2-17-13555/266 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-13555

Kohtuasi

Z.O hagiavaldus Eesti Vabariigi ja Mittetulundusühingu

EESTI NAISTEARSTIDE SELTS vastu C 26.09.2016. a

notariaalse testamendi tühisuse tuvastamiseks,

alternatiivselt testamendi tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.06.2024. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.O apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

145 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Z.O (isikukood XXX)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Kostja I: Eesti Vabariik (Justiits- ja Digiministeeriumi

kaudu)

Lepinguline esindaja Aleksandr Logussov

Kostja II: Mittetulundusühing EESTI NAISTEARSTIDE

SELTS (registrikood 80092973)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Ploom

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 07.10.2025. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.06.2024. a otsus muutmata.

2. Jätta Z.O apellatsioonkaebus rahuldamata.

2-17-13555

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Z.O kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Z.O (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi ja Mittetulundusühingu Eesti

Naistearstide Seltsi vastu, paludes tuvastada C (pärandaja, testaator) 26.09.2016 notariaalse

testamendi tühisus, alternatiivselt tühistada testament.

1.1. Hagi kohaselt tegi pärandaja 26.09.2016 notariaalse testamendi, millega jättis oma varast

konkreetsed esemed Kaitsepolitseiametile ja Mittetulundusühingule Eesti Naistearstide Selts.

Pärandaja suri 13.08.2017.

1.2. Korraldused annakute määramiseks ei ole kooskõlas ühiskonnas valitsevate

moraalinormide ega avaliku korraga ning testamendi ülesehitus ja sisu ei väljenda testaatori

tegelikku viimset tahet. Eesti Vabariik kaitsevaldkonna institutsiooni kaudu ning erialaliit

Mittetulundusühing Eesti Naistearstide Selts ei ole isikud, kelle suhtes oleks pärandajal olnud

eluajal sellist laadi isiklik side, mis õigustaks vara käsutamist just nende kasuks. Avalik

õigusliku juriidilise isiku soosimine testamendis ilma nähtava seoseta pärandaja elukäiguga

on heade kommetega vastuolus. Riik ei ole pärimiskõlblik, sest ei ole suutnud ära hoida

pärandaja surmaga lõppenud kuritegu ega avaldanud pärijatele ametlikult kaastunnet.

1.3. Testamendi notariaalsel tõestamisel rikuti tõestamistoimingu korda, mille tulemusel on

notariaalakt tühine tõestamisseaduse alusel.

1.4. Pärandajal esines psüühikahäireid depressiivsete episoodidena ning sellest johtuvalt oli ta

testeerimisvõime piiratud. Ta ei suutnud testamendi tähendust adekvaatselt mõista ega oma

tegusid juhtida. Pärandaja tegi testamendi Qst lähtuva ähvarduse, hirmu ja ebaseadusliku

mõjutustegevuse mõjul.

2-17-13555

1.5. Alternatiivselt palus hageja testamendi tühistada, viidates olulisele eksimusele, pettusele

ja ähvardusele. Pärandaja tegi testamendi turvatunde puudumise, hirmu ja sunduse ajendil

ning testament ei väljendanud seetõttu testaatori vaba tahet.

Kostjate vastuväited

2. Kostja I vaidles hagile vastu. Testamendiga antud korraldus väljendab pärandaja tegelikku

viimset tahet, mis on notariaalselt tõestatud ning mille kehtivust ei kõiguta hageja

üldsõnalised kahtlused testaatori seotuse või annakusaaja isiku sobivuse suhtes. Testamendi

tõlgendamisel lähtutakse testamendi tegemise aja asjaoludest. Seadus ei sea annakusaajate

ringile piiranguid. Asjakohased ei ole väiteid sündmuste kohta, mis aset leidsid pärast

testamendi tegemist.

3. Kostja II palus hagi jätta rahuldamata. Kohtupsühhiaatria ja -psühholoogia ekspertiisi järgi

puudusid testaatoril testamendi tegemise ajal psüühikahäired ja kognitiivsed defitsiidid, mis

oleksid piiranud tema arusaamis- või otsustusvõimet. Pärandaja tahe oli eluliselt motiveeritud

ja kooskõlas tema isiklike seoste ja elukäiguga, arvestades pahaloomulise haiguse avastamist

vahetult enne testamendi tegemist ning perekondlikku tausta.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 14.06.2024. a otsusega hagi rahuldamata nii testamendi tühisuse

tuvastamise kui ka alternatiivse tühistamistaotluse osas.

