2-25-103019/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 17.10.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-103019

Tsiviilasi

AS Ühisteenused hagi Sindlivabrik OÜ vastu 80 euro nõudes

Hagihind

hagi hind 87,70 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Ühisteenused (registrikood 11052490, aadress Endla

tn 15, 10122, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja:

Sigrid Rahkema (Julianuse

Õigusbüroo OÜ, e-post: jurist@julianus.ee);

Kostja: Sindlivabrik OÜ (registrikood 10923906, Mihkli-Andrese,

Oela küla, 79603 Rapla vald, Rapla maakond, e-post: xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt Sindlivabrik OÜ-lt (registrikood 10923906) hageja AS Ühisteenused

(registrikood 11052490) kasuks välja 83,24 (kaheksakümmend kolm eurot ja 24 senti) eurot,

millest 40 eurot on tasumata leppetrahv, 30 eurot on võla sissenõudmise kulu ja 13,24 eurot

on sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Mõista kostjalt Sindlivabrik OÜ-lt (registrikood 10923906) hageja AS Ühisteenused

(registrikood 11052490) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast 19.03.2025 kuni põhinõude tasumiseni põhinõude summalt 40

eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud kostja kanda.

2. Mõista kostjalt Sindlivabrik OÜ-lt (registrikood 10923906) hageja AS Ühisteenused

(registrikood 11052490) kasuks menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 100 eurot.

3. Mõista kostjalt Sindlivabrik OÜ-lt (registrikood 10923906) hageja AS Ühisteenused

(registrikood 11052490) kasuks välja viivis menetluskulult 100 eurolt alates käesoleva

lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja oma sõidukit registrimärgiga XXX hageja opereeritavas

eraparklas Tallinnas aadressil Veskiposti 2 ning rikkus parkimisnõudeid. Kostjale koostati leppetrahv

summas 40 eurot. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle sellel territooriumil

maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil parkla sissesõidul

või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest määratakse

leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral on võimalik esitada vaie 14

päeva jooksul www.parkimine.ee iseteeninduses.

2. Kostja ei täitnud parkimistingimusi, mille kohta on hageja koostanud leppetrahvi nõude 40 eurot,

mille kostja on jätnud tasumata. Hageja esitatud fotodest on näha, et leppetrahv on paigutatud

esiklaasile kojamehe vahele, seega on kostja leppetrahvi kätte saanud. Kostja ei ole hagejale vaiet

leppetrahvi kohta esitanud.

3. Hageja viitas VÕS § 113 lõikele 1 ja palus kostjalt lisaks põhinõudele välja mõista viivise. Hageja

arvestab viivist alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni

ehk alates 10.02.2022 kuni 18.03.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lause sätestatud määras 40 eurolt. Kokku

on kostjal hagiavalduse esitamise päevaks tasumata viivisena 13,242 eurot. Hagejapalus kostjalt välja

mõista ka viivise alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude euro tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Hageja viitas VÕS § 1132 lõike 2 punktile 1 ja palus välja mõista kostjalt võla sissenõudmise kulu

30 eurot. Kostjale saadeti 02.05.2022 võlateatis maksumusega 15 eurot, 08.09.2022 võlateatis

maksumusega 5 eurot ja 22.10.2024 võlateatis maksumusega 5 eurot. Muud makseviivitusega tekkinud

kulud on 5 eurot, mis sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule tehtud SMS-de ja kõnede

kulusid ja võlanõude avaldamisega seoses tehtud kulusid. Kokku on hagi hind 87,70 eurot, millest

põhinõue on 40 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 13,24 eurot ja võla

sissenõudmise kulu 30 eurot.

5. Hageja viitas VÕS § 8 lõikele 1, § 9 lõikele 1, § 16 lõikele 1, samuti VÕS § 76 lõikele 1 ja §

82 lõikele 1. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud ja viivise menetluskuludelt

seadusjärgses määras.

6. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja nõue on igati põhjendatud ja õigustatud. Hageja

on hagiavalduses selgelt ja detailselt selgitanud nõuet ning selle kujunemist. Hageja jääb nõude juurde.

Kostja väidab, et ta märkis ekslikult vale numbrimärgi. Antud juhul ei ole kostja väidete kohaselt

tegemist ühe tähe eksimusega, vaid mitmega. Kostja pidi veenduma, et sisestab õige numbrimärgi.

Asjaolu, et sõiduk ei ole Eestis sõidukite registris, ei oma tähtsust. Leppetrahv koostatakse kõikidele,

kes parkimiskorraldust rikuvad. Hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud

territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Parkimistingimused on näidatud infotahvlil

parkla sissesõidul või parklas sees. Parkimistingimustes sätestatud korra eiramise ja/või rikkumise eest

määratakse leppetrahv summas kuni 57 eurot. Leppetrahviga mittenõustumise korral oli võimalik

esitada vaie 14 päeva jooksul. Kostja ei ole vaiet hagejale esitanud tähtaja jooksul. Kostja kõik

vastuväited on paljasõnalised ja tõendamata.

Kostja vastuväited

7. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et menetlus tuleb lõpetada ja hagi jätta läbi vaatamata. Kostja

parkis Avela ärimaja parklas Veskiposti tee 2 hagis viidatud kuupäeval ja kellaajal sõiduki

registrimärgiga XXX. Ärimaja klientidele oli selles parklas parkimine tasuta. Parkimist alustades

sisestas kostja parkimismaja registreerimisseadmesse ekslikult numbrimärgi valesti ja registreeris

parkima sõiduki XXX.

8. Kostja pöördus hageja poole telefoni teel, selgitas oma eksimust ja palus leppetrahvi tühistada.

Leppetrahvi koostamine ühe tähevea tõttu ei ole õigustatud. Lisaks on kostja korduvalt selgitanud

hagejale ja tema esindajale, et parkimiseks registreeritud numbriga sõidukit ei ole kunagi Eesti registris

olnud ja tegu on inimliku eksitusega, mida hageja peaks arvestama. Kostjal puudub ligipääs hagejaga

salvestatud kõnedele ning registreerimisseadmele, mis tema sõnu kinnitaks.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

11. Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle:

1) kostja parkis sõiduki registrimärgiga XXX hageja opereeritavas parklas Tallinnas, aadressil

Veskiposti 2;

2) kostja ei tasunud sõiduki parkimise eest;

3) hageja koostas kostjale parkimistingimuste rikkumise eest leppetrahvi nõude summas 40 eurot;

4) kostja sai leppetrahvi kätte, kuid jättis selle tasumata ega esitanud kirjalikult vaiet.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi alusel 40 eurot, võla

sissenõudmise kuluna 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisena 13,24 eurot ning leppetrahvi

tasumata jätmisel ka edaspidi sissenõutavaks muutuvat viivist.

13. Kostja leidis, et hageja nõue on alusetu, sest kuigi kostja parkis hageja opereeritavas parklas oma

sõidukit, oli Avela ärimaja klientidele parkimine tasuta. Kostja sisestas parkimise registreerimise

seadmesse eksliku sõiduki numbri XXX. Eksimuse eest ühes tähes ei ole õiglane nõuda kostjalt

leppetrahvi.

14. Asjas esitatud tõenditest nähtub, et sõiduk registrimärgiga XXX oli pargitud kinnises parklas.

Hageja on tõendanud, et sellele sõidukile on 26.01.2022 koostatud leppetrahv summas 40 eurot (dtl

72), sest sõiduki juht rikkus Veskposti 2 parklas parkimistingimusi ega tasunud parkimise eest.

Leppetrahvil on selgitatud vaide esitamise võimalust. Vaidlus puudub selle üle, et vaiet kostja ei

esitanud.

15. Hageja esitas kohtule 26.01.2022 tehtud fotod pargitud sõidukist (dtl 73-75). Leppetrahvinõue on

jäetud sõiduki kojamehe vahele. Pooled ei vaidle selle üle, et sõiduki parkimisega sõlmisid hageja ja

kostja pakkumuse esitamise ning sellele nõustumuse andmise teel parkimisteenuse osutamise lepingu.

Lepingu sõlmimist kinnitavad hageja esitatud tõendid. Kostja jättis parkimise eest tasumata, mistõttu

koostati talle leppetrahvi nõue.

16. Kohus selgitas kostjale 29.08.2025 (dtl 115-116) pöördumises, et hagimenetluses tuleb TsMS §

230 lg 1 järgi kummalgi poolel tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitas kostjale tema vastuväidete tõendamise

kohustust. Kostjal tuli tõendada, et ta oli ärimaja klient, tal oli õigus parkida sõidukit tasuta, kuid ta

sisestas eksliku sõiduki numbri. Kostjal tuli põhistada, miks ta eksliku numbri sisestamisel ei esitanud

vaiet. Kohus selgitas, et ei saa lugeda kostja vastuväiteid tõendatuks üksnes viimase seletuste alusel.

Vaatamata kohtu selgitustele ei esitanud kostja oma vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit.

17. Kohus ei nõustu kostja seletusega, et tal ei olnudki võimalik oma väiteid tõendada. Kostjal oli

võimalik tõendada, et ta külastas parklat ärimaja kliendina, mistõttu oli tal õigus parklas tasuta parkida.

Olukorras, kus kostja enda väiteil sisestas eksliku sõiduki numbri, oli kostjal võimalus ja õigus esitada

leppetrahvile vaiet. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks esitanud õigeaegselt vaide, mille

tulemusena oleks teenuse osutaja saanud kontrollida, kas kostja väidetud numbriga oli registreeritud

sõiduki parkimine. Kohus ei loe eluliselt usutavaks, et kui kostja oleks tõepoolest sisestanud vale

numbri, ei oleks ta esitanud vaiet.

18. Lisaks nähtub hageja esitatud tõenditest, et hageja saatis kostjale korduvalt kohtueelselt võlgnevuse

osas teatisi (dtl 77-85). Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks ühelegi teatisele vastanud ja viidanud

sellele, et ta sisestas ekslikult vale sõiduki numbri. Kokkuvõttes on kostja vastuväited jäänud

paljasõnalisteks, mistõttu ei võimalda need kohtul jätta hagi rahuldamata. Hageja leppetrahvinõue on

esitatud tõendite alusel põhjendatud.

19. Kostjalt tuleb hageja kasuks leppetrahvina välja mõista 40 eurot. Kuna kostja jättis leppetrahvi

õigeaegselt tasumata, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivisena 13,24 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast

19.03.2025 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 40

eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Kuna hageja

põhinõue kuulus rahuldamisele, kuulub VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele ka hageja võla

sissenõudmise kulu nõue. Kostjal tuleb hageja kasuks võla sissenõudmise kuluna välja mõista 30

eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 83,24 eurot.

20. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

21. Hageja ei ole kohtule esitanud taotlust rahaliselt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude

kindlaksmääramiseks, kuigi kohus andis selleks korduvalt aega ning viimati kuni 29.09.2025. Asja

dokumentidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks 100 eurot, mis on hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv. Muid hageja menetluskulusid esitatust ei nähtu. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks menetluskuluna välja tasutud riigilõivu 100 eurot. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus

kostjalt välja viivise menetluskulult 100 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik