3-22-442/73 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kristjan Siigur

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-22-442

Haldusasi

Talp Invest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 9.

detsembri 2021. a maksuotsuse nr 12.2-3/053336-8 ja

20. jaanuari 2022. a vaideotsuse nr 6-1/5084-2

tühistamiseks;

HEPSI Holding OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 9.

detsembri 2021. a maksuotsuse nr 12.2-3/053338-7 ja

20. jaanuari 2022. a vaideotsuse nr 6-1/5084-2

tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2023. a otsus

Menetlusosalised

Kaebajad –

Talp Invest OÜ, esindaja v.adv Madis Uusorg;

HEPSI Holding OÜ, esindaja v.adv Toomas Pikamäe

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindajad Indrek Lind

ja Källi Vallner

Menetluse alus ringkonnakohtus

Talp Invest OÜ ja HEPSI Holding OÜ

apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

8. september 2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta Talp Invest OÜ ja HEPSI Holding OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 24. aprilli 2023. a otsuse haldusasjas nr 3-22-442

resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt

käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.

3. Jõustunud otsuse arvutivõrgus avaldamisel asendada Q.L-i ja V.M nimed

tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-22-442

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 17. novembril 2025

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. California Maja OÜ (äriregistrist kustutatud 06.07.2018) jagunes eraldumise teel ja

andis osa oma varast üle jagunemise käigus asutatavale ühingule OÜ Alentejo Invest

(jagunemine jõustus 11.07.2016). OÜ Alentejo Invest jagunes jaotumise teel ning andis oma

vara üle Talp Invest OÜ-le ja HEPSI Holding OÜ-le. Jagunemine jõustus 15.11.2016 ja OÜ

Alentejo Invest kustutati äriregistrist. Jagunemislepinguga anti omandavatele ühingutele mh

üle Madalmaade äriühingu GVP Investment B.V. kokku 360 kumulatiivset eelisosa (sh Talp

Invest OÜ-le 216 eelisosa ja HEPSI Holding OÜ-le 144 eelisosa) ning õigus teha jaguneva

ühingu TSD lisa 7 osas II kajastatud kasumi jaotamisel väljamakseid maksuvabalt järgmiselt:

Talp Invest OÜ – 1 800 000 eurot; HEPSI Holding OÜ – 1 200 000 eurot.

2. Talp Invest OÜ ja HEPSI Holding OÜ deklareerisid 2016. a novembris TSD lisa 7 osas

IV (kood 7550) äriühingult saadud maksuvaba väljamakse õigust vastavalt 1 800 000 eurot ja

1 200 000 eurot. Talp Invest OÜ deklareeris 2016. a detsembri ja 2017. a veebruari TSD lisa 7

osas II (kood 7310) tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 11 p 1 alusel maksuvabalt osanikele

väljamakstud dividende vastavalt 1 160 000 eurot ja 640 000 eurot. HEPSI Holding OÜ

deklareeris 2016. a novembri ja 2017. a veebruari TSD lisa 7 osas II (kood 7310) TuMS § 50

lg 11 p 1 alusel maksuvabalt osanikule väljamakstud dividende vastavalt 600 000 eurot ja 600

000 eurot.

3. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 19.08.2020 korralduste nr 12.2-3/053336-1 ja nr

12.2-3/053338-1 alusel vastavalt Talp Invest OÜ ja HEPSI Holding OÜ tulumaksu

arvestamist ja tasumist 2016. a detsembris ja 2017. a veebruaris osanikele maksuvabalt välja

makstud dividendidelt ning väljamaksete aluseks oleva jaotatud kasumi tekkimist. Lisaks

kontrolliti 15.11.2016 lõpule viidud OÜ Alentejo Invest jagunemise majanduslikku sisu.

Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja

õiguslikud asjaolud on kajastatud Talp Invest OÜ puhul MTA 07.10.2021 kontrolliaktis nr

12.2-3/053336-7, millele äriühing esitas 17.11.2021 eriarvamuse, ning HEPSI Holding OÜ

puhul MTA 05.10.2021 kontrolliaktis nr 12.2-3/053338-6, millele äriühing esitas 17.11.2021

eriarvamuse.

2(18)

3-22-442

4. MTA kohustas 09.12.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/053336-8 Talp Invest OÜ-d

tasuma tulumaksu 450 000 eurot. Talp Invest OÜ juhatuse liige ja ainuosanik soetas

05.09.2016 osaluse (60%) OÜ-s Alentejo Invest, tasudes selle eest 149 100 eurot. OÜ

Alentejo Invest 2016. a juuli TSD lisas 7 oli deklareeritud maksuvaba väljamakse õigus 3 000

000 eurot. Talp Invest OÜ sai OÜ Alentejo Invest jaotumise teel endale proportsionaalse osa

(60%) viidatud õigusest ja deklareeris selle 2016. a novembri TSD lisas 7, mis võimaldas

maksta 2016. a novembris ja 2017. a veebruaris dividende ilma tulumaksu tasumata. MTA on

seisukohal, et OÜ Alentejo Invest osaluse soetamine ja OÜ Alentejo Invest ühendamine Talp

Invest OÜ-ga toimusid eesmärgiga võimaldada Talp Invest OÜ-l maksta enda osaniku poolt

eelnevalt omakapitali sissemakse teel üleantud Hansapakend OÜ osaluse müügist teenitud

kasum välja selliselt, et väljamakselt ei kuuluks arvestamisele ja tasumisele tulumaks.

Tehingute jada peamine eesmärk oli tekitada Talp Invest OÜ-le kohaldatava maksuõigusega

vastusolus olev maksueelis. Seeläbi jäeti dividendide väljamaksmisel 2016. a detsembris ja

2017. a veebruaris deklareerimata ja tasumata tulumaksu kokku 450 000 eurot (1 800 000 ÷

0,80 × 20%). OÜ Alentejo Invest soetamise ja Talp Invest OÜ-ga ühendamise põhjendused ei

ole veenvad. Tuvastatud asjaolud viitavad, et tehingutele on tegeliku sisu varjamiseks antud

moonutatud vorm. Maksuotsuse õiguslikud alused on TuMS § 50 lg 1 ja § 54 lg 2 ning

maksukorralduse seaduse (MKS) § 84.

5. MTA kohustas 09.12.2021 maksuotsusega nr 12.2-3/053338-7 HEPSI Holding OÜ-d

tasuma tulumaksu 300 000 eurot. HEPSI Holding OÜ juhatuse liige ja ainuosanik soetas

05.09.2016 osaluse (40%) OÜ-s Alentejo Invest, tasudes selle eest 99 400 eurot. OÜ Alentejo

Invest 2016. a juuli TSD lisas 7 oli deklareeritud maksuvaba väljamakse õigus 3 000 000

eurot. HEPSI Holding OÜ sai OÜ Alentejo Invest jaotumise teel endale proportsionaalse osa

(40%) viidatud õigusest ja deklareeris selle 2016. a novembri TSD lisas 7, mis võimaldas

maksta 2016. a novembris ja 2017. a veebruaris dividende ilma tulumaksu tasumata. MTA on

seisukohal, et OÜ Alentejo Invest osaluse soetamine ja OÜ Alentejo Invest ühendamine

HEPSI Holding OÜ-ga toimusid eesmärgiga võimaldada HEPSI Holding OÜ-l maksta

osaniku poolt eelnevalt omakapitali sissemakse teel üleantud Hansapakend OÜ osaluse

müügist teenitud kasum välja viisil, et väljamakselt ei kuuluks arvestamisele ja tasumisele

tulumaks. Tehingute jada peamine eesmärk oli tekitada HEPSI Holding OÜ-le kohaldatava

maksuõigusega vastusolus olev maksueelis. Seeläbi jäeti dividendide väljamaksmisel 2016. a

detsembris ja 2017. a veebruaris deklareerimata ja tasumata tulumaksu kokku 300 000 eurot

(1 200 000 ÷ 0,80 × 20%). OÜ Alentejo Invest soetamise ja HEPSI Holding OÜ-ga

ühendamise põhjendused ei ole veenvad. Tuvastatud asjaolud viitavad, et tehingutele on

tegeliku sisu varjamiseks antud moonutatud vorm. Maksuotsuse õiguslikud alused on TuMS §

50 lg 1 ja § 54 lg 2 ning MKS § 84.

6. MTA jättis 20.01.2022 vaideotsustega nr 6-1/5084-2 ja nr 6-1/5083-2 rahuldamata

vastavalt Talp Invest OÜ vaide MTA 09.12.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/053336-8 kehtetuks

tunnistamiseks ja HEPSI Holding OÜ vaide MTA 09.12.2021 maksuotsuse nr 12.2-3/053338-

7 kehtetuks tunnistamiseks. Nii direktiivi 2011/96/EL1 art 4 lg 1 punkt a kui ka seda üle võttev

TuMS § 50 lg 11 p 1 välistavad välisriigis teenitud kasumi maksustamise ning nende sätetega

ei ole kooskõlas olukord, kus välisriigist dividende saav äriühing neid edasi dividendidena

välja ei maksa (nt maksab saadud dividendide arvelt tagasi laenu) ning siis läbi erinevate

ettevõtete jagunemise tekitatakse olukord, kus asjaomane vabastusõigus (mille aluseks olev

kasum on juba dividende saanud äriühingus ära kasutatud) liigutatakse õigusjärgluse korras

äriühingusse, kus on olemas Eestis teenitud kasum, mis võimaldab dividende maksta. On

ilmne, et Talp Invest OÜ ja HEPSI Holding OÜ dividendiväljamaksete aluseks olnud kasum,

1 Nõukogu 30.11.2011 direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise

maksustamissüsteemi kohta (uuesti sõnastatud)

3(18)

3-22-442

mille puhul kasutati TuMS § 50 lg 11 p-s 1 sätestatud vabastusmeetodit, ei olnud välisriigis

teenitud, mistõttu ei ole selle arvelt tehtud väljamaksetele võimalik rakendada TuMS § 50 lg

11 p-s 1 sätestatud vabastusmeetodit. Lisaks välistab TuMS § 50 lg 11 p-s 1 sätestatud

vabastusmeetodi kasutamise praegusel juhul see, et tehingud toimusid tulumaksu tasumisest

kõrvalehoidumise eesmärgil, mistõttu tuleb lähtuda tegelikust majanduslikust sisust (MKS §

84). Kuigi OÜ Alentejo Invest jagunemine on tsiviilõiguslikult kehtiv, on tegemist

maksustamise seisukohast majandusliku sisuta tehinguga, millega ei ole võimalik täita TuMS

§ 50 lg 11 p-s 1 sätestatud maksuvabastuse tingimusi. Kuna tehingute jada toimus maksude

tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil, siis kuulub kohaldamisele viieaastane aegumistähtaeg

(MKS § 98 lg 1 ls 2) ja see ei ole möödunud. Aegumistähtaja arvestamisel ei saa lähtuda

sellest, kas OÜ Alentejo Invest on kajastanud oma maksudeklaratsioonis valeandmeid, vaid

lähtuda tuleb Talp Invest OÜ ja HEPSI Holding OÜ 2016. a novembri TSD-st. Maksuotsus ei

ole vastuolus California Maja OÜ maksukontrolli tulemustega, mille kohaselt oli sellel

äriühingul TuMS § 50 lg 11 p-s 1 sätestatud õigus, sest ta sai dividende otse välisriigi

äriühingult. Puuduvad selgitused, miks ei saanud vaidemenetluses viidatud tõendeid esitada

juba maksumenetluse käigus (MKS § 102 lg 1 p 2).

