3-25-388/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2025. a, Tallinn

Haldusasja number

3-25-388

Haldusasi

X ja Y. Y kaebus Rae valla vastu kahju hüvitamise nõudes

(lasteaiakoha andmata jätmine)

Menetlusosalised

Kaebajad – X. X(isikukood xxxxxxxxxxx) ja

Y. Y (isikukood xxxxxxxxxxx)

Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Erik Niinemaa

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebajate kaebus ja mõista vastustajalt

kaebajate kasuks välja kahjuhüvitis summas 1503,63

eurot (põhinõue 1407,57 eurot ja viivis 96,06 eurot).

2. Vastustajal tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt

1407,57 eurot alates kohtuotsuse kuulutamisele

järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

3. Mõisa vastustajalt kaebajate kasuks välja menetluskulu

42,43 eurot. Jätta poolte muud menetluskulud nende

endi kanda.

4. Otsuse avaldamisel asendada kaebajate nimed ja

isikukoodid tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.11.2025 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X ja Y. Y esitasid 24.01.2025 Rae vallale taotluse lastehoiu teenuse kasutamise eest

enammakstud raha hüvitamiseks (dtl 8 jj). Rae vald jättis 04.02.20251 vastusega nr 10-1.1/83-1

taotluse rahuldamata (dtl 5).

2. X ja Y. Y esitasid 17.02.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovisid ajavahemikul

13.03.2023-18.08.2024 tekkinud eralastehoiuteenuse kasutamisega seotud kahju hüvitamist.

Kaebajad nõudsid algses kaebuses vastustajalt hüvitist summas 1428,78 eurot, kuid pärast

kohtumenetluses korduvalt nõude täpsustamist on nõutav kahjusumma 1407,57 eurot (vt kohtu

03.10.2025 määrus (dtl 177-180) ja kaebajate vastus (dtl 184). Kahjunõue koosneb enamtasutud

kohatasust, sh huvitegevuse lisatasust 498,37 eurot, enamtasutud toidurahast 527,03 eurot, saamata

1 Vastuse päises kuupäev ekslikult 04.02.2024.

1(9)

jäänud tulumaksutagastusest 282,17 eurot ja lepingu sõlmimise tasust 100 eurot. Samuti soovivad

kaebajad kahjunõudelt viivise tasumist alates 24.01.2025.

Kaebuse põhjendused:

1. Rae vald jättis mõistliku menetlusaja jooksul kaebajate lapsele lasteaiakoha võimaldamata.

Kaebajate xx.xx.xxxx sündinud laps, kes on Rae valla elanik alates sünnist ja alates 13.08.2021

lasteaiakoha järjekorras, sai lasteaiakoha alates 19.08.2024. Laps käis alates 13.03.2023

eralastehoius.

2. Ajavahemikul 14.08.2023-18.08.2024 tasusid kaebajad eralastehoius rohkem kohatasu (muusika-

ja liikumistundide tasu), kui oleks tulnud tasuda munitsipaallasteaias.

3. Ajavahemikul 13.03.2023-18.08.2024 tasusid kaebajad eralastehoius rohkem toiduraha, kui oleks

tulnud tasuda munitsipaallasteaias.

4. Kaebajatel ei olnud võimalik saada ajavahemiku 14.08.2023-18.08.2024 eest koolituskuludelt

tulumaksutagastust, mida oleks saanud munitsipaallasteaia kohatasult.

5. Kaebajad tasusid ajavahemiku 14.08.2023-18.08.2024 eest eralastehoiule lepingutasu, mida ei tule

tasuda munitsipaallasteaia kohta kasutama asudes.

3. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata:

1. Rae vallale esitati lapse munitsipaallasteaia kohataotlus 13.08.2021 sooviga saada lasteaiakoht

alates 06.02.2023 Peetri teeninduspiirkonda. Laps sai lasteaiakoha alates 19.08.2024. KELS § 10

lg 1 teise lause kohaselt võib valla- või linnavalitsus pooleteise- kuni kolmeaastase lapse

lasteaiakoha vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Lastehoiuteenuse rahastamisele

kohaldatakse KELS § 27 lõigetes 3 ja 4 sätestatut. Selle realiseerimiseks sõlmiti kaebaja X. X,

vastustaja ja Osaühing Esteetika ja Tantsukool (Tiki-Triki Peetri lastehoid) vahel 23.03.2023 Rae

Vallavolikogu 17.02.2015 määruse nr 26 „Rae valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise

tingimused ja kord“ alusel kolmepoolse lepingu nr 2023-0067. Samal alusel sõlmiti 09.08.2023

kolmepoolne leping nr 2023-0214 X. X, vastustaja ja Estcare OÜ (Linnupesa lastehoid) vahel.

2. Lepingute punktide 2.2 ja 3.1.5 kohaselt kohustus lapsevanem tasuma eralastehoiu eest sama

summa, mis oleks tal tulnud tasuda, kui laps oleks käinud samal perioodil munitsipaallasteaias –

80 eurot kuus. Seda ületava lastehoiu teenuse kulu tasus lepingu kohaselt vald. Tasu huvitegevuse

eest on lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu ja ei kuulu kohatasu hulka. Ka

munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad samuti maksavad,

mistõttu vald ei hüvita huviringide tasu.

3. Sõlmitud leping ei näinud ette lastehoiu toidukulude hüvitamist valla poolt. Vastavalt lepingute

punktidele 3.1.6 ja 5.3.1 kohustus lapsevanem tasuma lastehoius toidukulu täies ulatuses ise.

Arvestades eelnevat ning privaatautonoomia põhimõtet, ei ole vastustaja kaebajale kahju

tekitanud.

4. Registreerimistasu tasumist ei ole kokku lepitud lastehoiu, lapsevanema ja vallaga sõlmitud

lapsehoiuteenuse rahastamise lepingus, mistõttu vald ei hüvita ka registreerimise tasu.

5. Väidetavalt enamtasutud tulumaksu hüvitamiseks puudub alus. Kaebajad ei ole tõendanud, et neil

oleks 2023. ja 2024. aasta maksustamisperioodidel lasteaia kohatasu mahtunud TuMS § 282 lg-s 1

sätestatud piirangu sisse. Samuti nähtub kaebaja X. X 2023. aasta tuludeklaratsioonist, et Esteetika

ja Tantsukool OÜ kohatasu on koolituskuludes esitatud, kuid selgitamata on, miks ei ole Estvare

OÜ koolituskulusid tuludeklaratsioonis esitatud.

6. Eeltoodu tõttu ei ole alust ka viivise nõude rahuldamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kaebajad on esitanud ühise kaebuse. Kaebusele lisatud pangakonto väljavõtete kohaselt on

mõlemad kaebajad teinud lapse erahoiuteenuse kasutamisega seotud kulutusi. Kohus lahendab

kahjunõude kaebajate osas ühiselt, s.o ei erista seda, kumb kaebajatest on nõude hulka kuuluva iga

2(9)

konkreetse kulutuse teinud, ega mõista kahjuhüvitist kummalegi kaebajale eraldi välja. Kohtu

seisukoht tugineb järgnevale:

-

Kaebajad ei ole nõudnud kahju hüvitamist kummalegi kaebajale eraldi tema tehtud kulutuste

ulatuses.

-

Kaebajate kinnitusel on nad abielus ja nende varasuhteks on ühisvara (perekonnaseadus (PKS) §

25).

-

Kaebusega nõutav kahjuhüvitis tervikuna ega ühegi elemendi osas eraldi ei kuulu kohtu

hinnangul kummagi kaebaja lahusvara hulka (PKS § 27 lg 2).

-

TuMS § 282 lg 2 kohaselt on asjas vaidluse all olevad koolituskulud sama paragrahvi lõikes 1

sätestatud piirmäära ületavas osas abikaasale ülekantavad, mistõttu tuleb võimaliku

tulumaksutagastuse osas arvestada kahekordse piirmääraga.

5. Koolieelse lasteasutuse seadus (KELS) § 10 lg 12 sätestas vaidlusalusel ajavahemikul, et valla-

või linnavalitsus loob vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle

elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga,

võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha

võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Nimetatud kohustus

on olemuslikus osas sellisel kujul kehtinud alates 01.07.2002.

Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas:

-

kaebajate ja nende lapse elukoht on rahvastikuregistri kohaselt Rae vallas, sh tegemist on sama

elukohaga;

-

kaebajate lapsele on taotletud lasteaiakohta teeninduspiirkonna lasteaeda ajaks, kui laps on

vähemalt 1,5-aastane. Lapsele (snd xx.xx.xxxx) taotleti lasteaiakohta 13.08.2021 (dtl 37). Laps

hakkas Tiki-Triki Peetri lastehoius (Osaühing Esteetika ja Tantsukool) käima 13.03.2023

(lepingu nr 2023-0067 p 3.1.2; dtl 39). Linnupesa lastehoius (Estcare OÜ) käis laps alates

14.08.2023 (lepingu nr 2023-0214 p 3.1.2; dtl 84).

-

Käesolevas asjas kahjunõude ajavahemiku alguseks, s.o 13.03.2023 seisuga ei olnud laps

lasteaiakohta saanud.

-

Laps käib alates 19.08.2024 teeninduspiirkonna munitsipaallasteasutuses (kaebuse o 4.4, dtl 3;

dtl 88).

6. Asjaolu, et üks kaebajatest võttis lepinguga kohustuse tasuda kolmanda isiku poolt osutatud

lapsehoiuteenuse kasutamise puhul toiduraha ja kohatasu ei tähenda seda, et kaebaja oleks loobunud

enda võrdväärsest kohtlemisest nende lapsevanematega, kellele vastustaja tagas lasteaiakoha.

Kaebajatel oli tõenditest nähtuvalt algusest peale soov panna laps munitsipaallasteaeda. Kaebajad

on kaebuses selgitanud, et kaebajad otsisid lapsele koha erahoius, kuna vald lapsele vaatamata

taotluse esitamisele lapse 1,5-aastaseks saamisel munitsipaallasteaia kohta ei pakkunud. Vastustaja

ei ole sellele vastuväiteid esitanud, s.o ei ole väitnud, et lapsele oleks lasteaiakohta pakutud ja

kaebajad oleksid sellest loobunud või et hoiukohaga nõustumist saaks praegusel juhul pidada

vabatahtlikuks nii, nagu seda on Riigikohus selgitanud 06.02.2023 otsuses nr 5-22-10 (vt p 35-36).

Haldusasja asjaolud annavad aluse eeldada, et kui kaebajad oleksid keeldunud erahoiu kohast, ei

oleks vastustajal olnud talle pakkuda kohta munitsipaallasteaias ning kaebaja oli sunnitud sõlmima

lepingu erahoiuga, kuna vastustaja oli jätnud oma kohustuse täitmata.

7. Kuna vastustaja on õigusvastaselt, vastuolus KELS § 10 lg-ga 1 jätnud kaebajate lapsele koha

lasteasutuses pakkumata, sh puudus ka vabatahtlik nõusolek hoiukoha saamiseks, on täidetud

RVastS § 7 lg 1 esmane tingimus kahju hüvitamiseks ehk vastustaja õigusvastane tegevus.

2 Kehtetu alates 01.09.2025.

3(9)

Kahju hüvitamise korral tuleb kaebajad panna olukorda, kus nad oleks olnud siis, kui vastustaja ei

oleks kohustust rikkunud. Selliseks olukorraks on see, kui vastustaja oleks soovitud ajal pakkunud

lapsele lasteaiakohta.

See on ka põhjus, miks kohus ei käsitle eraldi toiduraha suuruse kujunemist erahoius, vaid

lähtekohaks tuleb võtta, kui suur oleks olnud toiduraha juhul, kui kaebajate laps oleks saanud koha

teeninduspiirkonna lasteasutuses. Sarnaselt on tulumaksutagastuse osas oluline selle saamise

võimalikkus, kui laps on erahoius ning kui laps on munitsipaallasteasutuses. Tegemist ei ole

kohustamisnõudega, kus raha väljamaksmiseks peab olema sellise kulu kandmise kohustus seaduses

vm õigusaktis. Vastustajal tuleb hüvitada kahju terves ulatuses, mis on tekkinud seetõttu, et kaebaja

laps ei saanud käia teeninduspiirkonnajärgses lasteasutuses.

8. Järgnevalt kontrollib kohus kahju elementide kaupa kahju tekkimist ja õigusvastast seost. Kohus

lähtub kahjuarvestuses mh kaebajate poolt kohtule esitatud maksekorraldustest, hoiu arvetest ja

kaebajate kohtule esitatud selgitustest.

8.1. Huvitegevuse lisatasu ja kohatasu põhiosa arvutuslikud erinevused

Huvitegevuse lisatasu

Kaebajate esitatud kahjuarvestuse (dtl 59) kohaselt on nad tasunud eralastehoius ajavahemikul

14.08.2023-18.08.2024 lisatasusid teenuste eest, mis on munitsipaallasteaias hinna sees, kokku

493,50 eurot. Vastustaja väitel on huvitegevuse tasu sellise huvitegevuse eest, mida ka

munitsipaallasteae-dades pakutakse väljaspool tavapärast päevakava, ning lapse huviringides

osalemine ja selle eest tasumine oli vanema vabatahtlik valik.

Kaebajate ja Estcare OÜ vahel sõlmitud 27.06.2023 lapsehoiuteenuse osutamise lepingu (dtl 44 jj) p

2.3.2. kohaselt lisandub kuutasule huvitegevuse tasu, mis sisaldab saviringi, muusikaringi ja laste

joogat 1 kord nädalas. Huvitegevuse tasu oli lepingu kohaselt 57 eurot kuus ja huvitegevuse

lepingulisa oli lapsehoiuteenuse osutamise lepingu osa. Samas nähtub kohtule Estcare OÜ esitatud

arvetelt, et tegelikkuses oli huvitegevuse lisatasu 47 eurot kuus (dtl 19, 21-29) ja augustis 2024 23,50

eurot (dtl 31).

Kohtud on varasemalt sarnastes vaidlustes leidnud, et munitsipaallasteaias toimub tegevus õppekava

alusel, mis lähtub riiklikust õppekavast, mis hõlmab ka teatud ulatuses liikumis-, kunsti- ja

muusikatunde (vt nt Tallinna Halduskohtu 11.05.2023 otsuse nr 3-22-2643 p 34-35). Vastustaja on

praegusel juhul esitanud tõendina ka Aruheina lasteaia, kus kaebajate laps käib alates 19.08.2024,

õppekava (dtl 89 jj). Õppekava p 2.1 kohaselt toetab õppe- ja kasvatustegevus lapse arenemist

kehaliselt, vaimselt, sotsiaalselt ja emotsionaalselt terviklikuks inimeseks. Laps on kehaliselt aktiivne

ja tal on kujunenud arusaam tervise hoidmise tähtsusest. Punkti 3.2 kohaselt on rühma päevakavas

ajaliselt kokku lepitud 2 korda nädalas muusika- ja liikumisõpetaja poolt läbiviidavate tegevuste ajad,

sh on p 3.3 kohaselt ka sõimerühma päevakavas planeeritud tegevused. Punkti 4 kohaselt tugineb

lasteaia õppe- ja kasvatustegevus koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale, mille valdkondadeks

on ka kunst, muusika ja liikumine; peamiste õppemeetodite hulgas on joonistamine, maalimine,

voolimine, meisterdamine ja modelleerimine, laulmine, helisalvestiste kuulamine, mäng pillidel,

rütmiline liikumine ja -harjutused. Õppekavas on kirjeldatud ka 1,5-3- aastaste laste oskusi kunsti,

muusika ja liikumise valdkondades (vastavalt dtl 130-131, 134-135, 137-138). Eelnimetatud lepingu

p 2.2 kohaselt sisaldab lastehoiu kohatasu lastehoius käimist 5 päeva nädalas E-R kellaajal 08.00-

17.30, s.o sisuliselt lapse hoidmist. Huvitegevuse lepingulisas (dtl 49) on aga kirjeldatud

muusikaringi, saviringi ja lastejooga sisu, mis kohtu hinnangul vastavad lasteaia õppekavalistele

muusika, kunsti ja liikumise valdkonna tegevuste eesmärkidele. Seega oli huvitegevuse lisatasu puhul

tegemist kulutustega, mis on seotud sellega, et kaebajate laps saaks võimalikult samasugust teenust,

4(9)

nagu ta oleks saanud munitsipaallasteaias ning kirjeldatud huvitegevused on sisuliselt võrreldavad

muusika-, kunsti- ja liikumistunniga munitsipaallasteaias. Soovides oma lapsele pakkuda tegevust,

mis munitsipaallasteaias oleks niikuinii kohatasuga hõlmatud, ei olnud kaebajatel muud võimalust,

kui tasuda huvitegevuse tasu. Kohtule ei nähtu lapsehoiuteenuse ega huvitegevuse lepingutest, et

lapse huvitegevuses osalemine oleks olnud vabatahtlik või oleks olnud võimalik huvitegevusest

loobuda. Eelneva tõttu leiab kohus, et kaebajatel tuli lapsele munitsipaallasteaias kohatasuga

hõlmatud teenusega sarnase teenuse tagamiseks tasuda ka huvitegevuse eest.

Kohatasu põhiosade erinevused

Kaebajate esitatud kahjuarvestuses kohaselt erinesid kohatasud erahoius ja munitsipaallasteaias lisaks

erahoius õppetegevuse (huvitegevuse) eest makstud lisatasule ka märtsis ja augustis 2023 ning

augustis 2024 kohatasu põhiosas. Märtsis 2023 tasusid kaebajad erahoius kohatasu põhiosa 52,20

eurot (dtl 10, 18). Munitsipaallasteaias oleks tulnud samal ajal teenust kasutama hakates Rae

Vallavolikogu 17.09.2019 määruse nr 42 „Rae valla koolieelses lasteasutuses lapsevanema poolt

kaetava osa määra kehtestamine ja maksmise kord“3 § 4 lõikes 2 sätestatut ja ümardamisreegleid

arvestades tasuda ajavahemiku 13.-31.03.2023 (19 kalendripäeva) eest 49,03 eurot

(80÷31×19=49,032258065≈49,03). Augustis 2023 tasusid kaebajad Esteetika ja Tantsukool OÜ ning

Estcare OÜ arvete alusel kohatasu põhiosa kokku 76,98 eurot (dtl 14, 16, 20, 36). Samal ajal oleks

munitsipaallasteaias kohatasu olnud 80 eurot. Augustis 2024 tasusid kaebajad ajavahemiku 01.-

18.08.2024 eest kohatasu põhiosa 76,14 eurot (dtl 31,34). Sama ajavahemiku, s.o 18 kalendripäeva

eest oleks kohatasu munitsipaallasteaias olnud 71,42 eurot (123÷31×18≈71,419354839=71,42).

