Legislator Case Law & Legislation
2-25-117218/6 AI generated

2-25-117218/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-117218/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1571,74 eurot, mis koosneb Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 0,065% päevas arvestatuna

Legislator headnote

AI generated

2-25-117218/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1571,74 eurot, mis koosneb Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 0,065% päevas arvestatuna

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Näncy-Marita Maltseva

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

16.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-117218

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ rahalise nõudega hagi Xi vastu.

Kirjalik menetlus.

Tsiviilasja hind

1 809,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja X (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1571,74 eurot, mis koosneb

põhivõlgnevusest 1000,29 eurot, sissenõudmiskulust 50 eurot ja 28.08.2025 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivisest 521,45 eurot.

3. Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis 0,065% päevas arvestatuna

põhivõlalt 1000,29 eurot alates 29.08.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 455 eurot.

6. Välja mõista Xilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-25-117218

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva

jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu selgitused

Kohus võttis 05.09.2025 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja

20 päeva hagimaterjalide kättetoimetamisest.

Kostja ei ole hagimaterjale avanud e-toimikus. Kostjale ei olnud võimalik dokumente üle anda

tema eluruumis isiklikult, mistõttu loeb kohus dokumendid kätte toimetatuks postkasti panemisega

25.09.2025 (TsMS § 326 lg 1). Hagile vastamise tähtpäev saabus 15.10.2025. Kostja ei ole hagile

vastanud.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hageja taotluse

ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS §

444 lg-st 3 teeb kohus tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus

lühidalt vaid järgmist.

Hagi aluseks on Elisa Eesti AS ja kostja 01.02.2023 sõlmitud lepingud, millest tulenevad

kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata.

Elisa Eesti AS loovutas nõude 16.01.2025 hagejale.

TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot.

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna

tasutud riigilõiv 315 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu

kiirmenetluses 20 euro ulatuses. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava

tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele (sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs) lugeda 1 tundi. Juristi teenuse tunni

hind 169 eurot (dtl 78) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes

juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja

lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks maakohtu menetluses 120 eurot. Kokku on

hageja põhjendatud menetluskulud 455 (315+20+120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt

hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 455 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS §

2 (2)

2-25-117218

177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Näncy-Marita Maltseva

kohtunik

3 (2)