7. Talp Invest OÜ ja HEPSI Holding OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule 18.02.2022

ühise kaebused tühistada vastavalt MTA 09.12.2021 maksuotsus nr 12.2-3/053336-8 ja MTA

20.01.2022 vaideotsus nr 6-1/5084-2 ning MTA 09.12.2021 maksuotsus nr 12.2-3/053338-7

ja MTA 20.01.2022 vaideotsus nr 6-1/5083-2.

8. Maksu- ja Tolliamet palus vastuses jätta kaebused rahuldamata.

9. Tallinna Halduskohus jättis 24.04.2023 otsusega Talp Invest OÜ ja HEPSI Holding

OÜ kaebused rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Halduskohus

nõustus maksuotsuste põhjendustega ning ei pidanud vajalikuks neid kõiki korrata (HKMS §

165 lg 2). Kaebuse lisad 11 ja 12 (teabevahetus GVP Investment B.V.-ga) esitasid kaebajad

MTA-le esmakordselt koos vaietega. Neid tõendeid ei saa asja lahendamisel arvestada, sest

kaebajatelt on neid maksumenetluses küsitud ja nende asjakohasus pidi olema kaebajatele

arusaadav (nad teadsid, et maksuhaldur kontrollib OÜ Alentejo Invest soetamise

majanduslikku sisu), kuid maksumenetluses neid ei esitatud ja kaebajad ei väida, et selleks oli

mingi objektiivne takistus (MKS § 102 lg 1 p 2). Tõendite arvestamine muudaks

maksukohustuslasele seadustega pandud deklareerimise ja maksuarvestuse pidamise

kohustused sisutuks.

Kaebajate rakendatud dividendide maksuvabastusõigus (TuMS § 50 lg 11 p 1) pärineb OÜ-lt

California Maja ning puudub vaidlus, et California Maja OÜ-l kõnealune maksuvabastusõigus

2014. a-l esines. Vaidlus on selle üle, kas California Maja OÜ jagunemise kaudu esmalt OÜ

Alentejo Invest nimele vormistatud ning seejärel OÜ Alentejo Invest osade kaebajatega

liitmise kaudu Talp Invest OÜ ja HEPSI Holding OÜ nimele vormistatud

maksuvabastusõigus on kasutatav kaebajate kasumi jaotamisel, mis tekkis OÜ Hansapakend

osaluse müügist Eestis. MTA on seisukohal, et tehingute peamine eesmärk oli ebaseadusliku

maksueelise tekitamine, mistõttu ei saa kaebajad maksuvabastusõigust arvesse võtta.

Dividendide maksuvabastusõiguse (TuMS § 50 lg 11 p 1) olemasolu ja rakendamise õigus on

maksuhalduri poolt kontrollitav ning maksukohustus (TuMS § 50 lg 1) vajadusel

maksuotsusega korrigeeritav (MKS § 10 lg 1, lg 2 p-d 2 ja 3), sh tehingu tegeliku

majandusliku sisu põhimõtte alusel (MKS § 84). Maksuobjektiks on residendist juriidilise

isiku kasum selle jaotamisel (TuMS § 1 lg 3 ja § 50 lg 1). Erandi sellest näeb ette TuMS § 50

lg 11. Kui erand ei rakendu, siis rakendub üldnorm (TuMS § 50 lg 1).

4(18)

3-22-442

MKS § 84 on üldine maksuõiguslike kuritarvituste vastane säte, mis võimaldab ühetaolise

maksustamise tagamiseks neutraliseerida kohatud õiguskujundused, sh välistada TuMS § 50

lg-s 11 sätestatud maksuvabastuse kohaldamise sellise tehingu või toimingu suhtes, mille

puhul on maksuhaldur tuvastanud, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.

MKS § 84 annab aluse jätta kujundusõiguse kuritarvitamisega saavutatud kunstlik tagajärg

(maksueelis) maksuõigussuhtest kõrvale. MKS § 84 võimaldab anda maksukohustuslase

tehingutele (kogu õigussuhtele) teistsuguse, majanduslikule sisule vastava hinnangu.

Eeltoodut ei muuda asjaolu, et vaidlusaluse maksustamisperioodi suhtes ei rakendu TuMS §

50 lg 14, mis asendus alates 01.01.2019 TuMS §-ga 51. See, et TuMS sisaldab alates

01.11.2016 iseseisvat tulumaksualaste kuritarvituste vastast sätet, ei välista MKS § 84

kohaldatavust tulumaksualastele kuritarvitustele enne 01.11.2016. MKS § 84 ning TuMS § 51

ja § 50 lg 14 on olemuselt sarnased maksuõiguslike kuritarvituste vastased üldnormid.

Põhjendatud ei ole väide, et maksualaste kuritarvituste vastane üldnorm ei rakendu ilma

materiaalõigusnormita ja Eesti õiguses puudub vaidlusaluse olukorra maksustamiseks vajalik

materiaalõigusnorm. Õiguse kuritarvitamise keeld on Euroopa õiguse üldpõhimõte ja sellele

keelule tuginemiseks ei ole vajalik eraldi kuritarvituste vastase sätte olemasolu kas Eesti või

EL-i õiguses. MKS § 84 rakendamist ei välista seegi, kui lisaks TuMS § 50 lg-le 11 näeb

dividendide maksuvabastuse ette rahvusvaheline maksuleping (vt Tallinna Ringkonnakohtu

12.12.2019 otsus nr 3-18-979, p-d 25–31).

Vaidlust ei ole, et kaebajate osanikud Q.L ja V.M ostsid California Maja OÜ-lt osalused OÜ-s

Alentejo Invest (vastavalt 60% ja 40%), seejärel OÜ Alentejo Invest jagunes ning andis oma

vara samades proportsioonides üle Q.L-ile kuuluvale Talp Invest OÜ-le ja V.Mle kuuluvale

HEPSI Holding OÜ-le. OÜ Alentejo Invest varade hulgas oli finantsinvesteering bilansilise

väärtusega 28 608 eurot (GVP Investment B.V. 360 eelisaktsiat), raha 2500 eurot ja

bilansivälise varana õigus teha kasumi jaotamisel maksuvabalt väljamakseid 3 000 000 eurot.

OÜ Alentejo Invest oli eelnevalt loodud California Maja OÜ-st jagunemise teel. Peamine

vaidlusküsimus on, milline oli kaebajate poolt OÜ Alentejo Invest omandamise ja hiljem

kaebajatega ühendamise tegelik majanduslik sisu MKS § 84 tähenduses. Kaebajad on

püüdnud jätta mulje, et OÜ Alentejo Invest väärtus seisnes GVP Investment B.V. osaluses

ning 3 000 000 euro suurune maksuvabastusõigus oli teisejärguline. Halduskohus nõustub

MTA-ga, et kaebajate peamine eesmärk oli saavutada võimalus rakendada dividendide

väljamaksmisel TuMS § 50 lg 11 p-s 1 sätestatud maksuvabastus (säästa Hansapakend OÜ

müügist tekkinud kasumi jaotamisel tulumaksu kokku 750 000 eurot). Tehingute ajaline

järjestus viitab selgelt, et maksuvabastusõiguse omandamine seondus olemasoleva kasumi

maksuvaba jaotamisega. Maksumenetluses kogutud teave viitab sellele, et California Maja

OÜ tükeldamise sisuks ja eesmärgiks oli maksuvabastusõiguse võõrandamine äriühingutele,

kes soovisid vabaneda muust äritegevusest saadud või saadava kasumi jaotamisel tulumaksu

tasumise kohustusest. OÜ Alentejo Invest kaebajate poolt omandamise ainsaks või vähemalt

peamiseks eesmärgiks oli kohene maksukohustuse vähendamise võimalus, mitte pikaajaline

investeering ja aastate pikkune maksuplaneerimine. Kogutud teave ei kinnita, et kaebajate

äriline eesmärk oleks olnud GVP Investment B.V. aktsiate saamine, sh realistlik prognoos

teenida ettenähtavas tulevikus osalusest maksuvabastusega võrreldavat kasumit.

OÜ Alentejo Invest jagunemine California Maja OÜ-st ei olnud tavapärane üldõigusjärglus.

Näiteks ei antud OÜ-le Alentejo Invest üle omakapitali väljamakse õigusi, mida California

Maja OÜ-l oli 4,2 miljoni euro väärtuses. California Maja OÜ jagunes kokku 8 korda ning

kuigi jagunemiste järgselt ei omanud California Maja OÜ enam ühtegi GVP Investment B.V.

eelisaktsiat, siis dividendide maksuvabastusõigust kogumahus üle ei antud (algselt jääk ca

160 miljonit eurot ja pärast viimast jagunemist ca 8,9 miljonit eurot). Maksuvabade

väljamaksete õigusi ei antud California Maja OÜ-st jagunenud äriühingutele

5(18)

3-22-442

proportsionaalselt muu varaga, mis seab kahtluse alla kaebajate põhiargumendi, et

maksuvabasid väljamakseid võimaldavate õiguste jagamise algseks põhjuseks oli õiglase

tulemuse soovimine ning majanduslik ja üldõigusjärgluse loogika. Kaebajate põhjendused

GVP Investment B.V. eelisaktsiate ehk nn Portugali kinnisvarainvesteeringu tootluse

potentsiaalist ei ole veenvad. Kaebajate seisukoht aktsiate ülisuure tootlikkuse prognoosi osas

tugineb sisuliselt üksnes subjektiivsel arvamusel. Kaebajate finantsekspert O. Grünvaldi

hinnang tugineb sisuliselt kaebajate antud sisendil, mille õigsust on eeldatud. Kaebajate

juhtkonna prognoose ei saa pidada kahtlusteta realistlikeks, mida kinnitab MTA tellitud

finantsekspert A. Juhkami ekspertiis. Ülikõrge kasumi ootuse prognoosi valguses on seda

kummastavam kaebajate ootamatu ja nähtava põhjuseta loobumine GVP Investment B.V.

aktsiate konverteerimisest. Finantsekspertide oluliselt lahknevad hinnangud GVP Investment

B.V. ja Portugali kinnisvarainvesteeringu õiglasele väärtusele iseloomustavad eeskätt seda, et

kõnealuse investeeringu kasvuprognoos sisaldab olulises osas määramatust ja subjektiivsust.

