2-25-4413/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

16.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-4413

Kohtuasi

U.R-i kaebus kohtutäitur Mati Kadaku 13.03.2025

otsusele täiteasjas nr 008/2023/2412

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24.04.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

U.R-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik) U.R (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Tambet Laasik

Asjast puudutatud isik (sissenõudja) V.A (isikukood

XXX), lepinguline esindaja Ave-Pirjo Paluvere

Asjast puudutatud isik kohtutäitur Mati Kadak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24.04.2025 määrus lõppjäreldustes muutmata, kuid muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

2. Jätta U.R-i määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud U.R-i kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja

jooksul pärast määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. U.R (avaldaja, võlgnik) esitas 20.03.2025 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Mati

Kadaku 13.03.2025 otsusele täiteasjas nr 008/2023/2412.

Kaebuse kohaselt algatas kohtutäitur täitemenetluse Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.2023

määruse alusel tsiviilasjas nr 2-19-6559 ning V.A (sissenõudja) täitmisavalduse alusel.

Kohtutäitur tegi avaldajale 25.02.2025 trahvi määramise hoiatuse, milles tõi välja, et avaldaja

on kohustatud võimaldama sissenõudja ja lapse suhtlemist kolmapäeval 26.02.2025 kell 17.00,

neljapäeval 06.03 kell 17.00, reedel 07.03 kell 17.00, pühapäeval 09.03 kell 09.00, teisipäeval

11.03 kell 17.00 ning kolmapäeval 12.03 kell 17.00. Kohtutäituri põhjenduste kohaselt ei ole

avaldaja määrusest kinni pidanud ja temapoolsed rikkumised on jätkuvad.

Võlgnik esitas trahvihoiatusele kaebuse 26.02.2025, milles selgitas, et selliseid kohtumisaegu ei

ole täitedokumendis ette nähtud ning kohtutäitur ega sissenõudja ei saa neid ise määrata. Lisaks

palus võlgnik tühistada trahvi määramise hoiatuse ja lõpetada täitemenetluse, sest täitedokument

ei ole täidetav. Kohtutäitur tegi 13.03.2025 otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata.

Kohtutäitur leidis, et kohtulahend on täidetav ning tema tegevus seaduslik. Täitemenetluse

lõpetamise taotluse jättis kohtutäitur lahendamata.

Trahvihoiatuses on võlgnikku kohustatud võimaldama sissenõudjale lapsega kohtumisi väga

konkreetsetel kuupäevadel ja kellaaegadel, mida täitedokumendis ei sisaldu. Ringkonnakohus

määras, et lapse isa kohtub lapsega kaks korda nädalas lapse elukohas – vähemalt 1 tund

korraga kahel tööpäeva õhtul enne kella 20.00 ja ühe korra nädalas (vähemalt 3 tundi)

puhkepäeva hommikul isa määratud kohas. Sissenõudja ega kohtutäitur ei saa ise määrata

kohtumiste aegu. Samuti ei saa võlgnikku trahvida selle eest, kui ta ei võimalda kohtumisi

aegadel, kui teda ei ole täitedokumendiga selleks kohustatud. Seetõttu tuleb trahvi määramise

hoiatus tühistada. Samuti tuleb tühistada kohtutäituri otsus, millega jäi võlgniku kaebus

rahuldamata.

Täitedokumendiks olev ringkonnakohtu lahend ei ole täidetav ja seda ei oleks tohtinud

täitmisele võtta, mistõttu taotles avaldaja, et kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48

lg 1 p 7 alusel täitemenetluse lõpetaks. Ehkki vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub, et

kohtutäitur võlgniku seisukohtadega ei nõustu, ei ole ta täitemenetluse lõpetamata jätmise osas

võtnud mistahes seisukohta.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur täidab 03.04.2023 Tallinna

