Legislator Case Law & Legislation
2-22-18551/42 AI generated

2-22-18551/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-22-18551/42
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-22-18551/42 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U O T S U S

Keywords

AI generated
development costs construction costs construction contribution renovation costs construction contract award unpaid licensing royalties
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18551

Kohtuasi

GRAND EHITUS OÜ hagi OÜ Apex-Net vastu 16

444,03 euro ja viivise väljamõistmiseks

OÜ Apex-Net vastuhagi GRAND EHITUS OÜ vastu

69 192,26 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Apex-Net apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

97 192,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastuhagis kostja) GRAND EHITUS OÜ

(registrikood

12114878),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kristjan Tamm

Kostja (vastuhagis hageja) OÜ Apex-Net (registrikood

10432671), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel

Berg

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 22.09.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 14.01.2025 otsuse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

otsuse põhjendusi.

2. Jätta OÜ Apex-Net apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud OÜ Apex-Net kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-22-18551

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. GRAND EHITUS OÜ (hageja) esitas 09.12.2022 (täiendatud 18.01.2023) Harju

Maakohtule OÜ Apex-Net (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhinõue 16 444,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 2219,94 eurot ja viivis põhinõudelt

(16 444,03 eurot) 0,15% päevas alates 09.12.2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja töövõtjana ja kostja tellijana 12.03.2021

töövõtulepingu, mille objektiks oli kahe paarismaja aadressil Lodjapuu tee 60 ja Lodjapuu tee

62 ning teelõigu aadressil Lodjapuu tee T-3 ehituse peatöövõtt. Hageja teostas kõik

töövõtulepingus kokkulepitud tööd. Pooled allkirjastasid 09.05.2022 tööde üleandmise akti,

mis põhines teostatud tööde aktil nr GE2110/A1. Kostja keeldub tasumast akti alusel esitatud

arvet nr 2022070 maksetähtajaga 09.09.2022 summas 16 444,03 eurot. Hagejal on õigus

nõuda arve tasumisega viivitamise tõttu viivist 0,15% päevas tähtajaks tasumata summalt.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

Hageja 16 444,03 euro nõue on lõppenud hinna alandamise ja tasaarvestuse tulemusel. Kostja

on 23.05.2023 nõudekirjas töövõtu tasu vähendanud, s.o hinda alandanud 13 464,84 euro

võrra. Töövõtulepingus oli kokku lepitud plaatimistööde maht. Hageja tegi plaatimistöid

kokkulepitust vähem ja sellest tulenevalt oli kostjal õigus hageja töötasu nõuet alandada

ühikuhindade järgi, millises mahus hageja plaatimistöid ei teinud. Seega on kostjal peale

hinna vähendamist kohustus tasuda hageja nõutud arvest 2979,19 eurot (16 444,03–13

464,84). Kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue 70 371,45 eurot, millest kostja tasaarvestab

2979,19 eurot hageja töövõtu tasu nõudega 2979,19 eurot. Tööde lõpetamise tähtajaks oli

14.02.2022. Tööde üleandmise kuupäevaks tuleb lugeda 13.05.2022, kui hageja allkirjastas

tööde üleandmis-vastuvõtu akti. Hageja viivitas tööde üleandmisega 14.02.2022–13.05.2022,

mistõttu oli kostjal õigus nõuda lepingu alusel leppetrahvi.

Kostja vastuhagi nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

3. Kostja esitas 19.04.2023 vastuhagi, milles palus mõista vastuhagi kostjalt (hagejalt) välja

vastuhagi hageja (kostja) kasuks põhinõue 69 192,26 eurot, viivis 144,42 eurot ja viivis

põhinõudelt 1800 eurot alates 19.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduses

(VÕS) § 94 lg 1 ja § 113 lg 1 sätestatud määras.

2

2-22-18551

Hageja on rikkunud pooltevahelist töövõtulepingut. Hageja ei andnud töid üle tähtaegselt

14.02.2022, mis oli poolte kokkulepitud tööde lõpetamise tähtajaks. Tööd anti kostjale üle

13.05.2022, kui hageja allkirjastas tööde üleandmis-vastuvõtu akti. Hageja viivitas tööde

üleandmisega 14.02.2022–13.05.2022, mistõttu oli kostjal õigus nõuda lepingu alusel

leppetrahvi. Kostja esitas hagejale 14.04.2022 leppetrahvinõude. Tööde üleandmise viivitus ei

olnud tingitud kostjast. Kostja leppetrahvinõude suurus pärast tasaarvestust on 67 392,26

eurot. Kostja pidi tasuma omanikujärelevalve eest pärast kokkulepitud tööde üleandmise

tähtaega, mis tekitas kostjale kahju summas 1800 eurot.

Hageja vastuväited vastuhagile

4. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata.

Kostja ei ole esitanud leppetrahvi nõuet tähtaegselt, kuna sellest oleks pidanud teavitama

hagejat hiljemalt 28.02.2022. Samas olid pooled pikendanud tööde teostamise tähtaega kuni

31.03.2022. Kostja ei saa nõuda töö venimisega seoses leppetrahvi, sest hageja ei vastuta töö

viivituse eest. Kostja ostjate poolt hiljem tehtud muudatused ja hiljem tarnitud materjalid ei

võimaldanud töid varem lõpetada. Kostja leppetrahv on ebamõistlikult suur ja kuulub

vähendamisele.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 14.01.2025 otsusega hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda.

6. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja ja kostja

sõlmisid 12.02.2021 ehituse peatöövõtulepingu nr GE2110, mille p 2.1 kohaselt oli hageja

kohustuseks ehitada kaks kahepereelamut asukohaga Lodjapuu tee 60 ja Lodjapuu tee 62 ning

teelõik Lodjapuu tee T-3 Tallinn, Harjumaa ehituse peatöövõtu meetodil vastavalt lepingu

dokumentidele ning töö üle anda tellijale (kostjale) vastavalt lepingu tingimustele. Lepingu p

7.1 järgi on töö valmimise lõpptähtaeg 31.01.2022 ning kasutusloa taotlemiseks vajalike

dokumentide üles laadimine ehr.ee-sse hiljemalt 14.02.2022. Pooled ei vaielnud selle üle, et

nad olid seoses muudatustöödega kokku leppinud uueks tööde lõpetamise tähtajaks

14.02.2022. Kooskõlas lepingu p 8.1 lepinguga määratud töö 100%-lisel teostamisel tasub

kostja hagejale lepingu hinna ilma käibemaksuta 872 206 eurot.

7. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui

see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi

töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.

8. Poolte allkirjastatud teostatud tööde aktiga nr GE2110/A13 on tõendatud, et hageja on

kokku lepitud tööd teostanud ning kostjale üle andnud. Pooled ei vaielnud, et hoonetele on

väljastatud kasutusload. Seega on hageja tasunõue 16 444,03 eurot, mis on kostjale esitatud

teostatud tööde akti ja arve nr 2022070 alusel tasumiseks, muutunud sissenõutavaks (VÕS §

82 lg 7).

3

2-22-18551

9. Maakohus tuvastas, et kostja on hagejale esitanud 23.05.2022 avalduse töövõtu tasu

vähendamiseks 13 464,84 euro ulatuses. Maakohus märkis, et kostja on soovinud selles osas

oma nõude tasaarvestada hageja nõudega.

10. VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib

ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase

täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise

väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise

väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.

11. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et tal oli õigus töövõtu tasu vähendada (hinda alandada)

13 464,84 euro võrra, milline summa tuleneb sellest, et väidetavalt on hageja teostanud

plaatimistöid 459,20 m² vähem, kui oli töövõtulepinguga kokku lepitud. 09.05.2022

allkirjastatud teostatud tööde akti kohaselt on siseviimistluse tööd 100% akteeritud ning

ärajäävate tööde jääk on 0. Kostja väited, et hinnapakkumuse järgi tuli keraamiliste plaatide ja

töö kokku 1007,40 m², kuid tegelikult tegi hageja plaatimistöid mahus 548,20 m² ei anna

aluseid hageja tasu vähendamiseks, kui hageja on teostanud lepinguga kokkulepitud töö.

Kostja pole esile toonud kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ning nende omavahelist

suhet, millest tulenevalt arvutada hinna alandamise protsent.

12. Kuna tõendatud on, et hageja on teostanud lepinguga kokkulepitud töö, siis on

hagejal õigus kokkulepitud tasu saada. Kooskõlas lepingu p-ga 11.2 on hagejal õigus

nõuda viivist määras 0,15% päevas tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva

eest (esitatud arvete alusel) alates arvel nr 2022070 märgitud maksetähtajast

09.09.2022 kuni võlgnevuse tasumiseni. Hagi esitamise seisuga oli tasumisele kuuluv

viivis 2219,94 eurot.

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on rikkunud kohustust anda tööd kostjale

üle kokku lepitud tähtajaks ja kas seetõttu on kostja õigus nõuda hagejalt leppetrahvi

lepingu p 11.3. järgi perioodil 15.02.2022 kuni 12.05.2022 summas 70 371,45 eurot,

millest kostja on vastuhagis palunud hagejalt välja mõista 67 392,26 eurot.

14. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 160 järgi kohustuse rikkumise vabandatavuse korral ei või

leppetrahvi nõuda, kui lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

15. Kuna kohtule esitatud 10.03.2022 protokolli kohaselt on kostja nõustunud tööde

lõpetamise tähtajaga 31.03.2022, siis on kostja selliselt nõustunud lõpptähtaja

muutmisega. Seega olid pooled kokku leppinud tööde lõpetamise tähtajaks

31.03.2022.

16. Kuivõrd tööde lõpetamise tähtajaks oli 31.03.2022 ja pooled ei vaielnud selle üle,

et kostja oli hagejale leppetrahvinõude esitanud 11.04.2022, siis on see esitatud

tähtaegselt.

17. Tööde üleandmise akti kohaselt on hageja kostjale 31.03.2022 üle andnud objekti

asukohaga Lodjapuu tee 62–1 koos 01.03.2022 vaegtööde nimekirjaga. Samuti on

samal päeval s.o 31.03.2022 kostjale üle antud koos 16.02.2022 vaegtööde

nimekirjaga objekt asukohaga Lodjapuu tee 62–2. Seega on hageja selles osas tööd

4

2-22-18551

üle andnud vastavalt kokkulepitule ning kostjapoolne leppetrahvi nõue nimetatu osas

on ilmselgelt hea usu vastane (VÕS § 6).

