2-25-107339/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17.10.2025, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-25-107339

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi Ramstor OÜ vastu võlgnevuse,

viivise, sissenõudmiskulude saamiseks

Hagihind

97,41 euroty

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (11052490), lepinguline

esindaja S. R.

Kostja: Ramstor OÜ (1215748), seaduslik esindaja O.

V.- K.

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Ramstor OÜ -lt AS-i Ühisteenused kasuks leppetrahvi 40 eurot,

sissenõudmiskulusid 40 eurot, viivist 12,95 eurot ja viivist leppetrahvi võlalt

alates 06.05.2025 võlaõigusseaduse §-i 113 lg -e 1 2. lauses sätestatud määras

kuni leppetrahvi võla tasumiseni.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda ja kostja kulude suurus nende

puudumise tõttu kindlaks määramata.

4. Välja mõista Ramstor OÜ -lt AS-i Ühisteenused kasuks menetluskulude katteks

320 eurot (ilma käibemaksuta) ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7

Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga XXX (Toyota) oli pargitud 05.05.2022 hageja poolt

parkimist opereeritavas Soo 1a, Tallinn parklas. Hageja korraldab parkimist ja teostab

kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Hageja

on teinud parkimistingimused infotahvlil teatavaks parklasse sõidul, parka sees. Parklas on

lubatud parkida üksnes parkimise eest tasudes. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise

ja/või rikkumise eest määratakse leppetrahv kuni 57€. Leppetrahviga mittenõustumise korral

on võimalik esitada vaie 14 päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses. Kostja

parkimise eest ei tasunud ja rikkus parkimistingimusi. Hageja esitas kostjale rikkumise eest

leppetrahvi nõude 40 eurot, mida kostja pole tasunud. Leppetrahvi kohta esitatud fotodelt on

näha, et leppetrahv on paigutatud esiklaasile kojamehe vahele, seega on kostja leppetrahvi

kätte saanud.. Hageja arvestab leppetrahvilt viivist alates leppetrahvi tasumise tähtajale

järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud

määras: perioodi 21.05.22-05.05.25 eest on viivis 12,95 eurot. AS Ühisteenused volitas end

esindama kohtulikus menetluses OÜ-d Julianus Inkasso. Sissenõudekulud on VÕS § 113.1

järgi 40 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlga 40 eurot, viivist 12,95 eurot, sissenõudmiskulu

40 eurot, viiviseid tasumata põhivõlalt alates 06.05.2025 VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma

viiviseid väljamõistetud menetluskuludelt jäägilt menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendatud, et Soo 1A, Tallinn, asub hageja poolt

opereeritav parkimisala. Hageja on esitanud foto sõidukist parklas, kuid fotodelt ei ole

võimalik kindlaks teha, kus sõiduk tegelikult asub. Parkimistingimused on hageja esitanud

hagi lisana illustratsioonina, kuid puudub fototõend selle kohta, et parkimistingimused olid

tegelikult parkimiskohal väljas ja nähtavad. Esitatud 05.05.2022 kuupäevaga fotodel on

kujutatud kostja sõidukit registrinumbriga XXX. Fotol 1.1 on näha pargitud sõiduk XXX.

Samas puuduvad sellel fotol nii kuupäev kui ka kellaaeg, samuti ei ole näha

parkimistingimusi kajastavaid infotahvleid või muid viitasid. Fotol 1.2 on märgitud kuupäev

ja kellaaeg (05.05.2022), samuti on näha, et sõiduki armatuurlaual asub invaparkimisluba.

Fotol 1.3 on kujutatud sama sõiduk XXX, mille esiklaasil on nähtav leppetrahvi teade, kuid

samuti puuduvad sellel fotol kuupäeva ja kellaaja andmed. Lisaks puuduvad esitatud fotodel

tõendid selle kohta, et parkimiskohal oleksid olnud nähtaval infotahvlid või märgid, mis

viitaksid parkimise eritingimustele, sealhulgas kohustusele asetada armatuurlauale

parkimiskell. Tõendamata on trahvi kokkulepe. Google Maps´ist tehtud väljavõtted pole

lubatavad tõendid.

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on

tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud

vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2. TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel võib lihtmenetluses kalduda

kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada

tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis

ei ole antud vande all.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1, 2

kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, §

76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja kohustust tuleb täita

vastavalt kokkulepitule ja seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on

ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja

kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.

VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt

välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole

eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab

teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu, lg 3

kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud, lg 3 sätestab, et

tüüptingimus võib sisalduda lepingudokumendis või olla lepingu eraldi osa. Tüüptingimus

võib olla lepingu tingimuseks sõltumata sellest, milline on selle tingimuse ulatus, millisel

viisil on tingimus lepingus kajastatud või mis vormis on leping sõlmitud, lg 4 sätestab, et

tüüptingimustega lepingute sõlmimisele kohaldatakse lepingute sõlmimise üldsätteid, kui

käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 37 lg 1 sätestab, et tüüptingimused on lepingu

osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui

lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.

Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende

olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada.

Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürileping, mille kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise

isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest kasutamise tasu. VÕS § 158 lg 1

sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine.

rahasumma. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist

VÕS §101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 2. lause järgi. TsMS §367 järgi võib võlausaldaja

nõuda edaspidiselt viivist protsendina võlalt kuni võla tasumiseni. VÕS § 113.1 lg 1 kohaselt,

kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot.

Vaidlus puudus järgnevas:

-

kostja oli sõiduki registrimärgiga XXX omanik 05.05.2022;

-

hageja esitas kostjale leppetrahvinõude 40 (kviitung nr 101001249) eurot, mis asetati

sõiduki esiklaasile ja mille kohaselt tuli leppetrahv tasuda 14 päeva jooksul;



leppetrahv ja sissenõudmiskulud on hagejale tasumata.

Esitatud parklast tehtud fotodelt (hagiavalduse lisa 1.1.-1.3) nähtub, et märgitud kohas, kus

sõiduk on pargitud, on sissesõidul (dtl 26 ja 28) paremat kätt näha posti küljes (Rimi sildist

paremal) punakas – oranž tahvel. Kohas, kus sõiduk on pargitud, ei ole viiteid invakohale (dtl

27), mis sest et esiklaasist on näha invakaart. Hageja on esitanud 01.10.2025 kohtule fotod

(dtl 90,91), mis ühtivad koos hagiga esitatud fotodelt nähtuva linnaruumiga: samad majad,

sama ristmik, sama Rimi poe viide ja post, millel on punakas – oranž tahvel koos tekstiga ja

teine märk, millelt nähtub, et sõidukit võib parkida 1 tund tasuta kui kellaaeg on fikseeritud

(dtl 92 ülemine foto). Hagi lisaks olevatelt fotode metaandmetest (foto „i“ all asuvad andmed)

nähtub, et fotod on tehtud sõidukist 22.05.2022 ja nähtub ka sõiduki asukoht - Soo tn, Tallinn.

Seega on hageja hagiavalduse lisadeks ja ka 01.10.2025 esitatud fotodega tõendanud, et

sõiduk oli pargitud Soo tn 1a, Tallinn parklas 05.05.2022 kl 22.25 kui tehti leppetrahv (dtl

25). Kostja vastupidised väited on ainetud. Kostja väide, et Google Maps´ist võetud andmed

ja fotod, mille hageja esitas 01.10.2025 kohtule, on lubamatud tõendid, on alusetud, kuna

need on TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi lubatavad tõendid.

Kuna fotodelt nähtub punakas – oranž tahvel, mis on parkla sissesõidul posti teisel poolel ja

parklasse sissesõidul on viide eraparklale, mille kohaselt saab tasuta parkida 1 tund, pidi

olema kostjale selge, et parklasse sisenedes ja seal sõidukit parkides kasutab ta teise isiku

vara, mille kasutamine on 1 tund lubatud tasuta ja edasi tasuga. Info parkimise kohta on

parklasse sisenedes vastaval tahvlil ja sellel on viide tasule, tsoonile ning arusaadav on

fotodel, et märgi teisel poolel on tahvel, millele on kirjutatud tekst. Kohast, kus sõiduk oli

pargitud, on näha parklasse sisenemise koha juures märkidele ja viidatud tahvlile (hagi lisaks

olevad fotod). Igale suurema ohu allika valdajale (kes peab tundma nii sõiduki juhtimist

ennast kui sõidukiga liiklemise korraldust, sh parkimist) on teadmiste ja vastavate oskuste

kohane tutvuda parkimise tingimustega, kui need on asetatud parkimiskorda reguleerivate

märkide juurde. Seega siis, kui kostja sõiduk oli hagis viidatud ajal pargitud Soo 1a, Tallinn

parklas, oli poolte vahel VÕS § 8 lg 1-2, § 271 järgi ülalviidatud ajal ja kohas sõlmitud

parkimisleping kui üürileping. Kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et viidatud

tahvlil (dtl 26, 28) olevad tingimused poleks samad, mis hageja on hagiavalduses välja toonud

(hagiavalduse teksti sees, dtl 21). Seega on hageja tõendanud esitatud fotodega ning

parkimistingimustega, et parkimistingimuste rikkumise korral on õigus nõuda leppetrahvi

kuni 57 eurot (p 8) ning et parkimistingimused ja rikkumiste korral õigus nõuda leppetrahvi

on saanud lepingu tingimusteks VÕS § 37 lg 1 ja § 35 lg 1-4 järgi. Nii oli kostjal kohustus

VÕS § 8 lg 1-2, § 76 lg 1, 2, § 271 järgi tasuda parkimise eest ja tal oli õigus parkida vaid 1

tund tasuta, kui parkimise algusaeg oli fikseeritud kellaga. Asja materjalidest ei nähtu, et

parkimise algusaeg oleks olnud fikseeritud selleks et 1 tund tasuta parkida või oleks parkimise

eest tasutud. Kostja on viidanud invakaardi olemasolule, kuid ei nähtu, mida märgitu

tähendaks parkimistingimuste kontekstis.

