2-25-108019/6 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16. oktoober 2025, Rapla

Tsiviilasja number

2-25-108019

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus XX vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

264,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetluse vorm

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja XX (isikukood XXX)

kirjalikus menetluses

RESOLTUSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu osaliselt.

2. Mõista XX-ilt (isikukood XXX ) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

kasuks välja põhivõlg summas 120,04 eurot.

3. Mõista XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras arvestatuna põhivõla tasumata jäägilt (120,04 eurot) alates 11.01.2025

kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

4. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi XX vastu kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2 - 3

nimetamata osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 50,33% ulatuses XX kanda ja 49,67% ulatuses Aktiva Finance

Group OÜ kanda.

6. Määrata XX poolt hüvitavate menetluskulude suuruseks 120,79 eurot ning mõista

nimetatud summa XX-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.

7. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

8. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Vajadusel toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte

avalikult, otsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

KIRJELDAV OSA

Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad

1. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid Inbank AS (edaspidi esialgne võlausaldaja) ja

kostja 17.09.2023 järelmaksulepingu nr L89013708132 kauba soetamiseks maksumusega 422,98

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama 15 osamaksega, iga osamakse suurus 33,66 eurot, viimase

osamakse tähtaeg 10.01.2025. Lepingu kohaselt oli intressimäär 12,30% aastas. Lepingujärgne

krediidi kulukuse määr on 28,03% aastas ja krediidi kogukulu 81,81 eurot. Kostja kohustus laenu

tagastama vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule perioodil 10.11.2023 – 10.01.2025.

2. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostjal maksehäirete puudumist ja tema majanduslikku

võimekust erinevatest andmebaasidest. Esialgne võlausaldaja jõudis järeldusele, et kostja on

krediidivõimeline.

3. Kostja oli viivituses 10.08, 10.09, 10.10 ja 10.11.2024 tagasimaksetega. Esialgne võlausaldaja

saatis kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse 05.11.2024, andes kostjale täiendava tähtaja oma

kohustuste täitmiseks. Kostja ei täitnud oma kohustusi ka talle selleks antud täiendava tähtaja

jooksul ning 26.11.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta.

4. Esialgne võlausaldaja loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale 27.11.2024.

5. Hageja põhinõude suurus on 189,96 eurot, intressinõude suurus on 10,53 eurot. Hageja

viivisnõue on 11,13 eurot. Võla sissenõudmiskulude nõude suurus on 30 eurot. Hageja on saatnud

kostjale meeldetuletuskirjad: 06.12.2024, 19.12.2024 ja 06.01.2025. Lisaks on hageja kandnud

muid makseviivitusega tekkinud kulusid summas 5 eurot, mis seisnevad nõude andmete töötlemise

ja kontrollimise kuludes; kontaktandmete otsingu ja päringu kuludes; võlgnikule vastamisega

seotud kuludes, võlanõuete selgitamises ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel;

võlgnikule tehtavate kõnede kuludes ja võlanõude avaldamisega tehtud kuludes.

6. Kohus võttis hagi menetlusse 27.05.2025 ja määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks 14 päeva

kohtumääruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kuna kohtule ei ole kostja tegelik elu-/asukoht

ega sidevahendite andmed teada, siis toimetas kohus hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise

määruse kätte avalikult. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes 10.07.2025. Teade loeti kätte

saaduks 26.07.2025. Hagile vastamise tähtaeg saabus seega 11.08.2025. Kostja ei esitanud

hagivastust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2 (6)

7. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1

kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on

tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

8. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus

on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Seega on tegemist kohtu õiguse, mitte kohustusega teha tagaseljaotsus.

Kuigi kostja ei ole käesoleval juhul hagile vastanud, on kohtu hinnangul vajalik teha asjas sisuline

otsus, kuivõrd kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust ex officio, mh

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (Riigikohtu 24.11.2023 määrus nr 2-21-13098, p

13).

VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS

§ 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohus tuvastab, et kostja ja Inbank

AS sõlmisid 17.09.2023 järelmaksulepingu nr L89013708132 kauba ostmiseks Klick Eesti AS-ilt

hinnaga 422,98 eurot (dtl 33-34). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne võlausaldaja ja kostja

tarbijakrediidilepingu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis annaksid aluse lepingu teistsuguseks

kvalifitseerimiseks. VÕS § 414 lg 1 müügileping moodustab tarbijakrediidilepinguga seotud

lepingu, kui krediidilepingu eesmärk on ostuhinna tasumise finantseerimine ning mõlemaid

lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena. Lepinguid vaadeldakse majanduslikult ühtsena, kui

müüja annab ostuhinna finantseerimiseks krediiti ise, krediidiandja on tarbijakrediidilepingu

ettevalmistamisel või sõlmimisel kasutanud müüja kaasabi või kui müügilepingu ese on

tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud. VÕS § 414 lg 21 kohaselt kui krediidisumma

on müüjale laekunud, lähevad müügilepingust taganemise korral tekkivad müüja õigused ja

kohustused üle krediidiandjale. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et kostja on laenusumma kätte

saanud.

9. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda

lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või

loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu

muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Kohus tuvastab, et esialgne

võlausaldaja loovutas kohtuotsuse p-s 8 nimetatud lepingust tulenevad rahalised nõuded hagejale

27.11.2024, millest teatati kostjale 27.11.2024 (dtl 46). Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest

saaks järeldada, et loovutamine ei oleks olnud kehtiv.

10. Vastavalt VÕS § 4031 lg 1 p-le 9 tuleb tarbijale anda võimalus võrrelda erinevaid pakkumisi, et

ta saaks kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping. Selleks esitab

krediidiandja või krediidivahendaja tarbijale mõistliku aja jooksul, enne kui tarbija on sõlminud

lepingu või seotud oma pakkumusega, püsival andmekandjal Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehel krediidiandja poolt pakutavatele lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija

3 (6)

eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes mh krediidi kulukuse määra aasta kohta.

Vastavalt sama paragrahvi lg-le 4 esitatakse krediidi kulukuse määr tüüpilise näite kujul. on kohus

seisukohal, et krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks

kasutatud andmed ja eeldused. Kui tarbija on teavitanud krediidiandjat tema eelistatavatest

lepingutingimustest, nagu tarbijakrediidilepingu kestus, krediidisumma või krediidi ülempiir,

arvestab krediidiandja tüüpilise näite esitamisel tarbijalt saadud teavet. Vastavalt VÕS § 404 lg-le

21 tuleb lepingusse märkida kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused. Võlaõigusseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõue seletuskirja kohaselt on eeltoodud

sätete aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2008/48 ülevõtmine Eesti õigusesse.

Euroopa Kohus on 23.01.2025 otsuses kohtuasjas nr C-677/23 (eelotsus) asunud seisukohale, et

krediidi kulukuse aastamäära arvutamisel asutatud eeldused peavad olema krediidilepingus

sõnaselgelt ära nimetatud ja selleks ei piisa sellest, et tarbija saab need lepingutingimusi

analüüsides ise välja selgitada. Euroopa Kohus on samas kohtuotsuses asunud seisukohale, et

nende andmete märkimata jätmisel krediidilepingus võib seada kahtluse alla tarbija võimaluse

hinnata oma kohustuse ulatust, tuleb riigisisestes õigusnormides ette nähtud tagajärge, mille

kohaselt krediidiandja kaotab õiguse saada intressi ja lisatasusid, pidada direktiivi nr 2008/48

artikli 23 tähenduses proportsionaalseks. VÕS § 408 lg 4 näeb ette, et kui lepingus puuduvad

andmed krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt

krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta,

loetakse intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed

tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid.

Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti

määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Kohus on seisukohal, et VÕS § 408 lg-s 4 sätestatud

„andmed krediidi kulukuse määra“ kohta hõlmab ka krediidi kulukuse määra arvutamiseks

kasutatavaid andmeid ja eeldusi, mitte ainult krediidi kulukuse määra protsenti. Vastasel korral

puudub võimalus kontrollida, kas krediidi kulukuse määr on lepingus õigesti märgitud või mitte

ning kas leping kehtib. Samuti ei täida ainult krediidi kulukuse määra protsendi avaldamine

seaduses sätestatud eesmärki, s.o tarbija õigus teada oma õigusi ja kohustusi, tagada tarbijale

võimalus kontrollida, kas krediidiandja arvutas krediidi kulukuse aastamäära õigesti, ja kui mitte,

siis kasutada oma õigusi, eelkõige direktiivi 2008/48 artiklis 14 ette nähtud taganemisõigust

(viidatud Euroopa Kohtu otsuse p 58 – 59).

11. Krediidikulukuse määra arvutamise aluseid lepingu nr L89013708132 eritingimustes,

üldtingimustes ega Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel (dtl 35-36) esitatud ei ole.

Esitatud on vaid krediidi kulukuse määra protsent. Seega on kohus seisukohal, et lepingu nr

L89013708132 puhul ei ole Aktiva Finance Group OÜ-l õigus nõuda lepingujärgset intressi VÕS §

408 lg 4 alusel.

12. Lisaks eeltoodule on kohus seisukohal, et hageja ei ole toonud hagiavalduses eile asjaolusid,

mille alusel saaks järeldada, et esialgne võlausaldaja järgis kostja suhtes vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

VÕS § 4034 lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast

teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja

lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4.

