2-25-524/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets

Otsuse kuupäev

17.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-524

Tsiviilasi

EdSolutions OÜ hagi Bonsu OÜ vastu

agendilepingust tulenevas nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 01.09.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

EdSolutions OÜ apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

11 261,04 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) EdSolutions OÜ (registrikood

16760227), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arina

Liskmann-Getsu

Kostja (vastustaja) Bonsu OÜ (registrikood 16138924),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta EdSolutions OÜ 01.10.2025 apellatsioonkaebus menetlusse.

2. TsMS § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Harju Maakohtu 01.09.2025 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Muuta tsiviilasja hinda ja määrata selleks 11 261,04 €.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. EdSolutions OÜ (hageja) esitas 12.01.2025 Harju Maakohtule hagi Bonsu OÜ (kostja)

vastu 9978,32 € ja VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras viivise nõudes.

1.1.

Pooled sõlmisid 26.06.2023 brändiagendilepingu „BONSU“ (nr Bonsu-Edsolutions/26-

06-2023, edaspidi: brändileping), millega kostja brändi omanikuna andis hagejale kui

agendile õiguse ja loa otsida bränditoodetele ostjaid vastavalt välja töötatud meetoditele ja

eetikareeglitele kooskõlastatud riikides (Venemaa, Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaan).

1.2.

Brändilepingu järgi on agendi tasu 0,5% bränditoodete müügikasumist tema leitud

ostjatele müüdud ja tasutud toodetest. Kostja pidi maksma hagejale tasu 5–7 tööpäeva jooksul

pärast tasu summa ja hageja esitatud arve kinnitamist mõlema poole poolt. Teatavate toodete

ja regioonide kohta lepiti kohta konkreetsed tasumäärad.

1.3.

Hageja täitis brändilepingust tulenevaid kohustusi ja esitas kostjale 18.11.2024 arve nr 3

summas 9978,32 €. Hageja vahendas kostja toodete müüki BonDrinks Co LTD-le

müügihinnaga 21 455,28 $ ja 22 848,48 $. Brändilepingus kokkulepitud tasumäära alusel pidi

kostja maksma hagejale agenditasu 8178,75 €, millele lisandus käibemaks 22%. Arve

tasumise tähtaeg oli 22.11.2024, millest alates hageja nõuab ka viivist. Hagi esitamise aja

seisuga on hageja arvutuste kohaselt sissenõutavaks muutunud viivis 170,17 €.

1.4.

Hageja heitis menetluse kestel kostjale ette käitumist vastuolus hea usu põhimõttega,

sest ta proovib vältida oma lepinguliste kohustuste täitmist. Hageja tugines mh poolte kirja-

vahetusele ja kostja 21.10.2024 teatele, mille kohaselt pidi brändileping lõppema 01.11.2024.

1.5.

Hageja esitas 02.06.2025 seisukohas tingimusliku tunnistajataotluse puhuks, kui kohus

otsustab pidada asjas kohtuistungi.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja arvelt ei nähtu, mille eest see on koostatud, samuti on

tõendamata brändilepingu kui agendilepinguga taotletud tulemuse saavutamine. Menetluse

kestel täiendas kostja oma algseid vastuväiteid ja selgitas, et brändilepingu p 3 järgi on tasu

maksmise eeltingimus ostja poolt kauba eest kostjale tasumine. Kostja ei saanud tasu vaidlus-

aluste toodete eest. Algul soovis kostja asja läbivaatamist istungil, aga loobus sellest soovist

02.06.2025 seisukohas.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 01.09.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja maakohus määras kindlaks

kostjale hüvitatava menetluskulu summa. Maakohtu põhjendused hageja nõuete lahendamisel

olid järgmised:

-

põhinõude alus on 26.06.2023 leping, mille p 3 kohaselt on agenditasu saamise õigus

sõltuv hageja vahendusel müüdud kaupade müügihinna tasumisest. Hagi alusega

seotud müügitehingute vahendustasu määrade suurus on lepingu p 2 kohaselt

täpsustatud lisas 2, aga see lisa ei muuda p 3 üldreeglit;

-

kostja väitel ei ole ta hageja nõude alusega seotud müügitehingutest tasu kätte

saanud; hageja ei väida vastupidist;

-

seega puudub hagejal õigus nõuda kostjalt tasu ja põhivõla puudumise tõttu on

alusetu ka viivise nõue.

