1-10-12134/27 · 1-10-12134/27 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-10-12134

Lk 1 / 28

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2012.a, Pärnu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-12134 (08267001051) Kohtukoosseis eesistuja kohtunik Indrek Nummert, rahvakohtunikud Eha Kask ja Marve Turbel Kohtuistungi sekretär Evi Goldschmidt Kriminaalasi Üldmenetluses F.M-i süüdistuses KarS § 201 lg 1, § 118 p 1 alusel Prokurör eriasjade prokurör Küllike Kask Süüdistatav

Nimi:

F.M

Elukoht (tõkendi aadress): xxx

Isikukood või sünniaeg: xxx

Kodakondsus:

xx

Haridus:

xxx

Emakeel:

xx

Töökoht või õppeasutus: xxxx

Karistatus:

kehtivaid karistusi ei ole

Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Alla Raudsepp kokkuleppel Kannatanu Andri Soosaar Kannatanu esindaja vandeadvokaat Andres Simson kokkuleppel RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 310, § 311 – § 313, § 309, § 306, § 180 lg 1 kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada F.M: KarS § 201 lg 1 järgi ja karistada teda 2 (kahe) kuulise vangistusega;

1-10-12134

Lk 2 / 28

KarS § 121 ja § 119 lg 1 järgi ning juhindudes KarS § 63 lg-st 1 karistada teda 1 (ühe) aastase vangistusega.

KarS § 64 lg 1 kohaselt lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõista F.M-ile 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata 3 (kolme) aastase katseajaga, juhul kui F.M ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

2. Tsiviilhagi

Rahuldada kannatanu A S tsiviilhagi mittevaralise (moraalse) kahju nõudes osaliselt 1/3 ulatuses.

Välja mõista süüdimõistetult F.M-ilt A S kasuks 4260.78 eurot.

3. Menetluskulud

Välja mõista süüdimõistetult F.M-ilt kannatanu A S õigusabi kulud 1/3 ulatuses, s.o summas 650.35 eurot.

KarS § 180 lg 1 ja 3 alusel mõista süüdimõistetult F.M-ilt riigituludesse vähendatult sundraha seoses II astme kuriteo toimepanemisega summas 200 eurot; toimiku koopiakulu ja ekspertiisikulu jätta riigi kanda ning F.M-i kaitsjakulud tema enda kanda.

Välja mõistetud sundraha kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank viitenumbriga

2800049696. Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja number ja kes tasub või kelle eest tasutakse.

Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Sama tähtaja möödumisel võib ka kannatanu oma kohtu poolt rahuldatud nõude esitada täitemenetlusse, juhul, kui seda ei ole süüdimõistetu poolt täidetud.

4. Asitõendeid ei ole.

5. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 6. Kohtuotsus saata pärast jõustumist Eesti Haigekassale.

1-10-12134

Lk 3 / 28

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled

loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamine: 10. jaanuar 2012 kell 16:20. Kohtuotsuse peale edasikaebamisel motiveeritud kohtuotsus kättesaadav: alates 23. jaanuar 2012.a kell 16:00 Pärnu Maakohtu Pärnu Kuninga tänava kohtumaja kantselei kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

I. F.M on antud kohtu alla alljärgmistes süüdistustes:

1) teda süüdistatakse selles, et tema 20.09.2008.a kella 03.00 ja 04.00 vahelisel ajal Pärnu

linnas, xxx asuvas Kuursaalis omastas tema poolt leitud ja A P’le kuuluva mobiiltelefoni №kia 8600 Luna, xxxxxxx väärtusega 10500 krooni ning andis selle kasutamiseks Nadežda Põslar’ile, tekitades kannatanule A.P varalise kahju 10500 krooni. Seega tema, valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega, pani toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2) samuti süüdistatakse teda selles, et tema 17.09.2006.a kella 03.00 paiku Pärnu linnas, Papiniidu 50 asuvas ööklubis Woodoo toimunud kinnise ürituse ajal isiklikul pinnal tekkinud tüli käigus lõi rusikaga ühe korra näo piirkonda A St. Löögi tagajärjel A S kukkus põrandale pikali ja jäi teadvusetult lamama. Löömisega tekitas F.M A Se füüsilist valu ja A.S

sai eluohtliku tervisekahjustuse kooma näol, koos ajuvapustuse ja traumaatilise

ämblikvõrkkelmealuse verevalumiga mõlemal otsmikusagaral ning põrutushaava ja nahaalused verevalumid näo piirkonnas. Löömise tagajärjel saadud peatraumajärgselt tekkis kannatanul anosmia ehk haistmisvõimetus, mis põhjustab püsivat, üldist töövõimekaotust kuni 10%. Seega tema, tervisekahjustuse tekitamisega, kui sellega oli põhjustatud oht elule, pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-10-12134

Lk 4 / 28

II. Uuritud tõendid

1. Süüdistus KarS § 201 lg 1 järgi

Kohtuistungil ülekuulatud isikud ja dokumentaalne tõend: - kannatanu A P ütluste kohaselt viibis ta kuursaalis, kus käis tantsimas ja tagasi tulles puudus tal käekott koos mobiiltelefoniga, telefoni sai ta kätte politseist ja see telefoni on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokolliga, mis kohtuistungil avaldati; - tunnistaja N. V ütluste kohaselt oli tal endal telefon katki ja võttis kodus laua pealt telefoni kasutada, kuna arvas, et see on tema elukaaslase F.M-i oma ja viimane ei öelnud, ta ei võiks seda kasutada, kuna see ei ole F.M-i oma. N. V iseloomustas muidu F.M-i positiivselt;

- süüdistatava F.M-i ütlused ja viimases sõnas lausutu. Kohus on seisukohal, et F.M-i

ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need on diametraalselt lahknevuses tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja lisaks N. V ütlustega ning ei ole eluliselt usutavad.

2. Süüdistus KarS § 118 p 1 järgi

Kohtuistungil ülekuulatud isikud ja dokumentaalsed tõendid: - kannatanu A S ei mäleta tema suhtes toime pandud rünnaku faktidest midagi, ta ärkas alles järgmisel päeval Pärnu haigla intensiivraviosakonnas. Haiglas tegi ta endast foto, mida kohus vaatles istungil, samuti peol tegi ta fotosid, mis vaadeldi istungil. Kohtuvaidlustes kannatanu märkis, et tema peamisteks kaebusteks käesoleval ajal on unetus ja väsimus; - tunnistaja A A nägi kuidas F.M lõi kannatanu A S rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane kukkus ja jäi teadvusetus. A. A äratundmiseks esitamise protokoll ei sea kahtluse alla tema kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust; - tunnistaja E S ütluste kohaselt ta nägi kuidas heledama peaga turvamees (F.M) asus kannatanu jõuliselt sikutama ja tumedama peaga turvamees (D. B) hakkas aga teda väänama, E. S taganes naiste WC poole ja sai löögi tumedama peaga turvamehelt, kukkudes selili. Püsiti saades oli A. Soosaar teadvusetult pikali maas;

- tunnistaja R T kannatanu löömist pealt ei näinud, samas ta kinnitas, et peol oli kaks

tumedajuukselist turvameest, kellest ühel olid heledamad juuksed. Rüselus toimus ka peokülaliste ja turvameeste vahel; - tunnistaja O. B ei näinud pealt kannatanu löömist. Tema ütluste kohaselt on aga tuvastatav,

et ilmselt toimusid füüsilised kokkupõrked pärast kannatanu löömist peo külaliste ja turvameeste vahel; - tunnistaja O. M ütluste kohaselt süüdistasid esmalt turvamehed A. S tuhatoosi lõhkumises, talle tundus, et siis probleem lahenes, kuivõrd k. K lubas kompenseerida. Tagasi tulles WC eesruumi oli aga A. S pikali maas kontaktituna ja teda sõimas F.M . Samas käis WC tagaruumis veel madin;

1-10-12134

Lk 5 / 28

- ekspert H K ütluste kohaselt kannatanule tekkinud vigastused on põhjustatud löögist näkku ja selle tagajärjel kuklapiirkonda kukkumisest. Kohus uuris ka kohtuistungil ka avaldatud A Se 15.12.2011.a ekspertiisiakti ja meditsiinilist dokumentatsiooni; - tunnistaja K K ütluste kohaselt A. St löödi, mille tagajärjel kaotas ta teadvuse. Mõni aeg hiljem nägi ta aga teda veel püsti. Avaldatud äratundmiseks esitamise protokoll ei sea tema ütlusi kahtluse alla, kuid tema ütlused seab kahtluse alla ekspertarvamus; - tunnistajad J L ja P N ei näinud pealt õigusrikkumise toimepanemist ega osanud anda ütlusi tõendamiseseme seisukohalt tähtsate asjaolude kohta, kuna sündmusest on palju aega möödas. Samuti ei anna kohtule juurde täiendavat teavet 17.09.2006 J. L ettekanne (tlk 71, 58);

- tunnistaja N. H ütlusi kohus ei pea usaldusväärseks, sest need on kontekstist väljas ja eluliselt mitte usutavad; - tunnistaja Anu F.M andis ütlusi, et ta poe F.M läks Mai tänavale ühte baari tööle

ja hommikul kui ta koju tuli, oli ta tugevasti peksa saanud. A. F.M iseloomustas oma poega positiivselt;

- tunnistaja A L ütlusi ei pea kohus usaldusväärseks, sest need on vastuolus usaldusväärse tõendikogumiga; - süüdistatava F.M-i antud ütlused ja viimases sõnas lausutu. Kohus ei pea F.M-i

ütlusi usaldusväärseks, kuna tema ütlustes on vastuolud ja need ei haaku usaldusväärse tõendikogumiga.

