2-24-133492/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-133492

Tsiviilasi

Bigbank AS-i hagi X vastu laenulepingutest tulenevates

nõuetes

Tsiviilasja hind

8334,63 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline

esindaja Aap Kulik

Kostja X (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xlt Bigbank AS-i kasuks lepingu nr CL-EEC-20018740 alusel võlgnevus

(põhinõue) 2892,24 eurot, intress 332,30 eurot, lepingu haldustasu 6,30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 570,80 eurot.

3. Välja mõista Xlt Bigbank AS-i kasuks viivis 29,90% põhinõudelt (2892,24 eurolt,

leping nr CL-EEC-20018740) aastas alates 17. jaanuarist 2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

4. Välja mõista Xlt Bigbank AS-i kasuks lepingu nr CL-EEC-20008195 alusel võlgnevus

(põhinõue) 1027,48 eurot, intress 78,72 eurot, lepingu haldustasu 6,30 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 128,87 eurot.

5. Välja mõista Xlt Bigbank AS-i kasuks viivis 18,90% põhinõudelt (1027,48 eurolt,

leping nr CL-EEC-20008195) aastas alates 17. jaanuarist 2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

6. Välja mõista Xlt Bigbank AS-i kasuks lepingu nr CL-EEC-20000413 alusel võlgnevus

(põhinõue) 1037,45 eurot, intress 79,24 eurot, lepingu haldustasu 6,55 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 117,20 eurot.

7. Välja mõista Xlt Bigbank AS-i kasuks viivis 16,90% põhinõudelt (1037,45 eurolt,

leping nr CL-EEC-20000413) aastas alates 17. jaanuarist 2025 kuni põhinõude

täitmiseni.

8. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine

1. Jätta menetluskulud X kanda.

2. Välja mõista Xlt Bigbank AS-i kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 1400 eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib

kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB

Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Luminor Bank -

EE221700017003510302, LHV Pank - EE567700771003819792. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv

summas, mis vastab nõutavale riigilõivu summale poolelt antud tsiviilasja hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus ja menetluse käik

1. Bigbank AS (hageja) esitas 18.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

X (kostja) vastu 5915,60 euro saamiseks. Makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja

jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas 06.01.2025 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ning andis asja üle menetlemiseks kohtumenetlusse Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 16.01.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus kostjalt enda kasuks

välja mõista lepingu nr CL-EEC-20018740 (leping I) alusel 3801,64 eurot (sh 332,30 eurot

intress, 6,30 eurot lepingu haldustasu, 570,80 eurot viivis ja 2892,24 eurot tagastamata

krediidisumma); lepingu nr CL-EEC-20008195 (leping II) alusel 1241,37 eurot (sh 78,72 eurot

intress, 6,30 eurot lepingu haldustasu, 128,87 eurot viivis ja 1027,48 eurot tagastamata

krediidisumma); lepingu nr CL-EEC-20000413 (leping III) alusel 1240,44 eurot (sh 79,24 eurot

intress, 6,55 eurot lepingu haldustasu, 117,20 eurot viivis ja 1037,45 eurot tagastamata

krediidisumma); alates 17.01.2025 tagastamata krediidisummadelt viivis lepingu I osas määraga

29,9%, lepingu II osas määraga 18,9% ja lepingu III osas määraga 16,9% aastas kuni

krediidisummade täieliku tasumiseni.

2.1. Pooled sõlmisid 05.11.2020 lepingu I, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 5690 eurot.

Lepingu I järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29,9% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta. Alates 05.11.2020 kuni lepingu I ülesütlemiseni 22.05.2024 tegi

kostja lepingu I raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid 7575,14 eurot.

2.2. Pooled sõlmisid 28.04.2020 lepingu II, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 3146 eurot.

Lepingu II järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 18,9% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta. Alates 28.04.2020 kuni lepingu II ülesütlemiseni 22.05.2024

tegi kostja lepingu II raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid 3938,05 eurot.

2.3. Pooled sõlmisid 08.01.2020 lepingu III, mille kohaselt andis hageja kostjale üle 4570 eurot.

Lepingu III järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 16,9% tagastamata

krediidisummalt ühe aasta kohta. Alates 08.01.2020 kuni 22.05.2024 tegi kostja lepingu III

raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid 5938,99 eurot.

2.4. Hageja ütles 22.05.2024 ülesütlemisavaldusega lepingud I-III üles, sest kostja ei täitnud

lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.

2.5. Hageja omandas teabe kostja kui tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste

varaliste kohustuste kohta laenutaotlusele esitatud andmete, avalikest registritest saadud info ja

arvelduskontode väljavõtete alusel. Samuti omandas ta teavet kostja varasemate maksekohustuste

täitmise kohta E-krediidiinfost ja Maksu- ja Tolliametist. Ühtegi kehtivat maksehäiret ega

maksekohustust hageja ei tuvastanud.

3. Kohus võttis 04.04.2025 määrusega hagi menetlusse. Kostja hagile ei vastanud.

4. Harju Maakohus jättis 05.06.2025 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 11.07.2025 otsusega Harju Maakohtu 05.06.2025 otsuse ja saatis asja uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule.

5. Harju Maakohus andis hagejale võimaluse soovi korral esitada täiendavaid tõendeid ja

seisukohti kuni 30.09.2025 tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu lahendist. Hageja ei ole tähtajaks

midagi esitanud.

Kohtu selgitused

6. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Kohus kontrollis vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist krediidiandja poolt kõigi

kolme sõlmitud lepingu osas (lepingud nr CL-EEC-20018740, CL-EEC-20008195 ja

CL-EEC-20000413) ning leidis, et hagis märgitud laenude andmisel on järgitud vastutustundliku

laenamise põhimõtteid. Lepingujärgsed krediidi kulukuse määrad (lepingu nr CL-EEC-20018740

puhul 36,5%, lepingu nr CL-EEC-20008195 puhul 22,78% ja lepingu nr CL-EEC-20000413

puhul 20,08%) ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. Kohus ei saa vastutustundliku laenamise

kohustuse täitmise kohta esitatud hageja selgituste valguses öelda, et krediidiandjal pidi kogutud

andmete analüüsi alusel tekkima kahtlus, et kostja ei suuda kohustust tagasi maksta. Hageja on

esile toonud, et lepinguga nr CL-EEC-20018740 antud laenu andmise eel tuvastati kostja viimase

kolme kuu keskmiseks sissetulekuks 1016 eurot ning peale kohustuste mahaarvamist jäi kostjale

igakuiste elamiskuludena kasutusse 45,23% sissetulekutest. Lepinguga nr CL-EEC-20008195

antud laenu andmise eel tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks 1109 eurot ning peale kohustuste

mahaarvamist jäi kostjale igakuiste elamiskuludena kasutusse 52,96% sissetulekutest. Lepinguga

nr CL-EEC-20000413 antud laenu andmise eel tuvastati kuu keskmiseks sissetulekuks 797,87

eurot ning peale kohustuste mahaarvamist jäi kostjale igakuiste elamiskuludena kasutusse

48,54% sissetulekutest. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping

tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates 30.11.2019

määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,61% ning alates

31.05.2020 määratud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 20,52%.

Seega vastas lepingute krediidi kulukuse määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud

krediidi kulukuse määr on seaduslik, vastab VÕS § 406² lg-le 1 ega ole tühine.

8. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

9. Hageja menetluskuludeks on maakohtus hagi esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot ja

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 1400 eurot.

10. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)