2 (5)

APELLATSIOONKAEBUS

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi

rahuldada. Teise võimalusena taotleb hageja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

4.1.

Maakohus käsitles poolte õigussuhet liiga lihtsustatult, jättes uurimata ja hindamata

hageja tõendid ja kohaldamata agenditasu reguleeriva VÕS § 679 sätted. Samuti ei tegelenud

maakohus lepingu tõlgendamisega, jättes kohaldamata vastavalt VÕS §-d 25, 26 ja 29. Kohtu

järeldus, et hagejal pole alust kostjalt raha nõuda, on õiguslikult põhjendamata.

4.2.

Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus ostjalt kauba eest tasumise

nõudmine on ainult kostja mõjusfääris, aga ta jätab sellega tegelemata ja samas keeldub

hagejale kui agendile tasu maksmisest. Brändilepingu tingimus „müüdud ja klientide poolt

täielikult tasutud“ ei vabasta kostjat kohustusest kliendiga suhelda ja kauba eest tasu sisse

nõuda.

4.3.

Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja ei vaielnud vastu kostja väitele nagu oleks

kauba eest tasumata. Hageja tugineb 11. ja 12.06.2024 e-kirjadele, mille kohaselt leidis ta

juba kohtueelses suhtluses kostjaga, et ostja on kauba eest tasunud.

4.4.

Maakohus ei kaalunud, kas sama nõuet saaks rahuldada kahju hüvitamise nõudena VÕS

§ 101 lg 1 p 3 ja § 115 alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse ja lahendab asja TsMS § 646

alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tühistatakse menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses ja asi saadetakse

läbivaatamiseks esimese astme kohtule (TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3).

Apellatsioonkaebuse alternatiivne taotlus rahuldatakse. Ühtlasi muudab ringkonnakohus

tsiviilasja hinda.

6. Maakohus jättis olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded.

6.1.

Eelmenetluses selgitab kohus mh välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud

nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete

põhjendamiseks, samuti aga asja lahendamisele kohaldatava õiguse (TsMS § 392 lg 1 p-d 3, 4

ja 4¹). Eelmenetluse jooksul tuleb kohtul pooltele vajadusel selgitada tõendamiskoormise

jaotust ja lahendada tõenditega seotud taotlused. Pooltele peab eelmenetluse käigus saama

selgeks, milliseid asjaolusid nad peavad tõendama ja millised poole pakutud tõendid on kohus

lugenud asjakohaseks.

6.2.

Eelmises punktis kirjeldatud kohtu kohustused jäid käesoleva asja menetlemisel olulises

osas täitmata. Maakohtu 16.04.2025 kirjast ei selgu, millisel konkreetsel õiguslikul alusel

saaks hageja põhi- ja viivise nõuded rahuldada ning millised asjaolud tuleb selleks esile tuua

ja tõendada. Kirjast on mõistetav, et kostja väited tootmiskulude kohta ei tarvitse olla

asjakohased ja kostja vastuväide asjaolude ebaselguse kohta on liialt ebamäärane. Kirjast ei

nähtu aga, et kohtu hinnangul peaks hageja veel mingeid asjaolusid esile tooma või tõendama.

Pärast kostja uut vastuväidet, et ta pole vaidlusaluste toodete eest raha saanud, ei teinud

maakohus enam sisulisi eelmenetluse toiminguid.

6.3.