Kohatasu arvestuse kokkuvõte

Kohus toob enamtasutud kohatasu arvestuse alljärgnevas tabelis, sh viidetega tõenditele. Tabelis on

arvestatud nii õppetegevuse (huvitegevuse) lisatasu, mille kohus luges eelnevalt kohatasu hulka, kui

ka kohatasude põhiosade erinevusi, sh on arvestust vähendatud osas, milles kaebaja tasus kohatasu

põhiosa vähem, kui samal ajavahemikul oleks tulnud tasuda munitsipaallasteaias (RVastS § 13 lg 1 p

4, VÕS § 127 lg 5). August 2023 andmed on esitatud kahel real, kuna alates 14.08.2023 käis

kaebajate laps Linnupesa lastehoius (Estcare OÜ) ja enne seda Tiki-Triki lastehoius (Esteetika ja

Tantsukool OÜ). Munitsipaallasteaia kohatasu, mis kokku peab olema 80 eurot kuus, jagas kohus

proportsionaalselt kalendripäevade arvuga selliselt, et ajavahemiku 01.-13.08.2023 (Esteetika ja

Tantsukool OÜ) osas on kohatasu kajastatud tabeli real 5 ning ajavahemiku 14.-31.08.2023 (Estcare

OÜ) tabeli real 6. Tulba „Kohatasu vahe“ lõppsumma kujunes huvitegevuse lisatasust (493,50 eurot)

ja kohatasu põhiosade erinevusest (4,87 eurot).

Nr

Kuu

Kohatasu

erahoius

Õppetegevus

(huvitegevus)

erahoius

Kohatasu

kokku

Tõend (dtl)

Kohatasu munitsipaal-

lasteasutuses

Kohatasu vahe

Märts 2023

52,20 €

52,20 €

10,18

49,03 €

3,17 €

Aprill 2023

80,00 €

80,00 €

10,18

80,00 €

0,00 €

Mai 2023

80,00 €

80,00 €

11,18

80,00 €

0,00 €

Juuni 2023

80,00 €

80,00 €

12,18

80,00 €

0,00 €

August 2023

28,38 €

28,38 €

14, 16

33,55 €

-5,17 €

August 2023

48,60 €

48,60 €

20,36

46,45 €

2,15 €

September 2023

108,00 €

47,00 €

155,00 €

21,34

108,00 €

47,00 €

Oktoober 2023

108,00 €

47,00 €

155,00 €

22,34

108,00 €

47,00 €

November 2023

108,00 €

47,00 €

155,00 €

23,34

108,00 €

47,00 €

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/426092019001?leiaKehtiv

5(9)

Detsember 2023

108,00 €

47,00 €

155,00 €

24,34

108,00 €

47,00 €

Jaanuar 2024

123,00 €

47,00 €

170,00 €

25,36

123,00 €

47,00 €

Veebruar 2024

123,00 €

47,00 €

170,00 €

26,34

123,00 €

47,00 €

Märts 2024

123,00 €

47,00 €

170,00 €

27,34

123,00 €

47,00 €

Aprill 2024

123,00 €

47,00 €

170,00 €

19,34

123,00 €

47,00 €

Mai 2024

123,00 €

47,00 €

170,00 €

28,34

123,00 €

47,00 €

Juuni 2024

123,00 €

47,00 €

170,00 €

29,34

123,00 €

47,00 €

Juuli 2024

123,00 €

123,00 €

30,34

123,00 €

0,00 €

August 2024

76,14 €

23,50 €

99,64 €

31,34

71,42 €

28,22 €

493,50 €

2 231,82 €

1 733,45 €

498,37 €

8.2. Toiduraha lisakulud

Kaebajate esitatud kahjuarvestuse (dtl 59) kohaselt tasusid nad lastehoius toiduraha 527,03 eurot

rohkem, kui oleks tasunud munitsipaallasteaias. Ka kohtule nähtub asjas esitatud tõenditest, et

kaebajad tasusid lastehoius toiduraha 527,03 eurot rohkem, kui oleks samal ajal tasunud

munitsipaallasteaias.

Munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuna arvestas kohus päevatasu, mis kehtis võrreldaval

ajavahemikul teeninduspiirkonna kalleimas munitsipaallasteasutuses. KELS § 10 lg 1 kohaselt tuleb

lasteaiakoht tagada teeninduspiirkonna lasteasutuses. Arvestades kaebajate ja lapse elukohta (dtl 2 ja

37) ja Rae Vallavolikogu 18.03.2024 määruse nr 6 „Koolieelsete lasteasutuste teeninduspiirkondade

kinnitamine“4 § 1 lõikes 3 ja §-s 2 sätestatut, oli kaebaja lapse teeninduspiirkonnaks Peetri

teeninduspiirkond. Olenemata lapse lasteaia kohataotlusele märgitud eelistusest, oleks vald oma

KELS § 10 lg 1 sätestatud kohustuse täitnud mis tahes faktiliselt kasutatava teeninduspiirkonna

lasteaia koha pakkumisega, kuivõrd Rae Vallavalitsuse 20.02.2018 määrus nr 4 „Laste koolieelsesse

lasteasutusse vastuvõtu ja sealt väljaarvamise kord“ ei sätestanud kohapakkumise tegemisel vanema

eelistusega arvestamist. Kaebaja kahjuarvestuses on munitsipaallasteaia toiduraha päevatasuks

märgitud 2,50 eurot ja vastustaja ei ole sellele vastu vaielnud. Kohtule on ka teistest kohtuasjadest

sama ajavahemiku kohta teada, et Rae valla lasteaedades oli toiduraha päevatasu 2,50 eurot (nt 3-24-

2940 ja 3-25-187).

Kuu

Toiduraha

päevatasu

munitsipaal-

lasteasutuses

Toiduraha

päevatasu

erahoius

Arvestatud

toidupäevade arv

(hoiu arvete järgi,

sh tasaarvestus)

Tasutud toiduraha

(hoiu arvete järgi)

Tõend (dtl)

Toiduraha vahe

(hoiu arvestuse

järgi)

Märts 2023

2,50 €

Aprill 2023

2,50 €

45,11 €

11,18

17,61 €

Mai 2023

2,50 €

61,51 €

12,18

24,01 €

Juuni 2023

2,50 €

57,41 €

13, 16

22,41 €

August 2023

2,50 €

August 2023

2,50 €

5,00

45,00 €

21,34

22,50 €

September 2023

2,50 €

5,00

80,00 €

22,34

40,00 €

Oktoober 2023

2,50 €

5,00

80,00 €

23,34

40,00 €

November 2023

2,50 €

5,00

75,00 €

24,34

37,50 €

Detsember 2023

2,50 €

5,00

45,00 €

25,36

22,50 €

Jaanuar 2024

2,50 €

5,00

85,00 €

26,34

42,50 €

Veebruar 2024

2,50 €

5,50

77,00 €

27,34

42,00 €

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/428112018050

6(9)

Märts 2024

2,50 €

5,50

44,00 €

19,34

24,00 €

Aprill 2024

2,50 €

5,50

82,50 €

28,34

45,00 €

Mai 2024

2,50 €

5,50

104,50 €

29,34

57,00 €

Juuni 2024

2,50 €

5,50

99,00 €

30,34

54,00 €

Juuli 2024

2,50 €

5,50

22,00 €

31,34

12,00 €

August 2024

2,50 €

5,50

44,00 €

32,34

24,00 €

1 047,03 €

527,03 €

8.3 Saamata jäänud tulumaksutagastus

Kaebajate esitatud kahjuarvestuse ja kaebuse kohaselt jäi neil ajavahemikul 14.08.2023-18.08.2024

saamata tulumaksutagastus koolituskuludelt summas 285,84 eurot (dtl 59 – „Kuulub hüvitamisele“

jaotises nimetatud enammakstud kohatasuna). Kuna munitsipaallasteaed on haridusasutus, oleks

kaebajal võimalik igakuine kohatasu tuludeklaratsioonil maha arvata ja selle arvelt tulumaks tagasi

saada (TuMS § 26). Erahoiu, kus kaebajate laps käis kõnealusel ajavahemikul (Estcare OÜ) puhul

ei ole tegemist koolituskuluga, mistõttu ei olnud võimalik seda tuludeklaratsioonis maha arvata.

Tulumaksutagastuse arvestuses tuleb arvestada kaebajate maksustamisperioodi maksustatava tuluga

ja kohatasuga, mida lapse eest oleks makstud, kui laps oleks käinud erahoiu asemel Rae valla

munitsipaallasteaias. Tulumaksutagastuse arvestuses saab arvestada üksnes kohatasusid, mida

kaebajad oleks maksnud olukorras, kus lapsele oleks olnud tagatud koht munitsipaallasteaias ja

millelt kaebajad oleks seega saanud tulumaksutagastuse.

Ajavahemikul 14.08.-31.12.2023 oleks kaebajad tasunud kohatasu kokku 478,45 eurot

(46,45+108×4; vt tabel otsuse punktis 8.1, read 6-10, tulp „Kohatasu munitsipaallasteasutuses“).

Ajavahemikul 01.01.-18.08.2024 oleks kaebajad tasunud kohatasu kokku 932,42 eurot

(123×7+71,42; vt tabel otsuse punktis 8.1, read 11-18, tulp „Kohatasu munitsipaallasteasutuses“).

MTA vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebajatel jäi 2023. aastal kokku kasutamata 532,92 euro

eest mahaarvamisi ja 2024. aastal 1339,42 euro eest mahaarvamisi (dtl 165-166). Seega oleks

kaebajatel olnud võimalik koolituskulusid 2023. aastal täiendavalt maha arvata 478,45 eurot, millelt

tagastatav tulumaksu oleks olnud 95,69 eurot (478,45×0,2=95,69), ja 2024. aastal 932,42 eurot,

millelt tagastatav tulumaks oleks olnud 186,48 eurot (932,42×0,2=186,484≈186,48).

8.4 Lepingutasu

Kaebajad on tasunud Estcare OÜ-ga sõlmitud lapsehoiuteenuse lepingu p 2.1 alusel lepingutasu 100

eurot (dtl 36). Tegemist on tasuga, mida tavapäraselt munitsipaallasteaia kohta kasutama hakates

vanematel tasuda ei tule. Asjaolu, et sellise tasu maksmist ei olnud kokku lepitud vastustaja, Estcare

OÜ ja lapsevanema vahel sõlmitud kolmepoolses lepingus, ei välista vastustaja vastutust. Kohus

sedastas eespool otsuse punktis 6, et eralastehoiu kasutamine ei olnud haldusasja materjalidest

nähtuvalt vabatahtlik. Lepingutasu osas kahju tekkimise põhjustas vastustaja õigusvastane

tegevusetus lapsele 1,5 aastaseks saamisel vastavalt vanemate soovile lasteaiakoha pakkumisel. Kui

vastustaja oleks õigeaegselt täitnud oma KELS § 10 lõikes 1 sätestatud kohustust, oleks kaebajate

laps saanud augustis 2023 käia munitsipaallasteaias ja erahoiuga lepingu sõlmimisel lepingutasu

tasumise vajadust ei oleks tekkinud.

8.5 Kahjuarvestuse kokkuvõte

Arvestades eelnevat, on kaebajad lapse erahoius käimisega seonduvalt võrreldes

munitsipaallasteaiaga:

7(9)

-

tasunud rohkem kohatasu – 498,37 eurot (sh huvitegevuse lisatasu 493,50 eurot ja kohatasu

põhiosade erinevus 4,87 eurot);

-

tasunud rohkem toiduraha – 527,03 eurot;

-

jäänud ilma tulumaksutagastusest 2023. aastal – 95,69;

-

jäänud ilma tulumaksutagastusest 2024. aastal – 186,48 eurot;

-

tasunud lepingutasu 100 eurot.

Seega on kaebajate kahju seoses lapse ajavahemikul 13.03.2023–18.08.2024 munitsipaallasteaias

käimise asemel erahoius käimisega arvestades ka kaebusega nõutud kahju suurust kokku 1407,57

eurot (498,37+527,03+95,69+186,48+100).

9. Avalik-õiguslikus suhtes on võimalik nõuda viivist RVastS § 7 lg 1 alusel koostoimes VÕS §-ga

113 RvastS § 7 lg-s 4 tehtud viite kaudu. Viivitusintressi (viivise) näeb eraõiguslikes suhetes ette

VÕS § 113, mille 1. lõike kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi on üldiseks viivisemääraks sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (Riigikohtu 27.11.2014 otsuse nr 3-

3-1-66-14 p 19).

Kaebajad taotlevad viivise hüvitamist alates 24.01.2025. Kaebajatele lõppes kahju tekkimine

19.08.2024, seega on viivisenõude algusajaks kahjunõue enamtasutud kohatasu (sh huvitegevuse

lisatasu), toiduraha, lepingutasu ja 2023. aasta saamata jäänud tulumaksutagastuse osas muutunud

sissenõutavaks. TuMS § 46 lõigete 3 ja 6 kohaselt tagastab MTA enammakstud maksusumma

hiljemalt järgmise aasta 1. oktoobriks. Eeltoodust tulenevalt muutus 2024. a tulumaksutagastuse

186,48 eurot ulatuses nõue sissenõutavaks ja viivis tasutavaks alates 01.10.2025.

Kohus esitab viivisenõude enamtasutud kohatasu, toiduraha, lepingutasu ning 2023. ja 2024. aasta

tulumaksutagastuse kohta alljärgnevas tabelis. Viivise arvutamisel kasutas kohus

viivisekalkulaaror.ee abi. Kohus ei esita iga kahjuliigi kohta viivisearvestust selle mahukuse tõttu

eraldi. Küll aga oli VÕS kohane viivisemäär:

-

24.01.2025-30.06.2025 – 3,15%5 ja viivisemäär kokku 11,15%;

-

01.07.2025-06.10.2025 – 2,15%6 ja viivisemäär kokku 10,15%.

Kahju liik

Summa

Ajavahemik

Päevade arv

Viivis

Kohatasu

498,37 24.01.2025-16.10.2025

38,87

Toiduraha

527,03 24.01.2025-16.10.2026

41,10

Lepingutasu

100,00 24.01.2025-16.10.2025

7,80

2023. aasta tulumaksutagastus

95,69 24.01.2025-16.10.2025

7,46

2024. aasta tulumaksutagastus

186,48 01.10.2025-16.10.2025

0,83

KOKKU

96,06 €

Kaebajad on taotlenud viivist alates 24.01.2025. Seega taotlevad kaebajad viivist ka edasiulatuvalt.

HKMS § 167 lg 3 sätestab, et viivisenõude võib rahuldada nii, et viivis mõistetakse välja protsendina

põhinõude täitmisest. Sealjuures võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva

rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks (HKMS § 167 lg 1).

10. Kohus leiab, et eelnevalt analüüsitud kahju ei oleks tekkinud, kui vastustaja oleks taganud

kaebaja lapsele taotluses soovitud ajal koha teeninduspiirkonna lasteasutuses. Seega on vastustaja

õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel põhjuslik seos.

5 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2402561

6 https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=2473917

8(9)

RVastS § 13 lg-te 1 ja 3 koosmõjus tuleb hüvitise suuruse määramisel arvestada vastutust piiravate

asjaoludega, nt kahju tekkimise ettenägematus; objektiivsed takistused kahju ärahoidmisel; õiguste

rikkumise raskus; eraõiguses sätestatud piirangud seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ning

muud asjaolud, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Avaliku võimu

kandja vabaneb vastutusest avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamist ei

olnud võimalik vältida ka avalike ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust täielikult järgides.

Kohus leiab, et käesoleval juhul sellised asjaolud puuduvad. Ka varasem lasteaiakohtade alane

kohtupraktika kinnitab, et reeglina mõistetakse lapsevanematele tekitatud varaline kahju, s.o rohkem

kantud kulutused välja terves ulatuses. Kaebaja, s.o lapsevanema vaates on kohustus täitmata ja laste-

asutuse koht saamata. Kohustus tagada lapsele lasteaiakoht vanema soovil alates lapse 1,5-aastaseks

saamisest oli kaebajate lapse 1,5 aastaseks saamisel kehtinud juba 20 aastat. Kohtud on konkreetsele

vastustajale, s.o Rae vallale selgitanud nimetatud kohustust rohkem kui 10 aasta jooksul rohkem kui

20 kohtuasjas. Konkreetse vastustaja keeldumised lasteaiakohtade tagamisel on toimunud ka varem,

mis kinnitab, et tegemist on süsteemse, mitte ühekordse ajutise probleemiga. Seetõttu ei ole

vastustajale ettenägematu, et tema tegevusetuse tõttu tekib lapsevanematele kahju, mis mõistetakse

kohtu poolt vastustajalt välja. Samuti puuduvad objektiivsed takistused oma kohustuste täitmisel,

mida vastustaja ei ole saanud ise mõjutada. Puudub mõistlik põhjus ja ka seadusest tulenev alus, et

lasteasutuse koha andmata jäämisest tuleneva riski ja tagajärje peaks enda kandma võtma pere,

lapsevanem või laps. Ka ei saa koha andmisest keelduda n-ö võrdse kohtlemise printsiibist tulenevalt

põhjusel, et vastustaja on ka teistele lastele jätnud koha tagamata. Enda õigusvastase tegevusetuse

alusel ei saa õigustada sama tegevusetuse jätkamist ka kaebaja lapse suhtes.

Kohus on varasemates kohtulahendites selgitanud ka vastustaja võimalusi probleemide

lahendamiseks ega korda neid käesolevas kohtuotsuses.

11. Kohus mõistab kaebajatele kokku välja 1503,63 eurot (põhinõue 1407,57 eurot ja viivis 96,06

eurot), millele lisandub viivis põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus selgitab ka otsuse täitmise tingimusi. Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb

kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates (HKMS § 168 lg 11). Vastustajal tuleb

kuni põhinõude täitmiseni arvestada ise viivist vastavalt VÕS §-s 113 sätestatule, arvestades ka

viivisemäära võimalikke muudatusi ja põhinõude erinevate osade sissenõutavaks muutumise aegasid.

12. Kaebajad tasusid kaebuselt riigilõivu 42,86 eurot. Kohus rahuldas kaebuse põhinõudes 1407,57

eurot. Viivisenõue ei mõjuta riigilõivu arvestust. Kohus rahuldas põhinõude ca 99 % ulatuses

(1407,57÷1428,78=0,98515516735≈0,99), mistõttu tuleb vastustajalt HKMS § 108 lg 2 alusel

kaebaja kasuks välja mõista riigilõiv 42,43 eurot (42,86×0,99=42,4314≈42,43). Muud menetluskulud

jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

9(9)