendamise

taotluse esitamiseks aegsasti tervisetõendit hankida ega psühhiaatri vastuvõtule registreerida.

Kaebaja esitas taotluse relvalubade pikendamiseks esimesel võimalusel. Kaebaja valis

psühhiaatri juurde esimese võimaliku aja, kuigi see oli tema elukohalinnast väljaspool. PPA

vaideotsuses esitatud väitele, et võimalik on kasutada tasulist eriarsti vastuvõttu, märgib

kaebaja, et ta kasutaski tasulist psühhiaatri vastuvõttu ning tegi kõik endast mõistlikult

oleneva. Kaebaja ei saa psühhiaatri vastuvõtuaegu juurde tekitada ega paluda end võtta vastu

enne teisi patsiente. Pärast psühhiaatri külastust tuli kaebajal registreerida end perearsti

vastuvõtule. Kaebaja ei olnud teadlik võimalustest saada perearsti vastuvõtule varem.

12.09.2023 oli esimene võimalik aeg, mida arst pakkus. Ta ei pakkunud kaebajale

alternatiivset võimalust tervisetõendi kättesaamiseks. Kui kaebaja proovis tervisetõendit ise

varem kätte saada, teatas asendusarst, et tema ei saa tervisetõendile pitserit panna, kuna

tervisetõendi avas kaebaja perearst. Kaebaja lähtus informatsioonist, mida perearst ja

asendusarst talle andsid. Kaebaja läks 13.09.2023 tervisetõendile järele, kuid perearst oli

pitsati koju unustanud ning seetõttu sai kaebaja tõendi kätte 14.09.2023. Samal päeval esitas

kaebaja relvalubade pikendamise taotluse ja tervisetõendi PPA-le. Kaebaja palub tähtaja

ennistamist esimest korda. Ei esine muid asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kaebaja on

lohakas, ei hooli seaduse nõuetest või oleks muul viisil relvaloa omamiseks sobimatu.

Kaebaja 15.07.2024 esitatud tõendi kohaselt läks pärast operatsiooni haav mädanema ning pea

liigutamine oli valulik (dtl 99). Tõend sisaldab mh arsti selgitust selle kohta, et 17.07.2023

hakkas kaebajal haavast eritist tulema, kaebaja ravis valu käsimüügiravimitega ning kaebaja

oli oma tervise pärast väga mures, sest oli kahtlus pahaloomulisele muutusele. Kaebaja

esitatud tööandja juhatuse liikme kinnituskirja kohaselt viibis kaebaja 04.07.–13.08.2023 töölt

3(10)

3-23-2763

eemal, kuna tema haigus vajas kirurgilist sekkumist ja operatsioonijärgset taastumist (dtl

101).

8. Politsei- ja Piirivalveamet palus jätta kaebus rahuldamata.

Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui taotluse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav,

kuid siiski võimalik. Vastustaja teatise sai kaebaja pärast diagnoosi, kuid enne operatsiooni.

Psühhiaatri tõend oli kaebajal käes neli päeva enne taotluse esitamise tähtpäeva. Relvaloa

kehtivuse pikendamise taotlust on võimalik esitada ka kodust väljumata elektrooniliselt (sh

ajal, mil vastustaja esindustes on inimeste vastuvõtt lõppenud). Relvaomaniku

hoolsuskohustus on planeerida asjaajamine nii, et kõik saaks õigel ajal tehtud. Kaebaja käis

ligi kuue kuu jooksul erinevatel protseduuridel. Ta pidi vähemalt möönma, et temaga toimuv

võib mõjutada taotluse esitamist. Relvaseaduse tundjana oli ta teadlik, et tervisetõend peab

olema väljastatud mitte vähem kui kolm kuud enne taotluse esitamist. Igal juhul võis kaebaja

asuda aktiivselt tegutsema hiljemalt juuli keskpaigast, s.o poolteist kuud enne taotluse

esitamise tähtaja lõppemist. Seda kinnitab perearsti järelkontroll 13.07.2023, kuhu oli kaebaja

võimeline ilmuma (dtl 19–21). Patsiendikaardi kannetest nähtuvalt keskenduti operatsiooni

või haava seisukorra uurimise asemel kaebaja vererõhuhaigusele. Kaebaja avaldas soovi saada

tervisetõend relvaloa pikendamiseks, s.t ta oli valmis tegelema muude asjadega ja naasma

oma tavatoimetuste juurde. Kaebaja paranemine toimus kõrvalekalleteta. Kaebaja ei jäänud

ambulatoorsele ravile ega vajanud retseptiravimeid. Samuti oli kaebaja võimeline minema

perearsti vastuvõtule ja sai haava hooldamisega hakkama. Kaebaja sai kodusele ravile

järgmisel päeval pärast operatsiooni. Patsiendikaardi kandest nähtuvalt tuli kaebajal vältida

füüsilist koormust ja kuuma vee protseduure kahe nädala jooksul (dtl 16). Kaebaja ei pidanud

seega viibima voodi- või kodusel režiimil, vaid pidi võtma puhkeaega taastumiseks ja haava

kokku kasvamiseks. Tegu ei ole haigusega, mis oleks eluohtlik või millest paranemine oleks

keeruline. Kui kaebaja ise ei suutnud asju ajada, oleks ta saanud kasutada kellegi teise abi (nt

psühhiaatri vastuvõtuaja broneerimisel). Kaebaja ei pöördunud vastustaja poole ega uurinud,

kuidas olukorda lahendada, kuigi teadis, et ei jõua taotlust ja tervisetõendit tähtajaks esitada.

Kaebaja väide, et ta ei teadnud võimalusest pöörduda teise arsti poole, on otsitud. Kaebaja

võttis 12.09.2023 vastu perearsti asendusarst ja perearstikeskuses tegelesid kaebajaga kolm

erinevat arsti.

9. Tallinna Halduskohus rahuldas 15.08.2024 otsusega kaebuse ja tühistas PPA 25.09.2023

otsuse nr 4.2-1/10962-1 ja 03.11.2023 vaideotsuse nr 4.2-1/10962-3 (resolutsiooni p 1) ning

kohustas PPA-d ennistama kaebaja nimel olevate relvalubade nr RL812717 ja DL50032768

kehtivuse pikendamise taotluse esitamise tähtaeg ning vaatama taotlus läbi (resolutsiooni p 2).

HKMS § 158 lg 3 ei piira mõjuva põhjuse kui määratlemata õigusmõiste sisustamist ja selle

valguses faktiliste asjaolude hindamist kohtu poolt, vaid üksnes kaalutlusnormide õigusliku

tagajärje valikut (nt Riigikohtu 22.09.2022 otsus asjas nr 3-20-1548, p 17). Määratlemata

õigusmõistet saab sisustada ka halduskohus, sekkumata sealjuures halduse kaalutlusruumi (nt

Riigikohtu 07.06.2021 otsus nr 3-20-2362, p 25.2).

Kaebaja haigestumise ja taotluste esitamisega hilinemise vahel esineb põhjuslik seos. Määrav

ei ole üksnes see, et kaebaja sai haiglast välja 05.07.2023, mil taotluse esitamiseks oli aega

veidi vähem kui kaks kuud. Arvestada tuleb kaebaja operatsioonist taastumise ajaga. Sellest,

et kaebajal eemaldati healoomuline kasvaja, ei saa järeldada, et operatsioonist taastumine

oleks kerge ning kulgeks tingimata probleemideta. Iga inimese puhul on operatsioonist

taastumine individuaalne. On mõistlik ja inimlik eeldada, et sellisest operatsioonist

taastumiseks ja tavapärasesse elurütmi naasmiseks kulub vähemalt nädal. Kaebaja külastas

perearsti 13.07.2023. Samal päeval avas arst kaebaja relvaloa kehtivuse pikendamiseks

4(10)

3-23-2763

tervisetõendi. Kaebaja ei viivitanud põhjendamatult pärast operatsiooni perearsti visiidile

minemisega.

Kaebaja on selgitanud ja esitanud ka perearsti tõendi (dtl 99) selle kohta, et tal olid pärast

operatsiooni valud ja haav läks mädanema. Tegemist võib olla tavapäraste pärast operatsiooni

esineda võivate terviseprobleemidega, kuid see ei tähenda, et nende mõju kaebajale võiks

pisendada. Need võivad takistada tõhusat asjaajamist ja inimese tavapärast elurütmi. Lisaks

põhjustas kahtlus, et kasvaja on pahaloomuline, kaebajale perearsti tõendi järgi ka suurt muret

ja meeleoluhäireid. Samuti selgub perearsti ja tööandja (dtl 99–101) koostatud tõenditest, et

kaebaja naasis pärast haigust ning taastusravi 14.08.2024 tööle üksnes osalise koormusega.

Eeltoodud asjaolud kogumis kinnitavad, et tegu ei olnud pelgalt ebamugavusega, nagu leidis

vastustaja.

Seda, et psühhiaatri visiidile (ka tasulisele) on raske saada, võib pidada üldteada asjaoluks, ent

see ei tähenda, et kaebaja oleks saanud seda mõjutada. Vastustaja etteheide, et kaebajal oleks

tulnud vajalike toimingutega alustada varem, pole põhjendatud. Psühhiaatri juurde varem aja

broneerimist takistasid haiguse diagnoos, operatsioon, sellest taastumine ja

operatsioonijärgsed probleemid. Haiguse diagnoos, mis põhjustas olukorra, et kaebaja ei

saanud enne 29.08.2023 psühhiaatri visiidile minna, on temast sõltumatu asjaolu.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha kuni tähtaja viimase

päeva kella 24.00-ni. Kaebaja sai vastustaja teatise relvalubade kehtivuse tähtaja pikendamise

kohta pärast seda, kui ta oli saanud teada oma haiguse diagnoosi. Kaebaja terviseprobleem

ilmnes 2022. a-l. Sellest pole siiski põhjust järeldada, et kaebaja pidi ette aimama oma haiguse

diagnoosi ning selle raviks vajaliku operatsiooni toimumist ja aega. Kaebajat ei saa seega

süüdistada hooletuses põhjusel, et ta ei asunud relvalubade pikendamiseks asju ajama enne

diagnoosi saamist.

Võimalik, et kaebaja oleks saanud kohe pärast psühhiaatri juurde aja panemist broneerida

visiidi ka perearsti asendaja juurde. Kaebuse kohaselt ei osanud kaebaja küsida, kas talle on

võimalik pakkuda aega tema perearsti asendaja juurde, et saada tervisetõend kiiremini. Isegi

kui kaebaja oleks seda teinud, ei oleks ta tõenäoliselt jõudnud taotlust koos tervisetõendiga

esitada 02.09.2023, sest psühhiaatri külastuse (29.08.2023) ja 02.09.2023 vahele jäi vaid kolm

tööpäeva.

Kaebaja taotlus menetlustähtaja ennistamiseks on esitatud tähtaegselt. HMS § 34 lg 1 sisaldab

lisaks määratlemata õigusmõistele ka kaalutlusõigust, mis väljendub haldusorgani õiguses

otsustada tähtaja ennistamine. Kaebaja esitatud põhjenduste mõjuvust, hilinemise lühikest

aega (12 päeva) ning vastassuunaliste huvide puudumist arvestades on tähtaja ennistamine

kahtlusteta põhjendatud. Sellele ei ole kaalukaid vastuargumente. Vastustaja kaalutlusõigus

on vähenenud nullini. Sellises olukorras võib kohus teha haldusorganile ettekirjutuse toiming

sooritada ilma asjaolude täiendava kaalumiseta (riigivastutuse seaduse § 6 lg 5).

Kuigi praegusel juhul esineb menetlustähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus, on põhjust

arvestada ka RelvS § 41 lg 5 eesmärgiga. Sellega on inimesele pandud kohustus esitada

relvaloa kehtivuse pikendamise taotlus kaks kuud enne loa kehtivuse lõppu. RelvS eelnõu

(737 SE, Riigikogu XIV koosseis) juurde kuuluva seletuskirja kohaselt muudeti relvaloa

kehtivuse pikendamise taotluse esitamiseks esialgu ettenähtud ühekuuline tähtaeg

kahekuuliseks seetõttu, et ühekuulise tähtaja jooksul ei ole võimalik ametnikul teha piisavat

tõhusat kontrolli. Arvestades seda, et kaebaja hilines relvalubade kehtivuse pikendamise

taotluse esitamisega üksnes 12 päeva, jäi vastustajal kaebaja taotluse kontrollimiseks enne

kaebaja relvalubade kehtivuse lõppu veel piisavalt aega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5(10)

3-23-2763

10. Politsei- ja Piirivalveamet palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu

15.08.2024 otsus ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

PPA ei ole alahinnanud olukorda, milles kaebaja viibis ajal, mil ta pidi esitama relvaloa

pikendamise taotluse, vaid lähtus objektiivsetest asjaoludest, mis ei toetanud taotluse

esitamise tähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamiseks mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui

taotluse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebaja ei ole

tõendanud operatsioonist taastumisel selliste komplikatsioonide tekkimist, mille tõttu ta pidi

seadma oma elu ja tervise kaitse esikohale ning jätma taotluse esitamisega seotud asjaajamise

täielikult kõrvale. Tervisekaardil 13.07.2023 plaanilise (mitte erakorralisest) visiidi kohta

perearstile puuduvad igasugused kanded seoses haava paranemisega. Kaebajale ei ole

kirjutatud ravimeid operatsioonist tingitud peavalude või haavavalu leevendamiseks, vaid

kõrge vererõhu raviks. Kuigi kaebaja on täiendavalt esitanud perearsti tõendi, milles on

toodud tema operatsioonijärgse seisundi üldkirjeldus, kinnitab väljavõte 13.07.2023 vastuvõtu

ajal või selle järel täidetud digiloost, et kaebajale tehtud operatsioon ei olnud suuremas

fookuses kui muud kaebaja tervisehädad. Kaebaja oli võimeline ilmuma perearsti vastuvõtule

ega vajanud erakorralist meditsiinilist abi. Kaebaja ei võtnud ka haiguslehte.

PPA ei nõustu halduskohtu mõttekäiguga, nagu tulnuks PPA-l kaaluda kaebaja

vaimset/emotsionaalset valmisolekut. Kohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et

13.07.2023 vastuvõtul avaldas kaebaja perearstile, et soovib saada tõendit relvaloa

pikendamiseks. Seega oli kaebaja 13.07.2024 emotsionaalselt valmis tegelema ka argielu

asjaajamisega. Samal päeval digiloosse tehtud kande kohaselt eemaldati kaebajal

healoomuline kasvaja. Järelikult oli selleks ajaks kaebajale selge, et tema elu ei ole ohus ja see

teadmine pidi tema emotsionaalset seisundit oluliselt tõstma. Seejärel oli kaebajal piisavalt

aega, s.o ligikaudu 1,5 kuud taotluse esitamise tähtaja saabumiseni. Operatsioonihaavade

valulikkus ei tähenda automaatselt otsuse- ja tegutsemisvõime pärsitust.

RelvS seab relvaomajale kõrgendatud hoolsuskohustuse. Kaebajal oli võimalik enne

operatsiooni ja pärast PPA meeldetuletuse saamist konsulteerida PPA-ga. Kaebajale oli

pikaajalise relvaomanikuna loa pikendamise protseduur, kontaktid ning sellega kaasnev

ajakulu või asjaajamise keerukus teada. Pikki järjekordi eriarsti vastuvõtule kui üldteada

asjaolu ei tule hinnata kaebaja kasuks. Kaebaja pidi seda arvestama, seda enam, et tal on

pikaajaline (2022. a detsembrist) eriarsti vastuvõtul käimise ja relvaloa pikendamise kogemus.

Seejuures jättis kohus tähelepanuta kaebajale saadetud PPA 29.06.2023 teate, kus on

selgitatud, mis võib juhtuda, kui taotlus esitatakse hilinenult. Kaebaja perearsti puhkuse ajaks

oli määratud asendaja. Seda tõendab perearstikeskuse veebilehel olev info, mis oli kaebajale

ja avalikkusele kättesaadav. Psühhiaatri tõend, mis on aluseks perearsti tõendile, oli kaebajal

käes neli päeva enne taotluse esitamise viimast päeva. Seega ei esinenud tervishoiusüsteemi

puudulikust toimimisest tulenevalt selliseid objektiivseid takistusi, mis oleksid tinginud

taotluse esitamisega hilinemise.

Praeguse juhtumi asjaolud erinevad Riigikohtu 24.03.2025 otsuse nr 3-23-462 asjaoludest.

