3-24-658/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Maret Altnurme ja Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-658

Haldusasi

W.F kaebus mõista Tallinna Vanglalt välja varalise

kahju hüvitis 30,18 eurot, alternatiivselt asendada kaup

ja toimetada see kaebajale kätte

Menetlusosalised

Kaebaja W.F

Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.09.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 13.09.2024 otsus ning teha asjas uus otsus, millega

jätta kaebus rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

3. Jõustunud otsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

Selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.11.2025 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS §

215 lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

selleks esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6)

3-24-658

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetaval W.Fl oli planeeritud 13.01.2024 pikaajaline kokkusaamine

oma elukaaslasega. W.F tellis 11.01.2024 pikaajalisele kokkusaamisele vangla kauplusest

kaupa. Kauba eest tasus tema ema. Kaup saabus vanglasse planeeritud ajal, s.o 12.01.2024.

13.01.2024 kokkusaamine jäi ära, kuna elukaaslane oli haigestunud. Vangla keeldus andmast

kaupa kaebajale ja teatas, et kaubale võib järgi tulla kokkusaaja (elukaaslane).

2. W.F esitas vanglale taotluse, milles palus: 1) tagastada kauplusele kaup ja kaebajale raha;

2) anda kaup kaebajale eluosakonda; või 3) hüvitada kaebajale kulutused ja jätta kaup

vanglale. Viru Vangla struktuuri kuuluv vanglateenistuse haldusosakond jättis 24.01.2024

vastusega taotluse rahuldamata, mille peale kaebaja esitatud vaide jättis vanglateenistuse

haldusosakond 06.05.2024 vaideotsusega rahuldamata.

3. W.F esitas 03.03.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse hüvitada talle tekkinud varaline

kahju 30,18 eurot või alternatiivselt asendada pikaajalise kokkusaamise ärajäämise tõttu

kaebaja saamata jäänud kaup ja see kaebajale kätte toimetada.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.09.2024 otsusega kaebuse. Kohus mõistis Tallinna

Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise 30,18 eurot või alternatiivselt kohustas Tallinna

Vanglat heastama kaebajale tekitatud kahju, asendades tema tellitud ja Tallinna Vangla poolt

09.08.2024 hävitatud kauba. Samuti mõistis kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõivu

20 eurot.

Vangistusseaduse (VangS) § 25 lg 4 esimene lause sätestab, et pikaajaliste kokkusaamiste

kulud kannab kinnipeetav või kokkusaamisele tulnud isik. Justiitsministri 30.11.2000

määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja (edaspidi sisekorraeeskiri) § 412 lg 2

sätestab, et kui pikaajalise kokkusaamise eest tasub kinnipeetav, esitab ta koos kokkusaamise

taotlusega taotluse arvestada kulud tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Kaebaja tellis vangla

kaupluseteenuse osutajalt kaupa, kuid ei tasunud selle eest oma isikuarvel olevatest

vahenditest, vaid e-poe arve tasus tema ema. Sellest võiks järeldada, et kaebaja pole kahju

kandnud, sest ta ei tasunud kauba eest ise ja kaebuse rahuldamisel toimub kaebaja alusetu

rikastumine. Kuna aga vangla aktsepteeris kolmanda isiku poolt arve tasumist, on

müügitehingu kaupluseteenuse osutajaga siiski teinud kaebaja ja ta on seetõttu õigustatud

saama tellitud kaupa. Oluline on see, et kaup kuulus üle andmisele kaebajale, mitte see, et

kauba eest tasus ema.

Kauplus tegi võimalikuks omandi ülemineku ostjale, toimetades kauba 12.01.2024 Tallinna

Vanglasse. Kuna vangla otsustas kaupa kaebajale mitte väljastada, on kaebaja kandnud kahju.

VangS-s, sisekorraeeskirjas ega Tallinna Vangla kodukorras (edaspidi kodukord) pole selgelt

reguleeritud, kuidas toimida tellitud kaubaga pikaajalise kokkusaamise ärajäämise korral.

Vangla oleks võinud kauba kontrollimisel ning üleandmisel juhinduda kodukorra nendest

punktidest, mis reguleerivad olukorda, kus kinnipeetav kasutab kaupluse teenust tavapäraste

sisseostude tegemiseks, sh p-st 15.5. Vanglal oli võimalik kontrollida vanglasse 12.01.2024

saabunud kaupa ning see kaebajale allkirja vastu üle anda. Pikaajalisel kokkusaamisel

tarvitamata jäänud toiduainete kaasaviimine eluosakonda on suureks julgeolekuriskiks, kuna

vanglal on keeruline tuvastada keelatud aineid ja esemeid. Siinsel juhul kokkusaamist ei

toimunud ning julgeolekuohtu ei esinenud.