III. Kohtumenetlus poolte seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil eitas süüdsitatav talle inkrimineeritud kuritegusid. Mobiiltelefoni omastamise kohta ta väitis, et leidis selle ja unustas selle enda kätte. Süüdistust KarS § 118 lg 1 kohaselt eitas ta samuti täielikult. Süüdistatav ja kaitsja taotlesid õigeks mõistmist ja hagi rahuldamata jätmist.

Prokurör nõudis süüdistatava süüditunnistamist esitatud süüdistustes ja karistamist KarS §

201 lg 1 alusel kahe kuulise vangistusega ning KarS § 118 p 1 alusel nelja aastase vangistusega. Liitkaristusena nõudis kokku KarS § 64 lg 1 alusel 4 aastat vangistust ja KarS § 73 lg 1, 3 alusel nelja aastase katseajaga.

Prokurör toetas ka esitatud tsiviilhagi. Kannatanu esindaja ja kannatanu toetasid prokuröri seisukohti, taotledes hagi rahuldamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

I. F.M-i süüdistus KarS § 201 lg 1 alusel mobiiltelefoni omastamise toimepanemises 20.09.2008.a

1-10-12134

Lk 6 / 28

1. Kohus on seisukohal, et esitatud süüdistus on tõendatud kannatanu A. P ja tunnistaja N V ütlustega.

A. Poolma kohtuistungil antud ütluste (tlk 66 pöördel – 67) kohaselt viibis ta Kuursaalis,

kus läks tantsima ja tagasi tulles puudus käekott koos mobiiltelefoniga. Pärast nimetatud sündmust sai ta mobiiltelefoni tagasi kahe ühe-kahe kuu pärast politseist. Et telefon allkirja vastu A. Pe politseist 19.12.2008.a tagasi anti, on kinnitatud ka tema allkirjaga (tlk 30).

Tunnistaja N. Videviku kohtuistungil antud ütluste (tlk 67) kohaselt töötas tema tollane elukaaslane F.M Kuursaalis turvamehena. N. V ütluste kohaselt läks tal enda telefon katki, siis võttis ta selle kasutusse kodust laua pealt, kuna ta arvas, et tegemist on F.M-i telefoniga. N. V ütluste kohaselt ei tulnud talle pähe, et tema mehel võib olla võõras telefon. Samuti F.M ei öelnud talle, et see on tema oma või et see ei ole tema oma, ta andis nõusoleku, et kasuta ja muud juttu ei olnud.

Vaidlus puudub selles, et asitõendina (tlk 27-29) - vaadeldud mobiiltelefoni sai kätte N. V politsei ja see kuulub A. P.

Kohtul puudub alus kahelda antud kannatanu ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd nende ütlused haakuvad küllaldaselt. Nii A. P kui N. V ütluste järgi on tuvastav, et F.M

oli süüdistuses toodud ajal Kuursaalis ja läbi selle sai ta ka A. P telefoni enda valdusesse. Samuti on N. V ütlused ka seetõttu objektiivsed, et ehkki ta annab ütlusi, mis kogumis teiste tõenditega annavad süüstava tõendi, on ta andnud oma ütlustes ääretult positiivse ja laitmatu iseloomustuse F.M-ile. Ka nimetatud fakt sisendab kohtu siseveendumust veelgi, et N. V näol on tegemist usaldusväärse tõendiallikaga.

2. F.M-i ütlusi Kohus ei pea aga usaldusväärseks (tlk 109 jj). F.M-i ütluste

kohaselt, kui nad leidsid Kuursaalist asju, viisid nad vahetuse ülema kätte. Tema ütluste

kohaselt leidis ta väljalülitatud mobiiltelefoni Kuursaali garderoobist ja suunduski sellega vahetuseülema kabineti poole, kuid kuna järgnevalt kohe hüüti baarist, et on kaklus, pani ta telefoni automaatselt tasku ja läks baari. Nimetatud momendil unustaski ta telefoni oma

taskusse ja see jäi üle andmata vahetuse vanemale. Kodus viskas ta riided pesusse. Seega telefon jäi temast pesuruumi.

F.M kirjeldas kohtus pesuruumi nimetamata seal asjade osas lauda (tlk 111) ja ütles, et

pani töölt tulles oma riided kilekotti ja pesukorvi kõrvale. F.M andis ka ütlusi, et ta peab ennast selles mõttes lohakaks, et tema pesu pesi elukaaslane. Tollal hakkas nende suhtes

raske periood, mis lõppeski lahku minemisega. Uurija juures ta alles taipas, mis telefoniga võis tegu olla. Ütlusi andes ta tahtis N kaitsta, kuna viimane on õrna hingega ja sisimas soovis temaga veel ära leppida. Seetõttu ta ütleski uurijale, et mina võtsin ja andsin N. Samuti uurija rääkis, et ta ei saa selle eest karistada. Tegelikkuses oli aga nii, et N võttis telefoni ja hakkas kasutama ning ei rääkinud talle sellest.

1-10-12134

Lk 7 / 28

Kohus on seisukohal, et F.M-i ütlusi ei saa pidada usaldusväärseteks, need on vastuolus tema enda kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, eluliselt mitte usutavad ja samuti vastuolus N. V ütlustega.

Nimelt, N. Videvik andis ütlusi, et telefoni võttis ta laua pealt ja F.M lubas seda tal kasutada. Samas F.M ei osanud seletada, kuidas telefon sai laua peale, kui ta pani riided kilekotti ja pesuruumi. Sealjuures pesuruumi kirjeldades ta lauda ei nimetanud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et N. V kasutas antud telefoni F.M-i teadmata. Esiteks on see välistatud N. V ütlustega.

Teiseseks, kui N. V ütluste kohaselt läksid nad F.M-iga lahku detsembris 2008.a ja vaidlus puudub selles, et kannatanul läks mobiiltelefon kaduma 20.09.2008.a, siis ei ole

eluliselt usutav, et terve selle aja jooksul – isegi kui ta käis nädalavahetustel kodus - F.M ei näinud, et N. V kasutab teist telefoni või et see mingilgi määral vestlusteemaks ei

olnud, kuna N. V oli ka oma telefon katki läinud. Nii N. V ütlused kui eluliselt usutavad

asjaolud viitavad üksnes sellele, et F.M omastas antud mobiiltelefoni ja seda ta manifesteeriski sellega, et lubas seda kasutada oma elukaaslasel, kel telefon oli katki.

Et tegemist võiks olla ka asjaolude õnnetu kokkusattumusega, on välistatud ka sellega, et F.M-i ütlused lahknevad kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohus avaldas prokuröri taotlused (tlk 109 pöördel) F.M-i kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „ Telefon seisis minu laua peal kodus, kodus olles ma püüdsin telefoni sisse lülitada, aga aku oli tühi. Ma võtsin telefonil aku tagant ära ja seal sees oli SIM kaart , mille ma viskasin minema. Olles telefoni nädal aega enda käes hoidnud telefoni, pakkusin ma telefoni oma tüdruksõbrale N Pe kasutamiseks.“ Nimetatud ütlused on diametraalselt vastuolus F.M-i kohtuistungil antud ütlustega, kuna kohtuistungil andis ta ütlusi, et viimane kokkupuude antud telefoniga võis olla selle jätmine pesuruumi ja kinnitas, et telefoni ta tagant poolt avada ei püüdnud.

F.M andis ütlusi, et ta püüdis selliste ütlustega kohtueelsel uurimisel säästa N. Ka teises kuriteoepisoodis andis F.M ütlusi, et ta püüdis kohtueelsel uurimisel säästa D. Bt, kes

tegelikult F.M-i arvates on hoopis kurjategija. Kohus on aga seisukohal, et isik, kes

valetab, kas valet öeldes või tõde ütlemata jättes õiguskaitseorganitele ükskõik kelle -

lähedase või väidetava kurjategija - säästmiseks, ei saagi olla usaldusväärne tõendi allikas. Tegemist on kõrvaldamatu vastuoluga, sest kohtul puudub vastuolude tõttu veendumus selles, keda seekord F.M istungil ütlusi andes päästa-säästa püüab või mitte. Seda usaldust nii

oluliselt kõigutavat kahtlust ei saagi enam kõrvaldada, kui isikul on veendumused teatud

juhtudel valetada. Lisaks kohtul puudub igasugune alus kahelda N. V ütluste usaldusväärsuses.

Eeltoodud alusel on kohus seisukohal, et F.M on kohtuistungil andud just selliseid

ütlusi, et pelgalt pääseda süüdimõistmisest ja tal ei ole õnnestunud kohut veenda, et

1-10-12134

Lk 8 / 28

õiguskaitse organitele teatud juhtudel võibki valetada, säilitades sealjuures enda

usaldusväärsuse jätkuvalt. Kohus on samas veendunud, arvestades muidu F.M-i positiivset iseloomustust, et F.M on siiski võimeline ennast ka parandama ja mõistma enda langetatud antud veendumuste ning otsustuste ekslikust.

3. Kohus on seisukohal, et F.M realiseeris esitatud süüdistuse järgi kõik KarS § 201 lg-s 1 toodud objektiivse koosseisu tunnused. N. V ütluste järgi sai ta F.M-i käitumisest kui

ka nõustumisest telefoni kasutada, et ta kasutab F.M-i telefoni. Nimetatud asjaoludel

toimuski objektiivselt telefoni ebaseaduslik F.M-i kasuks pööramine. Selliselt väliselt tajutavas teos ja F.M-i sõnalises nõustumises manifesteeris F.M, et ta pöörab selle telefoni enda kasuks. Seeläbi tekkiski N. V teadmine, et see telefon on F.M-i oma ja ta võib seda seetõttu kasutada.