Asjas nr 3-23-462 püüdis inimene esitada taotluse tähtajaks, kuid iseteeninduskeskkond ei

võimaldanud seda teha tervisetõendit lisamata. Siinses asjas kaebaja sellist võimalust ei

kaalunud ega võtnud ka ühendust PPA-ga lahenduse leidmiseks. Kaebajal olid taotluse

esitamise ajal kõik vajalikud dokumendid olemas ning PPA iseteeninduskeskkonna

kasutamisel ei saanudki tõrkeid tekkida. Erinevalt kõnealusest asjast viivitas siinsel juhul

kaebaja tõendi kättesaamise korraldamisega, sest kõik vajalikud terviseseisundi

kontrollimisega seotud toimingud said tehtud juba 29.08.2023, mitte eriarsti vastuvõtule aja

broneerimisega. Eelnevast tulenevalt ei saa lugeda kaebaja taotluse esitamisega viivitamist

vabandatavaks põhjusel, et PPA iseteeninduskeskkonnas ei saa vormistada puudustega

taotlust.

6(10)

3-23-2763

11. I.A palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, jäädes mh oma varasemate seisukohtade

juurde ja nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

Perearsti tõend kinnitab, et kaebajal võttis operatsioonist taastumine aega ja ta oli enda tervise

pärast väga mures. Väär on PPA seisukoht, justkui oleks pidanud healoomulisest kasvajast

teadasaamine tõstma kaebaja meeleolu. Kõnealuse arstitõendi kohaselt eksisteeris

healoomulise kasvaja diagnoosist olenemata kahtlus ka pahaloomulisele muutusele ja lõplik

selgus haigusest taastumise kohta koos kirurgi histoloogilise uuringu vastusega saabus alles

28.08.2023. Igal juhul on ka healoomulise kasvaja tuvastamine isikule häiriv ja healoomulise

kasvaja operatsioonist taastumine ei pruugi samuti olla kerge ja probleemideta. Kaebaja palus

13.07.2023 perearsti vastuvõtul avada relvalubade pikendamise taotlemiseks vajalik

tervisetõend. See ilmestab, et kuigi operatsioonist taastumine takistas jätkuvalt kaebaja

igapäevaelu, nägi ta juba siis vaeva, et teha vajalikud toimingud relvalubade pikendamise

taotluse tähtaegseks esitamiseks. Operatsiooni järel planeeritud perearsti vastuvõtule

minemine on enesestmõistetav ning on arusaadav, et selle vastuvõtu käigus võidakse

lahendada ka muid patsiendi tervisemuresid. Sellest aga ei järeldu kaebaja valmidust tegeleda

argielu asjaajamisega. Kaebaja ei võtnud haiguslehte, kuna tal oli võimalik tööandjaga kokku

leppida, et viibib operatsiooni ja sellest taastumise tõttu töölt eemal 04.07.–13.08.2023.

Seejärel naasis kaebaja tööle osalise koormusega. Mõjuva põhjuse jaatamiseks ei pea

tingimata olema tegemist niivõrd erakorralise terviseseisundiga, mis nõuab vahetut

meditsiinilist sekkumist, vaid piisab sellest, kui tegemist on haigusseisundiga, mille ajal

teatud toimingute tegemine võib ohustada inimese tervist. Kaebaja valis psühhiaatri vastuvõtu

esimese võimaliku tasulise aja Haapsalus, kuigi ise elab Tallinnas. Samuti lähtus kaebaja

perearsti esimesest vabast vastuvõtu ajast, mis talle vastuvõtule registreerides pakuti. Kui

kaebaja uuris tervisetõendi varasema kättesaamise kohta, teatati talle, et perearsti poolt avatud

tervisetõendi saab lõpule viia ainult perearst ise ning teised arstid ei saa sellele vajalikku

pitserit panna. Seega tegi kaebaja kõik toimingud alati esimesel võimalusel, s.t ta tegutses

nende võimaluste piires, mida tema tervis operatsioonist taastumise ajal lubas ning mida

psühhiaatri ja perearsti vastuvõtuajad võimaldasid. Kaebaja esitas taotluse esimesel

võimalusel mõned päevad pärast tähtaega, sealjuures ei esinenud tähtaja ennistamata

jätmiseks ühtegi vastassuunalist huvi. PPA põhjendamatu tegevus on jätnud kaebaja pikaks

ajaks õigustamatult relvaloata ja võimaluseta tegeleda jahipidamisega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

13. RelvS § 41 lg 2 kohaselt tuleb relvaloa kehtivuse pikendamiseks esitada PPA-le mh

taotlus ja tervisetõend. Need tõendid tuleb esitada vähemalt kaks kuud enne loa kehtivuse

lõppemist (RelvS § 41 lg 5). Kaebaja relvaload kehtisid kuni 02.11.2023 ning seega tuli tal

esitada kõnealused dokumendid hiljemalt 02.09.2023. Kaebaja esitas PPA-le taotluse koos

tervisetõendiga 14.09.2023.

14. HMS § 34 lg 1 sätestab, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib

haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Säte sisaldab nii

määratlemata õigusmõistet („mõjuv põhjus“), mille sisustamine allub kohtulikule kontrollile

täies mahus, kui ka kaalutlusõigust („võib“), mille kontrollimisel tuleb halduskohtul järgida

HKMS § 158 lg-s 3 sätestatud piire (vt Riigikohtu 24.03.2025 otsus nr 3-23-462, p 21.1).

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja taotluste esitamisega hilinemine oli

muu hulgas põhjustatud kaebaja haigestumisest. Halduskohus on asjakohaselt arvesse võtnud

operatsioonist taastumisele kuluvat aega, samuti perearsti (dtl 99) tõendist nähtuvat, et

kaebajal olid pärast operatsiooni valud ning haav läks mädanema, lisaks mure kasvaja

7(10)

3-23-2763

võimaliku pahaloomulisuse pärast. Kõnealuses tõendis on märgitud, et kirurgi histoloogilise

uuringu vastus saabus alles 28.08.2023. Seega võib eeldada, et selle ajani ei olnud kaebajal

täit kindlust, kas eemaldatud kasvaja oli hea- või pahaloomuline. Kuigi kaebaja ei võtnud

operatsiooni järel töövõimetuslehte, on ta esitanud tööandja kinnituse selle kohta, et ta viibis

tervislikel põhjustel töölt eemal ajavahemikus 04.07.2023–13.08.2023 ja asus seejärel tööle

osalise koormusega (dtl 101). PPA ei ole nimetatud tõendite usaldusväärsust kahtluse alla

seadnud. Ka ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et neis tõendites kajastatu ei vasta tõele.

16. Halduskohus võttis mõjuva põhjuse olemasolu hindamisel õigesti arvesse, et pärast

operatsioonist taastumist takistas kaebajal õigeaegselt taotluse esitamist asjaolu, et ta ei

saanud piisavalt kiiresti psühhiaatri ja perearsti vastuvõtule. RelvS § 351 lg 2 kohaselt

korraldab tervisekontrolli ning tervisetõendi väljastab perearst, kaasates eriarste. Vabariigi

Valitsuse 21.06.2007 määruse nr 179 „Soetamisloa ja relvaloa taotleja tervisekontrolli kord,

loa andmist välistavate tervisehäirete loetelu ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded“ § 3

järgi teeb tervisekontrolli perearst, kaasates psühhiaatri ja vajaduse korral teised eriarstid.

Riigikohus on 24.03.2025 otsuses nr 3-23-462 (p 21.11) selgitanud, et mõjuv põhjus relvaloa

pikendamise taotluse esitamise tähtaja möödalaskmisel võib olla ka arstide ootejärjekord.

Seejuures leidis Riigikohus, et kuu aega enne seaduses sätestatud tähtaega tegutsema asumist

ei saa pidada isiku varasemat kogemust ja harva relvaloa taotlemise menetlusega

kokkupuutumist silmas pidades hoolimatuseks või hooletuseks (samas, p 21.7). Ühtlasi

selgitas Riigikohus, et enne psühhiaatri visiidi toimumist igaks juhuks perearsti aja

broneerimine koormab perearstisüsteemi ning kuivõrd inimesel on üks tema tervisest

põhjalikumat ülevaadet omav perearst, ei peaks teda pelgalt aja puuduse tõttu ühekordselt

muutma või asendama muu arstiga (samas, p 21.6). Siinse vaidluse materjalidest nähtub, et

kaebaja palus 13.07.2023 perearsti vastuvõtul avada relvalubade pikendamise taotlemiseks

vajalik tervisetõend (dtl 19). Seega asus ta tegutsema juba üle pooleteise kuu enne taotluse

esitamiseks seaduses sätestatud tähtaega. Kaebaja selgituse kohaselt registreeris ta psühhiaatri

vastuvõtule aja juuli lõpus, s.o rohkem kui kuu aega enne eelnimetatud tähtaega. Ta valis

esimese võimaliku tasulise vastuvõtu aja, mis oli 29.08.2023. Seejärel ei saanud kaebaja kohe