Puuduvad alused piirata vastutust riigivastutuse seaduse (RVastS) § 13 alusel. Kui mitte enne,

siis kaebaja poolt Tallinna Vangale 17.01.2024 esitatud pöördumisest oleks vanglal pidanud

olema selge, et kaebaja soovib saada tellitud kaupa. Kaebaja on kinnipeetav, kellel puudub

võimalus vanglas vabalt liikuda ning iseseisvalt välja selgitada, mis on saanud tema tellitud

kaubast.

2(5)

3-24-658

Vastustajal on võimalik kahju hüvitamise asemel heastada kaebajale tekkinud kahju. Selleks

tuleks vastustajal asendada kaebajale tema poolt tellitud ja tänaseks hävitatud kaup.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

5. Tallinna Vangla palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu 13.09.2024 otsus

ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.

Kui pikaajaline kokkusaamine jääb mingil põhjusel ära, siis toimitakse kohale tellitud

kaubaga samamoodi nagu kokkusaamise lõppedes. Nii sisekorraeeskirja § 46 lg 4 kui ka

kodukorra p 12.2.16 kohaselt võib tarvitamata jäänud toiduained pärast kokkusaamise

lõppemist endaga kaasa võtta ainult kokkusaaja. Seega on tellitud kaup mõeldud tarvitamiseks

kokkusaamise ajal ning kambrisse seda kokkusaamise lõppedes ei anta. Kodukorra p 12.2.16

sätestab, et kokkusaamise lõppedes võib kinnipeetav kaasa võtta ainult eelnevalt tema enda

poolt kaasa võetud tualett-tarbed ja riideesemed. Vangla teavitas kaebaja elukaaslast, et kui ta

ei saa ise tulla kaubale järele, võib ta saata kolmanda isiku. Vanglale ei olnud see kaup

vajalik, mistõttu ei olnud ka põhjust seda vanglale võtta. Vangla ei saa kohustada

kaupluseteenuse osutajat kaupa tagasi võtma, kuna teenuse osutaja täitis omalt poolt lepingu.

Seega jäi selles olukorras ainsaks lahenduseks, et kokkusaaja korraldab kauba ära viimise

vanglast. Kiiresti riknevaid kaupu oli minimaalselt ning neidki säilitas vangla külmkapis.

VangS § 48 lg-s 1 on sätestatud tingimus, et kinnipeetav võib toiduaineid osta oma isikuarvel

oleva raha eest. Seega ei saa kinnipeetava kaupluse sisseostude eest tasuda kolmas isik ning

kaup, mis telliti pikaajalisele kokkusaamisele, kuulub küll kaebajale, aga seda ei saa lubada

kambrisse ega käsitada kui tavalist poetellimust. Taolise tõlgenduse õigsust kinnitab Tartu

Ringkonnakohtu 26.02.2013 otsus asjas nr 3-11-503 (p 10). Kui vangla annaks kinnipeetavale

kauba kambrisse, mis ei ole soetatud tema isikuarvel olevast rahast, siis annab see võimaluse

vältida isikuarvelt maha minevate rahaliste nõuete täitmist ning vabanemistoetuse kogumist.

Seega on oluline, et kinnipeetavate vanglasisesed toimingud käiksid tema isikuarve kaudu,

mitte kolmandate isikute kaudu. Kauba, mis on tellitud pikaajalise kokkusaamise tarbeks,

saab vanglast kaasa võtta kokkusaaja.

6. W.F palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kaebaja ei hoia kõrvale võlgade tasumisest. Kaebaja vabanemisfond on täis ja kaebaja on

sinna raha juurde pannud. Kaebaja elukaaslane ei saanud kokkusaamisele tulla, sest haigestus.

Vangla ei lahendanud olukorda nende võimalustega, mida kaebaja pakkus. Kauba asukoht on

jäänud välja selgitamata. Hüvitis tuleks kanda ema arvele, kes tasus kauba eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Vastustaja apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Halduskohtu otsus tuleb

materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tühistada ning asjas tuleb teha uus otsus, millega

jätta kaebus rahuldamata (HKMS § 200 p 3).

8. Ringkonnakohus leiab, et siinses asjas ei kohaldu VangS § 25 lg 4. Selle sätte kohaselt

kannab pikaajaliste kokkusaamiste kulud kinnipeetav või kokkusaamisele tulnud isik ning

kuludeks loetakse ruumide kasutamisele, kokkusaaja toitlustamisele ja hügieenivahenditele

tehtud kulutused. Nende kulude kandmiseks on VangS § 25 lg 5 alusel ette nähtud eraldi kord

3(5)

3-24-658

sisekorraeeskirja §-des 411 ja 412. Need sätted ei reguleeri pikaajalisele kokkusaamisele kauba

tellimist vangla kauplusest.