4.1. Maakohus tuvastas, et pärandaja tegi 26.09.2016 notariaalse testamendi, millega määras

annakud Eesti Vabariigi ja Eesti Naistearstide Seltsi kasuks. Pärandaja suri 13.08.2017.

Hageja on testaatori vend.

4.2. Testament ei ole vastuolus heade kommetega. Eesti ühiskond ei pea taunitavaks

pärandaja vabadust käsutada oma vara ultima voluntas kohaselt ka isikute kasuks, kellega

testaatoril ei olnud tihedat isiklikku sidet. Põhiseadusest tulenev omandi käsutamise vabadus

hõlmab ka surma puhuks antavaid korraldusi, mistõttu pelk seose puudumine annakusaajaga

ei muuda tehingut TsÜS § 86 mõttes lubamatuks.

4.3. Annakusaajate tegevus pärast testamendi tegemist – väidetav turvalisuse tagamata

jätmine, matustel osalemata jätmine, kaastundeavalduse puudumine – ei mõjuta

tagasiulatuvalt testamendi kehtivust. Need asjaolud võiksid omada tähtsust pärimiskõlbmatuse

hindamisel, kuid hageja ei ole väitnud, et annakusaajad oleksid olnud pärimiskõlbmatud.

4.4. Notariaalse tõestamise korra rikkumiste kohta järeldas maakohus, et hageja ei ole

näidanud ühegi tõestamisseaduses ette nähtud notariaalakti tühisuse aluse täidetust ja puudub

alus pidada testamenti tõestamistoimingu rikkumise tõttu tühiseks.

4.5. Teovõime ja testeerimisvõime hindamisel tugines kohus kohtupsühhiaatria ja

-psühholoogia kompleksekspertiisile (psühhiaater dr KE ja kliiniline psühholoog TK), mille

kohaselt ei esinenud testaatoril testamendi tegemise ajal psüühikahäireid ega kognitiivseid

defitsiite ning testaatoril oli arusaamis- ja otsustusvõime säilinud. Varasemad depressiivsed

episoodid aastatel 2006 ja 2010 ning täpsustamata depressioon 2017 ei näita kognitiivse

võimekuse langust ega piiranud testamendi tegemise ajal testaatori tegudest arusaamist või

nende juhtimist. Hageja ei ole esitanud konkreetseid asjaolusid 26.09.2016 seisuga, mis

välistanuks testaatori võime õigesti hinnata testamendi mõju tema huvidele.

2-17-13555

4.6. Maakohus jättis rahuldamata hageja alternatiivse nõude testamendi tühistamiseks PärS §

88 lg 7 järgi. Hageja ei ole esile toonud konkreetseid fakte, mis viitaksid olulisele eksimusele,

pettusele, ähvardusele või vägivallale ja mille tõttu võiks tehing olla tühine TsÜS 5. jao 2.

peatüki sätete järgi. Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus kriminaalasjas ei sisalda teavet

selle kohta, millistel asjaoludel tegi pärandaja 26.09.2016 testamendi. Hageja osundatud

lõigud kriminaalasja kohtuotsusest ei sisalda asjaolusid, mille järgi pärandaja oleks olnud

eksimuses või teinud testamendi ähvarduse mõjul.

4.7. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda ja menetluskulude rahaline

suurus jäi kindlaks määramata.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas 19.07.2024 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Harju Maakohtu

14.06.2024 otsuse peale. Maakohus on rikkunud nii materiaalõigusnorme kui ka

menetlusõigusnorme ning hinnanud tõendeid ebaõigesti. Maakohus jättis hindamata

testamendi korralduste õigusliku kehtivuse hagi aluseks olevate väidete valguses.

5.1. Kostjate tegevus ja ebaeetiline käitumine pärandaja suhtes, sealhulgas kaastunde

avaldamata jätmine, matustel osalemata jätmine ja pärandaja turvalisuse tagamata jätmine,

pidanuks viima järelduseni, et testament on heade kommetega vastuolus vähemalt annakute

osas. Hageja peab ebamoraalseks riigi katset saada annak olukorras, kus pärandaja mõrvati

13.08.2017 ning kostja I ei ole esitanud tõendeid, et ta tegutses pärandaja elu kaitseks.

Ebaeetiline käitumine võib avalduda ka pärast testamendi koostamist. TsÜS § 86 lg 1 ei piira

tõlgendust üksnes testamendi tegemise aja asjaoludega, vaid lubab arvestada ka hilisemaid

sündmusi, mis näitavad tehingu vastuolu heade kommetega või avaliku korraga. Kostja I jättis

tagamata pärandaja turvalisuse ega rakendanud vanglas piisavat kontrolli pärandaja tapnud Q

üle, mistõttu viimane tegi vanglas enesetapu.

5.2. Maakohus jättis ekslikult rahuldamata hageja taotluse vabastada notar Kirsty Laidvee

ametisaladuse hoidmise kohustusest ja nõuda välja pärandaja pärimisasja toimik. Kohus jättis

kogumata olulised tõendid, mis võinuks kinnitada pärandaja teovõime puudumist testamendi

tegemise ajal.

5.3. Maakohus jõudis ekslikule järeldusele, et pärandaja oli testamendi tegemise ajal

otsusevõimeline. Pärandajal oli püsiv depressioon, diagnoositud 2006., 2010. ja 2017. aastal.

Ebausutav on, et isik selliste häiretega suutis 26.09.2016 adekvaatselt juhtida oma tegusid ja

mõista notariaalse tehingu tähendust. 12.08.2016 tuvastati pärandajal pahaloomuline kasvaja

ja ravi alustati 27.09.2016, päev pärast testamendi tegemist. Testament koostati kiirustades ja

kartuses tervise pärast, kuigi objektiivset põhjust selliseks kartuseks ei olnud.

Vastustaja seisukoht

6. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

2-17-13555

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud

asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654

lg 6).

9. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10. Maakohus leidis õigesti testamendi kehtivuse hindamisel TsÜS § 86 lg 1 järgi ei ole

asjakohane hinnata kostja I käitumist, mis leidis aset pärast testamendi tegemist. Hageja

märkis ringkonnakohtu istungil iseenesest õigesti, et VÕS § 29 lg 1 järgi võetakse lepingu

tõlgendamisel muuhulgas arvesse lepingupoolte käitumist pärast lepingu sõlmimist, kuid

praegusel juhul ei ole see viide kohane. Pärandaja koostatud testament ei ole leping VÕS § 29

lg 1 tähenduses ning vaidluse all ei ole testamendi tõlgendamine. Sisuliselt püüab hageja

testamendile kohaldada VÕS § 267 p 1 sätestatud kinkelepingu regulatsiooni, mille järgi võib

kinkelepingust taganeda jämeda tänamatuse korral. Seadusest sellist võimalust ei tulene.

11. Maakohus jättis õiguspäraselt rahuldamata hageja taotluse vabastada Tallinna notar Kirsty

Laidvee ametisaladuse hoidmise kohustusest ja kuulata notar Kirsty Laidvee üle seoses

testaatori tehtud testamendi tegemise asjaoludega ja pärimisasja toimikus olevate

dokumentidega.

12. TsMS § 236 lg 3 kohaselt peab menetlusosaline tõendi esitamisel või tõendite kogumise

taotlemisel põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit

esitada või tõendite kogumist taotleb. Tulenevalt TsMS § 238 lg 3 p 4 võib kohus keelduda

tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest, kui tõendite esitamise ja kogumise vajadust ei

ole põhjendatud.

13. Hageja esitas maakohtumenetluses 18.11.2022 taotluse vabastada Tallinna notar Kirsty

Laidvee ametisaladuse hoidmise kohustusest ja kuulata notar Kirsty Laidvee üle seoses C

tehtud testamendi tegemise asjaoludega ja pärimisasja toimikus olevate dokumentidega.

Samuti taotles hageja nõuda Tallinna notar Kirsty Laidveelt välja C pärimisasja toimik täies

ulatuses. Taotluse kohaselt soovis hageja täpsustada kuidas tegutses notar seoses testaatori

avaldatud ebatavaliste tahteavaldustega ja kuidas notar selgitas välja annakuga seotud

asjaolud ning tahteavalduse motiivid, põhjused ja põhjendused. Samuti, kuidas notar selgitas

testaatorile õiguslikke tagajärgi ning kuidas tegi testaator notarile veenvalt selgeks, et annaku

tahe on tema tegelik soov.

14. Kolleegium leiab, et maakohus jättis hageja taotluse õiguspäraselt rahuldamata TsMS §

238 lg 3 p 4 järgi. Hageja ei toonud taotlust esitades esile piisavalt määratletud faktiväidet

TsMS § 236 lg 3 mõttes, mida ta taotlusega tõendada soovis. Menetlusseadustik ei võimalda

notari üle kuulamist igaks juhuks ja olukorras, kus pool ei too esile sellist seaduserikkumist,

mis tooks kaasa testamendi tühisuse.

2-17-13555

15. Tõestamisseaduse (TõS) § 1 lg 6 järgi sätestab tõestamisseadus ammendavalt eeldused,

mille esinemisel on tõestamistoiming tühine. Näiteks TõS § 29 ja § 35 lg 1 järgi on tõestamine

tühine, kui notariaalaktis ei ole notari tähelepanekute aruannet pärandaja teo- ja otsusevõime

kohta.

16. Siinsel juhul ei toonud hageja esile ühtegi võimalikku tõestamisseaduse nõuete rikkumist,

mis saaks kaasa tuua tõestamise tühisuse. Hageja viitas üldiselt, et ta kahtleb, kas notar tegi

pärandaja teovõime kindlaks õigesti ja piisavalt põhjalikult. Praegusel juhul sisaldab

pärandaja notariaalselt tõestatud testament notari tähelepanekute aruannet (TõS § 29), mille

järgi on pärandaja notari hinnangul teovõimeline. Tähelepanekute aruande regulatsiooni

kõrval ei ole tõestamisseaduses sätestatud muid nõudeid isiku teovõime kindlaks tegemisele,

mille rikkumisel oleks tõestamine tühine.

17. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et pärandaja teovõimet hinnates keskendus kohus

vaid ühele päevale ega vaadanud olukorda läbi terviklikult ja igakülgselt. Maakohus tugines

pärandaja teovõime hindamisel eelkõige

kohtupsühhiaatria ja

-psühholoogia

kompleksekspertiisile, mille kohaselt ei esinenud testaatoril testamendi tegemise ajal

psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite ning testaatoril oli arusaamis- ja otsustusvõime

säilinud. Ekspertidele olid teada kõik pärandaja depressiivsed episoodid ning nad arvestasid

selle teabega ekspertiisi koostamisel.

18. Kolleegium ei nõustu hageja etteheitega, et kohus ei analüüsinud kõiki hageja väiteid selle

kohta, et pärandaja tegi testamendi ähvarduse ja vägivalla mõjul ja et maakohtu otsus on

selles osas vastuoluline. Sisuliselt leidis maakohus, et hageja väited, et pärandaja tegi

testamendi ähvarduse ja vägivalla mõjul, on üldist laadi ja et kohtuotsus kriminaalasjas ei

tõenda hageja väiteid. Selle järelduse kujunemine on otsusest jälgitav ja järeldusega võib

nõustuda.

19. Kolleegium nõustub ka maakohtu hinnanguga, et hageja väiteid olid oletuslikud –

asjaolust, et Q oli augustis 2017 pärandaja vastu vägivaldne ja soovis endale pärandaja vara,

järeldas hageja, et ähvardus vägivallaga ja soov saada endale pärandaja vara oli olemas ka

septembris 2016, kuid pärandaja ei nõustunud Q nõuetega ja sellele vastu hakkamiseks tegi

annakud kostjale I. Et hageja väide on oletuslik ja eluliste asjaoludega nõrgalt seostatud, siis

maakohtu põhjendamiskohustuse täitmiseks TsMS § 442 lg 8 järgi piisas sellele üldise

hinnangu andmisest.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

hageja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee

seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus.

(allkirjastatud digitaalselt)