18. Hageja on tõendanud, et ehitustöid ei saanud lõpetada objektil asukohaga

Lodjapuu 60 seetõttu, et Lodjapuu tee 60–1 ostja edastas ettepanekud muudatustööde

kohta hagejale 07.03.2022 ning Lodjapuu tee 60–2 ostja edastas viimase ettepaneku

29.03.2022. Maakohus tuvastas, et ka kostja seaduslik esindaja on allkirjastanud

muudatustööde kokkuleppe hagejaga 08.03.2022. Hea usu põhimõttega pole

kooskõlas sõlmida muudatustööde osas hagejaga kokkuleppeid, teades, et tööde

teostamisel ei ole viimasel võimalik järgida kokkulepitud lõpptähtaega ning see

võimaldab kostjal nõuda hagejalt leppetrahvi. Seetõttu ei vastuta hageja tööde

viivituse eest ning kostja ei saa tugineda sellisele lepingu rikkumisele, milles hageja

jäi tööde lõpetamisega viivitusse kolmepoolselt sõlmitud muudatustööde

teostamisega seoses. Maakohus tuvastas, et Lodjapuu tee 60–1 ja 60–2 tööde

põhivalmiduse saavutas hageja 19.04.2022, kui fikseeriti tööde üleandmise aktide

kohaselt vaegtööd. Pärast 19.04.2022 on hageja teostanud vaegtöid ning tegelenud

ostjate soovitud muudatustöödega. Kuna tõendatud on, et Lodjapuu tee 60–2 ostja

poolt otse tarnitud siseuksed jõudsid objektile alles 2022 aprilli lõpus, siis polnud

hagejal ka võimalik siseviimistlust (värviparandusi) lõpetada varem ning nimetatu

eest leppetrahvi nõudmine hagejalt ei ole põhjendatud.

19. Kuivõrd tõendatud on, et pooled saavutasid kokkuleppe tööde lõpetamise osas

31.03.2022, siis pole põhjendatud kostja vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue

seoses omanikujärelevalve teenuse tasuga veebruari 2022 ja märtsi 2022 eest

kogusummas 1800 eurot.

20. Kuna maakohus jättis kostja leppetrahvi ja kahju nõuded hageja vastu

rahuldamata, siis ei olnud põhjendatud ka viivise nõudmine nendelt nõuetelt.

Apellatsioonkaebus

21. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 14.01.2025

otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi ning jätta

menetluskulud hageja kanda.

22. Maakohus on ekslikult märkinud, et hinna alandamise 13 464,84 euro osas esitas kostja

tasaarvestuse avalduse. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostjal ei olnud õigust nõuda

töövõtjale makstava tasu alandamist ning jätnud kostja esitatud väited ja tõendid hinna

alandamise kohta sisuliselt hindamata. Kostja esitas andmed kohase ja mittekohase väärtuse

ning kokkulepitud hinna kohta ja maakohtul oli võimalik kontrollida tasu vähendamist VÕS §

112 lg 1 järgi, mille alusel oleks alandatud hind sama kui kostja hinna alandamise avalduses.

23. Kostja tasaarvestuse vastuväite kostja leppetrahvinõudest 2979,19 euro osas jättis

maakohus käsitlemata.

24. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et pooled olid kokku leppinud tööde lõpetamise

tähtaja pikendamises kuni 31.03.2022 ning selleks ajaks olid tööd mingis osas (üksikud

korterid) üle antud. Tööde lõpetamise tähtaeg oli 14.02.2022, kuid sellele vaatamata oli kostja

teade leppetrahvinõudest hagejale esitatud tähtaegselt. Üksikute korterite üleandmine ei

tähendanud tööde lõplikku üleandmist töövõtulepingu p 14.1 järgi, mis mõjutaks kostja

5

2-22-18551

leppetrahvinõuet. Tööde üleandmine kostjale toimus mitte varem kui 09.05.2022 kuupäevaga

tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel.

25. Tööde üleandmise viivitus, mille tõttu töid ei antud üle 31.03.2022, ei olnud tingitud

kostjast. Isegi kui oleks esinenud kostjast põhjustatud viivitus, siis ei ole hageja esitanud

töövõtulepingu p-s 7.2 ette nähtud tähtaja pikendamise akti ja tal ei ole võimalik kostja kui

tellija põhjustatud tööde pikenemisele tugineda. Enne tööde üleandmise tähtaega sõlmitud

esmased muudatustööde kokkulepped ei puutu asjasse, sest need sõlmiti enne täiendavalt

kokkulepitud tähtaega (14.02.2022) või alternatiivselt maakohtu leitud tööde lõpetamise

tähtaega (31.03.2022). Mitte ükski kokkulepe ei sisalda tingimust, et need toovad kaasa tööde

tähtaja pikenemise ning hageja pidi selliste kokkulepete sõlmimisel arvestama, et tööd tuleb

lõpuni viia tähtaegselt. Hageja sõlmis ise kokkuleppeid otse korterite Lodjapuu tee 60–1 ja

60–2 ostjatega, mis ei võimaldanud tal töid lõpetada ka 31.03.2022. Hageja põhjustas ise

muudatustööde tegemisega võimaliku viivituse, mistõttu on põhjendamatu maakohtu

seisukoht, et kostja vastutab tööde valmimisega seotud viivituse eest.

