3-23-1469/37 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1469

Haldusasi

H.N-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti 14.04.2023 otsuse nr

P26O-2023-28415 ja 30.05.2023 vaideotsuse nr 5.2-3/18847-

2 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – H.N

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

H.N-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tagastada apellatsioonkaebusele lisatud ja hiljem kaebaja poolt apellatsioonimenetluse

ajal esitatud tõendid (digitaalse kohtutoimiku lk-d 278–288, 299–309, 316–323, 329–

331, 335–375).

2. Jätta H.N-i apellatsioonkaebus rahuldamata ning haldusasjas nr 3-23-1469 tehtud

Tallinna Halduskohtu 16.02.2024 otsus muutmata.

3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi initsiaalidega.

SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt

17.11.2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1).

Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

3-23-1469

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA HALDUSKOHTU OTSUS

1. Kaebaja esitas 29.03.2023 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA)

ühistaotluse (dtl 29 jj) töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks. Kaebaja

märkis taotluses, et ta ei suuda raskusteta liikuda ega trepist käia, kuna jalgadesse tekivad

krambid, jalalabad ja kannad ei liigu, mistõttu on liikumine ebakindel ja valulik, konarlikul

pinnal liikumine ja tänava-äärekivide ületamine on vaevaline, ühe koha peal seismine või

istumine põhjustab valu ja väsimust, käte üles tõstmine on raskendatud, vasakut kätt ei saa

sirutada, kätega suudab liigutada vaid kergeid asju.

2. Kaebaja taotluse menetluses koostas ekspertarst MM 04.04.2023 arvamuse (dtl 167 jj), kus

leidis kokkuvõttes, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille

põhjuseks on artroosid ja liigeste muud haigusseisundid. Arst hindas liikumise valdkonnas

piirangute raskusastet võtmetegevuste kaupa järgmiselt: liikumine eri tasapindadel – 2, ohutu

ringiliikumine – 2; seismine ja istumine – 0; liikumisega seotud muud piirangud – 0.

3. SKA tegi 14.04.2023 otsuse nr P26O-2023-28415 (vaidlustatud otsus), millega ei tuvastanud

kaebajal puude raskusastet ega määranud kaebajale sotsiaaltoetust. Kaebaja esitas vaide, mille

SKA jättis 30.05.2023 vaideotsusega nr 5.2-3/18847-2 rahuldamata, olles vaideotsuse tegemisel

kaasanud ekspertarst T, kes andis arvamuse (dtl 95), et tehtud otsus puude raskusastme osas on

õige ja muutmist ei vaja.

4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vaidlustatud otsuse tühistamiseks ning

vastustaja kohustamiseks puude raskusastme määramise taotluse uueks läbivaatamiseks.

Kaebaja leidis kokkuvõttes, et vaidlustatud otsuses on tehtud väär järeldus tema liikumisega

seotud probleemide kohta. Kaebaja jalgade seisund on vanusega halvenenud ning ilma

võimaluseta vahepeal istuda ja puhata suudab ta kõndida umbes 50 meetrit, talviti ei käi ta

libedust kartes võimalusel üldse jalgsi. Samuti märkis kaebaja, et paremakäelisena hoiab ta

jalutuskeppi paremas käes, ent parem õlaliiges põhjustab valu, mistõttu ei saa ta turvaliselt selles

käes hoitavale kepile toetuda.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata, rõhutades et vaidlustatud otsus põhineb

töövõime hindamise käigus tehtud ekspertarsti hinnangul, kes hindas piirangute esinemist

lähtudes sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määrusest nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise

tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi SoM määrus

2016/18). Kuna ekspertarsti poolt võtmetegevuste kaupa tuvastatud piirangute raskusastmete

arvväärtuste aritmeetiliseks keskmiseks kujunes 1,33, ei olnud alust puude raskusastme

määramiseks, sest selleks, et tegemist oleks keskmise puudega, peab liikumise valdkonna

aritmeetiline keskmine olema vähemalt 2. Vastustaja hinnangul kinnitab vaidlustatud otsuse

põhjendatust ka vaidemenetlusse kaasatud teise ekspertarsti T 29.05.2023 ekspertarvamus.

