2-25-11996/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-25-11996

Määruse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasi

Z.A hagi L.R-i vastu väljamõistetud elatise

suurendamiseks

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Z.A (isikukood XXX); seaduslik esindaja O.C

(isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post XXX);

Kostja: L.R (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

I. Kinnitada poolte vahel kirjalikult sõlmitud, Z.A seadusliku esindaja O.C poolt 11. oktoobril

2025 ja L.R-i poolt 15. oktoobril 2025 digitaalselt allkirjastatud järgmine kompromiss:

„Hageja Z.A ’i (isikukood XXX, elukoht XXX) seaduslik esindaja O.C ja kostja L.R (isikukood

XXX),

leppisid tsiviilasjas 2-25-11996 kokku L.R Z.A-i ülalpidamiseks Pärnu Maakohtu 15. veebruari 2016

maksekäsu määrusega tsiviilasjas nr 2-15-127142 väljamõistetud elatise suurendamises järgmiselt:

1. Alates 1. oktoobrist 2025 kuni Z.A täisealiseks saamiseni maksab L.R Z.A ülalpidamiseks

elatist 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 85% elatise minimaalmäärast, mis on arvutatud

perekonnaseaduse § 101 lg-te 3-5 sätestatud kriteeriumite alusel koostatud järgmise valemi järgi:

baassummale (kokkuleppe sõlmimise ajal 282,31 eurot) liidetakse 3% eelneva kalendriaasta

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (1981*0,03=59,43 eurot), saadud summast

arvestatakse maha pool lapsele Soomes makstavast peretoetusest (94,88 : 2 = 47,44 eurot).

Kokkulepitud elatise suuruse arvutamise aluseks olev elatise minimaalmäär muutub iga aasta 1.

aprillil, mil baassummat indekseeritakse eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja arvutatakse

baassummale lisanduv summa vastavalt brutokuupalga muutusele. Lapsele makstava peretoetuse

suuruse muutumise korral muutub elatise minimaalmäär ja selle alusel arvutatav elatise kuumakse

suurus alates kuust, mil lapsele muutunud suuruses peretoetust makstakse.

2. L.R maksab elatise iga kuu 10. kuupäevaks Z.A arvelduskontole (kokkuleppe sõlmimise ajal

nr XXX, SEB Pank), selgitusega „Z.A elatusraha“.“

II. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-11996.

III. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad, kohus menetluskulude

suurust kindlaks ei määra.

Tsiviilasi nr 2-25-11996

Edasikaebamise kord

Poolte kokkuleppe ja TsMS § 661 lg 4 alusel ei saa määruse peale edasi kaevata, kuna pooled on

kokkuleppel välistanud määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub menetlusosalistele

kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on Z.A ’i 25. juulil 2025 esitatud hagi L.R-i vastu Pärnu Maakohtu

16. veebruari 2016 maksekäsu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-127142 väljamõistetud elatise

suurendamiseks 180 eurolt perekonnaseaduse § 101 sätestatud elatise miinimummäärani. Puuduste

kõrvaldamiseks 28. augustil 2025 esitatud täpsustatud hagiavalduses hageja taotleb kostjalt

miinimumsuuruses elatist alates 01. oktoobrist 2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

2. Kostja kirjalikus vastuses hagile nõustus elatise suurendamisega 250 euroni kuus. Kostja tõi esile, et

töötab turvatöötajana, brutopalgaga 930 eurot kuus, netopalgana saab kätte 843,17 eurot.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 4 alusel kohus koostas 09. oktoobril 2025

kompromissi projekti ja saatis tutvumiseks pooltele. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja

menetluse lõpetamise tagajärgi, samuti võimalust teha kokkuleppe tekstis muudatusi. Kohus andis

pooltele tähtaja kompromisslepingu allkirjastamiseks.

4. Mõlemad pooled allkirjastasid eraldi, kuid sama sisuga kohtu ettevalmistatud kompromisslepingu,

omapoolseid muudatusi tegemata. Hageja seaduslik esindaja allkirjastas kokkuleppe 11. oktoobril

2025, kostja 15. oktoobril 2025. Kompromissi allkirjastades pooled kinnitavad, et on jõudnud

kokkuleppele kostjalt hageja kasuks 15. veebruari 2016 maksekäsu määrusega tsiviilasjas nr 2-15-

127142 väljamõistetud elatise suurendamises ning alates 1. oktoobrist 2025 maksab kostja hagejale

elatist 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 85% elatise minimaalmäärast, mis on arvutatud

perekonnaseaduse § 101 lg-te 3-5 sätestatud kriteeriumite alusel koostatud järgmise valemi järgi.

Edaspidi hakkab elatise kuumakse suurus muutuma iga aasta 1. aprillil.

Pooled paluvad kohtul kokkuleppe kinnitada ja menetluse tsiviilasjas nr 2-25-11996 lõpetada. Pooled

kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õigusest.

5. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

6. Kohus leiab, et poolte kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kokkulepitud

elatise kuumakse suhestub praegu kehtiva perekonnaseaduse § 101 lg-tes 3-5 sätestatud alustel

arvutatud minimaalse elatisega samas proportsioonis nagu 2016. aastal väljamõistetud 180 eurot ja sel

ajal kehtinud miinimumelatis 215 eurot (PKS § 101 lg 1 kohaselt oli seotud Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammääraga).

Kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse

lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed

nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

7. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimustena on määruses kinnitatud vaidluse sisu puudutavad

kokkulepped, mille osas on kohtumäärus täitedokumendiks. Poolte menetluslikud taotlused (kinnitada

kokkulepe) ja edasikaebeõigusest loobumise kokkulepe kohtulikku kinnitamist ei vaja.

8. TsMS § 661 lg 4 lubab poolte kokkuleppel hagimenetluses määruskaebuse esitamise õiguse

välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise järel

täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest.

Menetluskulude jaotus

9. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi

kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud. Seega jäävad menetluskulud iga kulusid kandnud

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-25-11996

menetlusosalise enda kanda ning kohus kulude suurust kindlaks ei määra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

kohtunik

3 (3)