Vastustaja seisukoht

26. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata, kuid täiendada tuleb otsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

28. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega hageja nõue rahuldati ja kostja

vastuhagi jäeti rahuldamata, täielikult, millest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS §

651 lg 1).

29. Kolleegiumi arvates ei ole alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda tõenditele

teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes

erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, siis ei

pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta

neid uuesti. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud oma varasemas menetluses antud

selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kolleegiumi

hinnangul ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuigi

maakohus ei ole andnud hinnangut kõigile asjas esitatud väidetele ning tõenditele, millega on

rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat kohtuotsuse põhjendamise kohustust, ei ole selline

rikkumine viinud ebaõige lahendini. Ringkonnakohus saab maakohtu menetlusõiguslikud

rikkumised kõrvaldada ja täiendab maakohtu otsuse põhjendusi alljärgnevalt.

30. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt eelkõige selle üle, kas kostja saab

keelduda hagejale kokkulepitud ja sissenõutavaks muutunud töövõtu tasu 16 444,03 euro

maksmisest seetõttu, et ta on lepingujärgset hinda alandanud 13 464,84 euro võrra, ja kas

6

2-22-18551

kostjal on hageja vastu leppetrahvi nõue 70 371,45 eurot, millisest nõudest kostja saab

osaliselt 2979,19 eurot tasaarvestada hageja töövõtu tasu nõudega 2979,19 eurot.

31. Maakohus on vastuoluliselt ja ekslikult kostja keeldumist hageja töövõtutasu 13 464,84

euro maksmisest nimetanud ka kostja tasaarvestusavalduseks, sest selles osas kostja

tasaarvestatavat nõuet hageja nõudega esitanud ei ole. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja

oli õigustatud peale tööde vastuvõtmist vähendama hagejale maksmisele kuuluvat tasu 13

464,84 euro võrra, s.o kas kostjal on õigus selle summa võrra töövõtutasu (hinda) alandada.

32. VÕS § 112 lg 1 kohaselt, kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise,

võib ta alandada tema poolt selle eest tasutavat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase

täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Töövõtulepingu puhul tulenevad

töövõtu tasu alandamise täiendavad piirangud VÕS §-st 648.

33. VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale

ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Sama paragrahvi lg 3 järgi

vastutab töövõtja ka lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja

kohustuste rikkumise tagajärjel. Selleks, et tuvastada, kas hageja vastutab töö

lepingutingimuse mittevastavuse eest, tuleb esmalt tuvastada, kas hageja on rikkunud

töövõtulepingut, s.o kas hageja on andnud kostjale üle töö, mis ei vasta lepingutingimustele

(VÕS § 641, § 77 lg 1).

34. Kostja väidete kohaselt hageja tegelik plaatimistööde (plaatimistööd ja plaadimaterjal)

maht erines töövõtulepingu lisas nr 3 märgitud mahust ning seetõttu peab lisas nr 3 ühiku

hindade järgi arvestatud tasu koos käibemaksuga olema 13 464,84 euro võrra väiksem.

Töövõtulepingu lisaks nr 3 on hageja kui töövõtja hinnapakkumine nr VP001-07/12.03.2021

(dtl 223–235). Pooled ei vaidle selle üle, et sama hinnapakkumine on aluseks pooltevahelise

töövõtulepingu p-s 8.1 kokkulepitud töö hinna kujunemisele, s.o 872 206 eurot ilma

käibemaksuta (dtl 15–20). Samas ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole nõudnud hagejalt

plaatimistööde teostamist töövõtulepingu lisas nr 3 märgitud ulatuses. Asjaolust, et

plaatimistööd sisaldusid ka töövõtulepingu lisas nr 3 märgitud hageja hinnapakkumises, ei saa

järeldada, et hageja pidi plaatimistöid tegema hinnapakkumise alusel selles märgitud ulatuses

ning ainult selline töö oleks olnud kokkulepitud hinnaga hõlmatud töö. Vaidlust ei ole ka

selles, et plaatimistöid tegi hageja ehitusprojekti (projektdokumentatsiooni) alusel. Pooled ei

muutnud ehitusprojekti, mille alusel tegelikult plaatimistöid teostati.

35. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik hinnapakkumises märgitud mahtusid plaatimistööde

kohta käsitada poolte kokkuleppena teostatavate konkreetsete plaatimistööde kohta, mis

tulenesid siiski projektdokumentatsioonist. Lepingu p-s 3.8 on nimetatud lepingu dokumendid

ning p 3.8.2 järgi on selleks muuhulgas projektdokumentatsioon. Lepingu p 3.9 järgi hõlmab

leping ka kõiki muudatusi, mida poolte kokkuleppel töö teostamise käigus lepingusse tehakse.

Vastuolu korral tühistab (muudab) hilisem säte varasema ja erisäte (täpsustav või erandit

kehtestav säte) tühistab üldsätte. Vastuolude ilmnemisel lepingu ja dokumentide vahel kuulub

kohaldamisele lepingus sätestatu. Lepingu p 3.10 järgi, juhul kui dokumentide sisu on

vastuoluline, on lepingu dokumentide prioriteedi järjekord p 3.8.1–3.8.9 toodu tähtsuse

järjekorras ülevalt alla. Selguse mõttes – iga järgmine punkt on prioriteetne eelmise ees.

Kuivõrd projektdokumentatsiooni dokument on lepingus märgitud hinnapakkumisest eespool,

siis on põhjendatud järeldada, et pooled pidasid lepingut sõlmides plaatimistööde teostamisel,

sh mahtude arvestamisel silmas eelkõige ehitusprojekti, mille alusel tuligi hagejal tööd teha.

7

2-22-18551

Seetõttu pole ka põhjendatud plaatimistööde tegelikku mahtu hinnata hinnapakkumisele

tuginedes. Lepingu p 8.1.8 järgi on lepingu hind lepingu dokumentidega määratud töö mahu

juures lõplik ja ei kuulu korrigeerimisele. Lepingu p 8.1.9 kohaselt sai lepingu hind muutuda

üksnes lepingu p 4.14 alusel, mis reguleerib alltöövõtja poolt tööde tegemist ja selle eest

vastutamist. Olukorras, kus pooled on kokku leppinud lepingu hinnas fikseeritud tasuna, on

arvestusliku hinnapakkumise juures tegelik hind kokku lepitud sõltumata töö tegelikust

mahust või kulukusest, sest pooled olid selgesõnaliselt ka kokku leppinud, et hind ei kuulu

korrigeerimisele. Selliselt on pooled lepingus kokku leppinud siduvas eelarves VÕS § 639 lg

1 tähenduses.

36. Lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg 4–5 kohaselt on seega mõistlik järeldada, et poolte

ühine tahe oli, et hageja teostaks plaatimistööd vastavalt ehitusprojektile ning kostja tasub

hagejale selle eest kokku lepitud tasu, s.o kokku lepiti tasu maksmises kogu teostatud töö eest,

mitte ei jäetud tasu maksmist sõltuvusse teostatava töö tegelikust mahust, mis poleks justkui

olnud pooltele lepingu sõlmimisel täpselt teadagi. Kuna pooled olid kokku leppinud siduvas

eelarves, siis hageja hinnapakkumises välja toodud arvestuslike plaatimistööde töömahtude

erinevus võrreldes tegeliku töömahuga ei ole siduva eelarve puhul aluseks hinna

vähendamisele. Kuivõrd pooled ei vaielnud selle üle, et kostja ei ole loobunud mistahes

ulatuses plaatimistöödest (mis olid ehitusprojektis kokku lepitud), siis ei saaks kostja

praegusel juhul nõuda hagejalt ka hinna alandamist lepingu p 4.37 alusel ja seda isegi siis, kui

nõustuda kostjaga, et pooled oleksid soovinud lepingu p-s 8.1.8 viidata lepingu p-le 4.37.

Samas ei ole kostja esitanud ka asjaolusid, millest järeldada hageja nõustumust hinna

alandamisega ja sellest tulenevalt poolte kokkulepet lepingu muutmiseks (VÕS § 13 lg 1).

Seega ei olnud pooled vastavalt lepingu p-le 4.37 kokku leppinud, et plaatimistöid tuleks teha

esialgse mahuga võrreldes teistsuguses mahus või, et plaatimistööde teostamise eest siduva

eelarve raames on pooled kokkulepitud hinda muutnud.

37. Lähtudes eeltoodust ei pidanud hageja teostama töid hinnapakkumises märgitud

arvestuslikus mahus, vaid pidi need tööd tegema vastavalt ehitusprojektis märgitud mahus.

Seega ei ole põhjendatud arvestuslikule hinnapakkumisele tuginedes järeldada, et hageja on

oma lepingulisi kohustusi (anda üle töövõtulepingus kokku lepitud töö) rikkunud. Kostja pole

väitnud, et hageja oleks jätnud ehitusprojekti alusel plaatimistöid tegemata. Kostja pole

hagejalt nõudnud suuremas ulatuses plaatimistööde teostamist kui hageja seda tegi. Maakohus

tuvastas, et 09.05.2022 poolte allkirjastatud teostatud tööde akti kohaselt on siseviimistluse

tööd, sh plaatimistööd, kostjale üle antud ning ärajäänud tööde jäägiks on märgitud null (dtl

33–34).

38. Maakohus märkis õigesti, et isegi kui oleks tuvastatud, et kostja oleks olnud õigustatud

hinda alandama, siis kostja esitatud asjaoludel poleks olnud võimalik tuvastada hageja

teostatud töö mittekohase täitmise väärtust. VÕS § 112 lg 1 järgi saab alandada tema poolt

selle eest tasutavat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase

täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise

aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab

väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Kolleegium möönab, et puudustega töö hinda

on võimalik kindlaks määrata lähtudes puuduste kõrvaldamiseks tehtavatest kuludest, kuid

sellisel juhul peab see olema siiski põhjendatud seoses kogu töö väärtusega (vt RKTKo

09.10.2013, 3-2-1-85-13 p 14).

39. Kuivõrd hageja on andnud kostjale üle lepingutingimustele vastava töö, siis ei olnud

kostjal õigust lepingus kokku lepitud hinda alandada ega keelduda hageja nõutud töövõtu

tasust 13 464,84 euro tasumisest.

8

2-22-18551

40. Kuigi käesoleval juhul ei olnud maakohus eraldi märkinud, et kostjal ei ole

leppetrahvinõuet hageja vastu, mida ta saaks muuhulgas osaliselt tasaarvestada hageja

nõudega, siis ei oleks sellise nõude tasaarvestamine 2979,19 euro ulatuses ka võimalik, kui

kostjal leppetrahvinõuet ei olegi. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejal ei ole kohustust

tasuda kostjale leppetrahvi.

41. VÕS § 186 p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks

isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu

samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega

tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda

tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena

tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei

lepi kokku teisiti. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

Tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine.

42. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses jätkuvalt selle üle, kas hageja on kohustatud

maksma kostjale leppetrahvi, ning kui on, siis kas maakohus oleks pidanud kostja nõutud

leppetrahvi vähendama.

43. Leppetrahv on VÕS § 158 lg 1 järgi lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi

maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: poolte

vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); võlgnik on lepingulist kohustust

rikkunud (VÕS § 100); võlgnik vastutab rikkumise eest (VÕS § 642); võlausaldaja on

leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud

(VÕS § 159 lg 2) (RKTKo 10.05.2017,3-2-1-36-17, p 11).

44. Pooled ei vaielnud selle üle, et lepingu p 11.3 kohaselt lepingulise töö lõpptähtajaks üle

andmata töö eest maksab töövõtja tellijale leppetrahvi 0,05% päevas ja alates 30. päevast

0,1% päevas lepingu hinnast iga töö üleandmisega viivitatud päeva eest.

45. Lepingu p 14.1 järgi toimub töö lõplik vastuvõtt tellija poolt üleandmis-vastuvõtuaktiga,

millele kirjutavad alla mõlema poole lepingulised esindajad ja omanikujärelevalve. Pooled ei

vaielnud selle üle, et tööde lõpliku üleandmise-vastuvõtmise kohta on vormistatud 09.05.2022

kuupäevaga akt, mille hageja on allkirjastanud 13.05.2022 ja kostja ning omanikujärelevalve

17.05.2022.

46. Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, mis on lepingulise töö lõpptähtajaks, mille rikkumist

kostja hagejale ette heidab ja mille rikkumise korral on kostjal õigus hagejalt nõuda

leppetrahvi lepingu p 11.3 järgi. Eelkõige vaidlevad pooled selle üle, kas nad on muutnud töö

lõpptähtaega 14.02.2022 selliselt, et uueks tööde lõpptähtajaks on 31.03.2022. Kolleegium ei

nõustu kostjaga, et poolte tahteavaldustega töökoosolekul 10.03.2022 ei olnud pooled kokku

leppinud tööde uues lõpptähtajas 31.03.2022.

47. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 sätestab, et tehing on toiming või

omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele

suunatud tahteavaldus. TsÜS § 67 lg 2 kohaselt on tehingud ühepoolsed ja mitmepoolsed.

Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne

tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus.

Mitmepoolsed tehingud on lepingud. TsÜS § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes

viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg 2 järgi otsene on tahteavaldus,

9

2-22-18551

milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg. TsÜS § 75 lg 1 järgi kindlale

isikule tehtud tahtevaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui

tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse

tegija tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu

tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. TsÜS § 68

lg 3 järgi võib tahteavaldus olla ka kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua

kaasa õiguslik tagajärg.

48. Kui hageja on 10.03.2022 töökoosolekul avaldanud selgesõnaliselt soovi leppida

lõpptähtajaks 31.03.2022, millele kostja on vastanud „sobib“, on mõistlikult järeldatav, et

kostja ongi vastanud konkreetsele ettepanekule, mille kohaselt ta nõustus lõpptähtaja

muutmisega hageja soovitud ajaks (dtl 147). Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kostja

tahteavaldusi saab selgelt tuletada vaid varasemast kirjavahetusest ning varasemat

kokkulepitut ei oleks saanud suulisel kokkuleppel muuta. Kolleegiumi arvamust ei muuda, et

iseenesest oli 10.03.2022 juba kokkulepitud tähtaeg möödunud. Vaidlust ei ole, et pooled

sõlmisid peale 14.02.2022, milline aeg oli tööde lõpetamiseks kokku leppinud, täiendavaid

muudatustööde kokkuleppeid seoses korteritega. Kui kostja on selgesõnaliselt hageja

ettepanekule vastanud, et tööde lõpptähtajaks saab olema 31.03.2022, siis ei ole võimalik

sellest järeldada, et kostja poleks vastanud hageja ettepanekule pikendada tähtaega. Igal juhul

ei oleks pidanud hageja ega saaks ka mõistlik isik kostja vastusest hageja küsimusele

järeldada muud kui nõustumust hageja ettepanekuga.

49. Pooled ei vaielnud selle üle, et kui lepingu lõpptähtaeg on 31.03.2022, siis on kostja

14.04.2022 esitatud (maakohtu otsuses ekslikult märgitud 11.04.2022) leppetrahvi nõue igal

juhul esitatud tähtaegselt või siis mõistliku aja jooksul. Pooled ei vaielnud, et ETÜ 2005 ei

olnud eraldi dokumendina töövõtulepingu digikonteineris allkirjastatud, kuid sellest ei ole

võimalik järeldada, et pooled ei olnud nendest tingimustest teadlikud või poleks pidanud neid

tingimusi lepingu osaks. Lepingus olid pooled kokku leppinud, et lepingule kohaldatakse

ehitustöövõtulepingute üldtingimusi (ETÜ) 2005, ja seda esimese prioriteedina teiste

lepingule kohalduvate alusdokumentidele (lepingu p 3.7–3.11) ning osas, milles need ei ole

vastuolus lepinguga. Kuigi pooled ei olnud eraldi kokku leppinud, et leppetrahvile võiksid

kohalduda ETÜ 2005 tingimused, siis ole võimalik sellest ka järeldada, miks need ei peaks

kohalduma, kui need on kohalduvad lepingule esimeses järjekorras ning ei ole vastuolus

lepingus käsitletud leppetrahvi nõude esitamise kokkulepetega. Asjaolust, et teatud lepingu

punktide juures on konkreetselt viidatud ETÜ 2005 punktidele, ei ole võimalik järeldada, et

üldtingimused ei kohaldu lepingu nendele osadele, milles ei ole konkreetselt ETÜ 2005

tingimustele viidatud. ETÜ 2005 p 104 järgi on tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi,

kui töövõtja rikub lepingut (sealhulgas ei pea kinni tähtaegadest), kui lepingus on leppetrahv

kokku lepitud. Kui lepingus ei ole kokku lepitud teisiti, on tellija kohustatud 14 päeva jooksul

v.a vahetähtaegade rikkumisel pärast kohustuse rikkumise avastamist töövõtjale teatama, et ta

nõuab lepingus kokku lepitud leppetrahvi. Kui tellija säärast teadet nimetatud aja jooksul

töövõtjale edastanud ei ole, kaotab ta õiguse leppetrahvi nõuda. Leppetrahvide kogusumma ei

tohi ületada 10% lepingu hinnast.

50. Kostja 14.04.2022 leppetrahvi nõue on esitatud 14 päeva jooksul ajast, mil hageja pidi

kostjale lepingulise töö lõpptähtajaks (31.03.2022) üle andma ja millise kohustuse rikkumist

kostja hagejale ette heidab. Seega on kostja esitanud leppetrahvi nõude kokku lepitud tähtaja

jooksul

10

2-22-18551

51. Kuna pooled olid kokku leppinud lepingu tähtaja pikendamises kuni 31.03.2022, siis ei

ole põhjendatud kostja väited, et hageja on tööde üleandmisega kostjale viivitanud alates

14.02.2022.

52. Maakohus tuvastas ja pooled ei vaidle selle üle, et lepingu esemeks oleva ühe paarismaja

Lodjapuu tee 62 kahe korteri osas andis hageja kostjale tööd üle 31.03.2022. Kuivõrd hageja

oli Lodjapuu tee 62–1 ja 62–2 korterid kostjale üle andnud 31.03.2022, s.o tööde

lõpptähtajaks, siis ei ole hageja iseenesest rikkunud kohustust anda need korterid tähtajaks

üle. Kuna aga vaidlust ei ole selles, et lepingu esemeks olid ka teise paarismaja Lodjapuu tee

60 kaks korterit, mida hageja ei olnud üle andnud 31.03.2022, siis ei ole hageja seisuga

31.03.2022 andnud üle kogu lepingu objekti. Samas ei ole põhjendatud leppetrahvi nõude

esitamine seoses Lodjapuu tee 62 korterite tähtaegselt üle andmata jätmisega vaid seetõttu, et

kõigi korterite üleandmine kui lepingu objekti üleandmine kostjale pidi toimuma koos ning

toimuski üleandmis-vastuvõtmisakti alusel hiljem. Olukorras, kus Lodjapuu tee 62 korterid

olid tegelikkuses kostjale üle antud 31.03.2022 on maakohus õigesti leidnud, et on hea usu

põhimõtte vastane VÕS § 6 lg 1 järgi tugineda asjaolule, et need korterid justkui ei olnudki

tähtaegselt üle antud vaid seetõttu, et üleandmise-vastuvõtmise akti järgi fikseeriti kogu

lepingu eseme üleandmine hiljem.

53. Maakohus on õigesti tuvastanud, et Lodjapuu tee 60–1 ja 60–2 korterite põhivalmidus

saavutati 19.04.2022, pärast mida tegeles hageja vaid vaegtööde likvideerimise ja korterite

ostjate (kostja ostjate ehk lõppostjate) muudatustöödega. Kostja väited selle kohta nagu

hageja oleks muudatustöid teostanud iseseisvalt, milleks puudus kostja tahe, ei ole

põhjendatud. Samuti ei ole veenev kostja väide, et isegi kui saaks mingis osas muudatuste

tegemisel jaatada kostja tahteavaldusi, siis on need arvestatavad vaid juhuks, et kõik

muudatustööd pidid olema teostatud lõpptähtajaks 31.03.2022. Pooled ei vaielnud selle üle, et

kolmepoolsed muudatusööde kokkulepped, s.o hageja, kostja ja kostja lõppostjate vahel,

sõlmiti kõigi Lodjapuu tee korterite osas järgmiselt: 07.12.2021 korteri 62–1 osas, 07.01.2022

korteri 60–2 osas, 11.01.2022 korteri 60–1 osas ja 21.01.2022 korteri 62–2 osas. Vaidlust ei

olnud ka selles, et muudatustööde teostamise eest tasus hagejale kostja. Kolleegium ei nõustu

kostjaga, et maakohus on ebaõigesti arvestanud eeltoodud kokkulepetega poolte

tahteavalduste välja selgitamisel. Kuna pooled vaidlevad nii tahteavalduste kui lepingu

