Legislator Case Law & Legislation
2-25-120462/7 AI generated

2-25-120462/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-25-120462/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

2-25-120462/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
negotiation and conclusion dispute settlement debt restructuring administrator arbitration clause set-off of claims cash settlement of balance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Vanemkohtujurist

Jekaterina Kozlova

Määruse kuupäev

16.10.2025, Narva

Tsiviilasja number

2-25-120462

Tsiviilasi

Narva linn, Mõisa tn 3 korteriühistu avaldus W.P vastu

võlgnevuse nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Narva linn, Mõisa tn 3 korteriühistu

(registrikood 80152244), avaldaja seaduslik esindaja A F

Puudutatud isik: W.P (isikukood XXX)

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Menetleda kompromisslepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 486 lg 4 alusel

enne hagita menetluse alustamist.

2. Kinnitada Narva linn, Mõisa tn 3 korteriühistu (avaldaja) ja W.P (puudutatud

isik) vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1.

W.P

tunnistab

01.10.2025

seisuga

tekkinud

põhivõlgnevust

kommunaalteenuste ja majandamiskulude eest summas 4326,81 eurot ning

hüvitab avaldajale avaldaja poolt kantud menetluskulud summas 45 eurot

(riigilõiv 25 eurot ja menetluskulu 20 eurot). Seega kokku on 4371,81

(4326,81 + 45) eurot.

2.2.

W.P tasub avaldaja arveldusarvele nr XXX AS Swedbank või nr XXX SEB

Pank AS (selgitus: „tsiviilasi nr 2-25-120462“) 4371,81 eurot (s.o võlgnevus

4326,81 eurot ja menetluskulud 45,00 eurot) osade kaupa iga kuu viimaseks

kuupäevaks 22 kuu jooksul 200 eurot igakuiselt allpool toodud

maksegraafiku järgi. Esimese makse teeb W.P hiljemalt 31.10.2025. Viimase

makse suurus on 171,81 eurot. Puudutatud isikul on õigus tasuda võlgnevus

ka enne kokkulepitud tähtaega.

Maksegraafik on järgmine:

2-25-120462

Maksetähtaeg

Osamakse suurus

31.10.2025

200,00 eurot

30.11.2025

200,00 eurot

31.12.2025

200,00 eurot

31.01.2026

200,00 eurot

28.02.2026

200,00 eurot

31.03.2026

200,00 eurot

30.04.2026

200,00 eurot

31.05.2026

200,00 eurot

30.06.2026

200,00 eurot

31.07.2026

200,00 eurot

31.08.2026

200,00 eurot

30.09.2026

200,00 eurot

31.10.2026

200,00 eurot

30.11.2026

200,00 eurot

31.12.2026

200,00 eurot

31.01.2027

200,00 eurot

28.02.2027

200,00 eurot

31.03.2027

200,00 eurot

30.04.2027

200,00 eurot

31.05.2027

200,00 eurot

30.06.2027

200,00 eurot

31.07.2027

171,81 eurot

2.3. W.P teadvustab enda seadusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulusid

korrapäraselt ning teeb endast kõik, et need tähtaegselt tasutud saaksid.

2.4. Pooled kinnitavad, et pärast käesolevas kokkuleppes nimetatud maksekohustuse

täitmist puudutatud isiku poolt ei ole kokkuleppe osalistel üksteisele mingeid tsiviilasjas

nr 2-25-120462 käsitletust vastastikke nõudeid.

2.5. Punktis 2.2 märgitud osamaksete tasumisega viivitamisel (sh osaliselt) on tasumata

võlgnevus täies ulatuses sissenõutav täitemenetluses (sundtäitmine).

3. Lõpetada tsiviilasja menetlus.

4. Jätta menetlusosaliste kompromissilepingus märkimata menetluskulud nende endi

kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu

kaudu 2 (kahe) päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

2 (4)

2-25-120462

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva linn, Mõisa tn 3 korteriühistu esitas 25.08.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4069,13 euro saamiseks. Kohus tegi 26.08.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mis toimetati kätte 04.09.2025 aadressil XXX. Võlgnik W.P esitas

04.09.2025 nõudele vastuväite. Võlgnik esitas vastuväite tähtaegselt, kuid puudustega, sellel

puudus digitaalallkiri. Digitaalselt allkirjastatud vastuväite esitas W.P kohtule 30.09.2025.

2. Seoses esitatud vastuväitega anti Pärnu Maakohtu määrusega maksekäsu kiirmenetluses

olev nõue võlgniku suhtes üle menetlemiseks Viru Maakohtule. Viru Maakohus jättis

13.10.2025 määrusega avalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Menetlusosalised esitasid kohtule 13.10.2025 allkirjastatud kompromissi. Kompromiss on

saavutatud kuni 01.10.2025 tekkinud kogu võlgnevuse kohta kommunaalteenuste ja

majandamiskulude eest.

3. Kohus tegi 15.10.2025 menetlusosalistele ettepaneku kompromissi muutmiseks.

Menetlusosalised esitasid 16.10.2025 kohtule täiendatud kompromissi.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 sätestab, et maksettepaneku

koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses

menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises

taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud

kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 sätestab, et kohus menetleb

kompromissilepingut TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses

(korteriomandi asjades § 486 lg 3 järgi ka hagita menetluses) menetlemise alustamist.

5. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus selle kinnitab. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3

esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

6. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss kohtule esitatud asjaolude järgi vastuolus heade

kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita.

Kohtul ei ole alust jätta kompromissi TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata. Seega saab

kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kui

menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu

samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

7. TsMS § 477 lg 6 kohaselt võivad menetlusosalised hagita menetluses kompromissi

sõlmida juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Käesoleval juhul on

menetlusosalistel kompromissi sõlmimiseks piisav käsutusõigus.

8. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jäävad kompromissiga hõlmamata menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

3 (4)

2-25-120462

9. Juhindudes TsMS § 661 lg-st 4 on menetlusosalised lühendanud määruskaebuse esitamise

õigust kahe päevani. Kohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt menetlusosaliste avaldusele,

mis sisaldub kohtule esitatud kompromissis.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

4 (4)