Tehingutega seotud muud asjaolud viitavad veenvalt sellele, et GVP Investment B.V.

eelisaktsiate ja maksuvabastusõiguse omandamise eesmärk, vähemalt peamine eesmärk, ei

olnud äririski võtmine GVP Investment B.V. osaluse hiiglasliku tootlikkuse ootuses, vaid

olemasoleva kasumi jaotamiseks alusetu maksueelise saamine. A. Juhkam on seejuures

õigesti märkinud, et O. Grünvaldi 2022. a hinnang tugineb olulises osas 2017–2021. a teabel,

mida kaebajatel ei saanud 2016. a-l olla. MTA on samuti õigesti märkinud, et kaebajatele

kuuluv GVP Investment B.V. osalus on marginaalne (1,2%). Saadud maksuvabastusõiguse

väärtusega võrreldes on osaluse väärtus väga väike. GVP Investment B.V. 2017–2020

teenitud kasumist 1,2% on 23 618 eurot. Kuigi O. Grünvald hindas osaluse väärtuseks 2022. a

augustis 120 000–265 000 eurot, tugineb see kaebajate ebarealistlikel tulevikuprognoosidel.

Teisele järeldusele ei vii ka muud kaebajate esitatud tõendid, mis puudutavad Portugali

kinnisvaraarendust.

TuMS § 50 lg 11 p 1 kohast maksuvabastusõigust ei saa vaadelda lahus varast, mille kaudu on

võimalik kasumit teenida (praegusel juhul GVP Investment B.V. aktsiad). Maksuvabastuse

seos konkreetse varakogumiga iseloomustab TuMS § 50 lg 11 p-s 1 nimetatud

maksuvabastusõiguse olemust ja eesmärki. Isegi kui maksuvabastusõigust saab rakendada

ükskõik mil viisil tekkinud kasumi jaotamiseks, on selle taustaks eeldus, et varakogum, mille

osana maksuvabastusõigus tekkis või üle antakse, on mingi usaldusväärselt mõõdetava

kriteeriumi alusel teisendatav sellise suurusega kasumiks, millega kaasneb

maksuvabastusõigusele vastav maksukohustus tulevikus. See ei saa olla hüpoteetiline kasumi

teenimise võimalikkus. Vastasel juhul tekiks olukord, et TuMS § 50 lg 11 p 1 rakendub

dividendiväljamaksele, millel ei ole samas sättes nimetatud maksuvabastuse eeldustega mingit

puutumust. See ei saa olla normi eesmärk.

California Maja OÜ omanik GVP Holdings OÜ võõrandas OÜ Alentejo Invest 2016. a-l 248

500 euroga. On ilmne, et California Maja OÜ ja GVP Holdings OÜ jaoks oli OÜ Alentejo

Invest väärtus 2016. a septembris kordades väiksem kui Q.L-i ja V.M poolt 2016. a

novembris ja 2017. a veebruaris sama varaga saavutatud maksusääst (750 000 eurot). See

viitab, et California Maja OÜ-l sisuliselt puudus maksuvabastusõiguse rakendamise võimalus

sellises mahus ning kaebajate näidatud GVP Investment B.V. väärtuse suurenemise prognoos

on selgelt liialt optimistlik. Pigem on õige MTA järeldus, et California Maja OÜ

maksuvabastusõiguste võõrandamine (kogumahus 164 486 986 eurot) oligi äri iseenesest, st

California Maja OÜ-s oli maksuvabastusõigus TuMS § 50 lg 11 p 1 eesmärgi ammendanud ja

seda võõrandati osakaupa neile, kes soovisid vältida olemasoleva kasumi jaotamisel

tulumaksu tasumise kohustust (mille näeb ette TuMS § 50 lg 1). GVP Investment B.V.

osaluse üleandmist koos maksuvabastusega tuleb pidada kujundusõiguse kuritarvituse osaks.

Maksuhaldur ei ole küll kahelnud Portugali äriprojekti reaalses eksisteerimises ja

6(18)

3-22-442

kasumlikkuses, kuid OÜ Alentejo Invest eraldamise ja kaebajatega ühendamise tegelikuks

majanduslikuks sisuks ei saa siiski pidada GVP Investment B.V.-sse investeerimise soovi. OÜ

Alentejo Invest omandamise tegelik majanduslik eesmärk oli saada alusetu maksuvabastus

(vältida TuMS § 50 lg 1 rakendumist), mida on püütud maskeerida sisuliseks ettevõtluseks.

Maksueeliseks on TuMS § 50 lg 11 p 1 kuritarvitamisega saavutatud maksuvabastus summas

750 000 eurot. Kaebajate tahe oli suunatud olemasoleva kasumi jaotamisel maksukohustuse

vältimisele, kavatsuseta teenida GVP Investment B.V. osalusest võrreldavat kasumit ja tasuda

sellelt võrreldavas mahus tulumaksu tulevikus. Kasumi maksuvaba jaotamine oli

maksuplaneerimise resultaat, mitte vaheetapp.

Maksuhaldur ei ole kaebajaid eksitanud ega nende usaldust kuritarvitanud. California Maja

OÜ maksumenetluse lõpetamine MTA 30.10.2017 teatega ei saanud tekitada kaebajates

ootust, et maksuhaldur on kiitnud heaks nende poolt 2016. a oktoobri TSD lisas 7

deklareeritud andmed ning 2016. a detsembris ja 2017. a veebruaris tehtud maksuvabad

dividendide väljamaksed. See maksumenetlus lõppes esiteks alles pärast kaebajate

maksustamise aluseks oleva tehinguteahela toimumist. Lisaks olid maksukontrollide esemed

erinevad. Sellest, et MTA ei seadnud kahtluse alla California Maja OÜ-l dividendide

maksuvabastusõiguse olemasolu, ei saa järeldada, et maksuvabastusõiguse edasisel liikumisel

poleks tehingute tegelik majanduslik sisu ja vastavate isikute poolt enda maksukohustuste

täitmine maksuhalduri poolt kontrollitav. Maksuhaldur ei ole kaebajate maksumenetluses

varasemat seisukohta muutnud, vaid kaebajate maksustamise aluseks on see, et TuMS § 50 lg

1 ja MKS § 84 alusel ei olnud maksuvabastusõigus kasutatav.

Kaebajad on viidanud, et maksuotsuste resolutiivosades ei ole võetud seiskohta maksuvaba

väljamakse õiguste äravõtmise kohta. Kohtu hinnangul tuleb maksuotsuse resolutsioonina

tõlgendada maksuotsuse algul olevat korraldust maksta konkreetne rahasumma ja

maksuotsuse lõpus olevat punkti, mis kajastab maksuarvestuse muutusi. Maksuhaldur peaks

maksuotsuse resolutsiooni püüdma siiski selgemalt välja tuua, et kõik korraldused oleksid

hõlpsasti leitavad ühest kohast. Maksuotsustega ei ole kaebajatelt maksuvabastusõigust ära

võetud, sest selle kohta ei ole maksuotsuse resolutiivosas midagi märgitud.

Maksuvabastusõiguse äravõtmine ei olnud kaebajatele tulumaksu määramiseks vajalik.

Maksukohustus ei tekkinud maksuvabastuse omandamisest, vaid selle väärkasutusest

konkreetsel juhtumil. Riigikohtu 12.05.2020 otsus nr 3-18-989 ei ole asjakohane, sest selles

oligi kogu küsimus maksuvabastusõiguse äravõtmises.

Kaebajate arvates tuleb aegumistähtaega arvestada OÜ Alentejo Invest 2016. a juuli TSD lisa

7 esitamise tähtpäevast, st 10.08.2016. See tähendaks sisuliselt, et maksukohustuslase jooksev

maksuarvestus ja deklareeritud andmed ei pruugigi olla maksuhalduri poolt kontrollitavad ega

korrigeeritavad teises äriühingus aastaid või isegi aastakümneid tagasi tehtud tehingute tõttu.

Aegumistähtaega tuleb arvestada konkreetse maksukohustuslase (mitte nt tema õiguseellase)

esitamata jäetud või valeandmetega esitatud maksudeklaratsiooni tähtpäevast. Maksuotsuse

järgi hakkas aegumistähtaeg kulgema 10.12.2016 ehk esimeseks deklaratsiooniks, milles

kaebajad esitasid valeandmeid, olid 2016. a novembri TSD-d. Maksudeklaratsioonid, milles

kaebajad pidanuks deklareerima dividendidelt tulumaksu, olid 2017. a jaanuari ja märtsi

omad. Viieaastane aegumistähtaeg lõppenuks 10.12.2021 ning maksuotsused on tehtud

09.12.2021. Maksuvabastusõigusi ei olegi maksuotsustega kaebajatelt ära võetud, kuigi

faktilist võimalust seda kasutada kohtule ei nähtu. See, kas OÜ Alentejo Invest on kajastanud

TSD-l valeandmeid, ei olnud maksukontrolli esemeks. Kaebajad ei saanud dividendide

tulumaksuvabastust kasutada mitte põhjusel, et OÜ-l Alentejo Invest ei olnud

maksuvabastusõigust, vaid sellel põhjusel, et maksuvabastusõigus liigutati kaebajatesse

tehingute jadaga, mis oli tehtud maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil.