Vastustaja hinnangul ei nähtu kaebusest ega tervise infosüsteemi andmetest, et kaebaja ei

suudaks iseseisvalt liikuda. Asjaolu, et liikumine on aeglane ja kaebaja liigub trepil

juurdevõtusammuga, et tähenda veel, et tal on puude raskusaste liikumise valdkonnas.

2(5)

3-23-1469

6. Tallinna Halduskohus tegi 16.02.2024 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata.

Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse

(PISTS) § 23 lõike 7 kohaselt võis SKA puude raskusastme määramisel lähtuda kaebaja

töövõime hindamise käigus koostatud 04.04.2025 eksperdiarvamusest. Ekspertarst MM tuvastas

tervise infosüsteemi andmetele ja eelkõige ortopeed PL 02.02.2021 sissekandele tuginedes, et

kaebajal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas. Ekspertarst hindas kaebaja

piiranguid liikumise valdkonna võtmetegevustes arvväärtustega nii, et aritmeetiliseks

keskmiseks kujunes 1,3, ent SoM määruse 2016/18 § 6 lg 1 p 1 kohaselt peab puude

raskusastme tuvastamiseks olema liikumise valdkonnas piirangute aritmeetilise keskmise

arvväärtus vähemalt 2. Ekspertarst on oma hinnangu andmisel arvesse võtnud seda, et kaebaja

mõlema jala hüppeliigesed on deformeerunud, liikuvus neis on piiratud ja valulik. Ka SKA

ekspertarst T hinnang, mis põhineb TIS andmetel ja eelkõige ortopeed MK 08.05.2023

sissekandel, kinnitab, et kaebaja jalgadega seotud piirangud ei takista tal iseseisvat liikumist,

siirdumist, seismist ja istumist. Kaebaja kinnitas kohtuistungil antud seletustes samuti, et keegi

teda liikumisel ei abista, ta on suuteline iseseisvalt istuma, püsti tõusma ja ringi liikuma.

Vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse järelduste õigsust kinnitavad ka kaebaja esitatud videod, kust

nähtub, et kaebaja suudab iseseisvalt liikuda trepist alla ja üles ning eri tasapindadel. Kaebuses

viidatud probleemi parema käe õlaliigese osas ei ole kaebaja taotluses välja toonud, seega ei

saanud ekspertarstid seda võimalikku piirangut hinnata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja märgib, et arstide poolt

haiguslukku kantud andmed on napisõnalised ja neid on raske mõista ning selgitab, et lisaks

jalgade vigastustele vaevavad kaebajat ka parema õlaliigese valud ja traumajärgsest

seljavigastusest tingitud seljavalud käimisel, istumisel, lamamisel, istumisel tekitab valu ka

trauma käigus purunenud ja valesti kokku kasvanud sabakont. Lisaks märgib kaebaja, et

04.04.2023 aitas tal töövõime hindamise taotlust täita Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja, ent

viimane ei täitnud taotlust kaebaja sõnade kohaselt, vaid lubamatult enese äranägemise järgi.

8. Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud hulga dokumente, milleks on väljavõtted

kaebaja haiguslugudest (dtl 278–281, dtl 316–322, dtl 329–331), foto kaebaja varbast (dtl 323),

kirjavahetus Eesti Töötukassaga, mis puudutab töövõime hindamise taotluse koostamise

protsessi (dtl 282—288, 335), kaebaja 2018. ja 2023. aasta taotlused töövõime hindamiseks (dtl

336–375) ning 2018. ja 2023. aastal tehtud dokumendipõhised töövõime eksperthinnangud (dtl

