2-25-13192/4 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Hele Kaldma, Anneli Alekand, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-13192

Tsiviilasi

T.M taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 4. septembri 2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

T.M määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: T.M (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 4. septembri 2025 määrus tühistada ja

saata T.M taotlus riigi õigusabi saamiseks läbivaatamiseks

Tartu Halduskohtule.

2. T.M määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. T.M (puudutatud isik) esitas Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, et pöörduda

Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIÕK) seoses haldusasjaga nr 3-25-2168. Maakohus jättis

taotluse rahuldamata, leides, et puudub EIÕK kaitsealasse kuuluv lubamatu avaldaja õiguste

riive. Avaldaja paljasõnalisest avaldusest on ilmne, et T.M on rahulolematu siseriiklike kohtute

tulemiga ning see on selgelt põhjendamatu (EIÕK art 35 lg 3 p a). Seega on tegemist

vastuvõetamatu kaebusega ning riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 37 lg-st 3 tulenevalt.

2. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes maakohtu määruse

tühistada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja määruskaebus tuleb osaliselt

rahuldada. Ringkonnakohus edastab puudutatud isiku taotluse lahendamiseks vastavalt

pädevusele Tartu Halduskohtule.

4. Avaldaja taotleb riigi õigusabi seoses haldusasjaga nr 3-25-2168 Euroopa Inimõiguste

Kohtusse pöördumiseks.

Riigikohus on selgitanud (vt RKEKm 28.02.2022, 3-21-3011/9 p 4-6, RKEKm 21.04.2022, 2-

22-2054/8, p 4- 6), et RÕS § 37 lg 2 on viitenorm, mille kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlus

Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks esitada samale kohtule, nagu esitatakse taotlus

RÕS § 10 lõikes 3 sätestatud kohtueelse või kohtuvälise menetluse korral. RÕS § 10 lg 3 näeb

ette, et selline taotlus esitatakse maakohtule. Erinevalt tsiviilasjadest või väärteoasjadest ei näe

RÕS § 10 lg 3 alates 1. jaanuarist 2018 maakohtule taotluse esitamist ette juhul, kui tegemist on

haldusmenetlusega. Sellisel juhul kohaldub RÕS § 10 lg 3¹, mis sätestab, et taotlus riigi õigusabi

saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või

õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Sellest seadusemuudatusest

tuleneb, et seadusandja tahe oli anda haldusmenetlusega seotud asjades riigi õigusabi taotluste

lahendamine halduskohtu pädevusse. Nagu RÕS § 10 lg 3 laieneb riigi õigusabi taotlustele, mille

puhul enne Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumist on riigisisesed õiguskaitsevahendid

ammendunud tsiviilkohtumenetluses või süüteomenetluses, tuleb sama analoogia alusel

halduskohtumenetlusest võrsunud vaidluse korral kohaldada RÕS § 10 lõikes 3¹ sätestatut.

Seega ei olnud maakohus pädev puudutatud isiku taotlust sisuliselt läbi vaatama.

Ringkonnakohus edastab taotluse läbi vaatamiseks pädevale kohtule (RÕS § 10 lg 7).

/allkirjastatud digitaalselt/