7(18)

3-22-442

Maksuvabastusõiguse tekkimine ja rakendamine võivad toimuda eri maksustamisperioodidel

ning need mõlemad on iseseisvalt kontrollitavad. Maksuhaldur on õigesti kohaldanud

viieaastast aegumistähtaega. Kaebajate osanike eesmärk oli saada alusetu maksuvabastus

(vältida TuMS § 50 lg 1 rakendumist). Selline tegevus vastab tahtlusele MKS § 98

tähenduses. Kaebajad olid teadlikud, et nende Eestis teenitud kasum on TuMS § 50 lg 1 alusel

tulumaksuga maksustatav ja kasumi jaotamisega reeglina kaasnevat tulumaksukohustust ei

saa suvaliselt, ebakohaste majandusliku sisuga tehingutega ning õiguse kujundusvõimalusi

kuritarvitades muuta. MTA tegevus ei ole olnud meelevaldne ega kallutatud. Maksuotsuste

aluseks on objektiivsed asjaolud, mitte subjektiivsed hinnangud. Ka ei ole maksuhaldur olnud

sõnamurdlik. Võrdlus California Maja OÜ maksumenetlusega ei ole asjakohane.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

10. Talp Invest OÜ ja HEPSI Holding OÜ paluvad 24.05.2023 apellatsioonkaebuses

halduskohtu otsus tühistada ning uue otsusega rahuldada nende kaebused. Halduskohus jättis

otsuse tegemisel kaebajate väited sisuliselt tähelepanuta. Otsuse põhjendav osa kopeerib

suures ulatuses Tallinna Halduskohtu 24.04.2023 otsust haldusasjas nr 3-22-282. Otsuse

põhjendused ei seondu kaebajate argumentidega ja neid puudutavate asjaoludega, vaid

põhinevad haldusasja nr 3-22-282 asjaoludel. Halduskohus jättis kaebajate esitatud GVP

Investment B.V. 2018. a e-kirjad põhjendamatult haldusasja juurde võtmata. Need tõendid

lükkavad ümber MTA väite, et kaebajad ei tundnud huvi oma investeeringu vastu. Kohtu

viited MKS § 102 lg 1 p-le 2 ja kaasaaitamiskohustuse rikkumisele on vastuolus Riigikohtu

värskema praktikaga (08.02.2022 otsus nr 3-20-928, p-d 17 ja 20; 18.01.2023 otsus nr 3-19-

2430, p-d 17 ja 20).

Kaebajate ainuosanike poolt OÜ-s Alentejo Invest osaluste omandamine ja OÜ Alentejo

Invest jagunemine jaotumise teel ei olnud maksude kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud

tehingud MKS § 84 tähenduses. MKS § 84 kohaldamine eeldab tehingu õigusliku vormi

kujundamise õiguse kuritarvitamist. Vaidlusaluste tehingute õiguslik vorm vastab nende

tegelikule majanduslikule sisule (müügileping, äriühingu jagunemine) ning kaebajad ega

nende ainuosanikud ja juhatuse liikmed ei ole tehingute tegemisel kuritarvitanud õiguse

kujundamisvõimalusi (sh puudus isikute seotus, tehingutel oli oma eesmärk, tehingud ei olnud

tavalise majandustegevusega võrreldes ebaloomulikud). Peamiselt on MTA heitnud ette ühte

tehingut (OÜ Alentejo Invest osaluste ostmist) ning püüdnud kunstlikult siduda selle

Hansapakend OÜ osalustega tehtud tehingutega, mis toimusid oluliselt varem. Isegi kui

kaebajatele etteheidetavad tehingud tehti maksuvaba väljamakse õiguse omandamise

eesmärgil, on need kehtivad ning kaebajad võisid dividendi väljamaksmisel maksuvaba

väljamakse õigust kasutada. Tehingute tegemisel ei ole keelatud arvestada maksueelistega,

vaid keelatud on tehingud, kus maksukohustuse tekkimine sõltub üksnes tehinguosaliste poolt

tehingule antud moonutatud õiguslikust vormist. Kaebajad ei ole seotud California Maja OÜ

nn tükeldamisega ning selle tegevuse eesmärke ja tagajärgi ei saa omistada kaebajatele.

Tehingud olid majanduslikult põhjendatud, mida on kinnitanud riiklikult tunnustatud ekspert

Olavi Grünvald. GVP Investment B.V. oli teinud majanduslikult tulusaid investeeringuid

Portugali kinnisvarasse. Eelisaktsiad olid väga hea tootlusega ja neid sai tasuta konverteerida

lihtaktsiateks suhtega 1:1. Seega kaasnes eelisaktsiate omandamisega võimalus saada

tulevikus GVP Investment B.V. lihtaktsionäriks ning teenida märkimisväärset kapitalitulu

äriühingu puhaskasumite arvelt. Portugali kinnisvaraprojektid olid reaalsed (käive ületab

nüüdseks 112 miljonit eurot) ning kaebajate osalus selles äris oli samuti reaalne.

Investeerimine Portugali kinnisvaraturule, st GVP Investment B.V. eelisaktsiate omandamine

oli võimalik üksnes müüja (GVP Holdings OÜ) poolt kehtestatud tingimustel ehk notari

8(18)

3-22-442

tõestatud jagunemiskava alusel loodud OÜ Alentejo Invest kaudu. Seetõttu ei ole asjakohane

süüdistada kaebajaid või nende ainuosanikke lepinguvabaduse kuritarvitamises (vt Riigikohtu

04.03.2020 otsus nr 3-18-1740, p 17.1). Investeeringusse ei saanud siseneda väiksemas

summas kui oli OÜ Alentejo Invest soetushind 248 500 eurot. Riskide maandamise eesmärgil

tehti investeering kahasse, kuid kuna kaebajad soovisid olla hilisemates otsustes iseseisvad,

toimus OÜ Alentejo Invest jagunemine. Põhjendatud oli alustada jagunemismenetlusega

viivitamata, sest eelisaktsiate konverteerimine tuli otsustada hiljemalt 30.06.2017. OÜ

Alentejo Invest osaluse eest makstud ostuhind 248 500 eurot oli majanduslikult põhjendatud

ning selle peamine eesmärk ei olnud osta „maksueelis“. Halduskohus ei põhjendanud, miks ta

arvestas osaluse omandamise majandusliku põhjendatuse hindamisel just Andres Juhkami

arvamust.

Kaebajad tegutsesid heas usus ja kooskõlas TuMS-ga. Kohtuotsuse seisukohad on vastuolus

õigusselguse ja seaduslikkuse põhimõtetega. Kehtiv õigus ei võimalda kohelda maksuvaba

väljamakse õigust erinevalt teistest maksuarvestuse komponentidest (nt ettemaks,

maksuvõlg). Eesti juriidiliste isikute maksusüsteemi vundament on see, et ühinemised ja

jagunemised on alati maksuneutraalsed. Maksuhaldur nõuab MKS § 84 alusel sisuliselt, et

kaebajad pidanuks dividendide maksmisel valima seaduslikest alternatiividest kõige

ebasoodsama (s.o loobuma tulumaksuvabastuse kohesest kasutamisest). Tulenevalt California

Maja OÜ maksumenetlusest teadis MTA juba 2017. a veebruaris OÜ Alentejo Invest

asutamisest ning sellele eelisaktsiate ja maksuvaba väljamakse õiguse üleandmisest.

California Maja OÜ maksumenetlus lõpetati MTA 30.10.2017 teatega (millele saavad

tugineda mh kaebajad, kuna nad on California Maja OÜ õigusjärglased), et maksukohustust

muutvaid asjaolusid ei tuvastatud. Kaebajatele tehtud maksuotsustega muutis MTA oma

30.10.2017 teates väljendatud seisukohta. See kinnitab, et tehingud olid maksustamise

seisukohalt lubatud ja kaebajatel puudus tahtlus hoiduda kõrvale maksude tasumisest.

Kaebajate suhtes alustati maksukontrolli alles 19.08.2020 korraldustega. MTA ei saa

õigustada oma tegevusetust sellega, et California Maja OÜ kontrolli raames ei kontrollitud

kaebajate tegevust. Kuna kaebajate tegevuses puudus tahtlus, siis ei ole MKS § 84 kohaldatav

ja kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg.

Maksuvaba väljamakse õigust omava äriühingu liitmine kasumit omava äriühinguga ja

seejärel maksuvaba väljamakse õiguse kasutamine kasumi väljamaksmisel on TuMS-i

kohaselt lubatud tegevus (vt Riigikogu XII koosseisu 683 SE seletuskiri). Kehtiv õigus ei

anna maksuhaldurile õigust piirata maksuvaba väljamaksmise õiguse kasutamist. Maksuvaba

väljamaksmise õiguse üleandmisest õigusjärglasele ei saa riik rahaliselt hinnatavat kahju.

Maksuvaba väljamaksmise õiguse kasutamise välistamisega saab riik aga selgelt hinnatava

ebaseadusliku rahalise kasu ja maksumaksja samas summas rahalise kahju, kuivõrd ta

sunnitakse oma varast tasuta loobuma. Kaebajatele etteheidetavad tehingud on kooskõlas

TuMS § 50 lg 11 p-ga 1 ja § 54 lg-ga 2. Tulumaksu määramise eeltingimuseks on OÜ-lt

Alentejo Invest omandatud maksuvaba väljamakse õiguse kaebajatelt äravõtmine (vt

Riigikohtu 12.05.2020 otsus nr 3-18-989). MTA ei ole seda teinud, millega on nõustunud ka

halduskohus. Seetõttu ei ole võimalik kaebajatele tasumiseks maksu määrata.

Maksuotsused on tehtud MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega rikkudes. Praegusel

juhul tuleb aegumistähtaega hakata arvestama kas alates maksuvaba väljamakse õiguse

üleandmisest OÜ-le Alentejo Invest ehk California Maja OÜ 2016. a juuli TSD lisa 7

esitamise tähtpäevast (10.08.2016), kuna hilisem jagunemine ei muuda juba tekkinud

maksukohustusi (sh maksuvaba väljamakse õigust), või alternatiivselt OÜ Alentejo Invest

2016. a oktoobri TSD lisa 7 esitamise tähtpäevast (10.11.2016), milles OÜ Alentejo Invest

deklareeris maksuvaba väljamakse õiguse üleandmise kaebajatele. Õige ei ole lähtuda

9(18)

3-22-442

kaebajate 2016. a novembri TSD lisa 7 esitamise tähtpäevast (10.12.2016), sest just üleandja

määratles oma deklaratsiooniga selle, mille saaja oli kohustatud nn koodilt-koodile põhimõttel

deklareerima.

11. Maksu- ja Tolliamet vaidleb 16.06.2023 vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning

palub see jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Maksuhaldur jääb varem esitatud

seisukohtade juurde ning ei korda neid kõiki. MKS § 84 võimaldab ühetaolise maksustamise

tagamiseks neutraliseerida kohatud õiguskujundused, mis on küll olemuselt seaduslikus

vormis, kuid mille eesmärgiks on maksunormist kõrvalehoidumine. MKS § 84 rakendamiseks

tuleb selgitada välja tehingu majanduslik sisu ning tuvastatud objektiivsetest asjaoludest peab

olema võimalik järeldada, et tehingute ja toimingute peamine eesmärk on olnud maksueelise

saamine ning tegevusel puuduvad muud majanduslikud põhjendused või on need maksueelise

saamisega võrreldes ebaolulised. Tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et kaebajate tegelik

majanduslik eesmärk OÜ Alentejo Invest omandamisel oli alusetu maksuvabastuse saamine,

mida on koos maksuvabastusõigusega üle antud GVP Investment B.V. osaluse abil püütud

maskeerida sisuliseks ettevõtluseks. Kogu tehingute ahela põhjal on selge, et tehingute taga

oli soov vältida Hansapakend OÜ osaluse müügist saadavalt kasumilt tulumaksu tasumist

(esmalt viisid Q.L ja V.M oma Hansapakend OÜ osalused üle vastavalt Talp Invest OÜ-sse ja

HEPSI Holding OÜ-sse, seejärel osalused müüdi ning tuli leida viis, kuidas teenitud kasum

osanikele tulumaksuvabalt välja maksta). Tehingute ajalist järjestust arvestades on

maksuvabastusõiguse omandamine selgelt seostatav olemasoleva kasumi maksuvaba

jaotamisega. Selliste tehingute planeerimine ja tegemine saab olemuselt olla ainult tahtlik

tegu. Täiesti meelevaldne ja eksitav on väide, et tegemist ei olnud tehingute jadaga, vaid

MTA heidab ette ainult OÜ Alentejo Invest osaluse ostmist 05.09.2016 müügilepinguga.

Tehingute tegeliku majandusliku sisu hindamisel tuleb vaadata suurt pilti. Kaebajad ei ole

seniajani esitanud ühtegi eluliselt usutavat selgitust, miks nad väidetavalt väga

perspektiivikast Portugali investeeringust 2018. a-l loobusid. MTA hinnangul ei saa O.

Grünvaldi 24.08.2022 või 15.12.2022 arvamuste põhjal lugeda OÜ Alentejo Invest 100%

osaluse eest tasutud 248 500 eurot majanduslikult põhjendatuks. Ilma maksueelist saamata ei

oleks tehinguid tehtud.

Kaebajatele ei saanud tulla üllatusena, et teenitud kasumi dividendidena väljamaksmine on

TuMS § 50 lg 1 järgi maksustatav ning tulumaksukohustust ei saa ebakohaste majandusliku

sisuga tehingutega ja õiguse kujundusvõimalusi kuritarvitades muuta. California Maja OÜ

maksumenetlus ei saanud tekitada kaebajates õiguspärast ootust, et nende 2016. a novembri

TSD lisas 7 deklareeritud andmed ning 2016. a detsembris ja 2017. a veebruaris tehtud

maksuvabad dividendide väljamaksed on saanud maksuhalduri heakskiidu. California Maja

OÜ maksumenetluses kontrolliti, kas GVP Investment B.V.-d soetades ning viimaselt

dividende saades olid California Maja OÜ-l täidetud TuMS § 50 lg 11 p 1 kohaldamise

tingimused. MTA ei võtnud selles menetluses mingeid seisukohti seoses kaebajate ja nende

osanike tegevusega. MTA-le ei saanud olla ettenähtav, et California Maja OÜ kontrolli käigus

loodi üksnes mulje, et jagunemiste väidetavaks eesmärgiks oli investorite kaasamine. Alles

kaebajate kontrollimisel selgus, et valdav enamus äriühingutest (sh kaebajad) olid Portugali

investeeringust tavapäratult hoopis loobunud. Kaebajate kuritarvitus saigi ilmneda alles nende

endi kontrollimise käigus. Kaebajate viidatud seaduseelnõu seletuskirjas toodu kehtib

olukorras, kus tehingud / toimingud tehakse tavapärase majandustegevuse raames, mitte

maksude tasumisest kõrvalehoidumiseks. TuMS § 50 lg 11 p 1 eesmärk on vältida

topeltmaksustamist, mitte anda alusetut maksueelist.

Poolte vahel ei ole enam sisulist vaidlust, et MTA saab maksumaksjalt võtta ära ka

maksuvaba väljamakse õigusi. Halduskohus on õigesti lugenud maksuotsuste resolutsiooni

10(18)

3-22-442

osaks ka p-i 5, kuid ekslikult leidnud, et sellega vähendati kaebajate maksuvaba käivet, kuigi

tegelikkuses on p 5 alapunktis a märgitud, et vähendatakse maksuvaba väljamakse tegemise

õigust. See eksimus on kandunud edasi kohtu järeldusse, et kaebajatelt ei ole

maksuvabastusõigusi maksuotsusega ära võetud. Eeltoodud osas tuleks halduskohtu otsuse

põhjendusi muuta. Ühtlasi ei ole vajalik analüüsida kaebajate väidet, et tulumaksu ei saanud

määrata, kuna MTA ei ole neilt maksuvaba väljamakse õigusi ära võtnud. Maksusumma

määramine ei ole aegunud, sest aegumistähtaega tuleb hakata arvestama kaebajate poolt

esimesest valeandmetega deklaratsiooni esitamisest ehk Talp Invest OÜ ja HEPSI Holding

OÜ 2016. a novembri TSD lisa 7 esitamise tähtpäevast (10.12.2021). Oluline on see, et

kaebajatel puudus maksuvabastusõigus mitte põhjusel, et seda ei olnud OÜ-l Alentejo Invest

või California Maja OÜ-l, vaid põhjusel, et maksuvabastusõigus liigutati kaebajateni

tehingutega, millel puudus äriline eesmärk ning mis tehti üksnes maksude tasumisest

kõrvalehoidumiseks. Enne seda, kui maksumaksja ei ole õiguste saamist enda TSD lisas 7

deklareerinud, puudub maksuhalduril ka maksudeklaratsioon, mille õigsust kontrollida.

Halduskohtu mõningad põhjendamispuudused saab ringkonnakohus kõrvaldada. Halduskohus

on MKS § 102 lg 1 p 2 kohaldanud õigesti ja kooskõlas kohtupraktikaga. Juba MTA

06.11.2020 korraldustes oli selgelt nõutud GVP Investment B.V. poolt antud

tegevusülevaadete esitamist, kuid kaebajad jätsid need esitamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et Talp Invest OÜ ja HEPSI Holding OÜ apellatsioonkaebus ei

ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub enamike halduskohtu

põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid kõiki üle korrata. Kuigi halduskohtu põhjendusi tuleb

osaliselt muuta, ei mõjuta see vaidluse lõpptulemust. Praeguse vaidlusega analoogset

olukorda on varasemalt käsitletud jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2024 otsuses nr

3-22-282 ning ringkonnakohus jääb ka kõnealuses lahendis väljendatud seisukohtade juurde.

Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele selgitab ringkonnakohus järgmist.

Menetluslikud etteheited halduskohtule

13. Kaebajad on heitnud ette, et halduskohus jättis nende väited sisuliselt tähelepanuta ning

üksnes kopeeris suuresti Tallinna Halduskohtu 24.04.2023 otsust haldusasjas nr 3-22-282. See

etteheide on osaliselt põhjendatud, kuid ei tingi halduskohtu otsuse tühistamist. Viidatud asjas

ja praeguses asjas on kohtuotsused tehtud samal päeval ning lahendid käsitlevad sisuliselt

sama õiguslikku küsimust ja nende asjaolud on suuresti sarnased. Halduskohus on otsuses

ilmselgelt tuginenud osaliselt kaebajate viidatud teisele otsusele, kuid seda eeskätt õiguse

tõlgendamise aspektist. Vaatamata sellele, et kohtuotsusesse on ekslikult jäänud mõningad

viited teises asjas esitatud väidetele (vt apellatsioonkaebuse p-s 17.1 toodud näited), ei ole

alust väita, et kohus ei oleks kaebajate väidetele üldse vastanud või nendega seotud asjaolusid

hinnanud. Halduskohtu otsuse mõningad põhjendamisvead saab ringkonnakohus kõrvaldada

(HKMS § 199 lg 2 p 2).

14. Kaebajad leiavad, et halduskohus jättis GVP Investment B.V. 20.02.2018 ja 12.03.2018

e-kirjad koos manustega (18.02.2022 kaebuse lisad 11 ja 12) põhjendamatult haldusasja

juurde võtmata. Kõnealustele e-kirjadele olid mõlemad kaebajad tuginenud ka oma

10.01.2022 vaietes (vt kaebuse lisade 7 ja 8 sisalduvate vaiete p 9.7), kuid maksuhaldur jättis

esitatud väljavõtted 20.01.2022 vaideotsustes (kaebuse lisad 9 ja 10) MKS § 102 lg 1 p-le 2

tuginedes tõendina arvestamata. Halduskohus leidis (vt otsuse p-d 75–78), et nimetatud e-

11(18)

3-22-442

kirjadega arvestamine muudaks maksukohustuslase seadusest tuleneva kaasaaitamiskohustuse

sisutuks.

15. MKS § 102 lg 1 p 2 kohaselt maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue

asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi

hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest.

Riigikohus on selgitanud, et viitega MKS § 102 lg 1 p-le 2 saab piirata tõendite esitamist

maksuotsuse vaidlustamisel üksnes erandina, arvestades Riigikohtu 14.11.2007 otsuses nr 3-

3-1-47-07 (p-d 12–13) ja 15.12.2016 otsuses nr 3-3-1-56-16 (p-d 21–22) toodud seisukohti.

Kaasaaitamiskohustuse rikkumine ei saa üldjuhul tuua kaasa, et maksukohustuslasel

keelatakse esitada uusi tõendeid kohtumenetluses. Maksumaksja kaasaaitamiskohustus

puudutab eelkõige selliste maksuarvestuse dokumentide esitamist, mille olemasolu on

maksukohustust vähendava asjaolu materiaalõiguslik eeldus ning mis peab olema

maksukohustuslase valduses juba maksukohustuse deklareerimise ajal (näiteks KMS § 37

nõuetele vastav arve sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldusena). Kui maksuhaldur ei ole

konkreetsete tõendite esitamist nõudnud ja maksukohustuslane ei ole neid tõendeid varjanud,

ei saa maksukohustuslasele ette heita seda, kui ta mõistab alles pärast maksuotsuse tegemist,

et on vaja koguda või esitada mõnd tõendit, et seada kahtluse alla maksuotsuses kasutatud

tõendite usaldusväärsust või vaidlustada nende põhjal tehtud järeldusi. Sellisel juhul

kohalduvad asjas tavapärased halduskohtumenetluse tõendamisreeglid (vt Riigikohtu

21.06.2024 otsus nr 3-20-2201, p 20; 08.02.2022 otsus nr 3-20-928, p-d 17 ja 20).

16. GVP Investment B.V. 20.02.2018 e-kirjaga on kaebajatele edastatud kutse 28.02.2018

toimuvale osanike üldkoosolekule koos päevakorra projekti ja aastaaruandega ning

12.03.2018 e-kirjaga edastati kaebajatele kinnitatud aastaaruanne ja 28.02.2018 üldkoosoleku

protokoll. Kuna vaidlusalused e-kirjad ei ole sedalaadi tõendid, mida kaebajatel oli seaduse

järgi kohustus säilitada, siis oleneb nende vaide- ja kohtumenetluses esitamise lubatavus

eelviidatud praktikast nähtuvalt sellest, kas maksuhaldur oli selliste tõendite esitamist

kaebajatelt enne maksuotsuse tegemist nõudnud. MTA nõudis 19.08.2020 korraldustega

(MTA lisad 28 ja 63) kaebajatelt mh dokumente, millele nad on GVP Investment B.V.

eelisosade osanikuna heakskiidu andnud, sh GVP Investment B.V. osanike ja/või eelisosade

omanike otsused, majandusaasta aruanded, osanike ja/või eelisosade omanike koosolekute

protokollid. MTA 06.11.2020 korraldustega (MTA lisad 31 ja 66) on kaebajatel palutud

täiendavalt edastada kirjavahetus ja/või muud dokumendid, mille käigus GVP Investment

B.V. andis ülevaadet oma tegevusest. Kaebajad on kontrollimenetluses esitanud

maksuhaldurile küll GVP Investment B.V. 2017. a majandusaasta aruande allkirjastamata

versiooni (MTA lisa 23), kuid mitte 20.02.2018 ja 12.03.2018 e-kirju ega nende teisi lisasid.

17. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidemenetluses esitatud e-kirjad jäetud asja

lahendamisel MKS § 102 lg 1 p 2 alusel arvestamata õiguspäraselt, kuna MTA 19.08.2020

korraldustes oli kaebajatelt selgelt nõutud mh osanike koosolekute protokollide esitamist ning

MTA 06.11.2020 korraldustes nõuti mh kirjavahetuse esitamist, millega GVP Investment

B.V. andis ülevaadet oma tegevusest. Kaebajad ei ole esitanud ainsatki sisulist põhjendust,

miks ei saanud nimetatud e-kirju maksuhaldurile varem esitada. Seonduvalt

apellatsioonkaebuse p-s 17.3 toodud väitega, et kõnealused e-kirjad lükkavad ümber

maksuhalduri väite, et kaebajad ei tundnud huvi oma investeeringu vastu, märgib

ringkonnakohus siiski, et kuivõrd teavitused olid sisust nähtuvalt adresseeritud üldiselt kõigile

eelisaktsiate omanikele, mitte konkreetselt kaebajatele (vastuseks mõnele nende esitatud

päringule vms), siis ei saaks e-kirjad kuidagi tõendada kaebajate poolset huvi ülesnäitamist,

vaid üksnes GVP Investment B.V. poolset teabe jagamist.

12(18)

3-22-442

Maksuotsuste resolutiivosad

18. Enne sisuliste küsimuste analüüsimist tuleb võtta seisukoht, mida MTA on vaidlusaluste

maksuotsustega üldse otsustanud. Mõlema maksuotsuse alguses on märgitud, et MTA teeb

maksuotsuse maksusumma määramise kohta ning kohustab vastavalt Talp Invest OÜ-d

tasuma maksusumma 450 000 eurot ja HEPSI Holding OÜ-d tasuma maksusumma 300 000

eurot. Seejärel on märgitud, et maksuarvestuse muutused kajastuvad maksuotsuse p-s 5.

Maksuotsuste p-des 5 on märgitud järgmist (summade puhul viitab esimene Talp Invest OÜ-

le ja teine HEPSI Holding OÜ-le koostatud maksuotsusele, muus osas on maksuotsuste

sõnastus identne):

„Kontrolli tulemusel:

a)

Vähendame perioodi november 2016 deklareeritud maksuvaba väljamakse tegemise

õigust summas [1 800 000 / 1 200 000] eurot (TSD lisa 7, kood 7550)

b)

Suurendame perioodi detsember 2016 tulumaksu kohustust summas [290 000 / 150

000] eurot (TSD lisa 7, kood 7200);

c)

Suurendame perioodi veebruar 2017 tulumaksu kohustust summas [160 000 / 150

000] eurot (TSD lisa 7, kood 7200);“

19. MKS § 46 lg 1 teisest lausest tulenevalt juhindutakse maksuhalduri haldusaktide

andmisel haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatust, kui MKS-s või maksuseaduses ei ole

ette nähtud teisiti. MKS ega maksuseadused ei sätesta maksuotsuse resolutiivosale kindlaid

nõudeid. HMS ei sea samuti tingimusi, kuidas peaks haldusakti resolutiivosa olema

vormistatud (nt Riigikohtu 17.11.2020 otsus nr 3-18-1725, p 16), vaid määratleb üksnes seda,

et haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav

osa (HMS § 60 lg 2 ls 2). Haldusakti sisu väljaselgitamisel on võimalik arvestada ka selle

muid osasid, samuti haldusakti aluseks olevaid õigusnorme ja faktilist konteksti (nt Riigikohtu

20.04.2018 otsus nr 3-15-443, p 13). Ringkonnakohus on seisukohal, et maksuotsuste p-d 5

kuuluvad samuti maksuotsuste resolutiivosasse, sest nendes on määratud kindlaks, milliste

maksudeklaratsioonides tehtavate muudatuste tagajärjel lõplikult tasumisele kuuluv

maksusumma kujunes (MKS § 82, § 88 lg 1, § 92 lg 1 p 2, § 95 lg 1). Samal seisukohal on

olnud maksuhaldur mh 20.01.2022 vaideotsustes (vt p-d 14). Kaebajad on omistanud

ülemäärast tähendust sellele, et maksuhaldur ei ole olnud maksuotsuste vormistamisel

(struktureerimisel) alati järjepidev (vt HEPSI Holding OÜ teesid ja slaidid ringkonnakohtu

08.09.2025 istungiks).

20. Maksudeklaratsioonidel esitatud andmete muutmise õiguslik tähendus ei sõltu sellest,

kas maksuhaldur on tehtavaid muudatusi kajastanud maksuotsuse alguses või lõpus, ega ka

sellest, kas maksuotsuse esimene lause sisaldab viidet, et lisaks maksusumma määramisele

muudetakse maksuotsusega ka deklaratsioonide andmeid. Oluline on see, et mõlemale

kaebajale koostatud maksuotsuses on kontrolli tulemusel tehtavad muudatused nende

deklareeritud andmetes selgelt välja toodud. Ringkonnakohus ei nõustu, et maksuotsuse

resolutiivosa esitamine MTA valitud viisil muudab maksuotsuse ebaselgeks (HMS § 55 lg 1)

ning raskendab selle täitmist. Tuleb arvestada, et maksuotsusega ei kohustatud kaebajaid

varasemalt esitatud maksudeklaratsioone muutma. MKS § 89 lg-test 1 ja 2 tulenevalt ei

olekski kaebajatel enam võimalik deklaratsioone ise parandada. Kaebajatele tuleneb

maksuotsustest üksnes kohustus 30 päeva jooksul tasuda määratud maksusumma.

Deklareeritud andmetes teeb maksuotsuses ettenähtud parandused maksuhaldur ise n-ö

ametiülesande korras (vt ka Talp Invest OÜ maksuotsuse lisa 3 ja HEPSI Holding OÜ

maksuotsuse lisa 2). Seetõttu võib maksuhalduri kasutatud vormistusviisi pidada

13(18)

3-22-442

maksukohustuslase jaoks vähemasti täitmise seisukohast hoopis selgemaks, võrreldes sellega,

kui mh maksuarvestuse muudatused oleksid rõhutatult välja toodud juba maksuotsuse alguses.

21. Halduskohus märkis otsuses (p-d 106–107), et mõlema maksuotsuse p-des 5 on

märgitud, kui palju vähendatakse maksuvaba käivet ja maksuvabastusõigust ei ole kaebajatelt

ära võetud, sest selle kohta ei ole maksuotsuste resolutiivosades midagi märgitud. Tegemist

on halduskohtu ilmselge eksimusega, sest maksuotsuste p 5 alap-s a on täiesti üheselt

mõistetavalt vähendatud 2016. a novembris deklareeritud maksuvaba väljamakse tegemise

õigust (TSD lisa 7, kood 7550), mitte maksuvaba käivet. Sellest tulenevalt on asjakohatud

halduskohtu põhjendused, kas kaebajatele tulumaksu määramine eeldas maksuvabastusõiguse

äravõtmist või mitte. Vaidlust ei ole selle üle, et kuigi MKS seda küsimust eraldi ei reguleeri,

on maksuhalduril siiski õigus maksuotsusega korrigeerida maksukohustuslase deklareeritud

andmeid, sõltumata muudatuste mõjust deklaratsiooni alusel arvutatud maksukohustusele ehk

täiendavalt tasumisele kuuluva maksusumma määramisest (nt Riigikohtu 14.06.2023 otsus nr

3-19-2244, p 21).

22. Kokkuvõttes on vaidlusaluste maksuotsustega võetud kaebajatelt ära 2016. a novembris

deklareeritud OÜ-lt Alentejo Invest saadud maksuvaba väljamakse tegemise õigus (Talp

Invest OÜ puhul 1 800 000 eurot ja HEPSI Holding OÜ puhul 1 200 000 eurot) ning

suurendatud kaebajate 2016. a novembri ja 2017. a veebruari tulumaksukohustust, nõudes

ühtlasi sellele vastava maksusumma tasumist (Talp Invest OÜ puhul 450 000 eurot ja HEPSI

Holding OÜ puhul 300 000 eurot).