tõlgendamise üle, siis on asjakohane hinnata selleks ka pooltevahelisi kokkuleppeid enne

lepingu vaidlusaluse lõpptähtaja saabumist ja sellega seonduvaid asjaolusid. Käesoleval juhul

on põhjendatud järeldada, et hageja ja kostja lõppostjate ning kostja vahel sõlmitud

kokkulepete sõlmimine ja täitmine oli kostja huvides. Seetõttu on mõistlik arvata, et kui

poolte vahel olid sõlmitud kolmepoolsed kokkulepped muudatustööde tegemiseks, siis olid ka

nende muudatustööde lõpetamine siiski kostja huvides, ja seda hoolimata asjaolust, et

viimaseid muudatusi ei tehtud kirjalikult kolmepoolsete kokkulepete alusel. Kolleegiumi

seisukohta ei muuda kostja arusaam, et kostja oleks justkui pidanud nõustuma kõigi

ettepanekutega, sest tal polnud lihtsalt põhjust nendest keelduda, kuid kui need ei olnud tehtud

kostja initsiatiivil, siis ei vastuta kostja nendest põhjustatud viivituse eest. Kahtlemata oli

kostja huvides, et kostja saaks korterid üle anda kostja lõppostjatele üle just nende soovitud ja

lõpetatud muudatustöödega. Hageja on põhistanud, et ta ei saanud lõpetada Lodjapuu tee 60

korterite ehistöid seetõttu, et tal puudusid vajalikud lähteandmed. Eeltoodut kinnitab ka

Lodjapuu tee 60–2 muudatustöid puudutav hinnakokkulepe, mis sõlmiti kostjaga alles

08.03.2022 (kui kostja väidete kohaselt oli lepingu lõpptähtaeg juba möödunud) ning viimane

muudatustöid puudutav sisend 29.03.2022 Lodjapuu tee 60–2 korteri ostjalt esimese korruse

lagede vuukide osas. Vaidlust ei olnud selles, et Lodjapuu tee 60 – 1 ostja soovis hagejalt

valgustite lahendusega seoses muudatustööde tegemist 05.04.2022. Olukorras, kus Lodjapuu

tee 60–2 ostja tarnitud siseuksed jõudsid objektile alles 2022. aasta aprilli lõpus, on veenev

11

2-22-18551

hageja väide, et ka seetõttu polnud hagejal võimalik siseviimistlust temast sõltumatutel

asjaoludel tähtajaks lõpetada.

54. Kuivõrd muudatused, mis tehti kostja teadmisel ja kostja kui tellija huvides, et anda

lõppostjatele üle nende soovidele vastavalt ehitatud korterid, olid kostja mõjusfääris, siis on

põhjendatud arvata, et selliste muudatustööde tellimise riisikot kannab VÕS § 101 lg 3

mõistes kostja. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kui hageja ei ole kostjale esitanud lepingu p

7.2 kohast akti ehitustööde tähtaegade pikendamises, siis igal juhul kostja temast põhjustatud

viivituse eest ei vastutaks. Praegusel juhul on tuvastatud, et pooled sõlmisid korduvalt

ehitustähtaegade pikendamiseks kokkuleppeid ilma, et nad oleksid selleks vormistanud akte.

Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest oleks võimalik järeldada, et hageja on kokkulepitud

tähtaegu rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 119 lg 2). Lähtudes eeltoodust

ei vastuta hageja tööde hilisema üleandmise eest, kuivõrd see oli põhjustatud kostjast.

Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kui Lodjapuu tee 60–1 ja 60–2 ostjate endi soovitud

muudatustööde tõttu ei saanud hageja kostjale anda töid kokku lepitud tähtajaks üle ning

ostjatel endil ei olnud töö tähtaegade osas pretensioone, siis oleks ka hea usu põhimõttega

vastuolus nõuda hagejalt leppetrahvi tööde üleandmise viivitamisega seonduvalt.

55. Lähtudes eeltoodust ei ole hagejal kohustust tasuda kostjale leppetrahvi ning seetõttu ei

ole kostja õigus seda ka mistahes ulatuses tasaarvestada hageja nõudega. Pooled ei vaielnud

selle üle, et kostja on 09.05.2022 vaegtööde nimekirjas kinnitanud, et tal puuduvad

pretensioonid vaegtööde teotustähtaegade osas. Kuid kuna pooled 09.05.2022 tööde

üleandmise aktis märgitud vaegtööde ja vaegtöödega seotud tähtaegade osas ei vaielnud, siis

ei ole sel asja lahendamisel tähtust.

56. Maakohus on õigesti leidnud, et kostjal puudub hageja vastu kahju hüvitamise nõue.

Kostja oleks saanud nõuda hagejalt lepingu rikkumise korral kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1

ning §-de 127 ja 128 alusel. Kuna tuvastatud on, et pooled olid kokku leppinud tööde

lõpetamise tähtajas 31.03.2022, siis ei saanud kostjal tekkida kahju omanikujärelevalve

teenuse eest tasumisega seetõttu, et leping oleks pidanud lõppema 14.02.2022.

Menetluskulude jaotus

57. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Kuna maakohtu otsus jääb muutmata, siis puudub alus maakohtu

menetluskulude jaotuse muutmiseks.

58. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad ringkonnakohtu menetluses kantud

kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses

hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4

teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.

59. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)

12