4-25-3110/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025 Jõhvis

Väärteoasja number

4-25-3110 (244025003544)

Kohtunik

Inna Kirsipuu (kirjalikus menetluses)

Väärteoasi

Alexey Saykini kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 04.08.2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas

nr 244025003544, millega Alexey Saykin tunnistati süüdi

liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ja karistati juhtimisõiguse

äravõtmisega 2 kuuks

Menetlusalune isik

Alexey Saykin,

isikukood 38710102218, XXX

kodakondsusega, elukoht XXX; töökoht XXX; e-post

XXX

Kaitsja

lepinguline kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev, e-post

ilya.zuev@grandman.ee

RESOLUTSIOON

VTMS § 120, § 132 p 2, § 133 - § 135, § 155, § 156,

kohus

OTSUSTAS:

Alexey Saykini kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuevi kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri

04.08.2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025003544 rahuldada.

Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 04.08.2025 otsus väärteoasjas nr

244025003544 osaliselt, s.o määratud karistuse osas ja teha selles osas uus otsus.

Mõista Alexey Saykinile liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 85

(kaheksakümmend viis) trahviühikut, s.o 680 (kuussada kaheksakümmend) eurot.

Rahatrahv 680 eurot tasuda 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvelduskontole:

SEB Pank EE891010220034796011,

Swedbank EE932200221023778606,

Luminor Bank EE701700017001577198.

1 / 8

Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100081886 ja selgitus „Alexey Saykin 4-25-3110

rahatrahv“.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk

hiljemalt 24.10.2025

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või

tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 17.10.2024

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel

(ehk 18.11.2025) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri patrullpolitseinik R. L. koostas 07.07.2025

väärteoprotokolli väärteoasjas nr 244025003544, mille kohaselt Alexey Saykin 07.07.2025 kell

16.33 Ida-Viru maakonnas, Lüganuse vallas, Tallinn-Narva mnt 142. km-l juhtis mootorsõidukit

Range Rover registreerimismärgiga XXX asulavälisel teel sõidukiirusega 112 km/h +/- 4 km/h, kus

suurim lubatud sõidukiirus liikluskorraldusmärgiga on 70 km/h. Seega ületas Alexey Saykin

sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h. Eeltooduga rikuti liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja

väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi.

04.08.2025 koostas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija A. M. samas väärteoasjas üldmenetluse otsuse. Väärteo

kirjeldus, rikutud õigusnormid ja väärteo kvalifikatsioon on sama mis väärteoprotokollis kajastatu.

Otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja seisukohal, et menetlusalune isik pani toime temale

inkrimineeritud väärteo ning väärteoprotokoll on koostatud õigesti. Kohtuväline menetleja leiab, et

väärteomenetlust välistavad asjaolud ja alused puuduvad. Menetlusalune isik ega tema kaitsja

vastulauset või muid tõendeid ei esitanud. Väärteo toimepanemine on tõendatud 07.07.2024

tunnistaja V. M. ja 07.07.2025 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollidega, kiirusmõõturi

kasutamise protokolli ja taatlustunnistusega. Kohtuväline menetleja leidis, et karistust raskendavad

asjaolud puuduvad, kuid arvestas karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist. Kohtuväline

menetleja võttis arvesse, et menetlusaluse isiku poolt ületatud kiirus oli väga suur (38 km/h,

piiripeale LS § 227 lg-ga 3). Mida suurem on vahe menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki

tegeliku ja lubatud suurima sõidukiiruse vahel, seda suurem on menetlusaluse isiku süü. Sõidukiirus

mõjutab nii liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust, kui ka selle raskusastet. Väärtegu oli toime

pandud päevasel ajal, suure liiklustihedusega (Tallinn-Narva maanteel), mis omakorda suurendab

2 / 8

liiklusohtu. Isik on juhtinud mootorsõidukit nii suure kiirusega, et ta ei ole olnud suuteline

võimalikele esinevatele ohtlikele olukordadele õigeaegselt reageerida. Oma käitumisega seadis

menetlusalune isik reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Kohtuväline

menetleja arvestas sedagi, et menetlusalusel isikul on üks liiklusalane kiiruse ületamisega seotud

väärteokaristus. Nimelt karistati menetlusalust isikut 10.07.2024 kohtuvälise menetleja otsusega LS

§ 227 lg 3 järgi rahatrahviga 520 eurot, kõnealune väärtegu pandi toime 10.07.2024 ning rahatrahv

tasuti 10.01.2025. Seega on tegemist juba teise suure kiiruse ületamisega aasta jooksul.

Menetlusalusele isikule mõisteti LS § 227 lg 2 järgi karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks,

s.o väiksem kui sanktsiooni keskmine määr.

12.08.2025 edastas menetlusaluse isiku Alexey Saykini kaitsja Ilya Zuev Viru Maakohtule kaebuse

kohtuvälise menetleja 04.08.2025 otsusele, milles palub kohtuvälise menetleja otsus tühistada

juhtimisõigust äravõtmist puudutavas osas ning asendada see rahatrahviga ja määrata täiendav

kohustus läbida täiendav liikluskoolitus. Kaebusest nähtuvalt menetlusalune tunnistab rikkumist,

kahetseb siiralt, mõistab teo ohtlikkust ja kinnitab, et selline käitumine ei kordu. Menetlusalune isik

on X OÜ juhatuse liige ja ainuomanik ning juhtimisõiguse kaotus peataks ettevõtte tegevuse

täielikult, põhjustades majanduslikke raskusi ja vähendades riigile laekuvaid makse. Lisaks on

märgitud, et Alexey Saykin on alaealise tütre isa ja igapäevane hooldaja ning laps vajab regulaarset

ja turvalist transporti lasteaeda, huviringidesse, arsti juurde ja tagasi koju, mistõttu leitakse, et

isikliku auto kasutamine on ainus praktiline lahendus arvestades lapse vanust ja vajadust pideva

järelevalve ning turvalise liikumise järele. Ühtlasi tekitaks juhtimisõiguse äravõtmine Alexey

Saykini töö- ja pereelule ebaproportsionaalselt raskeid tagajärgi. Alexey Saykin on valmis rahatrahvi

kandma ja läbima analoogsete juhtumite vältimiseks, kohtu õiglasel äranägemisel täiendav

liikluskoolitus. Karistuse asendamine rahatrahvi ja täiendava liikluskoolituse määramisega oleks

antud juhul proportsionaalne, sest see vastaks karistuse eesmärgile mõjutada kaebajat edaspidi

liikluses seaduskuulekalt käituma (eripreventsioon) ning avaldaks hoiatavat mõju ka teistele

liiklejatele (üldpreventsioon). Selline lahendus väldiks ka ülemääraseid negatiivseid tagajärgi

kaebaja töö- ja pereelule. Menetlusalune isik on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.

Kaebusele oli lisatud ka menetlusaluse isiku motivatsioonikiri, millest nähtuvalt Alexey Saykin

tunnistab, et sõitis lubatust kiiremini ning saab aru, et see oli tema poolt lubamatu ja ohtlik tegu. Ta

on mõistnud oma eksimuse tõsidust ja võtab täieliku vastutuse toimunu eest. Motivatsioonikirjast

nähtub, et selline käitumine ei ole tema tavapärane liikumisviis ja ta lubab, et see ei kordu.

05.09.2025 esitas kohtuväline menetleja oma seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja on

nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Väärteo toimepanemise faktis vaidlus

puudub ning puuduvad ka VTMS §-des 29 ja 30 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud.

Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole kaebuses märgitud põhjendused sellised, mis põhjendaks

04.08.2025 kohtuvälise menetleja otsuse muutmist. Kohtuväline menetleja hindab menetlusaluse

isiku süüd keskmisest suuremaks ning kordab üldmenetluse otsuses märgitud asjaolusid, et

menetlusaluse isiku poolt ületatud kiirus oli väga suur ning liiklusohtu suurendab omakorda asjaolu,

et väärtegu pandi toime päevasel ajal, suure liiklustihedusega teel. Menetlusalune isik ületas suurel

määral kiirust aasta jooksul juba teist korda, mistõttu varem määratud karistus samalaadse teo

toimepanemise eest oma eesmärki täitnud ei ole. Nimetatud asjaoludele tuginedes ning juhindudes

karistuse määramise mõistest, leiab kohtuväline menetleja, et on tegemist olukorraga, mille puhul on

juhtimisõiguse äravõtmine ainus loogiline jätk, korduva rikkumise puhul, kus eelnev karistus ei ole

saavutanud oma eesmärki. Kaebuses toodud põhjendusi ei saa käsitleda erandlike asjaoludena, mis

välistaksid juhtimisõiguse äravõtmise või selle tühistamise. Otsuse vastuvõtmisel kergendava

3 / 8

asjaoluna arvestati kaebuse esitaja poolt süü tunnistamist ja kahetsust vastavalt KarS § 57 lg 1 p 3

alusel, karistust raskendavaid asjaolusid väärteomenetluse käigus tuvastatud ei ole. Kohtuväline

menetleja on seisukohal, et kaebuse esitajale määratud karistuse liik ja määr - karistusena määratud

juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks (s.o väiksem kui sanktsiooni keskmine määr) on vastavuses nii

teo raskusega kui ka menetlusaluse isiku süüga. Määratud karistus on eesmärki täitev ning

vastavuses õiguskorra kaitsmise huvide ja riigikohtu lahenditega. Kohtuväline menetleja on

seisukohal, et puudub seaduslik alus määrata menetlusaluse isiku taotlusel talle karistusena kohustus

läbida täiendav liikluskoolitus, sest LS § 227 lg 2 kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest ei ole

karistusena antud karistuse liiki ette nähtud. Eeltoodust tulenevalt palub kohtuväline menetleja jätta

menetlusaluse isiku kaebus karistuse määramise osas rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise

aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Otsustamaks, kas kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on proportsionaalne ja vastab

menetlusaluse isiku süü suurusele, tuleb kohtul kõigepealt kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt

toimepandud teos on süüteokoosseis.

Antud juhul heidetakse menetlusalusele isikule ette LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toimepanemist.

Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus selle üle, et Alexey Saykin juhtis kohtuvälise menetleja

otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit Range Rover registreerimismärgiga XXX asulavälisel

teel sõidukiirusega 112 km/h +/- 4 km/h, kus suurim lubatud sõidukiirus liikluskorraldusmärgiga on

70 km/h. Kohtuvälises menetluses antud ütlustest nähtuvalt menetlusalune isik kiiruse ületamist ei

eita ning ka kohtule esitatud kaebusest ja selle juurde lisatud motivatsioonikirjast nähtuvalt

menetlusalune isik tunnistab, et sõitis lubatust kiiremini.

Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et sõiduki kiirust mõõdeti 07.07.2025 kell 16.33

Tallinn-Narva mnt 142. km-l seadmega Stalker II MDR nr AS008379. Menetlusaluse isiku sõiduki

Land Rover Range Rover registreerimismärgiga XXX liikumise kiiruseks mõõdeti 112 km/h,

laiendmääramatus +/- 4 km/h, lõplik mõõtetulemus 108 km/h. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, hea

nähtavusega sademeteta valgel ajal ning kattega tee oli kuiv. Sõiduridade arv 1+1 ja sõidutee oli

kahesuunaline. Kiirust mõõdeti paigal seistes paremal teepeenral. Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal

vastassuunaliselt lähenedes, liikudes üksinda. Protokolli kohaselt mõõdeti kiirus 2-3 sekundi jooksul

ja segavaid faktoreid ei esinenud. Juhile seadme tabloole fikseeritud lugemit ei näidatud ning

mõõtmise aeg video/helitehnikat ei kasutatud. Protokolli allkirjastasid nii menetlusalune isik, mõõtja

kui ka tunnistaja V. M.. Taatlustunnistusest nr TTRS-25/00065 nähtuvalt on kõnealusele

kiirusmõõturile väljastatud 07.04.2025 taatlustunnistus.

Kiiruse ületamist kiirusmõõturi kasutamise protokollis märgitud tingimustel kinnitavad ka tunnistaja

V. M. ütlused. Seega on menetlusaluse isiku sõiduki liikumiskiiruse fakt kui selline tõendatud nii

kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, menetlusisiku enda kui ka tunnistaja ütlustega. Ka kaebuses

4 / 8

ei vaidle menetlusalune isik vastu sellele, et ta liikus vaidlustatavas otsuses näidatud ajal ja kohas

ületades kiirust.

Seega loeb kohus tuvastatuks objektiivsest küljest, et 07.07.2025 kella 16.33 paiku juhtis

menetlusalune isik Lüganuse vallas Ida-Viru Maakonnas Tallinn-Narva mnt 142. km-l asulavälisel

teel mootorsõidukit sõidukiirusega 112 km/h +/- 4 km, kus suurim lubatud sõidukiirus

liikluskorraldusmärgiga on 70 km/h, ületades seega sõidukiirust mitte vähem kui 38 km/h, rikkudes

sellega LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid.

Subjektiivsest küljest on menetlusalune isik teo toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis

KarS § 18 lg 3 mõttes. Isik sõitis kiirusega vähemalt 108 km/h. Antud teelõigul oli

liikluskorraldusmärgi kohaselt suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h. Sõidukijuhil on kohustus jälgida

liiklusmärke ja korrigeerida enda kiirust liikluskorraldusmärkides ette nähtud tingimustele vastavaks

Kohus möönab, et rikkumise hetkel ei teadnud isik, et ta ületab kiirust ehk sõidab 70 km/h alal

kiirusega vähemalt 108 km/h, kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks

pidanud seda ette nägema. Teisisõnu, liiklusmärke tuleks jälgida piisavalt hoolikalt, et neid näha

õigel ajal.

Antud rikkumine on kvalifitseeritav LS § 227 lg 2 järgi.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Samuti puuduvad isiku süüd välistavad asjaolud.

KARISTUS

KarS § 56 lg-te 1 ja 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 1-17-1629/44 p 28 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse

süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib LS § 227 lg-s 2 sätestatud süüteo eest

lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Alexey Saykinile on kohtuväline menetleja määranud põhikaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2

kuuks, mis on sanktsiooni keskmisest määrast väiksem karistus.

Alexey Saykini teosüü on LS § 227 lg 2 järgi toimepandud rikkumises kohtu hinnangul keskmisest

suurem. Seda esiteks põhjusel, et LS § 227 lg 2 näeb ette vastutuse kiiruse ületamise eest 21-40 km/

h vahemikus, kuid isik ületas kiirust 38 km/h võrra, s.o LS § 227 lg 2 ette nähtud vahemiku ülemise

piiri peal. Teosüüd suurendavaks asjaoluks on seegi, et isik pani kiiruseületamise toime suure

5 / 8

liiklustihedusega teel, millega omakorda suurendas liiklusohtu. Arvestades, et väärtegu saab toime

panna tahtlikult (kavatsetult, otsese või kaudse tahtlusega) või ettevaatamatusest (kergemeelsusest

või hooletusest) ning menetlusalune isik pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, on tegemist

asjaoluga, mis teatud määral vähendab süü suurust võrreldes sellega, kui tegu oleks toime pandud

tahtlikult. Samas arvestab kohus, et tegemist oli üheepisoodilise ohudeliktiga ja reaalset tagajärge ei

ole tekkinud. See vähendab süü suurust.

Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus sarnaselt kohtuvälise menetlejaga KarS § 57 lg 1 p 3

mõttes kahetsust ja süü tunnistamist. Menetlusalune isik tunnistas oma viga ja kahetses tegu juba

kohtuvälises menetluses ning ka kohtumenetluses ei püüdnud Alexey Saykin kuidagi enda süüd

pisendada, avaldades kohtule, et tema tegu oli lubamatu ja ohtlik ning kinnitas, et mõistab oma

eksimuse tõsidust.

Rakendavaid asjaolusid ei ole.

Kohus peab arvestama ka Alexey Saykinist tulenevaid eripreventiivseid kaalutlusi. Karistusregistri

andmetel on menetlusalust isikut kiiruse ületamise eest varasemalt 1-l korral karistatud. Politsei- ja

Piirivalveameti 10.07.2024 otsusega karistati Alexey Saykinit 10.07.2024 LS § 227 lg 3 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 130 trahviühikut, s.o 520 eurot.

Asjakohane on kohtuvälise menetleja tähelepanek, et tegemist on juba teise suure kiiruse

ületamisega aasta jooksul, millest saab järeldada, et menetlusalusele isikule 10.07.2024 määratud

karistus rahatrahvi näol piisavalt mõju ei avaldanud, et isik loobuks lõplikult süütegude

toimepanemisest. Küll aga ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et Alexey Saykini

teistkordse lubatud piirkiiruse ületamise puhul tuleks ainsa karistusliigina kõne alla vaid

juhtimisõiguse ära võtmine ning seda ennekõike põhjusel, et mõlemad väärteod on toime pandud

ühe aasta jooksul.

Juhtimisõiguse äravõtmine ühe kehtiva väärteokaristuse pinnalt oleks ennekõike põhjendatud siis,

kui on eelnevalt tuvastatud, et varasemalt määratud karistus isikule üldse mingit mõju ei avaldanud

ja isiku käitumist tuleb hakata korrigeerima tõsisemalt. Kohtu hinnangul ei võimalda aga Alexey

Saykini karistusandmed sellisele seisukohale asuda. Esiteks nähtub karistusregistrist, et Alexey

Saykini näol ei ole tegemist nö süstemaatilise liiklusrikkujaga, kes vaatamata varasemalt mõistetud

rahatrahvidele ikka ja jälle uuesti lühikeste perioodide tagant liiklussüütegusid toime paneb.

Karistusregistrist nähtuvalt ületas menetlusalune isik esimest korda lubatud sõidukiirust 10.07.2024

ning käesolevalt temale ette heidetud lubatud sõidukiiruse ületamine on toime pandud 07.07.2025

ehk tegelikult oli viimasest lubatud sõidukiiruse ületamisest möödas juba peaaegu terve aasta (tõsi,

mõned päevad jäid aasta täitumisest puudu). Viimasest saab järeldada, et Alexey Saykinile

varasemalt määratud karistus siiski avaldas mõju, sest ta osales peaaegu aasta (11.07.2024-

06.07.2025) jooksul liikluses eeskujulikult. Varasemalt määratud rahatrahvi oli isik tasunud enne

uue väärteo toime panemist 10.01.2025. Seega varasema piirkiiruse ületamise eest määratud

rahatrahv ikkagi täitis enda eesmärki, kuna isik tasus temale määratud rahatrahvi ning ta suutis

peaaegu aasta osaleda liikluses nii, et temale ei heidetud sel perioodil ette teisi väärtegusid. Uus

väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest ja isik kohe tunnistas oma tegu. See on oluline asjaolu,

sest näitab, et isik saab probleemsest käitumisest aru ja ei eita reegleid tahtlikult. Kui varasemalt

karistati isikut LS § 227 lg 3 järgi, siis käesolevalt pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava

väärteo, millest saab järeldada, et ka tema teod ei ole ajas raskemaks muutunud. Ehk puudub

süütegude intensiivne dünaamika. Eelneva pinnalt saab kohus prognoosida uute süütegude toime

panemise riske menetlusaluse isiku puhul pigem madalaks, mistõttu kohtu hinnangul ei ole

6 / 8

kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi määramine sugugi välistatud. Lisaks võtab kohus arvesse,

et menetlusalusel isikul on olemas töökoht, mis võimaldab tal rahatrahvi tasuda. Ka käesoleva

väärteomenetluse raames tõusetunud juhtimisõiguse äravõtmise küsimus peaks olema andnud

Alexey Saykinile piisava efekti, mille tulemusena menetlusalune isik oma käitumist edasiselt

liikluses rohkem korrigeerib ning enam sarnaseid õigusrikkumisi toime ei pane, mis vähendab

temast tulenevat ohtlikkust ühiskonnale veelgi.

Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et liikluskultuuri

tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil ei ole alati põhjendatud kõikide korduva lubatud

sõidukiiruse ületajate liiklusest eemaldamine hirmutamaks teisi ühiskonnaliikmeid analoogsetest

süütegudest hoidma. Normi kehtivust ja järgimise vajadust teistele ühiskonnaliikmetele peaks

näitama juba see, et isiku tegu avastatakse, seda menetletakse ning isikut teo toimepanemise eest ka

vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse.

Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiabki, erinevalt kohtuvälisest menetlejast, et käesoleval juhul

piisab menetlusaluse isiku karistamisest rahatrahviga.

Puutuvalt kaebuses toodud väidetesse, et juhtimisõiguse äravõtmine tooks endaga kaasa tööalaseid,

majanduslikke ja perekondlike ebamugavusi, selgitab kohus, et viimased ei mõjuta mitte mingil

määral isiku süü suurust toimepandud teos. Tegemist on võimaliku tagajärjega, mis võib kaasneda

isiku poolt väärteo toimepanemise eest mõistetud karistusega. Iga isik, kes rikub seadust, peab

arvestama ka sellele järgneva karistusega, mis ei peagi olema isikule mugav kanda. Sealjuures võib

karistuse kandmine endaga kaasa tuua ka olulisi elukorralduslikke muutusi, nt töökoha ja sissetuleku

kaotus. Seega isiku jaoks, kelle jaoks on juhtimisõigus väga oluline, peab olema liiklusreeglite

järgimisel eriti hoolas ja tähelepanelik ning tegema endast kõik sõltuva, et ta seadust ei rikuks.

Vastasel korral tuleb arvestada ka võimalike ebameeldivate ning oluliselt isiku senist elukorraldust

mõjutavate tagajärgedega. Küll aga juhib kohus Alexey Saykini tähelepanu sellele, et kui ta siiski

edasiselt õiguskuulekalt ei käitu, siis järgmise liiklusalase rikkumise korral, kui karistussätte

sanktsioon seda võimaldab, võib olla põhjendatud määrata talle juba põhikaristusena või

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse tähtajaline äravõtmine.

LS § 227 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, see on summas kuni 800 eurot.

Keskmine sanktsioon on seega 50 ühikut ehk 400 eurot. Kohtu hinnangul vastab 85 trahviühiku

suurune rahatrahv summas 680 eurot Alexey Saykini süü suurusele ning eripreventsiooni

vajadusele.

Arvestades, et 680 euro suurune rahatrahv on küllaltki suur summa ühekorraga tasumiseks, peab

kohus kaebaja olukorra leevendamiseks KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel põhjendatuks ajatada rahatrahvi

tasumine kuuele kuule. Ajatamisel lähtub kohus ennekõike Alexey Saykini poolt esitatud palgatulu

andmetest ja faktist, et isikul on alaealine laps, keda on samuti vaja üleval pidada.

Kaebuses on täiendavalt märgitud, et Alexey Saykin on lisaks rahatrahvile valmis läbima ka vastava

liikluskoolituse, et vältida analoogsete sündmuste kordumise. Kohus tõdeb sarnaselt kohtuväline

menetlejaga, et taolist karistuse liiki LS § 227 tõepoolest ette ei näe. Küll aga märgib kohus, et kui

Alexey Saykin seda hetkel põhjendatuks ja vajalikuks peab, siis ei keela keegi tal seda läbida

vabatahtlikult.

KOHTU MEETMED

7 / 8

Alexey Saykini kaitsja esitatud kaebus Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri 04.08.2025

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 244025003544 tuleb rahuldada. Juhindudes VTMS § 132 p-st

2 maakohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt määratud karistuse osas ja teeb selles

osas uue otsuse, mõistes Alexey Saykinile LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahvi 85

trahviühikut, s.o 680 eurot, kohustades teda rahatrahvi tasuma 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

Kohtunik

8 / 8