MKS § 84 kohaldamine

23. Vaidlust ei ole selles, et TuMS § 50 lg 1 järgi tulnuks kaebajatel tasuda 2016. a

novembris ja 2017. a detsembris enda osanikele välja makstud dividendidelt tulumaksu 20/80

määras (vt väljamaksete tegemise ajal kehtinud redaktsioonis TuMS § 1 lg 3, § 4 lg 1 p 2 ja lg

11 p 2), kui nad ei saanud tugineda TuMS § 50 lg 11 p-s 1 sätestatud erandile.

Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et California Maja OÜ puhul olid TuMS § 50 lg 11 p-s

1 toodud tingimused täidetud (vt ka MTA 30.10.2017 teade kontrolli lõpetamise kohta nr

12.2-3/039173-3 – MTA lisa 89). Kaebajad on OÜ Alentejo Invest kaudu omandanud osa

California Maja OÜ-l olnud maksuvaba väljamakse õigusest (s.o California Maja OÜ-st

eraldunud OÜ Alentejo Invest jagunemise tulemusel – MTA lisad 2 ja 90). Vastustaja on

09.12.2021 maksuotsustes leidnud, et kaebajad ja nende juhatuse liikmed / osanikud

tegutsesid eesmärgiga hoida kõrvale äriühingute kasumi jaotamisel tekkivast

tulumaksukohustusest ning välistas MKS § 84 alusel OÜ-lt Alentejo Invest saadud

maksuvaba väljamakse õiguse kasutamise. Peamiseks vaidlusaluseks küsimuseks ongi see,

kas MKS § 84 kohaldamine oli praegusel juhul võimalik ja õiguspärane.

24. MKS § 84 sätestab, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud

maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või

toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.

Kohtupraktikas on selgitatud, et MKS § 84 kohaldub kehtivatele tehingutele, mille õiguslikke

tagajärgi pooled soovivadki, kuid millele nad on andnud õigussuhete kujundamise võimalusi

kuritarvitades majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi maksukohustuse

vähendamise eesmärgil. Seejuures võib tehingutel ja toimingutel olla ka muid eesmärke peale

maksueelise saamise, kuid need peaksid olema maksueelise saamisega võrreldes ebaolulised

(nt Riigikohtu 04.03.2020 otsus nr 3-18-1740, p-d 17–17.2). Kuigi 01.11.2016–31.12.2018

kehtinud TuMS § 50 lg 14 ja alates 01.01.2019 kehtiv TuMS § 51 on erinormid mh TuMS § 50

lg-s 11 sätestatud eranditega seotud kuritarvituste puhuks, ei ole need praegu asjassepuutuvad,

14(18)

3-22-442

kuna TuMS § 61 lg 48 (kuni 31.12.2018 kehtinud redaktsioonis) järgi kohaldus TuMS § 50 lg

14 üksnes väljamaksetele, mille aluseks olev dividend või omakapitali väljamakse on saadud

alates 01.11.2016. Siinses asjas oli väljamakse aluseks olev dividend (GVP Investment B.V.

poolt California Maja OÜ-le makstud dividend) saadud juba 2014. a-l (MTA lisa 16).

Täpsemate erinormide kehtestamisest ei saa iseenesest järeldada, et TuMS § 50 lg 11 p-s 1

sätestatud maksuvabastuse kasutamist, mille aluseks on enne 01.11.2016 saadud dividend või

omakapitali väljamakse, ei olegi ilma erinormita võimalik piirata (sh ei olnud see võimalik

enne erinormi kehtestamist). Erinormide puudumisel oli siiski võimalik kohaldada MKS §-i

84 kui üldist kuritarvituste vastast sätet (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2019 otsus nr 3-

18-979, p-d 26–28 ja 31).

25. Tulumaksukohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtud tehingute ahela moodustavad

maksuhalduri hinnangul (vt maksuotsuste p 2.1.2): OÜ Alentejo Invest osaluse omandamine

kaebajate juhatuse liikmete, osanike ja lõplike kasusaajate poolt (05.09.2016 müügileping)

ning OÜ Alentejo Invest jagunemine jaotumise teel (s.o 14.09.2016 jagunemisleping ja

04.10.2016 jagunemisotsus ning 11.11.2016 kandeavaldus). Tegemist on kehtivate

tehingutega, kuid nende peamine eesmärk oli saada maksueelis (alusetu tulumaksuvabastus

dividendi väljamaksmisel), mitte omandada OÜ-le Alentejo Invest kuulunud eelisosad GVP

Investment B.V.-s. Tehingute tegelikuks majanduslikuks sisuks oli maksuvaba väljamakse

õiguse soetamine kaebajate poolt. Tehingute vormi moonutamine seisneski selles, et kuivõrd

maksuvabastusõigus on vara, mida ei ole iseseisvalt võimalik osta ega müüa, siis on tehingu

majandusliku sisuna püütud näidata GVP Investment B.V.-s osaluse omandamist.

26. Maksuhaldur ja halduskohus on piisavalt põhjendanud järeldust, et kaebajate tegelikuks

eesmärgiks ei olnud osalemine nn Portugali kinnisvarainvesteeringus, vaid võimaldada

maksta enda osanike poolt eelnevalt omakapitali sissemaksete teel üle antud Hansapakend OÜ

osaluse müügist teenitud kasum (suuremas osas) välja TuMS § 50 lg-s 1 märgitud tulumaksu

tasumata (vt kontrolliaktide p 1.2 alap-s 1 kirjeldatud kronoloogia). MKS § 84 kohaldamiseks

ei pea tingimata esinema kõik kohtupraktikas näitlikult välja toodud asjaolud, mis võivad

koostoimes tõendada tehingu või toimingu majandusliku sisu puudumist ning õiguse

kujundusvõimaluste kuritarvitamist (nt Riigikohtu 13.02.2012 otsus nr 3-3-1-79-11, p 23;

25.04.2011 otsus nr 3-3-1-15-11, p 16). Seetõttu ei ole määrav, et tuvastatud ei ole kaebajate

või nende juhatuse liikmete / osanike seotust OÜ Alentejo Invest osaluse müünud GVP

Holdings OÜ-ga (praegune ärinimi Gage Partners OÜ) või viimasega seotud isikutega.

Tehingute ebakohasust ja nende suunatust eeskätt maksueelise saamisele iseloomustab, et

California Maja OÜ korduva jagunemise käigus ei jagatud maksuvaba väljamakse õigust

proportsionaalselt muu varaga (s.o eelkõige tehingute tulemusel üle antud GVP Investment

B.V. osaluste suurusega – vt kontrolliaktide p 1.2 alap 8).

27. Maksuhaldur on seadnud põhjendatult kahtluse alla kaebajate väited tõsisest kavatsusest

investeerida GVP Investment B.V. projektidesse, sõltumata OÜ-l Alentejo Invest maksuvaba

väljamakse õiguse olemasolust. Kuigi ei ole põhjust kahelda, et Portugali kinnisvaraarendus

oli tegelik ja kasumlik, ei olnud selle investeeringu usutav tootlus kaebajate tegelike

kasusaajate jaoks isegi ligilähedane maksueelisega (kokku 750 000 eurot), mis saadi OÜ

Alentejo Invest omandamisega kaasnenud maksuvabastusõiguse rakendamisest kaebajate

olemasoleva kasumi jaotamisel. Kontrolliaktide p 1.2 alap-s 8 on maksuhaldur esitanud

arvutused, millest nähtuvalt said kaebajate juhatuse liikmed / osanikud enda tehtud

investeeringu tagajärjel (st omandades osalused OÜ-s Alentejo Invest ja jättes hiljem GVP

Investment B.V. eelisaktsiad lihtaktsiateks konverteerimata) suure kahjumi ning põhjendused

selle kohta, miks nad otsustasid eelisaktsiate konverteerimisest loobuda, ei ole veenvad. Q.L

maksis OÜ Alentejo Invest 60% osaluse eest 149 100 eurot ning teenis GVP Investment B.V.

15(18)

3-22-442

216 eelisaktsialt dividenditulu 2772 eurot ja müüs eelisaktsiad GVP Investment B.V.-le

10.12.2018 tagasi 22 356 euro eest (s.o kahjum pärast tulumaksu tasumist 130 254 eurot).

V.M maksis OÜ Alentejo Invest 40% osaluse eest 99 400 eurot ning teenis GVP Investment

B.V. 144 eelisaktsialt dividenditulu 1848 eurot ja müüs eelisaktsiad GVP Investment B.V.-le

10.12.2018 tagasi 14 904 euro eest (s.o kahjum pärast tulumaksu tasumist 86 836 eurot).

Väidetavalt suurt tulu tõotanud investeeringust suure kahjumiga väljumine pärast 2 aasta ja 3

kuu möödumist (05.09.2016–10.12.2018) viitab selgelt, et tehingute tegelik eesmärk oli

maksuvaba väljamakse õiguse saamine, mitte investeerimine.

28. Halduskohus leidis õigesti, et O. Grünvaldi 24.08.2022 arvamuse (kaebajate 25.08.2022

seisukoha lisa 1) ja 15.12.2022 kommentaaride (kaebajate 20.12.2022 seisukoha lisa 1) põhjal

ei saa OÜ Alentejo Invest osaluse eest 05.09.2016 tasutud kokku 248 500 eurot pidada

osaluse õiglaseks väärtuseks. Kohus on seejuures põhjendatult võtnud arvesse A. Juhkami

10.11.2022 arvamust (MTA 02.12.2022 seisukoha lisa 1). Kaebajad omandasid kokku 360

eelisaktsiat, mis oleks saanud moodustada O. Grünvaldi hinnangus lähtekohaks võetud 2%

(täpsemalt 1,96%) GVP Investment B.V. aktsiakapitalist (18 000 lihtaktsiat + 18 000

eelisaktsiat) üksnes juhul, kui kõik ülejäänud eelisaktsiate omajad jätavad need

konverteerimata. Kui kõik eelisaktsiad konverteeritaks lihtaktsiateks (millise võimalusega

pidid kaebajad osalust soetades arvestama), siis olnuks kaebajate osaluse suurus 1%. O.

Grünvaldi 24.08.2022 hinnangus määratud õiglane väärtus 200 000–440 000 eurot on seega

ekslik juba ainuüksi põhjusel, et lähtus eeldusest, et kaebajate osaluse suurus on 2%. O.