299–309). Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud tõendid tuleb tagastada, kuna need on kas

vaidluse lahendamise seisukohast asjassepuutumatud või on tegemist dokumentidega, mis on

toimikus juba olemas. Apellatsioonimenetluses esitatud väljavõtted kaebaja haiguslugudest on

asjassepuutumatud osas, milles need kajastavad selliseid arstlikke visiite või ravi, mis on aset

leidnud pärast vaidlustatud SKA otsuse tegemist. Nende andmetega ei saanud vastustaja otsuse

tegemisel arvestada. Osas, milles apellatsioonimenetluses esitatud terviseandmed puudutavad

vaidlustatud SKA otsuse tegemisele eelnevat aega, ei ole kaebaja põhjendanud, miks neid

dokumente ei olnud võimalik esitada halduskohtus (HKMS § 182 lg 2). Ringkonnakohtule ei

nähtu ka, kuidas need dokumendid seonduvad kaebaja konkreetsete väidetega või kuidas saaks

nende pinnalt asuda seisukohale, et halduskohus on kaebuse valesti lahendanud. Vaidlustatud

otsuse tegemisel aluseks võetud 04.04.2023 eksperthinnang on toimikus olemas (dtl 167),

samuti nagu kaebaja esitatud taotlus (dtl 29). Nende teistkordseks esitamiseks

3(5)

3-23-1469

apellatsioonimenetluses puudub vajadus. Seevastu 2018. aastal esitatud töövõime hindamise

taotlus ja 2018. aastal antud ekspertarvamus on siinse vaidluse seisukohast asjassepuutumatud.

HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu üksnes sellise tõendi, millel on asjas tähtsust.

10. Asjassepuutumatu on kaebaja ja Eesti Töötukassa vaheline kirjavahetus.

Apellatsioonimenetluses kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust. Väite, et Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja, kes abistas kaebajat töövõime

hindamise ja puude raskusastme määramise taotluse täitmisel, ei kandnud taotlusesse andmeid

kaebaja sõnade kohaselt, on kaebaja esmakordselt esitanud apellatsioonkaebuses. Halduskohtule

kaebaja seda väidet ei esitanud ja seega ei saanud halduskohus selles osas ka oma seisukohta

võtta. Sellise uue väite esitamine ehk kaebuse aluseks oleva uue asjaolu esile toomine alles

apellatsioonimenetluses pole reeglina lubatud. Kuivõrd halduskohus seda väidet ei käsitlenud

ega pidanudki käsitlema, ei asu ringkonnakohus seda ka halduskohtu otsuse kontrollimisel

analüüsima. Seega on ka seda väidet puudutavad tõendid asjassepuutumatud.

11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Kohus

ei saa iseseisvalt asuda hindama kaebaja terviseseisundit ega tuvastada puude raskusastet, vaid

saab kontrollida üksnes seda, kas SKA viis puude raskusastme tuvastamise läbi nõuetekohaselt

ja kas SKA lõplik otsus on kooskõlas tuvastatuga.

12. Halduskohus on õigesti selgitanud, et puude raskusastme tuvastamisel sai SKA lähtuda

kaebaja töövõime hindamiseks koostatud MM ekspertarvamusest. Eelviidatud arsti arvamus

vastab SoM määrusele 2016/18. Arst on oma arvamuses valdkondade ja võtmetegevuste kaupa

andnud hinnangu kaebajal esinevate tegutsemise ja osalemise piirangute kohta, võttes aluseks

tervise infosüsteemi kantud kaebaja terviseandmed ning kõrvutades neid taotluses kaebaja enda

poolt oma võimekusele antud hinnangutega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega,

et MM ekspertarvamuse õigsuses ei ole alust kahelda. Kaebaja ei ole esile toonud ühtki

konkreetset põhjust, mis lubaks arsti ekspertarvamuse kahtluse alla seada. Ringkonnakohtule ei

nähtu, et ekspertarst oleks oma arvamuse andmisel jätnud põhjendamatult tähelepanuta

mingisugused kaebaja tegutsemis- ja osalemispiirangute seisukohast olulised terviseandmed või

võtnud oma hinnangu andmisel terviseandmeid arvesse üksnes valikuliselt või teinud oma

hinnangu andmisel muid vigu, mis saaksid mõistlikult kahtluse alla seada selle hinnangu

usaldusväärsuse. Ekspertarsti ülesanne oli eelkõige tervise infosüsteemi kantud andmetest

lähtudes hinnata, kas vaevused ja tegutsemispiirangud, mida kaebaja oma taotluses ise kirjeldas,

leiavad meditsiiniandmetes kinnitust. Halduskohus leidis õigesti, et MM arvamuse õigsust

kinnitab ka kaebaja vaide läbivaatamisele kaasatud T täiendav arvamus.