9. Pikaajalisele kokkusaamisele kaasavõetavate asjadega seonduvat reguleerivad

sisekorraeeskirja § 46 ja kodukorra p 12.2 „Pikaajaline kokkusaamine“. Sisekorraeeskirja §

46 lg 31 sätestab: „Kinnipeetaval või kokkusaajal on õigus võtta kokkusaamisruumi kaasa

väikeses koguses mahla, kohvi, teed, kohvikoort, suhkruasendajat, limonaadi, vett, küpsiseid,

šokolaadi, kartulikrõpse, pähkleid, kuivatatud ja värskeid puuvilju, jogurtit ning teisi vangla

poolt pakutavaid toiduaineid, kui need on kokkusaamise eel tellitud ja ostetud

vanglateenistuse vahendusel või vanglast asuvast kauplusest.“ Sisekorraeeskirja § 46 lg 4

näeb ette, et kui kokkusaaja ei soovi pärast kokkusaamise lõppemist endaga kaasa võtta neid

asju, mis ta kokkusaamisele kaasa võttis, siis need asjad hävitatakse ettenähtud korras.

Kodukorra p 12.2.15 kehtis vaidlusalusel ajal järgmises sõnastuses: „Kokkusaaja (külaline)

võib kokkusaamisele kaasa võtta väheses koguses vangla vahendusel soetatud toiduaineid,

mis on kokkusaamisele eelnevalt tellitud. Tellimuse saab kokkusaaja esitada kinnipeetava

vahendusel koos kokkusaamise taotlusega või kokkusaamiste registreerimise meiliaadressil

talv_kokkusaamine@just.ee hiljemalt kaks nädalat enne toimuvat kokkusaamist.“ Kodukorra

p 12.2.16 näeb ette, et kokkusaamise lõppedes võib kinnipeetav kaasa võtta ainult eelnevalt

tema enda poolt kaasa võetud tualett-tarbed ja riideesemed. Kokkusaaja võib vanglast

lahkudes kaasa võtta vaid kokkusaamisele kaasavõetud või vangla vahendusel soetatud

esemed ja ained, sh tarvitamata toiduained.

10. Sisekorraeeskirja ja kodukorra osundatud sätetest tuleneb koosmõjus, et nii kinnipeetaval

kui ka kokkusaajal on õigus tellida pikaajalisele kokkusaamisele vangla vahendusel (s.o

kauplusest) teatud kaupu, kuid tarvitamata toiduaineid ei tohi kinnipeetav pärast

kokkusaamist endaga kaasa võtta. Tarvitamata toiduained võib endaga kaasa võtta

kokkusaaja.

11. Praegusel juhul jäi kokkusaamine ära ning halduskohtu hinnangul tulnuks tellitud, kuid

kasutamata jäänud kaubaga toimida sarnaselt kinnipeetava poolt vangla kauplusest kauba

tellimise tavapärase protseduuriga. Halduskohus jättis siinkohal ekslikult arvestamata VangS

§ 48 lg-ga 1, mille kohaselt võib kinnipeetav toiduaineid osta oma isikuarvel oleva raha eest.

See säte ei võimalda kinnipeetaval lasta oma vanglasiseste tehingute eest tasuda vanglavälisel

isikul. Kaebaja ei ostnud kõnealuseid toiduaineid oma isikuarvel oleva raha eest ning

järelikult ei saanud ostetud toiduained minna kaebaja omandisse. Seetõttu tuleb lugeda, et

toiduained ostis kinnipeetava vahendusel kokkusaaja. Tähtsust ei oma seejuures, kes

konkreetselt ja milliselt kontolt tasus arve. Need on kinnipeetava, kokkusaaja ja arve tasuja

omavahelised eraõiguslikud suhted, mis ei puutu vanglasse ega mõjuta seda, et vanglavälisel

kontol oleva raha eest ostetud kaup loetakse kokkusaaja omaks.

12. Eeltoodu tõttu keeldus vangla õiguspäraselt kaebajale kaupa kätte andmast ning pakkus, et

sellele võib järgi tulla kokkusaaja või kui viimane ei saa mingil põhjusel tulla, siis keegi tema

asemel. Vangla selgitas 24.01.2024 vastuses kaebajale, et tellitud kaupa säilitatakse

külmkapis mõistlikku aega ning halduskohus on tuvastatud, et kaupa hoiti kuni 09.08.2024.

Takistatud ei olnud anda kaup kätte ka võimalikul järgmisel pikaajalisel kokkusaamisel.

Vanglal ei olnud ka õiguslikku alust võtta kaupa endale, ega sekkuda kauplusega tehtud

tehingusse ning hakata korraldama kauba tagastamist kauplusele. Olukorras, kus kokkusaajast

tingitud põhjusel realiseerub risk, et kokkusaamine jääb ära ning sellega seoses võib tellitud

kaup osutuda üleliigseks, ei ole põhjendatud jätta sellega seotud kahju vangla kanda. Vangla

võimaldas mõistlikku lahendust, säilitades kiiresti riknevaid toiduaineid külmkapis ja

pakkudes võimalust kokkusaajal või kellelgi tema asemel neile järgi tulla.

4(5)

3-24-658

13. Kuna vangla ei toiminud õigusvastaselt, puudub RVastS § 7 lg 1 alusel alus hüvitada

kaebajale kahju. Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

14. Kaebaja ja vastustaja kannavad oma menetluskulu ise (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja

4).

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)