Grünvaldi 15.12.2022 kommentaarides on küll märgitud, et selline osaluse määr oli tellijate

poolt hindajale ette antud, kuid see asjaolu ei muuda leitud väärtusvahemikku kuidagi

usutavamaks.

29. A. Juhkami 10.11.2022 arvamuse (vt vastuse 3 (b) alap a) kohaselt esineb O. Grünvaldi

24.08.2022 arvamuses oluline metoodiline probleem, et kuigi hinnang on antud 31.12.2016

väärtuspäevaga, siis võttis ekspert prognoositavate rahavoogude hindamise aluseks tegelikud

rahavood aastatel 2017–2021 ning perioodi 2022–2029 rahavoo prognoosi aluseks võeti GVP

Investment B.V. juhtkonna prognoos 2022. a seisuga. A. Juhkami selgitusel muudavad

ainuüksi need eksimused hinnangu ebaõigeks. Samas on A. Juhkam toonud välja veel

mitmeid puudusi, mille tõttu on O. Grünvald tema arvates osaluse väärtust üle hinnanud. O.

Grünvaldi 15.12.2022 vastustes on etteheidetega osaliselt nõustutud, kuid püütud põhjendada,

miks lähtuti hinnangu andmisel väärtuspäevast hilisematest andmetest (st puudusid 2016. a-st

pärinevad prognoosid, mille oleks saanud aluseks võtta). Isegi kui nende vastuväidetega

nõustuda, esineb värskematel prognoosidel põhineva hinnangu puhul jätkuvalt probleem, et

hindaja lähtus ilma täpsemaid selgitusi esitamata GVP Investment B.V. enda koostatud

tulevaste rahavoogude (sh oodatava tootluse) prognoosist (keskmiselt 53%), kuigi see ületas

seniste projektide tegelikku tootlust (keskmiselt 24%) üle kahe korra (vt A. Juhkami vastuse 2

(b) alap a). O. Grünvaldi 15.12.2022 vastulauses (lk 2) on selgitatud, et hindamispraktikas on

tavapärane, et rahavoogude prognoosi koostab ettevõtte juhtkond ja eksperdi ülesanne oligi

kontrollida prognoosi põhjendatust, kuid see ei lükka ümber A. Juhkami arvamuses viidatud

puudust, et O. Grünvald on jätnud sisuliselt analüüsimata, kas GVP Investment B.V.

juhtkonna koostatud prognoos oli adekvaatne, võttes samas arvesse, kas selliseks prognoosiks

olnuks mingit põhjendatud alust 31.12.2016 seisuga. Seega tuleb maksuhalduriga nõustuda, et

OÜ Alentejo Invest osaluse soetamine ei oleks olnud majanduslikult põhjendatud, kui sellega

ei oleks kaasnenud maksueelist.

30. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et MTA 30.10.2017 teatega California Maja

OÜ maksumenetluse lõpetamisest ei saanud kaebajatele tekkida kaitstavat usaldust, et neil on

võimalik OÜ-lt Alentejo Invest saadud ja 2016. a novembri TSD lisa 7 osas IV deklareeritud

16(18)

3-22-442

maksuvaba väljamakse õiguse arvelt maksta 2016. a detsembris ja 2017. a veebruaris

dividende välja maksuvabalt. California Maja OÜ maksumenetlus lõppes pärast vaidlusaluste

tehingute toimumist ning maksukontrolli esemeks ei olnud maksuvabastusõiguse kasutamine

kaebajate poolt. Maksuhaldur ei seadnud küll kahtluse alla California Maja OÜ-l

maksuvabastusõiguse olemasolu, kuid sellest ei tulene, et maksuvabastusõiguse kasutamist ei

olegi võimalik välistada tulenevalt hilisematest kuritarvituse tunnustega tehingutest, mis on

tehtud California Maja OÜ maksuvabastusõiguse n-ö laiali jagamisel. Muu hulgas ei saanud

California Maja OÜ kontrolli ajal olla ette teada, et kaebajad loobuvad GVP Investment B.V.

eelisaktsiate konverteerimisest, mis toimus alles 10.12.2018.

31. Kokkuvõtlikult on maksuotsustes ja nende osaks olevates kontrolliaktides õiguspäraselt

tuvastatud, et OÜ Alentejo Invest soetamine kaebajate juhatuse liikmete ja osanike poolt ning

OÜ Alentejo Invest hilisem jagunemine toimus eeskätt eesmärgiga saada alusetu maksueelis

dividendide väljamaksmisel. Maksuhaldur on MKS § 84 alusel põhjendatult välistanud OÜ-lt

Alentejo Invest saadud maksuvaba väljamakse õiguse kasutamise kaebajate poolt.

Aegumistähtaja arvestamine

32. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et maksusumma määramise

aegumistähtaega tuli praegusel juhul hakata arvestama kaebajate 2016. a novembri TSD-de

esitamise tähtpäevast ehk alates 10.12.2016. Kuivõrd kaebajate tegevus maksuvaba

väljamakse õiguse omandamisel oli tahtlik (st kaebajad ja nende juhatuse liikmed tegutsesid

teadlikult eesmärgiga saada õigusvastane maksueelis – nt Riigikohtu 21.04.2022 otsus nr 3-

20-1415, p 12.2) ja kohaldamisele kuulub MKS § 98 lg 1 teises lauses sätestatud 5-aastane

aegumistähtaeg, siis on 09.12.2021 maksuotsused tehtud aegumistähtaja jooksul.

33. Ekslik on kaebajate seisukoht, et aegumistähtaega tuleb hakata arvestama sellest, millal

California Maja OÜ deklareeris maksuvaba väljamakse õiguse üleandmise OÜ-le Alentejo

Invest (2016. a juuli TSD) või millal OÜ Alentejo Invest deklareeris California Maja OÜ-lt

maksuvaba väljamakse õiguse saamise (2016. a juuli TSD) või maksuvaba väljamakse õiguse

üleandmise kaebajatele (2016. a oktoobri TSD). Sellist järeldust ei saa teha ainuüksi asjaolust,

et kaebajad on OÜ Alentejo Invest õigusjärglased. Oluline on arvestada, et kaebajad ei saanud

õigusjärglusest sõltumata hakata OÜ Alentejo Invest maksuvaba väljamakse õigust kasutama,

ilma et kaebajad oleksid selle õiguse saamist oma asjassepuutuva maksustamisperioodi TSD

lisas 7 kajastanud. Kuna õigusaktidest ei tulene, et õiguste üleandmine kanduks mh

jagunemise korral automaatselt õigusjärglase maksudeklaratsiooni, siis ei ole määrav, et

õiguste saaja peab oma TSD lisa 7 täitmisel lähtuma õiguste üleandjalt saadud tõendist või

jagunemislepingust (vt rahandusministri 29.11.2010 määruse nr 60 lisa 8, vormi TSD lisa 7

täitmise korra p 70 sellel ajal kehtinud redaktsioonis).

34. Kuivõrd maksusumma määramise aluseks oli see, et kaebajad ei saanud kuritarvituse

tõttu kasutada maksuvaba väljamakse õigust, mille saamise olid nad esmakordselt

deklareerinud oma 2016. a novembri TSD-del, siis tulebki aegumistähtaega hakata arvestama

selle deklaratsiooni esitamisest. Maksuhaldur ja halduskohus on õigesti leidnud, et MKS § 98

lg 1 kolmandas lauses on silmas peetud just selle maksudeklaratsiooni esitamist, mille

korrigeerimisega maksusumma määramine kaasnes. Riigikohus on 03.11.2004 otsuses nr 3-3-

1-40-04 (p-d 13–14) tõepoolest selgitanud, et kui tegemist on maksudeklaratsioonis

deklareeritud sedalaadi andmetega, mis mõjutavad maksumaksja tulevasi maksukohustusi,

siis tuleb aegumistähtaega arvutada lähtudes selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast,

millal maksumaksja esmakordselt deklareeris valeandmeid. See tingimus on praegu täidetud.

Kaebajad näivad olevat sisuliselt seisukohal, et õigusjärgluse puhul tuleks lähtuda

17(18)

3-22-442

õiguseellase esitatud maksudeklaratsioonidest. Sellega ei saa kuidagi nõustuda, sest see

tähendaks õiguseellase ja õigusjärglase samastamist, mis ei ole õige.

35. MKS § 35 kohaselt lähevad õigusjärgluse korral õigusjärglasele üle mh kõik MKS-st ja

maksuseadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, mis ei ole

oma olemuselt isikuga lahutamatult seotud. Õiguste ja kohustuste üleminekust ei ole siiski

võimalik tuletada, et kogu õiguseellase tegevuse saaks omistada õigusjärglasele ja ka

vastupidi. Tegemist on erinevate õigussubjektidega. Samale viitab välistus, et isikuga

olemuselt lahutamatult seotud õigused ja kohustused õigusjärglasele üle ei lähe. Maksuvaba

väljamakse õiguse äravõtmise tingis kaebajate kuritarvitus, mis realiseerus nimetatud õiguse

saamise deklareerimisega nende 2016. a novembri TSD lisas 7.

Kokkuvõte ja menetluskulud

36. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb Talp Invest OÜ ja HEPSI Holding OÜ

apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 24.04.2023 otsus muutmata, kuid

halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele.

37. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta. Talp Invest OÜ on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 1050

eurot ning kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 8847,40 eurot (sh käibemaks),

mis vastab advokaatide 41,3 töötunnile. HEPSI Holding OÜ on tasunud apellatsioonkaebuse

esitamisel riigilõivu 1050 eurot ja kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 10

002,60 eurot (osaliselt sisaldab käibemaksu), mis vastab advokaadi 57,65 töötunnile. Talp

Invest OÜ puhul kokku 9897,40 euro suuruste ja HEPSI Holding OÜ puhul kokku 11 052,60

euro suuruste menetluskulude kandmine või kandmise kohustus seoses praeguse vaidluse

lahendamisega ringkonnakohtus on HKMS § 109 lg-te 1 ja 11 nõuete kohaselt tõendatud.

Kuna kaebajate apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud

apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel kaebajate endi kanda. MTA ei ole

apellatsioonimenetlusega seoses kulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad

vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.

38. HKMS § 175 lg 1 kohaselt avaldatakse jõustunud kohtuotsus selleks ettenähtud kohas

arvutivõrgus. Kuna otsus kajastab andmeid kaebajate ainuosanikele välja makstud

dividendide kohta, tuleb avaldatavas otsuses asendada nende nimed tähemärgiga (HKMS §

175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

18(18)