3-25-2998/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2998

Haldusasi

X. X: kaebus Haridus- ja Noorteameti kohustamiseks hindama

ja tunnustama kaebajale välisriigis antud kvalifikatsiooni ning

kandma andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv tagastamata.

3. Määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest

arvates.

1. X. X: esitas 10.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Haridus- ja Noorteameti (HARNO)

kohustamiseks hindama ja tunnustama kaebajale välisriigis antud kvalifikatsiooni ning kandma

andmed Eesti Hariduse Infosüsteemi.

Kaebaja esitas 15.05.2025 Eesti ENIC/NARIC Keskusele (edaspidi ka keskus) taotluse, milles palus

anda hinnang välisriigis saadud hariduskvalifikatsioonile, s.o Pihkva Riiklikus Ülikooli

defektoloogia erialal väljastatud magistridiplomile. Keskus vastas, et on juba kaebaja diplomile

hinnangu andnud ning Keskus ei ole kutsealaseks tunnustamiseks pädev asutus. Kaebaja kinnitab, et

ENIC/NARIC Keskus ei ole tema diplomile varem hinnangut andnud.

Keskus täidab välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (VKTS) kohaselt tugikeskuse

ülesandeid, kes annab taotlejatele teavet välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta

Eestis. Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määruse nr 89 „Väliriigi haridust tõendavate dokumentide

hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni

nimetuse kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 89) kohaselt on keskuse pädevuses

kõrgharidust tõendavate välisriigi kvalifikatsioonide hindamine. Seega on kaebajal õigus nõuda

hinnangu andmist.

2. Kohus jättis 01.10.2025 kaebuse käiguta eesmärgil, et kaebaja täiendaks oma seisukohti.

Kaebaja vastas 15.10.2025, et tõepoolest esitas kaebaja 2024. aastal keskusele taotluse enda diplomi

akadeemiliseks tunnustamiseks, millele keskus vastas, et ei saa hinnangut anda. Õigusliku olukorra

selgeks tegemine mitme juristiga konsulteerides võttis aega. Vastustaja 15.05.2024 kiri ei ole

hinnang ega haldusakt.

Kaebaja sai hiljem aru, et tal on vaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamist, milleks esitas ta

15.05.2025 uue taotluse. Keskuse kodulehel on vaid üks vorm, mida kaebaja kasutas teise taotluse

1(5)

esitamiseks. Tegemist on erinevat liiki taotlustega, mida vastustaja pidi endale uurimiskohustuse

raames selgeks tegema. Kaebaja esindaja kirjutas keskusele, et kaebaja vajab keskuse pädevusest ja

haldusülesandest tulenevat hinnangut ja vastustaja lubas selle väljastada.

Kaebaja praeguse taotluse ja kaebuse eesmärgiks on kutsekvalifikatsiooni tunnustamine, mis on

HTMi ülesanne. Selle haldusülesande täitmine toimub keskuse poolt välisriigi kõrgharidust

tõendavate kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused) hindamise teel.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kaebaja on oma nõude sõnastanud nii, et kaebaja soovib ENIC/NARIC Keskuse kohustamist

hindama ja tunnustama kaebajale välisriigis antud kvalifikatsiooni ning kandma selle kohta andmed

Eesti Hariduse Infosüsteemi. Eesti ENIC/NARIC Keskus on HARNO struktuuriüksus, mis hindab

välisriigi hariduskvalifikatsiooni ja kannab vastavad haridusandmed registrisse (vt määruse p 4)

ning täidab VKTS kohaselt tugikeskuse ülesandeid (§ 7 lg 4).

Kaebaja nõudest ei nähtu üheselt, kas ta soovib lõpliku eesmärgina kutsekvalifikatsiooni

tunnustamist või hariduskvalifikatsiooni tunnustamist (mille viimase osaks on ka hindamine).

Kaebaja on tuginenud oma 15.05.2025 taotlusele, mis on üheselt pealkirjastatud „Taotlus välisriigi

hariduskvalifikatsiooni hindamiseks“. Ka kaebuses on kaebaja kirjeldanud, et esitas taotluse saada

hinnang välisriigis saadud hariduskvalifikatsioonile (dtl 3). Samas on kaebaja kaebuses tuginenud,

et HARNO on keeldunud kutsekvalifikatsioonile hinnangu andmisest (dtl 4). Kaebuse täienduses on

kaebaja leidnud, et tema eesmärgiks on kutsekvalifikatsiooni tunnustamise saamine, mis toimub

samas HARNO poolt kõrgharidust tõendavate kvalifikatsioonide hindamise teel (dtl 74).

4. Tallinna Ringkonnakohus selgitas 27.08.2024 määruses nr 3-24-2116, et eristada tuleb kolme

haldusmenetlust, millel on erinevad eesmärgid, menetlusnormid ja otsuste tegijad:

-

välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine töötamiseks koolieelse lasteasutuse logopeedina

(kutsekvalifikatsiooni tunnustamine);

-

välisriigi haridust tõendava dokumendi hindamine ja akadeemiline tunnustamine

(hariduskvalifikatsiooni tunnustamine);

-

välisriigis välja antud kvalifikatsiooni hindamine ja andmete EHIS-sse kandmine

(haridusandmete registrisse kandmise menetlus).

Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise osas selgitas ringkonnakohus KELS1 § 221 lg-le 7 ja § 22 lg-le 8

ning VKTS §-le 17 tuginedes, et välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlus algab

taotluse esitamisega Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM), kes on tunnustamiseks pädev

asutus. Need sätted ei näe ette ENIC/NARIC keskuse osalemist välisriigi kutsekvalifikatsiooni

hindamisel ja tunnustamisel, mistõttu ei saanud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlus alata

ka ENIC/NARIC Keskusele taotluse esitamisega ning keskuse tegevust ei saa juba seepärast

kvalifitseerida menetlustoiminguteks kutsekvalifikatsiooni hindamise menetluses. Asjaomasesse

menetlusse arvamuse andmiseks saaks ENIC/NARIC keskuse kaasata üksnes HTM kui pädev

asutus (HMS § 11 lg 2 ja § 16).

Hariduskvalifikatsiooni tunnustamist ehk välisriigi haridust tõendava dokumendi hindamist ja

akadeemilist tunnustamist tuleb käsitleda välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamisest

eraldiseisvana. Seda menetlust reguleerib Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 281 ning selle

alusel antud Vabariigi Valitsuse 06.04.2006 määrus2 nr 89. Määruse § 2 p 7 kohaselt on

akadeemiline tunnustamine välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni Eesti samaväärsele

1 Kehtiv kuni 31.08.2025

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128072020007

2(5)

kvalifikatsioonile vastavaks tunnistamine või õppeperioodi arvestamine Eesti kõrgharidusastme

õppekava osana ning kvalifikatsiooni omanikule õiguse andmine kõrgharidusele juurdepääsuks,

jätkata õpinguid või kandideerida vastavat haridustaset või kõrgharidusastet nõudvale ametikohale

(välja arvatud juhul, kui ametikoht või kutseala on reguleeritud VKTS tähenduses). Määruse § 5 lg

1 sätestab, et kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja

piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise pädev asutus on ENIC/NARIC keskus,

kelle hinnang on § 8 lg 3 esimese lause kohaselt õppeasutusele, kus taotleja soovib õpinguid jätkata,

või tööandjale, kelle juures taotleja soovib tööle asuda, informatiivne ja nõuandev. Määruse nr 89 §

13 lg 2 kohaselt teeb tunnustamisotsuse akadeemilise tunnustamise tulemusena õppeasutus või

tööandja.

