4-25-1738/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-1738

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. september 2025. a Tallinnas

Väärteoasja number

4-25-1738

Kohtukoosseis

Kohtunik Martin Tuulik

Kohtuistungi sekretär

Diana Sooväli

Tõlk

Natalja Smirnova

Kaebuse sisu

R. T. kaebus PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse 17.04.2025 otsuse peale

väärteoasjas nr. 231725002226

Kaebuse esitaja

(menetlusalune isik)

R. T., isikukood: XXX; XXX kodakondsus; elukoht: XXX;

e-post: XXX; kehtivad karistused puuduvad;

Kohtuväline menetleja

PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

menetlustalituse kohtuesindusgrupp

Kohtuistungi toimumise aeg

10.09.2025

Istungil osalenud isikud

menetlusalune isik: R. T.

kohtuvälise menetleja esindaja: J. P.

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p-st 2 kohus otsustas:

1. Tühistada osaliselt PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

17.04.2025 otsus väärteoasjas nr 231725002226, millega R. T. karistati LS § 223 lg 1

järgi rahatrahviga 520 eurot ja LS § 236 lg 1 järgi rahatrahviga 640 eurot.

2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega lõpetada menetlus R. T. suhtes LS § 236 lg 1

järgi VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

3. Jätta muutmata PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 17.04.2025

otsus väärteoasjas nr 231725002226, millega R. T. karistati LS § 223 lg 1 järgi

rahatrahviga 520 eurot.

4. Rahatrahv 520 eurot tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul kohtuvälise

menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011

SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor

Bank või EE777700771003813400 LHV Pank. Kohustuslik on märkida viitenumber

10220255026311.

5. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise

tähtaegu, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline

menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud

märge jõustumise kohta.

4-25-1738

6. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku

advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada

kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtu seisukoht

1. PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 17.04.2025

otsusega karistati R. T.t liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 223 lg 1 ja LS § 236 lg 1 järgi

kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest selle eest, et ta 18.03.2025 kella 22:59 ajal Liikuri

tn 18b juures Tallinnas juhtis mootorsõidukit, ei olnud piisavalt hoolas ja ei jälginud

tähelepanelikult liiklust ning ei hoidunud kõigest, mis võib kahjustada teiste vara. Enne

manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, mille tagajärjel toimus kokkupõrge pargitud

sõidukiga Mazda. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju D. I.’ile, mis on fikseeritud

sõiduki vaatlusprotokollis ning on fotografeeritud. Juht lahkus sündmuskohalt politseid

liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi kahju saaja ei olnud teada ja kirjalikult oli nimetamata

kahju tekitamise eest vastutav isik. Sellise tegevusega rikkus ta LS § 33 lg 2 p 8, LS § 16 lg 1

ja LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõudeid. LS § 223 lõike 1 alusel määrati talle rahatrahv 65

trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot, ning LS § 236 lõike 1 alusel määrati talle rahatrahv 80

trahviühiku ulatuses, s.o 640 eurot.

2. R. T. esitas maakohtule kaebuse, milles ta tunnistas ja kahetses LS § 223 lg 1

rikkumist, nõustudes selle eest määratud karistusega. Samas palus ta LS § 236 lõike 1

rikkumise osas asjaolusid uuesti hinnata, sest tal puudus igasugune tahtlus või teadlikkus, et ta

oleks põhjustanud liiklusõnnetuse ning seetõttu ei lahkunud ka teadlikult. Tema selgituste

kohaselt ei olnud tal tunnetust ega teadlikkust kokkupuutest sõidukiga Mazdaga. Ta tõi välja,

et sõidukite kontakt oli minimaalne ja põhjustas vaid pindmised kriimustused. Tema sõiduk

on suur ja raske, kokkupõrke hetkel ei aktiveerunud Mazda alarm ning olukord toimus

pimedal ajal. Manöövri ajal jälgis ta tagaklaasi, et vältida kokkupõrget hoonega, ja pärast pea

ettepoole pööramist jätkas sõitu, teadmata, et kokkupuude teise sõidukiga toimus. Järgmisel

hommikul märkas ta oma autol kriimu, naasis sündmuspaika ning jättis teise sõiduki

esiklaasile teate koos oma kontaktandmetega ja teavituse juhtunu kohta. Hiljem, kui Mazda

juht temaga ühendust võttis, kontakteerus ta viivitamatult politseiga ja esitas vajalikud

andmed.

3.

10.09.2025 toimunud kohtuistungil jäi ta esitatud kaebuse juurde ning andis

kohtuistungil välja detailseid ja põhjaikke ütlusi koos mudelautodest ja sündmuskoha

joonisest konstrueeritud abivahenditega, mis kokkuvõttes kattuvad ka tema poolt juba

kirjalikus kaebuses nimetatuga. Kohtuväline menetleja asus kohtuistungil aga seisukohale, et

R. T. väärteoetteheited mõlemas episoodis on leidnud tõendamist ja temale mõistetud karistus

on proportsionaalne ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

LS § 223 lg 1 etteheide

6. LS § 223 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi

poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või

ettevaatamatusest tervisekahjustus.

4-25-1738

7. Tunnistajate E. I. ja D. I. ütluste (tl 35–38) ning 26.03.2025 vaatlusprotokolli (tl 3),

27.03.2025 vaatlusprotokolli koos videosalvestisega (tl 6) ja 28.03.2025 vaatlusprotokolli (tl

7) alusel on tõendatud, et R. T. juhitud sõiduk Porsche Cayenne reg. nr XXX riivas

18.03.2025 kella 22:59 ajal Tallinnas, Liikuri tn 18b juures tagurdades sõidukit Mazda 6 reg.

nr XXX ning lahkus seejärel sündmuskohalt. Mõlema sõiduki vigastused, mis väljenduvad

keredetailidel esinevates kraabetes, on fikseeritud vaatlusprotokollides ja sündmus ise jäi ka

videosalvestisele.

8. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodud tõenditest, et R. T. rikkus LS § 16 lõikes 1

sätestatud kohustust, kuna ta ei jälginud piisava tähelepanuga liiklust ega veendunud

manöövri ohutuses, mille tagajärjel toimus kokkupuude pargitud sõidukiga Mazda 6,

põhjustades liiklusõnnetuse ja varalist kahju Mazda 6 reg. nr XXX.

9. Kohus leiab, et subjektiivsest küljest pani R. T. teo toime ettevaatamatusest, täpsemalt

hooletusest KarS § 18 lõike 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta

ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja

kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kuigi õnnetuse toimumise ajal oli

pime ja tegemist oli suurema sõidukiga ning tagurdades teiste sõidukite ning küllaltki kitsas

parklas, pidanuks R. T. tagurdusmanöövrit sooritades olema eriti hoolas ja ettevaatlik. Süüd

või õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on R. T. LS § 223 lõike 1

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises süüdi.

LS § 236 lg 1 etteheide

10. Samuti heidetakse talle ette ka LS § 169 lg 4 p 4, 5 ja lg 5 nõuete rikkumist. Vaidlust

pole selles, et R. T. lahkus peale liiklusõnnetuse põhjustamist sündmuskohalt kedagi

teavitamata.

11. Kohtuistungil uuritud tõenditest ning tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustest

nähtub, et liiklusõnnetus toimus 18.03.2025 kella 22:59 paiku, kui R. T. juhitud sõiduk

Porsche Cayenne, reg. nr XXX, tagurdas parklas ning riivas sõidukit Mazda 6, reg. nr XXX.

Õnnetuse hetkel oli pime, nähtavus piiratud ja kontakt sõidukite vahel minimaalne. Mõlemal

sõidukil tekkinud vigastused väljendusid vaid pindmistes kriimustustes keredetailidel. R. T.

juhitud sõiduk oli märkimisväärselt suurem ja raskem ning Mazda 6 riivamisel nihkus

viimane kergelt. Samas ei tekkinud kokkupuutel Mazda 6-l ei heli- ega valgusalarmi, mis

oleks R. T.le andnud märku kontaktist teise sõidukiga. R. T. selgitas, et tema sõiduki kaal on

ligikaudu 2 tonni, Mazda 6 oma aga veidi alla ühe tonni ning lisaks Mazda 6 alarmi

puudumisele tema mingit kokkupõrget ei tajunud.

12. D. ja E. I. ütlustega on tõendatud, et nemad said liiklusõnnetusest teada vahetult pärast

selle toimumist oma korteri valvekaamera kaudu ning pöördusid politsei poole kella 00:08

paiku. Politsei võttis nendega ühendust kell 00:16 ja 00:22 ning sündmus fikseeriti. R. T.

selgitas samas, et sai võimalikust kahjust teada alles järgmisel hommikul, kui märkas oma

sõidukil kriimu ning järeldas, et see võis tekkida eelmisel õhtul tagurdades. Seejärel pöördus

ta koheselt tagasi sündmuskohta, jättis kannatanu sõiduki esiklaasile teate oma

kontaktandmete ja juhtunu tunnistamisega ning teavitas politseid. Aknaklaasi alla jäetud

teadet liiklusõnnetuse põhjustamise ja kontaktandmete edastamise kohta on kinnitanud ka

tunnistajad E. I. ja D. I. . R. T. ei vastanud öisel ajal politsei kõnele, kuigi temaga püüti

politseist ühendust saada. Kohus leiab, et öisel ajal telefoni vastuvõtmata jätmist ei saa pidada

4-25-1738

erakorraliseks ning pahatahtlikuks, seda enam, et R. T. sõnul oli tema telefon seatud öösel

hääletule režiimile. Kokkuvõttes kinnitab sündmuste kronoloogia kohtule, et R. T. tegevuses

puudus tahtlus sündmuskohalt lahkuda või politseid teavitamata jätta. Tema käitumine pärast

õnnetusest teada saamist (järgmisel hommikul), samuti naasmine sündmuskohta (järgmisel

hommikul), teate jätmine Mazda 6 kojamehe alla ja kontakt politseiga ei viita üheselt sellele,

et ta lahkus sündmuskohalt tahtlikult olles teadlik põhjustatud liiklusõnnetusest.

13. LS § 236 lõige 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete

rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. LS § 169 lõige 4 sätestab tingimused, mille

täitmise korral ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada. Käesoleval juhul olid täitmata §

169 lõike 4 punktides 4 ja 5 sätestatud nõuded ehk varalise kahju tekitamise eest vastutav isik

oli nimetamata ning liiklusõnnetuses osalenud juhid ei olnud punktides 2-4 loetletut kirjalikult

vormistanud ega allkirjastanud. Seega oli liiklusõnnetusest teatamine käesoleval juhul

iseenesest kohustuslik LS § 236 lõike 1 alusel. Samas ei saa menetlusalust isikut võtta

vastutusele juhul, kui ta liiklusõnnetusest ei teadnud. Isikult ei saa nõuda, et ta teataks

politseile asjaolust, mis asub väljaspool tema teadmiste piire (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-87-

06, p 8). Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et R. T. oleks aru

saanud, et ta oli liiklusõnnetuse põhjustanud, ning samuti, et ta lahkus sündmuskohalt

tahtlikult. Kõik kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

Järelikult tuleb tema suhtes väärteomenetlus LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemise osas lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteotunnuste puudumise

tõttu.

KARISTUS

14. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos mõjutab R. T. süüd eelkõige selle

toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja

ettevaatamatusest ning tema pani teo toime ettevaatamatusest, s.t hooletusest, siis on tegemist

asjaoluga, mis iseenesest viitab isiku väiksemale süüle. Liiklusõnnetusega põhjustatud kahju

oli samuti minimaalne ja piirdus Mazda 6-l kraapejälgedega, mis ei takistanud kuidagi sõiduki

tavapärast kasutamist. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ja kahetsus,

raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti tuleb arvestada, et R. T.l puuduvad igasugused

varasemad karistused (tl 16) ning toimunut saab pidada tema puhul ühekordseks erandlikuks

sündmuseks, mistõttu puudub vajadus ka eripreventiivsest kaalutlusest lähtuvalt karistuse

individualiseerimiseks.

15. LS § 223 lg 1 järgi toime pandud väärteo eest karistatakse isikut rahatrahviga kuni 300

trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Käesolevalt

on kohtuväline menetleja R. T.t rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o. 520.00 eurot. Kohus

nõustub, et kohtuvälise menetleja poolt LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest

määratud karistus, mis jääb tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra (150 trahviühikut),

vastab R. T. süü suurusele ja on proportsionaalne toimepandud rikkumisega.

16. Eeltoodut kokku võttes tühistab kohus kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt ja lõpetab

R. T. suhtes menetluse LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemises VTMS § 29 lg

1 p 1 alusel. Muus osas, s.o LS § 223 lg 1 järgi toimepandud väärteo eest määratud rahatrahvi

65 trahviühiku ulatuses, s.o. 520.00 eurot osas jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse

muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)