3-25-3447/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-3447

Määruse kuupäev

17. oktoober 2025

Kohtunik

Kadri Palm

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses lõunasel ajal jalutuskäikude

võimaldamata jätmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 14. oktoobril 2025 Tartu Halduskohtule kahju

hüvitamise ja õigusvastasuse tuvastamise kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja nõuab kahju

hüvitamist selle eest, et alates 1. augustist 2025 ei lubata kaebajat lõunasel ajal jalutuskäigule.

Ametnik Raul Adari korralduse alusel peab kaebaja just hommikul jalutamas käima, kuid

kaebaja ei saa seda määratud ravi tõttu teha. Kaebaja nõuab inimväärikuse alandamise eest

2500 eurot ja tervise kahjustamise eest 2500 eurot. Koos kaebusega esitas kaebaja

menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja taotluse riigi õigusabi

saamiseks.

2. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 16. oktoobril 2025 kaebaja kahjunõude nr

1-9/2-25/365-1 ning vangla otsuse nr 1-9/2-25/365-2.

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Kohtu hinnangul tuleb X-i kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et

kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

4. Kuivõrd kohtueelse menetluse materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja vangale kahju

hüvitamise taotluse juba 3. augustil 2025, siis mõistab kohus, et X on esitanud kaebuse Tartu

Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses asjaoluga, et

ajavahemikul 1. – 3. august 2025 ei võimaldatud kaebajale lõunaseid jalutuskäike, vaid

kaebajale pakuti värskes õhus jalutamiseks hommikust aega. Eelnevaga alandati kaebaja

inimväärikust ja kahjustati kaebaja tervist. Vaatamata sellele, et kaebaja on kaebuse pealkirjas

kajastanud ka õigusvastasuse tuvastamise nõuet, ei käsitle kohus tuvastamisnõuet eraldiseisva

kaebuse nõudena, kuivõrd see pole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Tuvastamisnõue on

hõlmatud hüvitamisnõudega, kuna hüvitamisnõude raames hindab kohus ka vangla tegevuse

õiguspärasust.

5. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 sätestab, et

füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh süüliselt väärikuse

alandamise ja tervise kahjustamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle

võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju

tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi

27. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika).

6. Käesoleval juhul on vaidluse all kolmel päeval lõunasel ajal värskes õhus jalutamise

võimalusest ilma jäämine. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodu kaebajale intensiivseid kannatusi

põhjustada, arvestades ka asjaolu, et kaebaja seisukohtadest ja haldusasja materjalidest

nähtuvalt pakuti kaebajale võimalust värskes õhus jalutada, kuid talle ei pakutud seda kaebaja

eelistatud ajal, ning Tartu Vangla 6. oktoobri 2025. a otsusest nr 1-9/2-25/365-2 nähtuvalt ei

ole tervishoiuteenuse korraldaja andnud suunist X-ile üksnes pärastlõunaste jalutuskäikude

võimaldamiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale

võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. VangS § 55 lg 2 ei anna

kinnipeetavale õigust valida, millisel ajal ta täpselt jalutada soovib. Jalutuskäigu aeg sõltub

vangla võimalustest, jalutuskäikude graafikust ning erinevate üksuste ja osakondade

planeeritud jalutuskäikude aegadest ning vanglal ei ole võimalik lähtuda iga vahistatu või

kinnipeetava individuaalsetest soovidest. Muuhulgas tuli kaebaja puhul arvesse võtta seda, et

tema suhtes oli kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning see seadis omakorda

piirangid selles osas, millisel ajal kinnipeetavat jalutama oli võimalik viia. Seega pakkus

vanglaametnik kaebajale jalutuskäiku värskes õhus, kuid kaebaja ise loobus jalutamise

võimalusest, kuna tal ei võimaldatud jalutada tema soovitud ajal.

7. Kohus lisab, et VangS § 41 lg 1 sätestab, et kinnipeetavat, arestialust või vahistatut

koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või

vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis

paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Selle määratlemisel, mida

käsitleda inimväärikust alandavate kinnipidamistingimustena, saab kasutada Eesti

kohtupraktika kõrval Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat. Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikas on väärikuse alandamiseks peetud näiteks järgmisi olukordi: täielik sotsiaalne

isolatsioon, erivajaduste ignoreerimine, arstiabi andmata jätmine, millega kaasnevad rasked

vigastused või surm, põhjendamatu jõu kasutamine, sundtoitlustamine ilma meditsiinilise

vajaduseta, ülerahvastatus kambris, alasti kinnipeetava läbiotsimine vastassoost

vanglaametniku juuresolekul, paigutamine kolmeks kuuks pimedasse väiksesse kambrisse

ilma jalutamisvõimaluseta, halvad sanitaartingimused kogumis. Käesoleva kaebuse puhul

selliseid asjaolusid ei nähtu.

8. Kohus tõdeb, et kaebaja soovitud ajal jalutuskäigust ilmajäämine võis kaebaja jaoks olla

ebameeldiv, kuid arvestades, et tegemist oli lühiajalise riivega ja sisuliselt jättis kaebaja ise

jalutuskäigul osalemise võimaluse kasutamata, siis ei ole tegemist sedavõrd ülemäärase

ebamugavusega, mida saaks pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.

10. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis jätab kohus kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks läbi vaatamata.

12. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks käesolevas

haldusasjas.

13. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui

asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

14. Kohus on seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma, mistõttu tuleb riigi

õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel keelduda. Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse,

millest on aru saada kaebaja tahe ja eesmärk. Kuivõrd kohtute infosüsteemist nähtuvalt on

kaebaja eelnevalt esitanud halduskohtule kaebusi, siis ei ole kaebaja puhul tegemist

halduskohtumenetluses kogenematu isikuga. Järelikult puudub alus arvata, et kaebaja ei

suudaks ka edaspidi menetlusdokumente koostada ja ise menetluses osaleda ning asjaolusid

selgitada. Eelnevat ei muuda kaebaja poolt väljatoodud selgitused tema tervise kohta ning

asjaolu, et kaebaja on esitanud suurel hulgal kaebusi. Kuigi kohtule on arusaadav vaidluse

ese, ei menetle kohus kaebust, kuna esineb alus kaebuse tagastamiseks. Seega on tagastamise

aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.

15. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p-de

1 ja 5 alusel rahuldamata.

16. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)