Haridusandmete registrisse kandmise menetlust reguleerib Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määrus3

nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“, mille § 29 lg 11 sätestab, et

välisriigis välja antud kvalifikatsioone hindab ja andmed kannab isiku taotluse alusel registrisse

Eesti ENIC/NARIC keskus.“ Tegemist on andmete kandmisega õpilaste, üliõpilaste ning arst-

residentide alamregistrisse. Sellesse alamregistrisse kantakse mh välismaal kõrgharidust

omandavate ja lõpetajate andmed, sh kvalifikatsioon. Haridusandmete registrisse kandmise käigus

toimub hariduskvalifikatsiooni hindamine, mitte kutsekvalifikatsiooni hindamine. Haridusandmed

tuleb EHIS-sse kanda sõltumata sellest, kas isik peab vajalikuks taotleda kutsekvalifikatsiooni

tunnustamist. Need võivad omada tähtsust ka muudel juhtudel kui koolieelse lasteasutuse

logopeedina töötamisel, sh hariduse edasisel omandamisel ning mittereguleeritud ametikohal või

kutsealal töötamisel (ringkonnakohtu määruse punktid 12-15).

5. Kaebaja on kaebuse täienduses toonud, et tema 15.05.2025 taotluse ja siinse kaebuse eesmärgiks

on kutsekvalifikatsiooni tunnustamine. Kohus leiab, et kaebajal puudub selles nõudes ilmselgelt

kaebeõigus ja kaebus tuleb seetõttu tagastada (HKMS § 121 lg 2 p 1).

Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale

haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada

vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule (RVastS § 6 lg 3). Kaebeõiguse eelduseks on

seega, et saab võimalikuks pidada, et pädev asutus on kaebaja õiguseid rikkunud. Juhul, kui pädeva

asutuseni ei ole jõudnud ega pidanudki jõudma teave, et kaebaja võiks temalt mõnda haldusakti või

toimingut soovida, ei ole saa kaebaja õiguste rikkumist võimalikuks pidada. Kutsekvalifikatsiooni

tunnustamine ei ole ka tegevuseks, mille eesmärkide saavutamiseks pidi pädev asutus haldusakti

andma või toimingu tegema omal algatusel nt õigusaktidest tulenevalt.

Nagu kohus eelnevalt ringkonnakohtu analüüsile viitas, on sellise taotluse lahendamiseks pädevaks

asutuseks Haridus- ja Teadusministeerium ning ENIC/NARIC Keskus ei osale selles menetluses

(v.a HTMi poolt kaasamisel). Seega ei ole HARNO kaebaja kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

eesmärgil esitatud taotluse lahendamiseks pädev asutus. Sama, et ENIC/NARIC Keskusel puudub

pädevus kaebaja soovitud eesmärgil taotluse läbivaatamiseks, on kaebajale selgitatud ka 01.07.2025

vastuses (dtl 52) ja 29.07.2025 vastuses (dtl 43-44).

Kaebaja ei väida ka, et ta oleks esitanud kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks taotluse HTMile, kes

on selle taotluse lahendamiseks pädev asutus. Kohus saaks kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

vaidluse lahendamiseks vastustajaks määrata üksnes riigiasutuse, kelle pädevuses on

kohustamisnõude täitmine (HKMS § 17 lg 1). Küll aga ei nähtu kaebuse asjaoludest, et HTMi poolt

kaebaja õiguste rikkumist saaks võimalikuks pidada.

6. Kohus ei pea vajalikuks põhjalikumalt peatuda küsimusel, kas HARNO VKTS § 7 lg 4

tugikeskuse ülesandeid täites pidanuks suunama kaebajat esitama taotluse HTMile. Kaebaja on oma

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/109092025008

3(5)

27.06.2025 e-kirjas, milles ta esmakordselt mainib kutsekvalifikatsiooni tunnustamist (dtl 47),

viidanud Tallinna Ringkonnakohtu 01.10.2024 määrusele4 nr 3-24-2115, milles on analoogselt

varasemale lahendile selgitatud, et kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks tuleb avaldus esitada

HTMile (p 13). Seega oli vastav teave, kelle poole tuleks pöörduda, kaebajal tema viitest lähtuvalt

juba siis olemas. HARNO tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaasa kaebaja eesmärgile,

et tema kutsekvalifikatsiooni tunnustataks.

7. Kaebaja on 15.10.2025 seisukohas sidunud HTMi ülesandeks oleva kutsekvalifikatsiooni

tunnustamise samas keskuse poolt välisriigi kõrgharidust tõendavate kvalifikatsioonide hindamisega

(dtl 74). Nagu kohus eelnevalt seletas, on need kaks erinevat menetlust. Sealjuures on HARNO

hinnang informatiivne ja nõuandev tõend või menetlustoiming õppeasutusele või tööandjale; ega

ole suunatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevale asutusele.

8. Eeltoodust tulenevalt ei anna alust kaebeõiguse möönmiseks ka kaebaja väited, et keskuse

kodulehel on vaid üks vorm ja HARNO pidi uurimiskohustusest tulenevalt selgeks tegema, et

kaebaja soovib kutsekvalifikatsiooni tunnustamist.

Nagu kohus eelnevalt selgitas, ongi HARNO ja ENIC/NARIC Keskuse pädevuses üksnes

hariduskvalifikatsiooni hindamine. Seetõttu ei pidanudki vastustaja kodulehel olema kaht erinevat

vormi ning vastustajal ei pidanud tekkima kahtlust, et kaebaja soovib mõne muu menetluse

algatamist.

9. Kuigi kaebaja on kinnitanud, et ta ei soovinud 15.05.2025 taotlust esitades enda välisriigis

omandatud hariduskvalifikatsiooni hindamist (vrdl taotluse pealkirja, dtl 7), tuleks kaebaja

hariduskvalifikatsiooni hindamiseks kohustamise nõue ka selle esitamise korral tagastada HKMS §

121 lg 2 p 21 alusel.

Kaebaja õigus haridusele ja töökoha valikule (PS §-d 37 ja 29) on põhiõigused. Samas on kaebaja

esitanud taotluse välisriigi hariduskvalifikatsiooni tunnustamiseks töökohale kandideerimise

eesmärgil esitanud juba 18.04.2025 (dtl 66-67) ning HARNO on taotluse lahendanud 16.05.2025

hinnanguga nr 7-1/24/837-2. Olukorras, kus kaebaja on juba saanud oma taotlusele vastuse, on

kaebaja õiguste üksnes väheintensiivseks riiveks see, kui vastustaja ei vaata samadel asjaoludel

esitatud samasugust taotlust uuesti läbi.

Korduva samadel asjaoludel esitatud taotluse läbi vaatamata jätmist võib käsitleda haldusmenetluse

uuendamise või haldusakti kehtetuks tunnistamise analoogina (HMS §-d 44 ja 68). Kaebaja taotles

15.05.2025 sama haridusdokumendi kohta hinnangu andmist (dtl 7 ja 66) ning mõlemal juhul on

sama ka hinnangu saamise eesmärk – töökohale kandideerimine (dtl 8 ja 67). 15.05.2025 taotlus ega

e-kiri, millega see saadeti (dtl 50) ei sisalda ühtegi uut asjaolu, mis pidanuks tekitama vastustajas

kahtluse, et tegemist on varasemast erineva taotlusega või esineb menetluse uuendamise alus.

Eeltoodust tulenevalt puuduksid sellisel nõudel eduväljavaated.

10. Kohus selgitas kaebuse käiguta jätmisel võimalust taotleda 16.05.2024 vastuse ehk hinnangu

(dtl 65) tühistamist, kuid kaebaja ei ole seda nõuet kohtule esitanud. Samuti ei ole kaebaja esitanud

kaebetähtaja ennistamise taotlust.

Sellise taotluse eduväljavaated oleksid ka kaebaja selgitusi arvestades (dtl 73) eelduslikult vähesed.

HARNO hinnangu osas on ilmselgeks kohaseks nõudeks uue hinnangu andmiseks või taotluse

läbivaatamiseks kohustamisenõue, sõltumata sellest, kas sellele lisandub hinnangu kui halduse

tegevust liigitades ka tühistamisnõue. Kohustamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale

4 Avalikustatuna kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=383890742

4(5)

haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates (HKMS § 46

lg 2).

Juhul, kui kaebaja konsulteeris enda kirjelduse kohaselt mitme juristiga, pidid nood suunama

kaebajat ka kaebetähtaega järgima. Kaebajal oli õigusteadmistega esindaja hiljemalt 05.05.2025 (dtl

33), kuid kaebaja õiguste kaitseks on esitatud kaebus kohtusse alles 10.09.2025. Kaebaja ja

HARNO kirjavahetusest 2024. aasta suvel (dtl 62-63) nähtub ka üheselt, et kaebaja möönis seda, et

16.05.2024 hinnang võib rikkuda tema õiguseid.

11. Kaebaja on taotlenud ka haridusandmete registrisse kandmist. Tegemist on samuti korduva

taotlusega, kuna kaebaja esitas samadel asjaoludel samasuguse taotluse juba 18.04.2024 (dtl 67).

Kohus jääb korduva taotluse osas määruse punktis 9 toodud põhjenduste juurde ning leiab, et see

nõue tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

Lisaks ei ole haridusandmete registrisse kandmise eelduseks mitte kutsekvalifikatsiooni

tunnustamine, vaid hariduskvalifikatsiooni hindamine. Hindamise taotlusele on kaebaja juba

vastuse saanud ning 16.05.2024 hinnang (dtl 65) on haridusandmete registrisse kandmise

menetluses eelhaldusaktiks. Eeltoodut analüüsis halduskohus 09.07.2025 otsuses nr 3-24-2114

sealjuures HARNO selgitustest lähtuvalt, leides, et hinnang ja andmebaasi kandmine on kaks eraldi,

kuid ajaliselt järgnevat menetlustoimingut. Infosüsteemi andmete kandmise menetluses ei hinnata

enam välisriigis välja antud kvalifikatsioone. Kuivõrd määruses nr 265 (EHISe kohta) puudub

välisriigis välja antud kvalifikatsiooni hindamise regulatsioon, tuleb lähtuda hindamise läbiviimisel

määrusest nr 89. Nii on isikul õigus taotleda HARNO-lt määruse nr 89 kohast hinnangut ning

seejärel selle hinnangu määruse nr 265 § 29 lg 11 alusel EHISesse kandmist. Kuna registri vastaval

osal on õiguslik tähendus (määruse nr 265 § 23 lg 2), on see õppeasutusele ja tööandjale EHISes

isiku kvalifikatsiooni andmete olemasolu korral järgimiseks kohustuslik. Seda korda järgides on

EHISesse andmete kandmise menetluses vastustaja hinnangul eelhaldusakti tähendus. Sama

kinnitab ka see, et isikul on võimalik koos hinnanguga taotleda ka haridusandmete EHISesse

kandmist (vt dtl 67).

Kuna kaebaja ei ole vaidlustanud 16.05.2024 hinnangut, mis on andmete infosüsteemi kandmise

eelhaldusaktiks, ei ole kaebuse eesmärki võimalik saavutada ja EHISesse andmete kandmise nõue

tuleb tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

12. Kohus tagastab kaebuse seega tervikuna. Kaebajal on võimalik oma õiguste kaitseks esitada

taotlus kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks pädevale asutusele. Ka alates 01.09.2025 jõustunud

alusharidusseaduse (AHS) § 29 lg 9 kohaselt on kutsekvalifikatsiooni tunnustamise pädevaks

asutuseks Haridus- ja Teadusministeerium.

Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 2 toodud alustel, ei tagasta kohus kaebuselt tasutud

riigilõivu (HKMS § 104 lg 5 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

5(5)