Kohus peab tegema tõendi vastuvõtmise või sellest keeldumise kohta määruse (TsMS §

463 lg 1 ls 1, § 238 lg 4). Ilma ei ole kohtul üldjuhul võimalik selgitada asjaolude tõendamise

vajadust ja koormust, sest kuni pole teada, missugused tõendid on vastu võetud ja missuguste

tõendite vastuvõtmisest on keeldutud, ei ole ka pooltele selge, kas ja missuguste vaidlusaluste

asjaolude kohta on vaja esitada täiendavaid tõendeid (RKTKKo 01.02.2019, 2-15-13216/93, p

3 (5)

15). Käesoleval juhul ei teinud maakohus ühegi tõendi vastuvõtmise või vastu võtmata

jätmise kohta otsustusi, sh jäi lahendamata hageja tunnistajataotlus.

6.4.

Asjas tähtsate asjaolude väljaselgitamine, tõendamiskoormise selgitamise ja ka tõendi-

taotluste lahendamine on eelmenetluse ülesanded (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3, § 351 lg 1).

Apellatsioonimenetluse eesmärk ei ole korraldada uut eelmenetlust (RKTKo 07.05.2025, 2-

19-19435/251, p 21).

7. Maakohus rikkus oluliselt otsuse põhjendamise kohustust.

7.1.

Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1). Otsuse

põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab

otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab

otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses

põhjendama (TsMS § 442 lg 8). Kohus hindab kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide

on tõendatud või mitte (TsMS § 232 lg 1). Hagi alusena esitatud asjaolude kogumile õigusliku

hinnangu andmine (kvalifitseerimine) on kohtu ülesanne ja kohus ei ole seejuures seotud

poolte seisukohtadega (nt RKTKo 11.12.2024, 2-19-13673/134).

7.2.

Eelmises punktis kirjeldatud kohtu kohustused on vaidlustatud otsuses täitmata. Maa-

kohtu napid põhjendused hageja nõuete lahendamisel ei sisalda viidet ühelegi õigusnormile, st

maakohus jättis poolte õigussuhte kvalifitseerimata. Nõude rahuldamist või rahuldamata

jätmist ei saa põhjendada ilma nõuet õiguslikult kvalifitseerimata, sest hageja nõude õigusliku

aluse kaudu saab kohus teha kindlaks, millised on nõude rahuldamise eeldused. Ühtlasi

kohustab TsMS § 442 lg 8 ls 1 kohut otsesõnu märkima kohaldatud õiguse.

7.3.

Kuivõrd maakohus ei otsustanud, kas brändileping vastab agendilepingu (VÕS § 670 jj)

tunnustele, siis jäid paratamatult kohaldamata agenditasu reguleerivad sätted (VÕS §-d 678–

682). Eelkõige võib olla asja lahendamise vaatekohast oluline VÕS § 679 lg 5, mis sätestab,

et agendil on õigus agenditasule ka juhul, kui käsundiandja lepingut ei täida ja see toimub

käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu. VÕS § 679 lg 7 välistab eelnevast agendi kahjuks

kõrvalekalduva kokkuleppe kehtivuse. Kui isegi on õige ja piisavalt tõendatud kostja väide, et

vaidlusaluse vahendatud tehingu eest on tal ostjalt tasu saamata, siis ikkagi tuleb pooltega

arutada ning nende väidete ja asjakohaste tõendite põhjal kontrollida, kas tasu jäi saamata

kostjast tuleneva asjaolu (nt tegevusetuse) tõttu.

7.4.

Maakohus jättis tähelepanuta ja käsitlemata hageja väite hea usu põhimõtte kohta.

Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu

põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). Brändilepingu p 3 tingimusele, et hageja

saab tasu ainult ostjalt kostjale raha laekumise korral, tuginemine võib olla vastuolus hea usu

põhimõttega olukorras, kus kostja ei tee midagi ostjalt raha saamiseks. Maakohus pidanuks

eespool p-ds 6.1 ja 7.1 loetletud menetlusreegleid järgides poolte eelmenetluses arutama ja

asja lahendades kontrollima, kas kostja oli tegevusetu määral, mis välistab tema õiguse

tugineda brändilepingu p 3 asjaomasele tingimusele.

7.5.

Samuti on vaidlustatud otsuses asjaolud tuvastatud ja tõendeid hinnatud ebapiisavalt.

Otsusest ei selgu, milliste tehingute vahendamise eest hageja kostjalt tasu nõuab. Koostoimes

eelmenetluse ülesannete täitmata jätmisega ei ole selge seegi, kas ja millises ulatuses pooled

vahendatud tehingu üle vaidlevad. Kohus ei pööranud tähelepanu hageja väitele, et kostja

olevat brändilepingu juba enne vaidlusaluse kauba vahendamise kohta arve esitamist üles

öelnud. Asja lahendamise jaoks oluliste väidete hindamata jätmine ja asjas tähtsate asjaolude

kohta selge seisukoha võtmata jätmine on menetlusõiguse normi olulised rikkumised TsMS §

656 lg 1 p 5 tähenduses (RKTKKm 15.03.2023, 2-19-517/133, p 12; RKTKo 30.09.2020, 2-

19-3645/39, p 10). Ühtlasi esineb otsuse põhjendamiskohustuse rikkumine üldjuhul alati

4 (5)

olukorras, kus juba eelmenetluses on asja lahendamiseks tähtsad asjaolud jäänud välja

selgitamata (RKTKo 10.04.2024, 2-21-5364/37, p 17).

8. Eeltoodust tulenevalt on poolte menetlusõigusi oluliselt rikutud asja lahendamisel

maakohtus, need rikkumised võisid tuua kaasa ebaõige kohtulahendi ja neid ei saa mõistlikult

kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Selline rikkumiste kogum vastab TsMS § 646 ja § 656 lg

1 p 5 tunnustele, andes aluse maakohtu otsuse tühistamiseks ja asja uueks arutamiseks

esimese astme kohtule saatmiseks ainult kaebuse põhjal. Kuna maakohus ei ole sisuliselt

viinud läbi eelmenetlust, siis on otstarbekas saata asi uuesti arutamiseks eelmenetluse

staadiumis (vt nt RKTKo 12.10.2016, 3-2-1-92-16, p 17; RKTKo 30.10.2024, 2-21-6200/67,

p 38). Seega ringkonnakohus rahuldab kaebuses teise võimalusena esitatud taotluse saata asi

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

9. Maakohus märkis vaidlustatud otsuses tsiviilasja hinna 11 200 €. Otsusest ei nähtu,

kuidas on see arvutatud. Hageja põhjendas hagiavalduse p-s 6, miks tema arvates on hagi hind

11 200,66 €. Tegelikult on hagi hind TsMS § 123, § 124 lg 1, § 133 lg-te 1 ja 2 ning § 134 lg

1 järgi 11 261,04 € (≈ 9978,32 + 170,14 + 9978,32 × 11,15%). Apellatsioonimenetluses on

asja hind TsMS § 137 lg 1 kohaselt sama, sest hageja vaidlustas hagi rahuldamata jätmise

tervikuna. Ringkonnakohus muudab TsMS § 136 lg 1 ja § 137 lg 1¹ alusel asja hinda. Asja

hinna muutmine ei mõjuta hagilt ja kaebuselt tasuda tulnud riigilõivu suurust. Hageja maksis

kaebuselt lõivu 60 € (= 900 – 840) ettenähtust rohkem, mille maakohus saab menetluse

jätkumise korral hageja taotlusel tagastada. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta

möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

10. Menetluskulude jaotus ja vajadusel ka rahaline kindlaksmääramine otsustatakse uuesti

asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3 ls 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)