Ringkonnakohtu jõustunud määrust, mistõttu puudub täitemenetluse lõpetamiseks seaduslik

alus. Sissenõudja esindaja teatas 25.02.2025, et võlgnik ei ole määrusest kinni pidanud ning

temapoolsed rikkumised on jätkuvad. Kohtutäitur koostas 25.02.2025 teate täitetoimingu kohta

ning trahvi määramise hoiatuse. Vaatamata sellele keeldus võlgnik suhtluse võimaldamisest

ning takistas kohtulahendi sundtäitmist. Võlgnik peab võimaldama suhtlemist vastavalt kohtu

määratud põhimõtetele. Kohtutäituri tegevus on seaduslik, sest trahvihoiatusega antakse lapsega

koos elavale vanemale täiendav võimalus kohtulahendi täitmiseks.

3. Sissenõudja palus jätta kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse resolutsioon määrab

suhtluskorra tingimused ning kohtutäitur juhindub sellest. Kohtutäituril on õigus täpsustada

täitmise tingimusi ning hoiatada vanemat. Lapse isa ei ole saanud alates aasta algusest lapsega

kordagi suhelda, sest lapse ema on seda järjekindlalt takistanud.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis kaebuse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning märkis, et määrab

menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

4.1. Maakohus viitas määruse põhjendustes TsMS § 423 lg 2 p-le 2 ja leidis, et sunniraha

määramise trahvihoiatuse (hoiatus) määramise osas tuleb avaldus jätta läbi vaatamata.

Hoiatuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse puhul ei ole õiguskaitse vajalik olukorras, kus isik

saab esitada kaebuse kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale. Hoiatuse eesmärgiks on

anda kohustatud isikule teada, et kui ta ei asu täitedokumenti kindlaks kuupäevaks täitma,

määrab kohtutäitur talle sunniraha (RKÜKm 17.12.2013, 3-2-1-4-13, p 58).

Kohtutäituri otsus tehtud trahvi määramise hoiatuse kohta, seega puudub avaldajal õiguskaitse

vajadus. Kohtutäitur on esitanud Harju Maakohtule taotluse trahvi määramiseks ning see on

menetluses tsiviilasjas nr 2-25-4007. Avaldajal on võimalik esitada kõik oma vastuväited trahvi

määramisele selles menetluses. Hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid

tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset

tsiviilasjas nr 2-25-4007.

4.2. Esitatud asjaolude kohaselt esitas sissenõudja kohtutäiturile TMS § 2 lg 1 p 1 järgse

täitedokumendina Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.2023 määruse tsiviilasjas nr 2-19-6559, mis

jõustus 03.04.2023. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument,

on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse (TMS § 23 lg 1).

Seega olid täidetud täitemenetluse üldised eeldused ning TMS § 7 lg-st 1, §-st 8 ja § 23 lg-st 1

lähtudes ei olnud kohtutäituril alust täitemenetluse algatamisest keelduda (vt ka RKTKm

04.06.2012, 3-2-1-85-12, p 10). Avaldaja ei ole väitnud, et täitmisavaldus ei vastanud seaduse

nõuetele ega ole vaidlustanud täitedokumendi olemasolu või selle kehtivust.

Kohtutäituril puudus alus täitemenetluse lõpetamiseks. Täitemenetluse lõpetamise alused on

nimetatud TMS §-s 48, millest käesoleval juhul võib asjakohaseks pidada TMS § 48 lg 1 p 7.

Asjas on tuvastatud, et täitemenetluse alustamise tingimused on täidetud, mis välistab

täitemenetluse lõpetamise. Täitedokumendiks olevat kohtumäärust ei ole muudetud, seda ei ole

tühistatud või määratud sundtäitmise lõpetamine (TMS § 48 lg 1 p 4).

Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõtte kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas

täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima

materiaalõiguslikke asjaolusid (vt nt RKTKm 16.01.2008, 3-2-1-132-07, p 11; 16.11.2016, 3-2-

1-110-16, p 16). TsMS 368 lg 2 sätestab, et täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle

vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega

tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise

nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui

täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus.

Kohtutäituri poolt määratud kohtumiste ajad on kooskõlas suhtluskorda reguleeriva

kohtumääruse põhimõtetega ning tegemist ei ole lapse ja vanema suhtlemise korra muutmisega.

Kohtutäitur on toiminud täitedokumendi täitmisel õiguspäraselt ning avaldaja esile toodud

asjaolud ei anna kohtutäiturile alust täitemenetluse lõpetamiseks.

4.3. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause ja TsMS § 172 lg 10 alusel

avaldaja kanda.

Määruskaebus

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus

määrus, millega kaebus rahuldada.

5.1. Trahvihoiatus on vaidlustav TMS § 217 lg 1 alusel ning vaidlusalune hoiatus sisaldab

vaidlustamisviidet. TMS § 183 lg 3 kohaselt tuleb enne trahvimise otsustamist teha võlgnikule

trahvihoiatus. Kui hoiatust ei tehta või see tühistatakse, ei saa määrata ka trahvi, kuivõrd trahvi

määramise kohustuslikud eeldused on täitmata. Seetõttu on trahvihoiatused iseseisvalt

vaidlustatavad ning maakohus oleks pidanud võlgniku kaebuse lahendama sisuliselt.

5.2. Avaldaja jääb oma seisukoha juurde, et trahvihoiatuse tegemiseks puudus alus. Avaldaja ei

ole kohtulahendi sundtäitmist takistanud ega keeldunud suhtlemise võimaldamisest.

Kohtutäituril ei ole õigust trahvi määramist taotleda, sest täitedokument ei näe ette võimalust

määrata võlgnikule rikkumise korral trahvi. Täitedokumendiks on TsMS § 563 kohases

lepitusmenetluses tehtud määrus. Ehkki TsMS § 563 tühistati 01.09.2022, kohaldatakse

kõikides asjades tehtud kohtulahendite ja kokkulepete täidetavusele, mille sisuks on vanema

õiguste määramine lapse suhtes või lapsega suhtlemise korraldamine, enne 01.09.2022 kehtinud

seadust. Sel ajal kehtinud seaduse kohaselt võib rakendada ainult neid sunnivahendeid, milleks

kohus on loa andnud.

5.3. Esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks. Iseenesest on õige, et kohtutäitur ei pea ega tohigi

hakata kontrollima täitedokumendi materiaalõiguslikku õiguspärasust, kuid sundkorras saab

täita üksnes selget lahendit ning kohtutäituril tuleb täitedokumenti täita sõnastuses, nagu see on

otsuses kirjas. Seda põhimõtet on nii kohtutäitur kui ka maakohus eiranud.

Maakohus ei ole selgitanud, millisel õiguslikul alusel võib kohtutäitur hakata täitedokumendi

resolutsiooni tõlgendama ja määrata kohtumiste kuupäevi ja kellaaegu. Seejuures sätestab

perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 21, et kui vanemad ei suuda kokku leppida lahuselava vanema

ja lapse suhtlemises, siis määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus (mitte

kohtutäitur). Kohtutäitur oleks pidanud täitmise läbiviimisel aru saama, et täitedokument ei ole

selle ebatäpsuse tõttu täidetav, kuna lapsega kohtumise kuupäevi ja kellaaegasid on vaja

määrata ja täpsustada.

Kui sissenõudja soovib teada, kas lapse ema on kohustatud võimaldama lapsega kohtumist

kohtutäituri määratud aegadel, on tal võimalik esitada TsMS § 368 lg 2 kohane tuvastushagi.

Pärast selles kohtumenetluses lahendi saamist, milles oleks tuvastatud kohtumiste konkreetsed

ajad, oleks ta saanud selle täitedokumendina täitmisele esitada.

Menetluse edasine käik

6. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid määruskaebusele vastu ning palusid selle rahuldamata

jätta.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on lõppjärelduses õige, kuid osaliselt tuleb muuta

selle põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659). Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu

määruse tühistamiseks ning määruskaebus jääb rahuldamata.