Esitatud leppetrahvi kviitungilt nähtub, et trahv tehti 05.05.2022 23:25 (dtl 24), mis tuli

tasuda 14 päeva jooksul. Trahv pandi sõiduki esiklaasile (vaidlus puudus). Seega toimetati

leppetrahvi nõue kostjale koheselt ka kätte. Kuna leppetrahv tuli tasuda 14 päeva jooksul, siis

oli leppetrahvi tasumise tähtaeg VÕS § 82 lg 2 järgi 19.05.2022.

Kostja pole väitnud ega tõendanud, et ta oleks leppetrahvi 40 eurot hagejale ära tasunud.

Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli vastavalt leppetrahvi kviitungitele 14 päeva ehk leppetrahv

tuli tasuda 19.05.2022. Kostjal on see tasumata. Seega rikub kostja VÕS § 100 mõttes

leppetrahvi kui kõrvalnõude tasumise kohustust ja on viivituses. Hagejal on õigus nõuda VÕS

§ 76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi kostjalt leppetrahvi 40 eurot

tasumist. Lisaks on õigus nõuda alates 20.05.2022 leppetrahvi tasumisega viivitamise korral

viivist seadusjärgses määras, mis on VÕS § 113 lg 1 II lause järgi §-s 94 sätestatud

intressimäär (Eesti Pank avaldab), millele lisandub 8 protsenti aastas. hageja nõuab viivist

alates 21.05.2022 (mis ei riku kostja õigusi). Viivis VÕS § 113 lg 1 II lause järgi on 40-

euroselt võlalt perioodi 21.05.22-05.05.2025 (hagi esitamis aeg 05.05.2022) eest 12,95 eurot.

TsMS § 367 kohaselt saab hageja nõuda viivist võlalt alates 03.01.2025 seadusjärgses määras

VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni selle leppetrahvi võla /põhivõla/ tasumiseni. Kuna hagejal

on õigus nõuda viivist, siis on tal õigus nõuda VÕS § 113.1. lg 1 alusel sissenõudmiskulusid

40 eurot.

Hageja leppetrahvide nõue 40 €, viivisenõue 12,95 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 40

eurot on tõendatud ja põhjendatud . Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista leppetrahvi 40 eurot, sissenõudmiskulusid 40 eurot, viivist 12,95 eurot ja viivist

leppetrahvi võlalt alates 06.05.2025 seadusjärgses määras VÕS § 113 lg 1 2. lause järgi kuni

selle leppetrahvi võla /põhivõla/ tasumiseni.

Kostja on 14.10.2025 dokumendis viidanud sellele, et hageja soovis saada lepptrahvi, viivist,

kulusid seoses sõiduki nr XXX parkimisega Lootsi X parklas, mille eest tehti leppetrahvi

nõue 03.06.2025 kl 23.25 (dtl 99). Hageja ei ole nõudnud hagis selle sõiduki parkimise eest

viidatud kohas ja ajal leppetrahvi ega muid kõrvalnõudeid. Kostja vastavad väited on

asjakohatud.

Menetluskulude jaotamine, rahaline suurus

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1,2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud ja § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 €.

Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1

sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

Hagi kuulub rahuldamisele ja poolte menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1, 2 alusel kostja

kanda.

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot. Kuna

asjas toimus maksekäsu kiirmenetlus, on selline TsMS § 484.2 järge ehk seadusjärge kulu 20

eurot põhjendatud. Lisaks on põhjendatud kulu tasutud lõiv 100 eurot. Kostjal tuleb hagejale

hüvitada TsMS § 162 lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi tasutud lõiv 100 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot. Kohus hindab hageja lepingulise esindaja tehtud töö

vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 järgi.

Hageja esindaja kulud on 2 tunni eest kokku 358 eurot (käibemaksuta), mis hõlmab

täiendavate alusdokumentidega tutvumist, nende analüüsi, hagiavalduse ettevalmistamist ja

koostamist, lisade kogumist ja komplekteerimist, dokumentide esitamist kohtule (kulude

nimekiri, dtl 36, 41). Kostja leidis, et need on ilmselgelt põhjendamatud (dtl 88).

Esitatud hagiavaldus sisaldas vähe faktiväiteid, tõendeid, kostja esitas vähe vastuväited.

Vaidlus oli lihtne. TsMS § 175 lg 1 järgi on hageja esindaja põhjendatud tööaeg kokku 2

tundi. Tasu määr 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta on ebamõistlikult suur, sest selline tasu

on tavapärane vandeadvokaadist esindaja kulude puhul. Nii leiab kohus, et hageja

põhjendatud lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 järgi 200 eurot (käibemaksuta).

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 320 (100 + 20 + 200). TsMS

§ 177 lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik