Legislator Case Law & Legislation
2-25-9982/4 AI generated

2-25-9982/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-9982/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-25-9982/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: K O H T U O T S U S

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Triin Siimpoeg

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-9982

Tsiviilasi

R. L., S. L. ja S. L. hagi J. L. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

R. L. osas 2378,16 eurot

S. L. osas 2378,16 eurot

S. L. osas 1944,90 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad

I. R. L. (isikukood XXX)

II. S. L. (isikukood XXX)

III. S. L. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja K. L.

Kostja J. L. (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R. L., S. L. ja S. L. hagi J. L. vastu elatise nõudes tagaseljaotsusega.

2. Mõista J. L.lt R. L. kasuks välja elatis perioodi 1. juuni 2025 – 24. juuni 2025 eest

summas 144,50 eurot.

3. Mõista J. L.lt S. L. kasuks välja elatis perioodi 1. juuni 2025 – 24. juuni 2025 eest

summas 144,50 eurot.

4. Mõista J. L.lt S. L. kasuks välja elatis perioodi 1. juuni 2025 – 24. juuni 2025 eest

summas 106,10 eurot.

5. Mõista J. L.lt R. L. kasuks alates 25. juunist 2025 kuni R. L. täisealiseks

saamiseni (XXX) välja igakuine elatis 264,24 eurot (282,31 eurot (baassumma) +

59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50

eurot (50% lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes

toetust saavad, so 3-ga) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja

1

lasterikka pere hüvitise (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21

lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

6. Mõista J. L.lt S. L. kasuks alates 25. juunist 2025 kuni S. L. täisealiseks saamiseni

(XXX) välja igakuine elatis 264,24 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (50%

lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust

saavad, so 3-ga) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil

(esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja

lasterikka pere hüvitise (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause ja § 21

lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise suuruse

muutumisele järgnevast kuust.

7. Mõista J. L.lt S. L. kasuks alates 25. juunist 2025 kuni S. L. täisealiseks saamiseni

(XXX) välja igakuine elatis 216,10 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot

(kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 37,50 eurot (50%

lasterikka pere toetust jagatud 2-ga ja seejärel jagatud laste arvuga, kes toetust

saavad, so 3-ga) – 50 eurot (50% lapsetoetusest) x 0,85 (15% perekonnaseaduse § 101

lg 7 alusel)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-

tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere hüvitise (kehtiva perehüvitiste seaduse

§ 17 lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse ja

lasterikka pere hüvitise suuruse muutumisele järgnevast kuust.

8. Kohustada J. L. tasuma väljamõistetud elatis iga kuu 10. kuupäevaks K. L.

arvelduskontole nr XXX selgitusega „elatis“.

9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Otsuse edastamine

Toimetada kohtuotsus kätte hagejate seaduslikule esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja

sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099

(Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või

EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja

2

number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

Asjaolud ja kohtu seisukoht

1. R. L. (hageja I), S. L. (hageja II) ja S. L. (hageja III) (ühiselt hagejad) esitasid 25.

juunil 2025 Harju Maakohtule hagi J. L. (kostja) vastu elatise nõudes. Hagejad I ja II paluvad

mõista kostjalt välja elatis perioodi 1. juuni 2025 – 24. juuni 2025 eest summas 144,50 eurot

ning hageja III summas 106,10 eurot. Alates 25. juunist 2025 kuni hagejate täisealiseks

saamiseni paluvad hagejad mõista elatis välja perekonnaseaduse §-s 101 toodud valemi alusel,

mis on arvestatud muutuva suurusena.

Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hagejad kostja ning K. L. (hagejate seaduslik

esindaja) ühised lapsed. Hagejad elavad K. L. ning kostjaga koos ei ela (kaks nooremat last

ööbivad üksikutel kordadel kostja juures koolivälistel aegadel). Kostja on aastatel 2022 –

2024 maksnud elatist regulaarselt kuni 300 eurot kuus. Peale seda on kostja aga tasunud

elatist ebaregulaarselt ning osaliselt. 2025. aasta juunis andis kostja hagejate kasvatamiseks

200 eurot, mille hagejad arvestavad kostja vastu esitatavast nõudest maha (so 66,7 eurot

hageja kohta). Hagejate ülalpidamiseks kulub ühes kuus kokku 2396,20 eurot, mis kujuneb

järgmiselt:

-

hageja I kulud on 712,20 eurot (eluasemekulud 235 eurot, kulud toidule 160 eurot, kulud

transpordile 25 eurot, sidekulud 10 eurot, kulud tervishoiule 10 eurot, kulud

hügieenitarvetele 45 eurot, kulud koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulud riietele ja

jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulud (trenn, tähtpäevad, kooliga seotud

lisakulud, taskuraha, vaba aeg jms) 167,20 eurot);

-

hageja II kulud on 799,70 eurot (eluasemekulud 235 eurot, kulud toidule 150 eurot,

kulud transpordile 25 eurot, sidekulud 10 eurot, kulud tervishoiule 5 eurot, kulud

hügieenitarvetele 15 eurot, kulud koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulud riietele ja

jalanõudele 50 eurot, muud vältimatud püsikulud (trenn, laagrid, tähtpäevad, kooliga

seotud lisakulud, taskuraha, vaba aeg jms) 299,7 eurot);

-

hageja III kulud on 884,30 eurot (eluasemekulud 235 eurot, kulud toidule 150 eurot,

kulud transpordile 25 eurot, sidekulud 10 eurot, kulud tervishoiule 5 eurot, kulud

hügieenitarvetele 17 eurot, kulud koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulud riietele ja

jalanõudele 70 eurot, muud vältimatud püsikulud (trenn, laagrid, tähtpäevad, kooliga

seotud lisakulud, taskuraha, vaba aeg jms) 362,3 eurot).

2. Kohus võttis hagi 4. juuli 2025 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Kohus

edastas 16. septembril 2025 kostjale menetlusdokumendid rahvastikuregistrisse märgitud e-

posti aadressile XXX. Kostja on 22. septembril 2025 kinnitanud kohtule dokumentide

3

kättesaamist (dtl 15). Seega on menetlusdokumendid, sh hagiavaldus kostjale kätte toimetatud

22. septembril 2025 (TsMS § 3111 lg 4 ja 5). Kostjal tuli esitada vastus hagile hiljemalt 13.

oktoobril 2025, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kohus on kostjat hoiatanud, et kirjaliku

vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada

3. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul ja hagejad on nõus lahendama asja tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS §

407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hagejate märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi

selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi.

4. Tsiviilasja menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Kohtu selgitused

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse

esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul,

kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses

kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416).

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei

saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks

(TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

kohtunik

4