13. Kaebaja ei ole viidanud konkreetsetele terviseandmetele, mis seaksid kahtluse alla

ekspertarsti seisukoha, et liikumise valdkonna võtmetegevuste liikumine eri tasapindadel ja

ohutu ja takistuseta ringiliikumine osas esinesid tal vaidlustatud otsuse tegemise ajal piirangud,

mille arvväärtus oleks pidanud olema rohkem kui 2 või et ülejäänud selle valdkonna

võtmetegevuste puhul oleks vastav arvväärtus pidanud olema suurem kui 0. Eelviidatud

arvväärtus 2, millega MM hindas piiranguid eri tasapindadel liikumise ja ohutu ja takistusteta

ringiliikumise võtmetegevustes, tähendab SoM määruse 2016/18 lisa 1 punkti 1 alapunkti 3

kohaselt seda, et esineb piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini sooritatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel.

Samas kui arvväärtusega 3 tuleks hinnata piirangut, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb

väga sageli või pidevalt ning tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral

siiski võimalik. Ringkonnakohtul ei teki tervise infosüsteemis sisalduvate kaebaja

terviseandmete ega ka halduskohtu istungil antud kaebaja selgituste pinnalt kahtlust, et

ekspertarstide arvamus on õige ja sellele tuginev vaidlustatud otsus seega õiguspärane.

4(5)

3-23-1469

14. Ringkonnakohtule ei nähtu, et tervise infosüsteemi kantud andmed oleksid olnud sedavõrd

puudulikud, et ekspertarst ei oleks saanud ilma täiendavaid andmeid nõudmata oma hinnangut

anda. Kaebaja taotluses esitatud andmed, eelkõige kaebaja väited enda suutlikkuse kohta, ei

pidanud esimese hinnangu andnud ekspertarstis ega ka vaidemenetluses täiendava arvamuse

andnud ekspertarstis tekitama kahtlusi tervise infosüsteemi kantud andmete õigsuses ja

piisavuses.

15. SKA on juba vaideotsuses õigesti selgitatud, et kaebaja on puudega, ent tema puudeline

seisund ei küündi vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamist võimaldava lävendini,

samas kui kerget liikumispuuet SKA ei tuvasta. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus juba

vaideotsuses väljendatud SKA seisukohaga, et kaebajal küll on piiranguid liikumise valdkonnas,

nagu ekspertiisid on ka tuvastanud, kuid ta on oma piirangutega kohanenud ja suudab siiski

iseseisvalt liikuda, reguleerides oma kõnnimustrit ja kõnnitempot ning treppidel või kaldteedel

liikudes kasutades vajadusel käsipuud. Halduskohus uuris kaebaja liikumisvõimekusega seotud

asjaolusid täiendavalt ka 26.01.2024 toimunud kohtuistungil ning leidis ringkonnakohtu

hinnangul põhjendatult, et kaebaja antud täiendavad selgitused üksnes kinnitasid ekspertarstide

hinnangu ja sellele tugineva vaidlustatud otsuse õigsust.

16. Nagu juba eespool märgitud, ei asu ringkonnakohus analüüsima kaebaja väidet, et tema

taotlus oli teda selle koostamisel abistanud Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja tegevuse tõttu

puudulik. Kuna halduskohtus kaebaja sellist väidet ei esitanud, ei saanud halduskohus selles

osas seisukohta kujundada ega selle väitega seoses tõendeid koguda ega hinnata. Seetõttu ei saa

selle väite käsitlemata jätmist halduskohtule ette heita.

17. HKMS § 175 lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas

arvutivõrgus. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus omal algatusel asendada

avaldamisele kuuluvas kohtuotsuses sisalduvad isikut tuvastada võimaldavad andmed

initsiaalide või tähemärgiga. Kaebaja nimi ei ole avaldatava kohtulahendi mõistmiseks vajalik

ning saab eeldada tema huvi, et tema nimi avaldatavas kohtulahendis ei kajastuks. Seetõttu tuleb

kaebaja nimi asendada otsuse avaldamisel initsiaalidega.

18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude

välja mõistmist, siis jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)