perearsti vastuvõtule, sest perearst oli puhkusel ning talle kinnitati, et perearsti poolt avatud

tervisetõendi saab lõpule viia ja sellele pitsati lüüa ainult perearst ise. PPA on asja juurde

esitanud kaebajale väljastatud tervisetõendi ja sellelt nähtub, et tõendi on allkirjastanud

kaebaja perearst (dtl 88). Selle põhjal võib järeldada, et kuigi kaebaja oli enne taotluse

esitamise tähtaega käinud psühhiaatri vastuvõtul, ei olnud tal endast olenemata põhjuste tõttu

võimalik siiski saada selleks ajaks tervisetõendit, sest seda sai väljastada ainult tema perearst,

kes oli parajasti puhkusel. Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb sarnaselt viidatud Riigikohtu

lahendiga pidada ka praeguses asjas arstide ootejärjekordi tähtaja möödalaskmise mõjuvaks

põhjuseks. Asjaolust, et kaebaja oli eelnevalt oma teise tervisemurega mitu korda arstide

vastuvõtul käinud, ei saa teha automaatset järeldust, et ta pidi teadma ka tasulise psühhiaatri

või sellele järgneva perearsti vastuvõtule saamise raskustest. Pigem võis kaebaja eeldada, et

kuivõrd ta oli juba palunud perearstil tervisetõendi avada, saab perearst selle pärast

psühhiaatri kontrolli ka kiiresti väljastada.

17. Erinevalt PPA-st ei pea ringkonnakohus kaebajale etteheidetavaks ka asjaolu, et ta ei

üritanud juba enne tähtaja möödumist puudustega taotlust esitada või PPA-ga ühendust võtta.

Kuivõrd RelvS § 41 lg-test 2 ja 5 tulenevalt peab tervisetõendi esitama kohe koos taotlusega,

ei saa kaebajale ette heita, et ta üritas esimesel võimalusel korrektse taotluse esitada ning

palus seejärel tähtaja ennistada. Vaidlusalune menetlustähtaeg pole erinevalt nt

kaebetähtaegadest kehtestatud õiguskindluse kaitseks, vaid ametiasutusele piisava ajavaru

andmiseks taotlust nõuetekohaselt menetleda. Ilma tervisetõendita pole nõuetekohane

menetlemine võimalik. Kokkuvõttes nähtub kaebajaga seotud asjaoludest kogumis, et kaebaja

tegi asjaolusid arvestades mõistlikke jõupingutusi, et tähtaega järgida.

8(10)

3-23-2763

18. Riigikohus märkis eelviidatud lahendis nr 3-23-462, et taotluse läbi vaatamata jätmise

tagajärjed on rasked – RelvS § 44 kohaselt tuleb relvad koos laskemoonaga võõrandada (p

21.8). Taotluse läbi vaatamata jätmine ei peaks olema karistuslikku laadi ja relvaloa

vahetamise (pikendamise) nõuded ei ole kehtestatud taotleja asjaajamisvõimekuse ega

-hoolsuse kontrollimiseks, mistõttu tuleb tähtaja ennistamisel võtta arvesse ka selle

võimalikku mõju avalikule huvile ja kolmandate isikute õigustele (p 21.9). Ringkonnakohtu

hinnangul leidis halduskohus õigesti, et praegusel juhul puuduvad vastassuunalised huvid

ning kaalukad vastuargumendid, mille tõttu tuleks jätta tähtaeg ennistamata. Ei nähtu, et

tähtaja ennistamine riivaks kuidagi kolmandate isikute õigusi. Kuna RelvS § 41 lg 5 kohaselt

tuli taotlus esitada kaks kuud enne loa kehtivuse lõppu ja kaebaja hilines taotluse esitamisega

12 päeva, jäi vastustajal kaebaja taotluse kontrollimiseks siiski piisavalt aega.

19. Halduskohus tühistas PPA 25.09.2023 otsuse ja 03.11.2023 vaideotsuse. PPA jättis

25.09.2023 otsusega kaebaja tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning relvalubade

pikendamise taotluse läbi vaatamata. RelvS § 1 lg 11 sätestab, et RelvS-s ettenähtud

haldusmenetlusele kohaldatakse HMS-i sätteid, arvestades RelvS-i erisusi. Riigikohus on

selgitanud, et otsus jätta taotlus läbi vaatamata ei ole haldusakt (vrd HMS § 43 lg 2 esimene

lause); läbi vaatamata jätmisel ei kujunda haldusorgan seisukohta küsimuses, kas asjakohaste

õigust andvate normide eeldused on täidetud ja isikul on sellest tulenevalt õigus tema poolt

taotletule. Seetõttu tuleks kohtusse pöörduda mitte tühistamis-, vaid kohustamiskaebusega.

