2-24-112098/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.10.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-112098

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi V. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1 499,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ,

registrikood 11542046), asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: A. V., e-post XXX

Kostja: V. K. (isikukood XXX, viimane teadaolev elukoha

aadress XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega V. K.´i suhtes, kuna kostjana ei ole ta kohtu poolt

määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista välja kostjalt V. K.´ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks Swedbank AS ja kostja

vahel 13.12.2021 sõlmitud väikelaenulepingust nr 21-076133-VL tulenev võlg 1 204,21

eurot, intress 84,72 eurot, sissenõutavaks muutnud viivis (perioodi 25.11.2023-

18.09.2024 eest) 186 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitamiseks 25 eurot.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt V. K.´ilt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulude

hüvitamiseks 320 eurot (s.o riigilõiv 280 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (320 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul

oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel

tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib

teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 18.09.2024 Harju Maakohtule hagi V. K.´i (kostja) vastu võla

nõudes.

2. Nõude alusena toob hageja esile järgmist:

Swedbank AS ja kostja sõlmisid 13.12.2021 väikelaenulepingu 21-076133-VL (laenusummaga 4

000 eurot), millest tulenevad kohustused on kostja jätnud täitmata. Swedbank AS loovutas

nimetatud lepingust tulenevad kostja-vastased nõuded hagejale, kes nõuab kostjalt põhivõla 1

204,21 euro, intressi 84,72 euro, sissenõudmiskulu 25 euro ning perioodi 25.11.2023 kuni

18.09.2024 eest sissenõutavaks muutunud viivise 186 euro tasumist. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda ning mõista välja menetluskuludelt viivis nende kohase tasumiseni

seadusjärgses määras.

3. Harju Maakohus võttis 06.11.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ning andis kostjale

tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.

4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate

avaldamise kuupäev 07.01.2025). Hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluse raames

tuvastas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond, et kostja ei ela Tallinnas aadressil XXX ega aadressil

XXX. Kohtutäituri aruandest selgub ka see, et kostja ei ela Tallinnas aadressil XXX. Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri (PPA) 14.03.2024 teate kohaselt puuduvad PPA-l andmed kostja

elu- või asukoha kohta. Harju Maakohus saatis menetlusdokumendid kostja Eesti Vabariigi

rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadressile XXX ja rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressile

XXX (XXX), kust need tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. Kohtule ei ole teada kostja tegelik

elukoht. Lisaks hagimaterjalide avalikule kättetoimetamisele, saatis Harju Maakohus 07.01.2025

menetlusdokumendid tähtsaadetisena kostja Eesti Vabariigi rahvastikuregistrisse kantud elukoha

aadressile XXX) postkasti jätmisega. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks ega käesoleva

ajani hagile vastanud.

5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

6. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks Swedbank AS

ja kostja vahel 13.12.2021 sõlmitud väikelaenulepingust (mille alusel väljastati kostjale laen 4 000

eurot) tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustuse täitmist, mis tuleneb

tarbijakrediidilepingust.

Hagiavalduse kohaselt on krediidiandja teostanud enne lepingu sõlmimist laenusaaja

finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise krediiditaotluse ja laenusaaja Swedbanki

konto väljavõtte alusel. Maksevõime hindamisel võeti arvesse järgmist: laenu väljastamisele

eelnenud perioodi (analüüsiti väljavõtet perioodiga 01.07.2021 – 13.12.2021) jooksul laekus

laenusaaja Swedbanki kontole sissetulek X OÜ-lt, keskmine laekumise suurus oli ca 933 eurot;

väljaspool Swedbanki oli laenusaajal krediidikohustus Credit24/IPF Digital ees kuumaksega 60

eurot; Creditinfo maksehäired laenu väljastamise ajal puudusid; sõlmitava laenulepingu kuumakse

ca 189,37 ja koos olemasoleva krediidikohustusega moodustas ca 26,73% laenusaaja igakuisest

keskmise sissetuleku suurusest; laenusaajal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh

majapidamis-) kulutusteks ca 683,63 eurot; kuna kliendi konto väljavõttest ei nähtunud

majapidamiskulusid, kasutas krediidiandja majapidamiskulude arvestamisel üldkohaldatavaid

määrasid ning arvestas majapidamiskuluna 398 eurot; kõnealuse lepingu puhul oli tegemist

fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu

perioodi ulatuses ning lepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei

suurenenud. Laenuandja kinnitas, et on lepingu sõlmimise eelselt teostanud kliendi

krediidivõimelisuse kontrolli vastavalt VÕS §-s 4034, kediidivõimekuse hindamiseks esitatud ja

kogutud teave on olnud piisavalt selge ning laenu väljastamisel oli klient maksevõimeline. Hagis

on välja toodud ka see, et Swedbanki poolt VÕS §-s 4034 sätestatud kohustuste täitmist kinnitab

asjaolu, et klient täitis lepingust tulenevaid kohustusi korrektselt üle aasta. Kohus ei saa

vastutustundliku laenamise kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et

krediidiandjal pidi kogutud andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda lepinguga

võetud kohustusi täita. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja kontrollis

vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid ning

kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja

suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

(TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

1. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on

riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Riigilõivu tasumist

on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Lisaks on hagejal tekkinud

menetluskulu 40 eurot kohtutäituri poolt menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Nimetatud

kulu on TsMS § 144 p 51 alusel põhjendatud kulu, mis tuleb samuti kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

2. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtu täiendavad selgitused

3. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega

apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub

ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

4. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik