3-25-2048/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2048

Haldusasi

X kaebus Viimsi Vallavalitsuse 12.06.2025 ettekirjutus-

sunniraha hoiatusele

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.06.2025 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja X, volitatud esindaja Raivo Salumäe

Vastustaja Viimsi vald, volitatud esindaja Karin Mägi

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.06.2025 määruse

resolutsiooni p 7 peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.06.2025 määruse

resolutsiooni p 7 muutmata.

3. Tagastada määruskaebuselt enam tasutud riigilõiv 20 eurot Advokaadibüroo

WALLESS OÜ arvelduskontole EE322200221063937025.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsus kohustas 12.06.2025 ettekirjutus-sunniraha hoiatusega (ettekirjutus)

Xt (kaebaja) niitma Vehema tee 14, Heldripõllu ja Heldrivälja kinnistutel rohu hiljemalt

22.06.2025 ja tagama kuni 31.10.2025 kinnistul rohu niitmise selliselt, et

vegetatsiooniperioodil ei ületa selle kõrgus 15 cm. Nõue kehtib selle kättetoimetamisest kuni

31.10.2025. Ettekirjutuse tähtpäevaks täitmata jätmisel määrab vald korrakaitseseaduse

(KorS) § 23 lg 4 alusel sunniraha 480 eurot.

Vastustaja tuvastas 19.05.2025 Heldrivälja ning 28.05.2025 Heldripõllu ja Vehema 14

kinnistute paikvaatlustel, et kohati on hein kasvanud 0,5 m kõrguseks. Viimsi Vallavolikogu

18.03.2025 määrusega nr 6 kehtestatud „Viimsi valla heakorraeeskirja“ (heakorraeeskiri) § 6

3-25-2048

p 7 kohaselt on kõikidel Viimsi valla kinnistuomanikel kohustus niita muru selliselt, et selle

kõrgus ei ületaks 15 cm. Ettekirjutuse tegemise ajaks on rohu kõrgus ületanud juba 30 cm.

Adressaadile on meede tuletatud, et ka juhul, kui kinnistul paikneksid aktiivsed mesitarud, ei

vabasta see kinnistuomanikku heakorraeeskirja nõuete täitmise kohustusest. Omaniku huvi

säilitada olemasolev olukord kinnistul ei ole kaalukam avalikust huvist seaduslikkuse

tagamiseks ega naaberkinnisasjade omanike huvist tagada ohutu ja heakorrastatud miljöö.

Kasutuseta kinnistu heakorrastamata jätmine võimaldab kinnistut kasutada ka teistel isikutel

prügi mahapaneku kohana. Hooldamata kinnistult levivad ümbruskonda Lusitaania teeteod,

ussid ja närilised.

2. Kaebaja esitas 20.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavalitsuse

12.06.2025 ettekirjutuse tühistamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse peatada 12.06.2025 ettekirjutuse täitmine kuni menetlust lõpetava lahendi

jõustumiseni.

Vastustaja ettekirjutus on õigusvastane, rikutud on ärakuulamisõigust ning heakorraeeskirja §

6 p 7 on põhiseadusega vastuolus.

Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kui õiguskaitset ei rakendata, võib vastustaja

ettekirjutuses tehtud hoiatuse alusel rakendada sunniraha ja selle vaidlustamise võimalused

oleksid piiratud. Sunniraha määramise vältimiseks tuleks kinnistutelt niita rohi, mis tooks

kaasa pöördumatud tagajärjed – puuduks võimalus sel aastal uut heina kasvatada ja samuti

satuks ohtu mesitarude pidamine. Sunniraha võidakse määrata korduvalt.

3. Viimsi vald palus vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Ettekirjutus saadeti kaebajale 05.06.2025 tutvumiseks ja arvamuse ning vastuväidete

ärakuulamiseks. Kaebaja suhtles vastuväidete teemal mitu korda vallaga, teatades, et tal ei ole

plaanis heakorraeeskirja nõudeid järgida ja viitas mesilastega tegelemisele, millele on

lisandunud heina kasvatamine. Kaebaja kinnistutel on lihtsalt paar mesitaru kinnistutele

visatud, mingit tegevust nendega ei toimu, mesilasi neis ei ole ja kaebaja mesilasi ei pea.

Arutlused heakorraeeskirja vastuolust põhiseadusega on arusaamatud ja tuleb jätta

tähelepanuta. Kohtud ja õiguskantsler on küsimuse üheselt lahendanud.

Heakorra, aga eriti tuleohutuse tagamine tiheasustusega aladel on äärmiselt oluline eesmärk.

Muru niitmine aitab luua esteetiliselt meeldiva mulje asulates, mis ei ole vähetähtis. Samuti

aitab muru niitmine takistada võõrliikide levimist (varjulistel niitmata aladel paljunevad

Lusitaania teeteod, kasvab konnatatar ja pargitatar). Kuna kaebaja enda tegevuse tõttu (liiga

suured planeeringulised nõudmised) on tal käes maa-alad, millega ta ei ole osanud midagi

mõistlikku peale hakata, siis ei riiva ettekirjutus kaebaja õigust vabale eneseteostusele ega

tema omandiõigust. Omandi eest tuleb hoolitseda ja seda korras hoida vastavalt ühiskonnas

kehtestatud normidele.

4. Tallinna Halduskohus jättis 30.06.2025 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 7).

Kaebaja on vaidlustanud teda koormava haldusakti. Vaidlustatud ettekirjutuses nõutud

kohustuse pidi kaebaja täitma hiljemalt 22.06.2025. Juhul, kui vaidluse lõpptulemusena

tühistab kohus ettekirjutuse, siis ei oleks kaebajal vaja haldusaktis nõutut täita. Seega on

kaebajal õiguskaitsevajadus.

2(4)

3-25-2048

Kaebuse eduväljavaated on kasinad. Heakorraeeskirja § 6 p 7 ei ole vastuolus põhiseadusega.

Heakorraeeskirja § 6 p 7 on kehtiv ja kaebajale tema Viimsi vallas asuvate kinnistute

omanikuna täitmiseks kohustuslik. Kaebaja on saanud enda arvamust ja vastuväiteid enne

vaidlustatud haldusakti andmist esitada, kuna vastustaja avaldas juba enne haldusakti eelnõu

05.06.2025 esitamist kaebajale selgelt enda kavatsused. Kaebaja poolt temale kuuluvatelt

kinnistutelt rohu niitmata jätmine ja avaliku huvina Viimsi valla alevikes heakorra tagamine

kinnistute muruala esteetilisema väljanägemise, Lusitaania teetigude kontrollimatu

paljunemise vältimise ja korrastamata kinnistute jäätmete mahapaneku kohaks muutumise

vältimise näol kallutab kaalukausi avalike huvide kasuks. Veelgi suurendab ettekirjutuse

täitmisega seotud avaliku huvi kaalu vastustaja esile toodud kulupõlengute tekkimise oht.

Kaebaja ei ole väitnud, et rohu niitmine oleks võimatu põhjusel, et ta ei suuda kinnistute

niitmist korraldada. Samuti ei ole kaebaja kohtule tõendanud, et tema kinnistutel toimub mee

tootmine ja et kaebaja kasvatab kinnistutel heina. Kaebaja poolt niitmisele panustatav aja- ja

rahakulu on aga kaebaja kaebuse rahuldamise korral võimalik vastustajal hüvitada.

5. Vastustaja rakendas 26.08.2025 ettekirjutuse täitmisele pööramise otsusega kaebajale

sunniraha 480 eurot ja 29.09.2025 ettekirjutuse täitmisele pööramise otsusega sunniraha 580

eurot. Kaebaja vaidlustas sunniraha sissenõudmised halduskohtus (haldusasjad nr 3-25-2839

ja 3-25-3212).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus esialgset õiguskaitse

puudutavas osas ning uue määrusega peatada Viimsi Vallavalitsuse 12.06.2025 ettekirjutuse

täitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

Kohus on ilma tõendite ja põhjendusteta eeldanud, et kinnistutel mesilasi ei ole ja heina ei

kasvatata. Kaebaja huvid on arvestamata jäetud. Puudub muu avalik huvi, mis välistaks

esialgse õiguskaitse kohaldamise.

Kohus on eksinud kaebuse edulootuse hindamisel. Heakorraeeskiri on vastuolus

põhiseadusega osas, milles selle § 6 p 7 keelab maatulundusmaa kasutamise maatulunduseks.

Haldusmenetluses on kaebaja ärakuulamisõigust rikutud.

Kaebajal on õiguskaitsevajadus. Sunniraha määramise vältimiseks tuleks kaebajal niita

kinnistutel rohi, mis tooks talle aga pöördumatud tagajärjed, sest kaebajal puuduks võimalus

sellel aastal eesmärgipäraselt uut heina kasvatada ning tekib akuutne oht, et kinnistutel elavad

mesilased hukkuksid.

7. Vastustaja teatas 14.10.2025 avalduses, et kaebaja on seisuga 14.10.2025 täitnud

ettekirjutusega pandud kohustuse ja niitnud talle kuuluvad kinnistud Vehema tee 14,

Heldripõllu ja Heldrivälja.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning see vastab nõuetele. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

3(4)

3-25-2048

9. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse abinõu rakendamise vältimatuks

eeltingimuseks, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus

esineb juhul, kui vastasel korral võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus on

esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja

eesmärkidega. Mitte igasugune riive, mis annab aluse halduskohtusse kaebuse esitamiseks, ei

õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi

kahjustaval viisil (vt Riigikohtu 16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 14). Kui kohus tuvastab

kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise, pole tal enam tarvis analüüsida HKMS §

249 lg-s 3 viidatud muid asjaolusid, sest kui õiguskaitsevajadust ei esine, siis ei saaks taotlust

ühelgi juhul rahuldada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus asjas nr 3-21-645, p

13).

10. Kaebaja on seisuga 14.10.2025 niitnud talle kuuluvad kinnistud Vehema tee 14,

Heldripõllu ja Heldrivälja. Seega kaebaja on täitnud talle ettekirjutusega pandud kinnistute

niitmise kohustuse. Kuigi ettekirjutusega pandi kaebajale lisaks kohustus tagada kuni

31.10.2025, et kinnistutel ei ületaks rohu kõrgus 15 cm, siis arvestades, et viimasest niitmisest

on möödunud üksnes mõned päevad ja oktoobris niitmist vajavate taimede kasv

päikesevalguse vähenemise ja temperatuuri langemise tõttu oluliselt aeglustub, siis on eluliselt

ebatõenäoline, et kaebajal võiks olla vajadus korraldada täiendavat nohu niitmist kinnistutel

kuni 31.10.2025. Kuna kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, puudub vajadus

analüüsida tema sisulisi vastuväited halduskohtu määrusele.

11. Eeltoodu tõttu jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määruse resolutsiooni p 7

muutmata.

12. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba, tuleb kaebaja esindaja poolt tasutud

riigilõiv 20 eurot tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 ning riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9)

maksekorraldusel märgitud arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

4(4)