Kohustamiskaebus hõlmab ühtlasi selle tuvastamist, et PPA tegevus oli taotluse läbi

vaatamata jätmisel õigusvastane (Riigikohtu 24.03.2025 otsus nr 3-23-462, p 13). Praegusel

juhul on kaebaja lisaks tühistamiskaebusele esitanud ka kohustamiskaebuse. Eelnevast

tulenevalt sai halduskohus küll läbi vaadata kaebaja kohustamiskaebuse tema relvalubade

pikendamise taotluse läbivaatamiseks ning tühistamiskaebuse PPA 03.11.2023 vaideotsuse

peale, kuid ei saanud tühistada PPA 25.09.2023 otsust. Selles osas tuleb halduskohtu otsuse

resolutsiooni ja põhjendusi muuta. Küll on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et kaebaja

esitatud põhjenduste mõjuvust, hilinemise lühikest aega ja vastassuunaliste huvide puudumist

arvestades on vastustaja kaalutlusõigus tähtaja ennistamisel vähenenud nullini (vrd samas, p-d

21.1 ja 21.11). Seega kohustas halduskohus õigesti PPA-d ennistama kaebaja nimel olevate

relvalubade kehtivuse pikendamise taotluse esitamise tähtaja ning vaatama taotlus läbi.

20. Kuna PPA apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud PPA

kanda (HKMS § 108 lg 1). Kaebaja taotleb mõista vastustajalt välja apellatsioonimenetluses

kantud esindajakulu 4780 eurot (ilma käibemaksuta). Esindajakulu koosneb 25,5 töötunnist

keskmise tunnihinnaga 187,45 eurot. Kantud kulude kohta on esitatud advokaadibüroo arved

koos spetsifikatsioonidega. Kuigi arvete kohaselt on esindajakulu kaebaja eest tasunud X OÜ,

ei välista see HKMS § 109 lg 5 järgi menetluskulude hüvitamist, sest esitatud kinnituse

kohaselt on kaebajal kohustus need kulud äriühingule hüvitada (dtl 175; nt Riigikohtu

15.12.2022 otsus nr 3-20-1310, p 37.1). Ringkonnakohtu hinnangul on seega kaebaja

menetluskulude seos praeguse vaidluse lahendamisega teise astme kohtus ning kulude

kandmise kohustuse olemasolu nõuetekohaselt tõendatud.

HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Menetluskulude põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta nii

õigusküsimuste keerukust kui ka faktiliste asjaolude mahukust (Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus asjas nr 3-3-1-80-16, p 35). Kohtul ei ole vajalik üksikasjalikult hinnata, milline ajahulk

võis konkreetsel esindajal kuluda ühe või teise menetlusdokumendi koostamiseks. Vajalike ja

põhjendatud menetluskulude suurus on eeskätt hinnanguline, mitte arvestuslik, ning kulude

suurus tervikuna ei tohiks olla vaidluse iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt

ülepaisutatud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldatakse, et kõrgema astme kohtu

menetluses kulub õigusabi osutajal asjaga tegelemiseks vähem aega (nt Riigikohtu 28.06.2017

9(10)

3-23-2763

otsus nr 3-3-1-73-16, p 47). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja esindajakulu, sh eeskätt

apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajakulu (17,5 tundi) ülepaisutatud. Tegemist ei ole

õiguslikult ega faktiliste asjaolude poolest keskmisest keerukama või mahukama vaidlusega.

Ringkonnakohus võtab ka arvesse, et esimeses kohtuastmes kaebajat esindanud advokaat

jätkas esindamist ka apellatsioonimenetluses, kus vaidluse sisu ja maht on jäänud üldjoontes

samaks. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja põhjendatud esindajakulu apellatsiooniastmes on

2500 eurot (ilma käibemaksuta), mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.

21. Jõustumise korral arvutivõrgus avaldatavas otsuses tuleb kaebaja ja X OÜ nimi ning

kaebaja isikukood asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)