9. Maakohus leidis põhjendatult, et olukorras, kus kohtutäitur on TMS § 179 lg 2 alusel

esitanud kohtule avalduse võlgnikule trahvi määramiseks, saab võlgnik oma vastuväited esitada

trahvi määramise menetluses. 01.09.2022 jõustunud TMS § 179 muudatustega asendati senine

sunniraha määramise süsteem kohtu poolt määratava trahviga. Varasemalt nägi TMS § 179 lg 2

ette TMS § 183 kohaldamise võimalust (võlgnikule sunniraha määramine TMS §-s 261

sätestatud korras) kohustatud isiku sundtäitmise takistamise korral. Kehtiva regulatsiooni

kohaselt saab kohtutäitur esitada sissenõudja avalduse alusel kohtule avalduse trahvi

määramiseks. Nimetatud säte ei eelda, et kohtutäitur võlgnikule eelnevalt trahvi määramise

hoiatuse teeb. Seega ei sõltu tsiviilasjas nr 2-25-4007 trahvi määramine sellest, kas võlgnikku

on eelnevalt trahvi määramise osas hoiatatud või mitte. Kuigi kohtutäitur on võlgnikule

täitemenetluses trahvihoiatuse teinud, ei saanud see toiming võlgniku õiguseid rikkuda ning

võlgnik saab kõik vastuväited trahvi määramisele esitada tsiviilasja nr 2-25-4007 menetluses.

Viidatud trahvi määramise menetluses saab kohus võtta seisukoha ka küsimuses, kas

kohtutäitur sai ise lapsega suhtlemise ajad määrata.

10. Samuti leidis maakohus kokkuvõttes õigesti, et kohtutäitur ei pidanud võlgniku 26.02.2025

kaebuse alusel täitemenetlust TMS § 48 lg 1 p 7 alusel lõpetama. Kuigi maakohus hindas, kas

praegusel juhul esines TMS § 48 lg 1 p-s 7 sätestatud alus täitemenetluse lõpetamiseks, leiab

ringkonnakohus, et võlgnik ei saanud praegusel juhul trahvihoiatuse peale kaebuse esitamisega

nõuda kohtutäiturilt täitemenetluse lõpetamist. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu

põhjendusi.

TMS § 48 lg 1 p 7 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse selle põhjendamatul alustamisel

täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Kui võlgnik tugineb nimetatud sättele,

tähendab see, et võlgniku eesmärgiks on täitemenetluse alustamise vaidlustamine. TMS § 24 lg

1 näeb ette, et kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused, toimetab kohtutäitur

võlgnikule kätte täitmisteate. Kui võlgniku arvates ei olnud täitemenetluse alustamisel

täitemenetluse tingimused täidetud ning kohtutäitur poleks tohtinud täitemenetlust alustada,

pidanuks ta seda TMS § 217 lg 1 kohase kaebusega vaidlustama täitemenetluse alustamisest

teada saades ehk täitmisteate kättesaamisel. Asja materjalide kohaselt algatas kohtutäitur

täitemenetluse juba 31.10.2023 (nähtub ka tsiviilasjas nr 2-25-4007 tõendina esitatud

täitmisteatest, viidatud asja dtl 22–23) ning esitatud asjaoludest ei nähtu, et võlgnik oleks

täitemenetluse alustamist vaidlustanud. Seega ei saa ta praeguses täitemenetluse etapis enam

täitemenetluse põhjendamatule alustamisele tugineda. Kui võlgnik leiab, et täitedokumendiks

olev Tallinna Ringkonnakohtu lahend ei ole täidetav, on tal õigus esitada sundtäitmise

lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel või tuvastushagi täitedokumendi selgitamiseks

TsMS § 368 lg 2 alusel.

11. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

13. TsMS § 177 lg 2 järgi määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate menetluskulude

suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)