Eeltoodud sätted kehtisid ka kostjaga sõlmitud krediidilepingu sõlmimise ajal samas sõnastuses.

Riigikohtu 24.11.2023 määruse nr 2-21-13098 p-i 18 kohaselt peab krediidiandja omandama teabe

kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta.

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

4 (6)

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised

kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade

ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud

kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija

varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto

väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See

tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et

tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagiavalduse

täpsustuse kohaselt kontrollis esialgne võlausaldaja kostjal maksehäirete puudumist ja tema

majanduslikku võimekust erinevatest andmebaasidest. Esialgne võlausaldaja jõudis järeldusele, et

kostja on krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et hagiavaldusest ega selle täpsustusest ei nähtu

asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et esialgne võlausaldaja järgis vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kohtule esitatust ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks välja selgitanud kostja tegeliku

regulaarse sissetuleku suuruse. Samuti ei ole väljaselgitatud kostja igakuiste kohustuste suurust ja

liiki. Pelgalt maksehäireregistrite kontrollimine ei ole piisav, et lugeda vastutustundliku laenamise

põhimõte järgituks. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja

muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei

kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja

neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole teada, et krediidiandja oleks kostjale

tagasimaksed uuesti määranud VÕS § 403 lg 7 alusel. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele ega neid

kinnitavatele tõenditele, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid

13. Hageja on hagiavalduse täpsustuses esitanud alternatiivse nõudekäsitluse, mille kohaselt juhul,

kui kohus asub seisukohale, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet,

on hageja põhinõude suuruseks 422,98 (saadud järelmaksusumma) – 302,94 (kostja poolt tehtud

kõik tagasimaksed) = 120,04 eurot ja viivise alates 11.01.2025. a intressimääraga võrdses määras

12,30% aastas. Kohus rahuldab hageja ümberarvestatud põhinõude summas 120,04 eurot. VÕS §

113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna

lepingu sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning leping on lõppenud

10.01.2025, siis on hagejal õigus saada viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates lepingu lõppemisest.

14. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet,

loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Tallinna Ringkonnakohus on 16.03.2023 otsuses nr 2-18-15885 (p 16.3) asunud

seisukohale, et VÕS § 4034 lg 7 teine lause hõlmab ka sissenõudmiskulusid. Eeltoodust tulenevalt

jätab kohus rahuldamata hageja võla sissenõudmiskulude nõude summas 30 eurot.

15. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

5 (6)

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes

aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kuna kohus rahuldas hagi 50,33% ulatuses, siis jäävad menetluskulud vastavas ulatuses kostja

kanda (TsMS § 163 lg 1) ja 49,67% ulatuses hageja kanda.

16. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 100 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot ilma

käibemaksuta (2 tundi, hinnaga 169 eurot tunnis). Kokku on kulud 458 eurot.

17. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja kulud 338 eurot ülepaisutatud. Kohtu

hinnangul on lepingulise esindaja tunnitasu määr 169 eurot/tund põhjendamatult suur. Hagejat

esindas tavaline jurist, mitte advokaat ega vandeadvokaat. Kohus peab tavalise juristi puhul

põhjendatuks tunnitasu määra 120 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtu hinnangul on osaliselt

põhjendamatu lepingulise esindaja tehtud toimingutele kulunud aeg kokku 2 tundi (TsMS § 175 lg

1). Kohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamiseks ja materjali komplekteerimisele/analüüsile

kulus rohkem kui 1 tund. Tegemist on hageja majandustegevuses esitatavate tüüphagidega, mis

esitatakse võlgnike vastu, kes ei täida lepingutest tulenevaid kohustusi. Sisuliselt muudetakse

erinevate võlgnike puhul peamiselt arvandmeid ja hagi põhisisu on esitatud eelnevalt võlgnikule

saadetud võlateatistes. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga ja

dokumentide komplekteerimiseks ei saanud kuluda rohkem kui kümme minutit. Hagile on lisatud

tavapärased dokumendid, millest osa pidi olema hagejal juba eelnevalt komplekteeritud – leping,

võlateatised, volikiri ja haridust tõendav dokument. Eeltoodut arvestades on hagi esitamisega

seotud TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 120 eurot (120

eurot x 1 tund). Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub

kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ka hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 100 eurot.

Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud. Samuti on põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot (TsMS § 4842). Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud

menetluskulud kokku 240 eurot. Kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei saa seega olla

menetluskulusid tekkinud. Kuna kohus jättis 50,33% ulatuses menetluskulud kostja kanda, siis

tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulud kokku 120,79 eurot.

18. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase

taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

6 (6)