F.M realiseeris objektiivse koosseisu otsese tahtlusega, kuivõrd esitatud tõendite järgi

ei ole kuidagi välistatud, et F.M langetaski otsustuse kuriteo toimepanemiseks alles oma elukohas, kui avastas ehk sai teada, et oli võõra telefoni enda taskusse unustanud ja lubas seda oma elukaaslasel kasutama hakata. Seega in dubio pro reo on kavatsetus välistatud. F.M uuritud usaldusväärsete tõendite kohaselt pidi telefoni märkama vähemalt siis, kui ta

elukaaslane seda kasutama hakkas. Seega ta kindlalt teadis, et kui ta telefoni töökohta või

politseisse ei vii, toimub omastamine. Sel hetkel kui nõustus antud telefoni kasutamisega elukaaslase poolt avaldas ta nõustumisega selleks tahet, et telefon jääb talle kui omanikule ja

tal oli ükskõik – s.t ta vähemalt möönis, et sellise manifesteeriva käitumise läbi jääbki

kannatanu oma telefonist ilma, sest kannatanul ei ole võimalik enam telefoni kasutada kui seda kasutab talle teadmata keegi teine.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja

õigusvastase teo subjektiivset omistamist ehk süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva

normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus ehk isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt.

Süüdistatav F.M, omades normikuulekale ühiskonnale omast võimalust mitte omastada

võõrast mobiiltelefoni, otsustas siiski õigusvastase käitumise kasuks. Selline valik on

õiguslikult etteheidetav ning omistatav subjektiivselt süüdistatavale normatiivse süü alusel KarS § 201 lg 1 sätestatud tunnustele vastava kuriteo toimepanemises.

Kokkuvõttes kohtule esitatud tõendite kohaselt süüdistatav F.M-i teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole. Järelikult süüdistatav KarS § 201 lg 1 sätestatud tunnustele

vastava koosseisupärase teo õigusvastases toimepanemises süüdi. Eeltoodu alusel on F.M-ile esitatud süüdistus KarS § 201 lg 1 kohaselt tõendatud ja kohus mõistab ta selles süüdi.

1-10-12134

Lk 9 / 28

II. F.M-i süüdistus KarS § 118 p 1 järgi

1. Kohus, hinnanud kõiki kohtuistungil uuritud tõendeid nende kogumis siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et esitatud süüdistus tuleb ümber kvalifitseerida vastavalt KarS § 121

ja 119 lg 1 järgi ning see on tõendatud kohtuistungil uuritud usaldusväärsete tõenditega kogumis. Esmalt alustab siiski kohus kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolude järgi esitatud süüdistuse

kontrollimist KarS § 118 p 1 tunnuste järgi, näitamaks millised puudused on selle tõendatuses.

Eelnimetatud usaldusväärsed tunnistajad on andud erinevaid ütlusi, kui palju oli peol külalisi

ja kohus leiab, et nimetatud asjaolu on ka seletatav mitmete aspektidega. Tunnistajate

eesmärk ei olnud peol lugeda üle ilmunud isikuid, eesmärk oli olla peol. On arusaadav, et sõltuvalt sellest, kus keegi oli või mingil ajahetkel kedagi märkas – peo alguses, lõpus või

keskel - , vastavalt sellele erinevad ka arvamused-hinnangud. Millel kõigel ei ole tõendamiseseme seisukohalt mingit määravat tähtsust, sest vaidlus puudub selles, et oli kahe inimese sünnipäeva pidu, kuhu oli kutsutud palju külalisi.

Vaidlus puudub selles, et süüdistuses toodud ajal, s.o 17.09.2006 toimus Pärnus ööklubis Woodoo O M ja L L sünnipäeva pidu. Pidu oli punkstiilis. See on kinnitatud ka tunnistajate A A, R T ja E S ütlustega.

Tunnistaja kohtuistungil andis ütlusi, et üks turvamees oli A A (tlk 68 pöördel kuni 70) heledama ja teine tumedama peaga, viimane oli esimesest natuke pikem ja tema oli D B. A. A

nägi ühte turvameest ründamas WC eesruumis öösel kella kolme ajal. A. A ütluste järgi turvamees tahtis A S välja visata mingil põhjusel. Samuti rääkis nendega läbi püsti seisnud K K ning siis mingi hetk tõusis laual istunud A. Spüsti ja toimus turvatöötaja poolt rusikaga A. Se näkku löök, mille tagajärjel A. S kukkus pikali. Ütluste kohaselt mõlemad turvamehed olid tumeda peaga, kuid lööjaks oli heledama peaga turvamees ja tunnistaja osundas kohtusaalis,

et selleks isikuks oligi süüdistatav F.M . Seejärel järgnes rüselus, sama turvamees ründas K. K ja nad taganesid rüseledes ja taganeti naiste WC-sse. Järelikult kohus tuvastab A. A ütluste alusel, et F.M lõi esitatud süüdistuse teksti järgi kannatanule rusikaga näkku.

A. A andis ka ütlusi, et seejärel tõstis ta koos E S A S maast üles ja viisid A. S naiste WC-sse kraanikausi juurde, viimasel olid silmad kinni ja ta oli teadvuseta. Nad panid talle vett peale, kuid see tulemust ei andnud. Seetõttu K. K läks pärast ka kiirabi kutsuma. Seejärel läks A. A tagasi ette ruumi muuhulgas selgituse küsimiseks, miks nii rünnatakse, selles ruumis toimus

rüselus-kähmlus ühe peolise ja F.M-i vahel ning seal olles sai ka A. Ae löögi näkku samalt turvamehelt, kes eelnevalt oli löönud A. S. Eeltoodu alusel kohus tuvastab A. A ütluste

1-10-12134

Lk 10 / 28

alusel, et pärast F.M-i lööki kannatanule näkku toimus löögi jõul kannatanu kukkumine ja pärast seda oli kannatanu teadvuseta.

Kohus avaldas ka tunnistaja A. A väidetavate vastuolude tõttu usaldusväärsuse kontrolliks 28.05.2008.a äratundmiseks esitamise protokolli (tlk 23-24). Selle kohaselt A. A ütles, et fotol nr 3 (s.o F.M-i foto) on näo poolest väga sarnane selle isikuga, kes lõi tualettruumis A. S rusikaga näkku, mille tagajärjel kukkus A. S kohe maha ja jäi lamama.

A. Aaspere kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi ta hästi, seda turvameest, kes lõi A. S ja ka teda ennast. Ta tundis ta ära ka politseis, kuid piltidelt tundmine on keerulisem kui reaalselt kohtus isikut nähes. A. A jäi kohtus kindaks, et A. S lööjaks oli süüdistatav F.M, kes oli kohtusaalis. Kohus leiab, et tunnistaja on loogiliselt ja usaldusväärselt seletanud, miks ta oli

mingil määral kahtlev kohtueelsel uurimisel. Tunnistaja vastus on igati põhjendatav, et

reaalset isikut nähes on ta kindlam kui fotolt teda nähes. Seetõttu ei ole tunnistaja ütlused

vastuolus kohtueelsel uurimisel antuga ja tema kohtuistungil antud ütlusi tuleb pidada

usaldusväärseteks. Tunnistaja A. Au korduvalt kinnitas, et A. S lööjaks oli süüdistatav F.M .

Kohus on seisukohal, et tunnistaja ütluste usaldusväärsust ei kõiguta ka see, et ta oli tarvitanud sünnipäeval ka alkoholi, sest tema ütlused haakuvad ka teiste usaldusväärsete

tõenditega piisavalt. Eeltoodu kinnitab seda, et joove ei mõjutanud tal tajumast ja meelde jätmast tõendamiseeseme seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Ta oli adekvaatne. Lisaks andis A.

A ka ütlusi (tlk 69 pöördel) enne kohtus talle 28.05.2008.a äratundmiseks esitamise

protokolli (tlk 23-24) avaldamist, et äratundmiseks esitamisel antud fotodel ei olnud teist turvameest, kes A. S ei löönud. Ka nimetad asjaolu vastab tõele, sest esitatud piltidelt puudus D. B. Ka see asjaolu kinnitab tunnistaja kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsust, sest ta

mäletab ja suudab eristada tähtsaid asjaolusid. Samuti tunnistaja ütluste kohaselt on arusaadav, et ruumides oli piisav valgustus nimetatud asjaolude tajumiseks.

Järelikult A. A ütlused koos 15.12.2011 ekspertiisiaktiga kinnitavad otseselt KarS § 118 p 1

süüdistuse asjaoludes sisalduvate objektiivse koosseisu tunnuste olemasolu, nimelt A. Aaspere ütlused sisustavad ära KarS § 118 p 1 objektiivsest koosseisust tervisekahjustamise

fakti, mis tuleneb F.M-i löögist kannatanule, mille tagajärjel toimus kukkumine ja

kaotati seetõttu teadvus ning ekspertarvamuse ja eksperdi selgitavate ütluste kohaselt haakuvad need vigastused elule ohtlike vigastuste tekkimisega.

Kogumis eeltooduga kinnitavad esitatud süüdistuse järgi KarS 118 p 1 objektiivse koosseisu tunnuseid ja seega ka A. A ütlusi tunnistaja Nimelt ka E. S annab E S ütlused (tlk 70-73). sisuliselt ütlusi, et tumeda peaga turvameestest olid ühe juuksed heledamad. Samuti ka tema ütluste järgi toimus WC eesruumis esmalt arutelu, milles osales kaks turvameest, K. K, A. Ae ja tema vend kannatanu A. S. Lisaks märgib E. S, et pingelise vestluse teemaks oli lõhutud

tuhatoos ja ta sai aru, et tema venda A. S tahetakse turvameeste poolt välja visata. Nii

1-10-12134

Lk 11 / 28

ülekuulamise alguses (tlk 70 pöördel) kui ka lõpus veelkord korrates (tlk 71 pöördel) ütles E. S, et ta nägi kuidas heledama peaga turvamees selles situatsioonis hakkas tema venda jõuliselt sikutama-tirima. E. S osundas kohtusaalis, et sikutajaks oli süüdistatav (tlk 72 pöördel). Tumedama peaga turvamees aga hakkas E. St väänama, viimane taganes naiste WC poole ja

sai tumedama peaga turvamehelt löögi, kukkudes selili. Siinkohal ongi oluline see, leiab

kohus, et kui teine turvamees tegeles E. S, siis E. S püsti tõustes, leidis maast teadvusetu

venna A. S. Mis juhtus aga A. Sa annab ütlusi ju A. A, kes kirjeldab lööki ja kannatanu kukkumist selle tagajärjel. Eeltoodu alusel kohus tuvastab, et järelikult toimus löök A. Se sel ajal kui D. B kakles E. Sa. Kannatanu A. S ei saanud lüüa teine turvamees D. B, sest tema

kakles E. Sa. Ja kui E. S püsti tõusis, oli ta vend juba teadvuseta. Tõendite kogum viitab seega, et F.M lõi kannatanut sel ajal kui D. B kakles kannatanu vennaga.

Kohus ei leia, et E. S ütlused oleksid selles osas A. S ütlustega vastuolus, et A. S ütles, et nad viisid kannatanu E. S kraanikausi juurde ja üritasid talle vett näkku visata, millele vaatamata

kannatanu teadvusele ei tulnud. E. S annab ütlusi küsimusele (tlk 72): „Kas te püüdsite ka oma venda tõsta?“, vastusena, et ta vend ei olnud teadvusel ja sellel ei olnud mõtet. Nimetatud vastus ei ole vastuolus A. A ütlustega, sest ka A. A ütluste kohaselt tuleb asuda seisukohale, et igasugune mõte puudus tema teadvusele kutsumiseks, sest ta ei tulnud teadvusele ka pärast veega turgutamist. Tegelikult samaselt ka A. A andis E. S ütlusi (tlk 72), et ka veega nad A. S turgutasid. Järelikult haakuvad E. S ütlused A. A omadega küllaldaselt.

Järelikult kogumis A. A ja E. S ütlustega on tuvastav, et F.M lõi kannatanut, mille tagajärjel viimane kukkus ja kaotas teadvuse.

Kaitsja esitas ka E. S küsimuse, et kas A. S olid riided seljas. Selle peale vastas E. S jaatavalt. Kohus leiab, et sellest küsimusest võib ka nii aru saada, et A. Sl ei olnud üldse riideid seljas või oli ta täiesti riides või sõltuvalt sellest kas tunnistaja pidas silmas peo algust või lõppu. Seejärel toimus usaldusväärsuse kontrolliks kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamine, mille kohaselt oli E. S andnud ütlusi, et kui ta sinna (WC eesruumi) läks, oli ta vend palja

ülakehaga. E. S seletas seda vastuolu sellega, et võimalik, et ka nii oli. Seega vastuolu puudub.

Arvestades usaldusväärseid tõendeid kogumis leiab ka kohus, et kohtulikul uurimisel ei ole tuvastatud ühtegi konfliktsituatsiooni, mis oleks aset leidnud antud sünnipäevapoel piduliste vahel või mingitki motiivi konfliktiks. Ainuke konflikt, mis aset leidis toimus WC eesruumis turvameeste ja piduliste vahel. Kannatanu A. S oli ekspertarvamuse kohaselt sünnipäevapeol keskmises alkoholijoobes, samuti ilma särgita ja vaidlus käis lõhutud tuhatoosi ümber, mis ei õigusta turvatöötaja poolt konflikti lahendamist vägivallaga.

Ka tunnistaja R T kinnitas kohtus (tlk 74-75), et peol oli kaks tumeda juukselist turvameest, kellest ühe juuksed olid heledamad. R. T andis ka ütlusi, et ta kannatanu löömist ise pealt ei näinud. Samas andis ta ütlusi, et A. S oli palja ülakehaga ja sisenedes ukse juures

1-10-12134

Lk 12 / 28

olnud isikud ütlesid, et palja ülakehaga olla ei tohi. Samas ei saanud ta sellest nõudest aru ja

seda ei selgitatud. R. T andis ka ütlusi, et palja ülakehaga olemine ei häirinud tegelikult

kedagi. Samas R. T ütluste kohaselt toimus ka rüselus turvameeste ja peoliste vahel pärast kannatanu löömist välisukse juures ja ka tema kakles turvamehega. Eeltoodud usaldusväärse tõendikogumi järgi ja lisaks kinnitavad seda ka tunnistaja R. T ütlused, mille kohaselt kohus tuvastab, et pärast löögist tingitud kukkumist jäi kannatanu teadvusetuks. Järgnevalt kohus tuvastab, et seejärel toimus rüselus peoliste ja turvameeste vahel, kes seda alustas on võimatu

öelda ja need asjaolud on ka esitatud süüdistuse seisukohalt ka kõrvalise tähtsusega, sest kannatanule oli juba vigastus tekitatud ja ta oli teadvuseta.

Kohus leiab, et ei anna tõendamiseseme seisukohast tunnistaja O. B (tlk 78-79) ütlused olulist teavet juurde. O. B ütluste kohaselt oli ta tagaruumis, kui N. H teatas, et toimub kaklus.

Asjaolu, et O. B nägi, et turvameestel on näod verised, sai uuritud tõendeid kogumis

arvestades alles pärast kannatanu teadvusetuks jäämist, s.o pärast kaklusi. Tõendite kogum viitab sellele, et ilmselgelt toimus ka pärast kannatanu A. S löömist edasikandunud rüselus ja veri turvameeste näos võis olla nii nende endi kui ka kakluses osalenud poekülaliste oma.

Kannatanu tema suhtes toimunud rünnaku faktide kohta kohtule A S ütlused (tlk 67-68) teavet asjaoludest ei anna, kuna ta ei mäleta sellest midagi. Nimetatud asjaolu on loogiliselt

põhjendatud ka ekspertarvamuse järgi A. S vigastuste tõttu. Samas andis ta ütlusi, et oli

sünnipäeva peol ja mäletas, et sisse tulles oli uksepeal administraator ja turvamees, kes on

protsessis süüdistatavaks. Järgmisel päeval ärkas ta Pärnu haigla intensiivravi osakonnas ja

tegi endast ka pildi. Kohus vaatles antud pilti ja samuti teisi pilte ning haiglas tehtud pilt saadeti ka eksperdile ekspertarvamuse koostamiseks.

Tunnistaja O M (tlk 90-91) andis ütlusi, et üks turvameestest oli heledama peaga ja osundas

süüdistatav F.M-ile . Seega O. M ütlused haakuvad eelnimetatud mitmete

usaldusväärsete tõendiallikatega, mille alusel nii otseselt kui kaudselt on tuvastatav kannatanut löönud isik - süüdistatav. O. M andis ka ütlusi, et kuivõrd mõned elasid niivõrd

bändi esinemisele kaasa, siis võtsid nad seljast särgi. Tegemist oli erapeoga. Siis tulid ka

signaalid, et turvamehed ei lase inimestel pidutseda. O. M märkis, et turvameeste mõte oli eeskätt selles, et tema ja ta sõbra sünnipäeva peole ei tuleks uksest sisse võõrad, sest see oli privaatpidu. 2-3 paiku tuli tema juurde A. Se vend ja ütles, et WC eesruumis on sõnelus, sest midagi on ära lõhutud. O. Mläks antud ruumi ja turvamehed süüdistasid tuhatoosi lõhkumises A. S ja ta sai esmalt aru, et probleem lahenes, sest K. K lubas selle kompenseerida ja ta läks tagasi DJ pulti sest keerutas plaate. Järgmisena kui ta tagasi läks nägi ta, et A. S oli pikali maas ja ei olnud kontaktne ning tema kohal sõimas teda vene keeles F.M. Oluline on seegi, et O. M ütluste järgi siis käis WC tagaruumis veel madin ja seal oli kuulda sõimu nii

eesti kui vene keeles. Paigutades nüüd O. M ütlused konteksti, siis nn WC tagaruumis toimuski sel ajal nn madin D. B ja E. S vahel. Järelikult kannatanu sai lüüa ja tema teadvuseta

olukorra seeläbi põhjustada üksnes F.M . Seega ka O. M ütlused haakuvad täielikult eelnimetatud usaldusväärsete tõenditega kogumis.

1-10-12134

Lk 13 / 28

Ekspert H. K andis kohtuistungil ütlusi, et kannatanul tekkinud vigastused on põhjustatud löögist näkku ja selle tagajärjel kuklapiirkonnale kukkumisest ehk kuklapiirkonnale toimunud löögist kukkumise tagajärjel. Ekspert leidis ka, et kuna näopiirkonnas paikneb nahk luudele

väga lähedal, sest puudub paks nahaalune kude ja seetõttu tekitab tömbi esemega või nt

rusika/küünarnukiga löök just selliseid vigastusi. Jalalöök oleks liiga tugev ja see viiks

koljumurruni. Prillhematoom tekib kukkumisest kuklapiirkonnale või löögist kahe silma

vahele. Ekspertarvamuses on leidnud ekspert, et A. S puhul võib see olla tekkinud kukkumisest – löögist kukla piirkonda. Nii ekspertarvamuses kui eksperdi ütluste järgi haakub kannatanu vigastuste tekkemehhanism kohtu poolt tuvastatud kuriteo asjaoludega.

Kaitsja esitas kohtuvaidluses vastuväite – etteheite kohtule, et eksperdile ei saadetud kogu

toimikut ekspertarvamuse kujundamiseks. Kohus peab sellist kaitsja väidet pahauskseks menetlusõiguse kasutamiseks. Kohus saatis ekspertiisi määruse - millest nähtuvad eksperdile saadetud dokumendid - välja koheselt ka kaitsjale, mingeid vastuväiteid selle kohta kohtuliku uurimise käigus ei esitatud. Ja kohus ei saatnud eksperdile mitte lihtsalt mingid 5 lehte

kohtutoimikust, vaid kohtuistungil läbiviidud asitõendite (A. S poolt esitatud fotode)

vaatlusprotokolli koos lisatud fotodega. Nagu nähtub ka ekspertiisimäärusest (tlk 132) ja

eksperdi palvel saatis kohus eksperdile ka toimikust lehtedena kõik värvilised fotod nende vaatlusprotokolli juurde (tlk 138), mida ekspert ka ekspertiisiaktist lähtuvalt kohtule tagastas.

Eksperti ei ole vaja suunata kohtutoimikus isikute antud ütluste pinnalt, sest see oleks ka

eksitav, kuivõrd kohus ei pruugi neid isikuid pidada usaldusväärseteks kohtuotsuses.

Ekspertarvamuse kujundamiseks käesoleval juhtumil piisab teadmisest, milline on isiku süüdistus ja sellest, et pooled saavad oma strateegiast lähtudes esitada kõikvõimalikke muid küsimusi nii toimiku pinnalt kui muu vajalikuks peetava pinnalt. Lisaks käesoleval juhul oli võimalik ka eksperti küsitleda kohtuistungil.

Teiseks kohtueelsel uurimisel ei ole võimalik kaitsja poolel enamasti kaasa rääkida, milliseid küsimusi eksperdile esitatakse ja millised eeluurimise ütlused toimikust talle saadetakse. Siis käesoleval juhul kohus sai isegi parema kaitseõiguse ja ka objektiivsuse tagamiseks tagada, et eksperti ei suunata enam kuidagi toimikus sisalduvate isikute ütluste järgi ja sealjuures üksnes

süüdistaja poole küsimuste järgi. Võistlevas menetluses saavad pooled omale paremad

õigused tagada aga seeläbi, et saavad oma oskustest lähtuvalt esitada ära kõik küsimused eksperdile, mida nad peavad oma positsioonis vajalikuks. Seega kaitsja etteheide on kohatu.

Kokkuvõttes, kohus tõendite kogumist kujunenud siseveendumuse kohaselt - s.o

ülalkäsitletud usaldusväärsete tunnistajate ja kannatanu ütlustega, kannatanu poolt esitatud

piltide vaatlusprotokolliga, samuti ekspertarvamuse ja eksperdi ütlustega - on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et 17.09.2006 kella 03:00 paiku esitatud süüdistuse järgi lõi F.M

A. Se rusikaga ühel korral paremale poole näkku, mille tagajärjel kukkus A. S põrandale pikali ja jäi teadvusetuks. Ekspertarvamuse kohaselt sai kukkumisest kuklasse A. S

eluohtliku tervise kahjustuse kooma näol, koos ajuvapustuse ja traumaatilise

1-10-12134

Lk 14 / 28

ämblikvõrkkelmealuse verevalumiga mõlemal otsmiku sagaral ning löögist näkku tekkis

kannatanul põrutushaav. Samuti on kohtulikul uurimisel tuvastamist leidnud, et löömise tagajärjel saadud peatraumajärgselt tekkis kannatanul anosmia.

2. Alljärgnevalt kohus analüüsib veel mitmeid käsitlemata tõendeid ja avaldab seisukoha,

miks need tõendid ei anna antud kriminaalasjas juurde tähtsat teavet või ei ole ka usaldusväärsed või puudub olulisus antud kriminaalmenetluse eseme suhtes.

Kohus on seisukohal, et tunnistaja tuleb pidada ebausaldusväärseteks K K ütlusi (tlk 73-74)

tema ütlustes sisalduva ühe asjaolu tõttu. Ehkki praktiliselt täiel määral riimuvad tõendamiseseme seisukohalt olulistes faktides K. K ütlused A. A ütlustega, ei ole ka vastuolus 28.05.2008.a äratundmiseks esitamise protokolliga (tlk 25-26), andis ta lisaks riimuvatele ütlustele ka täiendavaid ütlusi selle kohta, et ta nägi A. S laua najal tuikumas, s.o pärast seda

kui A. S oli talutatud veekraani juurde. Samaselt andis ta ütlusi ka kohtueelsel uurimisel. Tegemist võib olla tunnistaja poolt ilmselge eksimusega, kuid selle ühe eksimuse tõttu leiab kohus, tuleb kõrvaldada võimalus, et antud tunnistaja ütlused saaksid mõjutada otsuse sisu. Seetõttu ei saa K. K ütlusi võtta kohtuotsuse aluseks. Ekspertarvamus välistab võimaluse, et pärast vigastuste saamist ja enne kooma teket A. S oli võimeline iseseisvalt liikuma. Järelikult see moment seab kahtluse alla K. K ütlused ja seega ei ole enam välistatud, et ta võis eksida ja

midagi segamini ajada ka muudes asjaoludes. Seetõttu leiab kohus, et ehkki K. K ütlused riimusid A. A ütlustega, välistab ekspertiisiakt asjaolu, et A. S sai veelkord tõusta.

Kuid kohus märgib ühtlasi ka seda, et nimetatud K. K ütlus ei ole kõrvaldamatuks kahtluseks

süüdistuse seisukohalt ja seda nimelt seetõttu, et K. K ütlused on ümberlükatud enne

koomasse langemist püstitõusmise osas lisaks ekspertarvamusele ka A A ja E. S ütlustega. Järelikult kohus ei võta K. K ütlusi täiel määral kohtuotsuse aluseks üksnes seetõttu, et nendes on üks eksimus. A ja E. Se ütlustega on tõendatud ka see, et kui toimus A. S kraani juurde talutamine ta enam teadvusele ei tulnud. Samuti oli A. S keskmises joobes mistõttu ei ole ka eluliselt usutav, et pärast selliseid vigastusi – s.o kui vee viskamine näkku ei ole reageerimist

tekkinud, siiski keskmises joobes isik iseseisvalt suudaks pärast eksperdi poolt nimetatud vigatusi üles tõusta. Seetõttu kohus peab seisukoha esitatud süüdistuse paikapidavuses võtma ilma K. K ütlusteta.

Tunnistaja andis ütlusi, et oli arvatavasti politseinikuna väljakutsutute hulgas J L (tlk 70-71)

Mai Kultuurikeskusesse Woodoo ööklubisse. Tunnistaja seletas, et tavaliselt kui nad

väljakutse peale kohale jõuavad on õigusrikkumine juba lõppenud. Ta ei näinud, et F.M-i oleks näkku löödud. Tunnistaja J. L ei mäletanud ka, et ta oleks võtnud J. Matšukilt

seletuse, sest juhtumeid on olnud praktikas liiga palju. Kohus avaldas poolte taotlusel tunnistajale mälu värskendamiseks ka käsikirjalise 17.09.2006 ettekande Lääne PP Pärnu PO-le (tlk 71, 58) antud välja kutse kohta. Tunnistaja J. L selgitas, et ettekande all on tema

allkiri ja see on kirjutatud tema käekirjaga, kuid kohus leiab, et sisuliselt vaatamata antud meenutustele ei suutnud tal meelde tulla või ta pole kunagi teadnudki olulisi tõendamiseseme

1-10-12134

Lk 15 / 28

asjaolusid. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et tunnistaja J. L ei tea anda tõendamiseseme seisukohast olulisi ütlusi ja see on ilmselt ka seetõttu põhjendatud arvestades usaldusväärseid tõendeid kogumis, et õigusrikkumine oli politsei kohalejõudmise ajaks juba lõppenud.

Kohus tuvastab, et antud ütluste kohaselt tuleb tõdeda, et tunnistaja, tunnistaja P N (tlk 89)

kes oli politseinikuna väljakutsutute hulgas antud ööklubisse, ei suuda oma ütlustega anda

juurde tõendamiseseme asjaolude kohaselt olulist teavet. Ta saabus kohale pärast õigusrikkumise toimepanemist ja oma ütluste järgi ei mäletanud ta enam sellest midagi. Seega kohus leiabki, et antud tunnistajad J. L ja P. N või kes tahes politseinikud, kes tol hetkel olid välja kutsutud ei saagi teada tähtsaid asjaolusid tõendamiseseme seisukohalt, sest rünnak A. S vastu oli lõppenud ja viimane juba oli teadvuseta. Eelnimetatu on kohtuliku uurimise esemeks esitatud süüdistuse järgi.

Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, ei pea usaldusväärseks N H (tlk 75-76) ütlusi. Kohus leiab, et need ütlused on kunstlikult kontekstist väljas ja eluliselt

mitte usutavad. Nimetatud tunnistaja töötas samuti antud ööklubis. N. H annab ütlusi, et

turvamehed kutsuti taha ruumi, sest peokülalised omavahel sõnelesid ja siis mindi turvameestele kallale ning WC ruumi minnes viis juba vererada sinna. Samuti sai tema jalaga kõhtu.

Ei ole eluliselt usutav, et ka ettekandja oli WC eesruumis ja pidulisi ei teenindatud. Samuti ei haaku need ütlused F.M-i ütlustega, kes möönab, et A. Skäitumine põhjustas tüli, kuid tema ei ole kehavigastusi viimasele tekitanud, vaid seda tegi D. B. Arvestades ka E. Soosaare, O. M ja A. A ütlusi, on selge, et WC eesruumis ei toimunud mingit tüli peokülaliste vahel.

Vaid probleem tekkis turvameestel seoses kannatanu käitumisega, viimast kinnitas isegi süüdistatav F.M. Ja hiljem läks suuremaks rüselemiseks, mis kandus ka WC eesruumist

väljapoole. Samuti andis O. M ütlusi (tlk 91), et kui tema WC eesruumis käis seoses probleemiga turvameeste ja A. S vahel, olid baaridaamid edasi baariletis, tegeledes jookide väljavalamise ja kätteandmisega.

Tunnistaja A M (tlk 111-112), kes on F.M-i ema, andis kohtuistungil ütlusi, et ta poeg

17.09.2009 kutsuti tööle Mai linnaossa ühte baari ja hommikul oli näha, et ta on tugevasti peksa saanud. Tunnistaja ütles, et ta poeg ütles, et tema ei löönud kannatanut, vaid seda tegi ta sõber D. B. Kohtu küsimusele, millal talle räägiti seda tema poja poolt, vastas A. F.M, et seda ütles ta oma emale nädal hiljem antud sündmusest. Kohus on seisukohal, et antud ütlus ei ole tõend KrMS § 66 lg 2-1 p 2 alusel kui kuulduste tunnistaja ütlus, kuna tunnistaja ütluse sisuks saab olla ka teiselt isikult kuuldu, kuid üksnes vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude

kohta ja juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutab tõde. 17.09.2009 sündmusest oli juba nädal möödas ja F.M oli tunnistaja A. F.M-i ütluse järgi käinud ka vahepeal juba koolis ära. Järelikult selline A.

1-10-12134

Lk 16 / 28

F.M-i ütlus ei ole kuulduna tõend ja ühtlasi oleks see ka vastuolus usaldusväärse tõendite kogumiga.

Samuti andis A. F.M ütlusi, et hommikul koju tulles oli F.M peksa saanud.

Arvestades uuritud tõendeid kogumis, sai see toimuda aga pärast seda, kui F.M oli löönud kannatanut nii, et viimane kukkumise tagajärjel teadvuse kaotas ning kannatanu ei ole F.M-i rünnanud.

A. F.M andis ka ütlusi, et F.M on olnud töökas ja hea ning eeskujuliku käitumisega. Ehkki A. F.M ei ole tajunud ise vahetult ega kaudselt süüdistuse asjaolusid, siis üldiselt ei

ole selles kohtuasjas vaidlust selles, et. F.M on töökas ja hea käitumisega väljapool

esitatud süüdistuse asjaolusid. Muidugi välja arvatud ühes aspektis, sest puudub igasugune loogika hea käitumise väite ja väidetavalt sõbrast kurjategija – D. B isiku varjamises versus kannatanu üleelamiste vahel.

Tunnistaja A L andis kohtuistungil ütlusi, et tuli selleks kohtusse, et kaitsta oma tädipoega. Kohus on ka seisukohal, et A. Laptevi ütlused on niivõrd ebaobjektiivselt-erapoolikult kreenis

usaldusväärsest tõendi kogumist, et neid ei saa võtta õige ja õiglase kohtuotsuse aluseks.

Nende ütluse näol kaitseeesmärki silmas pidades ongi tegemist pelgalt soovunelmaga

saavutada F.M-i õigeksmõistmist ja see hoiak-F.M-i kaitse on juba liigtugevalt nendesse ütlustesse sissekodeeritud. Nimelt kriminaalasjas on ülekuulatud hulgaliselt isikuid, kes on viidanud, et F.M ja D. B on tumeda juukselised isikud, sealjuures F.M-i

juuksetoon on heledam. Arvestades seda, et see fakt on tuvastamist leidnud nii paljude tõendiallikate järgi, puudub igasugune alus kahelda selle õigsuses. A. L väidab aga vastupidist ja tema ütlused ei ole usaldusväärsed. Samuti andis 04.11.2011 A. L ütlusi, mis keeles räägib

F.M , kui ta ägestub, et ikka eesti keeles. Tunnistaja O. M andis 22.09.2011 kohtuistungil ütlusi, et kui ta WC eesruumi lebas maas kontaktivõimetu A. Soosaar, siis tema kohal sõimas teda vene keeles F.M. Arvestades eeltoodut ja kohtul tõendite kogumist

kujunenud siseveendumust, et tunnistaja A. L ütlused on pelgalt otsitud ja F.M-i õigustavad, mistõttu neid ei saa võtta kohtuotsuse aluseks.

Kohus ei pea usaldusväärseks ka . J. Maršuk andis ütlusi, et süüdistatava F.M-i ütlusi

tegelikult lõi kannatanu rusikaga näkku hoopis teine turvamees D. B. Samuti märkis F.M , et kui kannatanu oli maas, siis D. B astus talle kaks korda kannaga näkku, otsa ette kujugi näo piirkonda, kustutades jalaga nagu koni näkku. F.M annab veel ütlusi, et ta võttis D. B sealt ära. Seega justkui kaitses kannatanu, kuid lõpuks tulid talle kõik külalised kallale ja lõpuks baaridaamid lohistasid tema ja D. B baari taha lattu varjule. Samuti kirjeldas F.M kuidas tema ja D. B vastu jätkusid rünnakud ka siis kui politsei tuli. F.M andis ka ütlusi, et ta ei rääkinud D. B peale, sest tal olid tingimisi peal ja lootis, et ta hiljem räägib ise õiguskaitse organitele ära.

1-10-12134

Lk 17 / 28

F.M-i ütlused lükkavad ümber mitmed tõendid. Nii ekspertarvamuse kui ka vaadeldud fotode (tlk 80-82) kohaselt on välistatud, et kannatanule astuti kannaga-kingakontsaga näkku, mingeid visuaalseid jälgi selle kohta fotodel näha ei ole. Ka ekspert H. K andis ütlusi, et jalg

tavaliselt põhjustab suuremaid vigastusi. Samuti ekspertarvamuse ja avaldatud meditsiini

dokumentide (tlk 37-51) kohaselt ei ole väliselt kannatanul tuvastatav üle kolme jõu

mõjumispunkti peas. Näos on põrutushaav põsel ja verevalum silmadel on tekkinud

kuklalöögist (peaajuvigastus). Kohus rõhutab, arvestades uuritud tõendeid kogumis ja sh

ekspertarvamust, et verevalum silmade ümber on ekspertarvamuse järgi nahaalune ja jõu

mõjumispunkt selle tekkeks ei tulene näost vaid kuklast. Järelikult ei haaku F.M-i

ütlused ei usaldusväärsete tunnistajate ütlustega, kui ka ekspertarvamusega. Samuti fotode vaatlusprotokolliga. Puuduvad üle kolme jõu mõjumispunkti, et saaks kuidagigi järeldada, et kannatanule astuti D. B poolt kannatanule kannaga näkku (tlk 108 ja 108 pöördel all, 110 ja pöördel, 10.10.2011.a kohtuistungiprotokoll lk 3 ja lk 4 all, 7 ja 8) ja D. B tegi seda astumist F.M-i ütluste kohaselt veel isegi kahel korral ning sealjuures tegi lisaks D. B veel koni kustutamise liigutust jalaga ning lisaks eelnes veel D. B parema käe löök kannatanule näkku.

Sellised süüdistatava ütlused ei ole eluliselt usutavad, sest see ei haaku kuidagi uuritud

tõenditega ekspertarvamuse ja eksperdi ütlustega ning kannatanu pildi vaatlusprotokolliga. Järelikult on need ütlused antud üksnes selleks, et pääseda esitatud süüdistusest.

Lisaks on veel F.M-i ütlused vastuolud ka selles, et ühelt poolt ta andis ütlusi detailselt, kuidas toimus D. B löök (tlk 108 , 10.10.2011.a kohtuistungiprotokoll lk 3 ja isegi selles, et D. B lõi kannatanu parema käega näkku ning teiselt on ta andud ka ütlusi, et ta ei näinud seda kuidas D. B kannatu lõi (tlk 110). Samas kaitsja oma kohtuvaidluse kõnes (kaitsekõne teesid lk 2) leiab, et ei ole võimalik, et paremakäeline sai kannatanule vigastusi tekitada. F.M märgib ka detailselt (tlk 108 ja 108 pöördel all), kuidas A. S püsti hakkas tõusma, täpsemalt A. S plahvatas püsti, sealjuures A. S uneles ja B lõi rusikaga kannatanule vastu nägu ning siis kukkuski kannatanu maha.

Vastuolu jääb ka sellesse, et hiljem annab F.M ütlusi, et ta ei näinud, kuidas D. B kannatanut rusikaga näkku lõi.

Ekspertarvamuse ja üle kuulatud tunnistajate ütluste põhjal tuleb tõdeda süüdistuse paikapidavust, et F.M lõi kannatanule rusikaga paremale põse piirkonda – põrutushaav põsel, mille tagajärjel kannatanu kukkus ja lõi kukla ära. Kaitsjakõnes väljatoodud väide, et parema käega ei saa lüüa kannatanu parema põse pihta ei ole eluliselt usutav, saab küll ja seda ükskõik kumma käega, sõltuvalt sellest kuhu sihtida või kuhu löök satub. Viimane on eluliselt

üldteada asjaolu. Löögi tagajärjel tekkinud kukkumine põhjustas löögi kuklasse, mis viis

traumaatilise ämblikuvõrkkelmealuse verevalumini kannatanu mõlemal otsmikusagaral,

tekkisid põrutuskolded mõlema otsmikusagara alumisel pinnal, nahaalused verevalumid mõlema silma piirkonnas. Nimetatud vigastuste tõttu tekkis KarS § 118 p 1 järgi objektiivse koosseisu tunnusena eluohtlik seisund“, milleks on antud juhul kooma – seega raske tervise kahjustus ja antud peaaju vigastusele on iseloomulik ka anosmia teke, mille teke on samuti kannatanu ütluste ja ekspertarvamuse alusel tõendatud.

1-10-12134

Lk 18 / 28

3. Järelikult esitatud süüdistusest on täiel määral tõendamist leidnud see, et tuvastatud on kõik KarS § 118 p 1 objektiivse koosseisu tunnused.

Subjektiivne koosseis. KarS § 118 p 1 eeldab vähemalt kaudset tahtlust kõigi koosseisu tunnuste osas. Kuivõrd tegemist on tagajärjedeliktiga, siis vähemalt kaudset tahtlust nõuab ka tagajärje – eluohtliku tervisekahjustamise põhjustamine.

Kohus leiab, et F.M ei näinud ette ja vähemasti soovis vältida sellist tagajärge, et

põhjustab kannatanule eluohtliku seisundi, lüües teda rusikaga põsepiirkonda. Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et kuna kannatanu oli alkoholijoobes, siis nägi F.M ette –

pigem pidas võimalikuks ja möönis, et kannatanu võib alkoholijoobest tingitud kehva tasakaalu tõttu kukkudes saada ka eluohtlikke vigastusi. Kohus hinnates tõendeid kogumis, ei nõustu sellise väitega.

F.M lüües kannatanut rusikaga põsepiirkonda, ilmselt ei soovinud kannatanule

eluohtlikku vigastust ega ka möönnud sellist vigastust, mis tekkis omakorda kannatanu

kukkumisest kuklapiirkonda. F.M lootis seda vähemasti vältida, ehkki täielikult ei saanud ta välistada, et löök võib tuua ka eluohtliku tagajärje. Ta leidis, et pigem seda ei juhtu ja lootis et ei juhtu, olemata antud situatsioonis aga piisavalt tähelepanelik. Järelikult ta nii raske vigastuse teket ei soovinud ega möönnud. In dubio pro reo ei ole võimalik järeldada

objektiivsetest asjaoludest ja üldisest elukogemusest, et ka selline üks löök põsele alati tekitab eluohtliku seisundi, ka löögist tingitud kukkumise läbi. Samas ei saanud seda välistada

F.M , kes ilmselt aga situatsioonis kaotas kontrolli enda ja oma tähelepanu üle.

Alkoholijoobes isiku puhul võib üldteada asjaoluna eeldada teinekord ka pehmemat kukkumist, kuid on igati võimalik ka vastupidine olukord. Kannatanu selja taga ei olnud ka

mingit kõrgust – nt treppi, mille suunas oleks kannatanu löödud ja millest võiks järeldada

eluohtliku tagajärje soovivat-möönvat tekitamist. Kannatanu tõusis laualt ja sai rusikaga

näkku. Arvestades uuritud tõendeid kogumis, siis F.M pigem lootis vältida, et tema

löögist tekkinud oht ei realiseeruks kannatanus eluohtliku seisundina, ehkki see just antud

juhul nii juhtus. Seega tuleb asuda teiste koosseisude, s.o mitte enam antud esimese astme kuriteo, vaid kergemate teise astme kuritegude KarS § 121 ja § 119 lg 1 koosseisutunnuste kontrollile juba kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaolude järgi.

F.M ja tema kaitsja on eitanud üldse, et F.M kannatanut rusikaga lõi, mille tagajärjel ta kukkus – eitades täielikult objektiivse koosseisu asjaolusid, järelikult on saanud süüdistatav end kaitsta ka küllaldaselt sellise kvalifikatsiooni muutuse vastu, sest objektiivne

koosseis jääb sisuliselt samaks. Kvalifikatsiooni muutuse tingivad puudused subjektiivses

koosseisus. Süüdistatava kaitse positsiooni kohaselt on sisuliselt välistatud nii tahtlus kui ettevaatamatus, sest ta ei ole väidetavalt objektiivset koosseisu realiseerinud. Järelikult kohtu

poolt kvalifikatsiooni muutmine on ka kooskõlas KrMS § 268 lg-ga 6, sest puudus eraldi

1-10-12134

Lk 19 / 28

igasugune vajadus kaitseõiguse seisukohast poolte arvamuse küsimiseks antud juhtumil kvalifikatsiooni kergemaks muutmisel.

KarS § 121 näeb objektiivse koosseisu tunnustena ette teise inimese tervise kahjustamise löömise teel. Kohus on ülaltoodu alusel tuvastanud, et F.M lõi rusikaga kannatanu A. S paremale poole põsepiirkonda. Nimetatud löök ilmselgelt tekitas ka kannatanule valu - see

järeldus tuleneb sellest, et kannatanu põsel on põrutushaav, mis on tuvastav nii ekspertarvamusele tuginedes kui ka foto vaatlusprotokolli järgi (tlk 77, 80). On üldteada, et sellise haav nahal põhjustab valu. Antud tegu on toime pandud otsese tahtlusega. F.M-i

eesmärk oli tuhatoosi või tuhatooside lõhkumise tõttu kannatanu klubist lahkumisele

sundimine ja ilmselgelt F.M kannatanuga tekkinud sõnavahetuse käigus teadis, et

kannatanule näkku löömine sellise löögiga, et viimane kukub maha, teeb ka valu ja võib tekitada põrutushaava näole.

Asjaolu, et kannatanu oli sünnipäevapoel keskmises alkoholijoobes ja toimus sõnavahetus

seoses lõhutud tuhatoosiga, ei õigusta kuidagi turvatöötajat – süüdistatavat, tekitamaks

kannatanule tervisekahjustusi. Olukorras, kus turvatöötaja on palgatud sünnipäeva peole ja

tarvitatakse alkoholi, eeldab see ka turvatöötaja poolt tasakaalukust ja kannatlikkust, mis

loomukult võib olla ka väga raske. Käesolevas asjas ei ole ka tuvastamist leidnud, et

kannatanu A. S oleks F.M-i või kedagi teist füüsiliselt rünnanud. Puudub igasugune tuvastatav motiiv ka peokülaliste vahel tüli tekkeks. Olukorras, kus tegemist oli erapeoga ja

turvameeste osavõtt oli vajalik eeskätt selleks, et võõrad üritusele uksest sisse ei pääseks,

turvatöötajatele avaldati valmisolekut tuhatoosi hüvitamiseks ja vaatamata sellele sooviti sünnipäeva külaline peolt välja visata, on ka otsitud põhjuseks kannatanu ründeks tuhatoosi

rikkumine ja asjaolu, et kannatanul ei olnud särki seljas või et ta oli alkoholijoobes

ebameeldiva käitumisega turvatöötajate jaoks. Antud situatsiooni lahendamine eeldanuks turvatöötajast süüdistatavalt suuremat tasakaalukust. Ja kohus veelkord rõhutab, et käesolevas

asjas on oluline, et kohtulikul uurimisel ei ole tuvastamist leidnud, et kannatanu oleks ise kedagi füüsiliselt rünnanud.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, seega kohus mõistab F.M süüdi KarS § 121 järgi kuriteo toimepanemises.

KarS § 119 lg 1 kohaselt karistatakse raske tervisekahjustuse tekitamise eest

ettevaatamatusest. Eeltoodu alusel on ekspertarvamuse järgi tuvastatav, et kannatanule

tekitati raske tervise kahjustus – kooma. Selle teke on põhjuslikus seoses F.M-i tegevusega, kuna F.M-i rusikalöögi tõttu kannatanule näkku viimane kukkus ja lõi ära

pea kuklapiirkonnas. Ekspertarvamuse kohaselt on tuvastatav, et kuklapiirkonnale kukkumisest tekkiski kannatanul eluohtlik seisund – kooma. Järelikult realiseeris F.M oma tegevuses uuritud tõendite järgi kõik KarS § 119 lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu

tunnused kergemeelsusega. Rusikalöögi sooritas F.M otsese tahtlusega, kuid lootes

vältida seda, et tema kiire löögi tagajärjel kukkudes saab kannatanu eluohtliku seisundi –

1-10-12134

Lk 20 / 28

kooma. Samas kannatanu kukkumine on igati kausaalseoses F.M-i rusika löögiga.

Kohus tuvastab, et esitatud süüdistuse teksti järgi on ka kohtulikul uurimisel tuvastamist

leidnud, et kukkumisest tekkinud peaaju vigastuste tõttu sai kannatanu ka anosmia. Ekspertarvamuse (23. punkti) kohaselt diagnoositi A. Soosaarel anosmia, kuna anamneesis on

trauma ja peaaju kompuutertomograafilisel uuringul sedastatud mõlema otsmikusagara alumisel pinnal põrutuskolded, mille asukoht paikneb haistmisnärvide piirkonnas. Süüdistatav realiseeris antud koosseisu kergemeelsusest.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad, seega F.M tuleb süüdi tunnistada KarS § 119 lg 1 järgi kuriteo toimepanemises.

III. Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

F.M-i ei ole varem väärteo - ega kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri teatise kohaselt kehtivad karistused puuduvad (tlk 56-57). Ta õpib kõrgkoolis ja kaitsja poole poolt

esile toodud teda iseloomustavad andmed on igati positiivsed, s.h iseloomustus Eesti

Mereakadeemiast. F.M-i on iseloomustanud positiivselt ka tunnistajatest N. V ja A. F.M. Järelikult tema eripreventiivne prognoos on hea. Kuid siinjuures ei saa unustada, et õigusriigis on kuriteo eest karistus vältimatu. F.M-i käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid

inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu

peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus

võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL nr 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06 p 15.1.). 3.1. KarS § 201 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad ning samuti süüdimõistetult puudub püsiv sissetulek, järelikult eeltoodu alusel on välistatud rahalise karistuse mõistmine.

Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mille kohaselt mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni ühekolmandiku kuni

keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud, leiab kohus, et käesoleval juhul oleks iseenesest põhjendatud karistuse mõistmisel lähtumine ca pea

ühekolmandikulisest sanktsioonimäärast. Kohus peab tõendamist leidnud süüdistuse järgi mobiiltelefoni omastamist alla keskmise raskusega kuriteoks ja seda ka õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades, seetõttu arvestades F.M-i süüd selles, tuleb talle mõista selle teo eest karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

1-10-12134

Lk 21 / 28

3.2. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 119 lg 1 näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kuivõrd KarS § 121 ja § 119 lg 1 on ideaalkonkurentsis, siis KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb karistus mõista raskema, s.o KarS § 121 kuriteokoosseisu realiseerimise eest ette nähtu järgi.

Ka antud juhul puuduvad F.M-i käitumises nii karistust kergendavad kui raskendavad

asjaolud. Arvestades kannatanu üleelamiste suurust, on välistatud rahalise karistuse

mõistmine. Lähtudes karistatavast teost ja selle tagajärjest ning F.M-i süü suurusest,

tuleks F.M-i karistada vähemalt sanktsiooni keskmise määra järgi, s.o kahe aastase vangistusega.

Kuid kohus leiab, et selle süüdistuse episoodi menetlemises on teatud määral ületatud mõistlik

menetlusaeg, arvestades seda, et sündmus on toime pandud 17.09.2006.a, koheselt tuli

sündmuskohale ka politsei, teade kuriteo kohta registreeriti 17.09.2006 (tlk 52-53) ja

süüdistusakt tuli kohtumenetlusse alles 21.09.2010.a. Arvestades üldmenetluse katkematuse

printsiipi selles katkematuse eranditeta kriminaalasjas, sai kohtumenetlus alata alles septembris 2011.a. Kriminaalmenetlus on kestnud üle viie aasta. Kohus ei tuvasta, et F.M

ja tema kaitsja oleks menetlusõiguste kuritarvitamise läbi menetlust venitanud.

Samas kohus arutas aga asja just kohtumenetluse poolte soovi kohaselt kõige pikemat menetlusaega nõudvas menetlusliigis, s.o üldmenetluses.

Mõistliku menetlusaja rikkumise tõttu kohtupraktika kohaselt tuleb isik õigeks mõista või

vähendada karistust. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul, arvestades eeskätt kuriteo

raskust kannatanu vigastuste - kannatuste kaudu, mõistliku aja ületamise pikkust, on

õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades, on põhjendatud sellise kuriteo ja menetlusaja

viibimise tõttu üksnes veel oluliselt karistuse kergendamine. See on põhjendatud lisaks ka veel järgmistel motiividel:

- F.M-ile on esitatud süüdistus käesolevas asjas kokku kahes kuriteo sündmuses

nii 17.09.2006 kui 20.09.2008 – see näitab seda, et F.M-i puhul on nii üld - kui

eripreventiivses mõttes lubamatu õiguskorras karistamata jätmine, sest isik ei olnud oma suhtumist õiguskorda piisavalt korrigeerinud ka veel 20.09.2008.a;

- samuti tuleb arvestada kannatanu üleelamisi, vigastusi ja samuti seda, et kannatanu

poolt on esitatud seetõttu ka tsiviilhagi. Järelikult on igati põhjendatud karistuse vähendamine;

- antud kriminaalasi on keskmise keerukusega.

Kaitsja tõi kohtuvaidluses välja, et antud pikk menetlusaeg rikkus ka F.M-i renomeed, ta

pole saanud soovitud tööd ja loomata on perekond. Kohus on seisukohal, et kõik sellised võimalikud ja ka oletuslikud ootamise juurde käivad asjaolud, on juba korvatud käesolevaga karistuse olulise vähendamisega. Kohus on ka seisukohal, et mõistliku menetlusaja pikkuse ületamisest saab rääkida, kui see on enam kui viis aastat, käesolevas asjas on seda ületatud

napilt. Samuti kohtupraktika kohaselt, kui tegemist on üldmenetlusega, siis reeglina juba

1-10-12134

Lk 22 / 28

seadusest tulenevalt katkematu menetluse reeglite tõttu on tingitud see, et erandita kohtuasjas jõutakse Eesti Vabariigis läbi käia kõik kohtuastmed ca kahe aasta jooksul.

Eeltoodu alusel leiab ka kohus, et karistust tuleb vähendada oluliselt - see on poole võrra

sellest, kui karistus oleks mõistetud igati mõistliku menetluseajaga kriminaalmenetluses (2 aastat vangistust). Seetõttu mõistab kohus F.M-ile karistuseks juhindudes KarS § 63 lg- st 1 KarS § 121 järgi 1 (üks) aasta vangistust.

3.3. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb kergem karistus lugeda kaetuks raskemaga ja liitkaristusena mõista F.M-ile 1 (üks) aasta vangistust. Kergema karistuse kaetuks lugemine raskemaga on põhjendatud seetõttu, sest nimetatud kahe karistuse suurus erineb oluliselt üksteisest.

Kuivõrd F.M on positiivne iseloomustus ja ta on õppimishimuline ning arvestades menetlusaega, tuleb jätta F.M-ile mõistetud karistus tingimisi täitmisele pööramata ilma kontrollnõuete täitmise kohustuseta, s.o KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel minimaalse – kolme aastase katseaja vältel.

IV. Tsiviilhagi

4.1. Hagiavaldus

Kannatanu on esitanud hagi F.M-i vastu 12782.33 euro (200 000 krooni) nõudes. Hagiavalduse kohaselt esitab kannatanu nõude kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud

moraalse kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt hagi aluseks olev tegu pandi toime 17.09.2006.a Pärnu linnas ööklubis „Woodoo“ ning seisneb selles, et kella 03:00 ajal tekkis

WC eesruumis F.M A S sõnavahetus, mille käigus soovitas ta viimasel klubist lahkuda, kuna olevat tuhatoosi ära lõhkunud. A. S tõusis laua najalt ning F.M lõi teda tahtlikult ja ilma põhjuseta rusikaga näkku.

A. S sai löögi tagajärjel raskeid tervisekahjustusi ajuvapustuse näol ja on viibinud

töövõimetuslehel traumajärgselt ligi 7 kuud. Tervisekahjustuse kohta on esitatud kriminaalasja juurde kogu vastav dokumentatsioon.

Hageja palub mittevaralise kahju hindamisel lähtuda süüteo asjaoludest, kannatanule tekitatud

vigastustest ja sellest, et juhtunu on põhjustanud talle erinevaid füüsilisi ja vaimseid

läbielamisi. Läbielatu on talle ilmselgelt põhjustanud ka psüühilisi muutusi, mis on

vähendanud tema üldist heaolu – eelkõige tuuakse hagiavalduses esile järgmisi tagajärgi: oluline töövõimekuse langus unetuse tõttu (pidev väsimus, halb enesetunne), lõhnataju jääv kaotus, rängad peavalud paar kuud peale trauma saamist ja peavalud tänaseni.

Kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisel tuleb mittevaralise kahju teket eeldada ja kahju täiendav tõendamine kannatanu poolt ei ole vajalik.

1-10-12134

Lk 23 / 28

VÕS 128 lg 5 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Tsiviilasjades kohaldub mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamisel VÕS § 130 lg 2,

mis sätestab valuraha põhimõtte ja mille kohaselt isikule kehavigastuse või tervise

kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb kahjustatud isikule

maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitamisena mõistlik rahasumma. Mittevaralise kahju konkreetset suurust kannatanu tõendama ei pea.

VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi ning VÕS § 130 lg 2 kohaselt isikule kehavigastuse tekitamise või

tema tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul tuleb

kahjustatud isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.

Mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt

diskretsiooni alusel. Kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise hagi läbivaatamise ees riigilõivu ei võeta.

Eeltoodust tulenevalt taotleb A S F.M-ilt mittevaralise kahju väljamõistmist summas 12782.33 eurot.

4.2. Kohtuotsuse põhjendus hagi osas

Kannatanu on esitanud ka tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes. Kohus jõuab alljärgmistel põhjendustel seisukohale, et see nõue kuulub osaliselt rahuldamisele.

VÕS § 134 lg 2 (varem kehtinud VÕS § 130 lg 2) kohaselt kannatanu suhtes vägivalla

toimepanemisega, millega tekitatakse kannatanule kehavigastus, eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu.

VÕS § 128 lg 5 alusel mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.

Juhindudes TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6, mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise

väljamõistmisel peab kohus, sõltumata poolte taotlustest, leidma mõistliku kahjuhüvitise,

sealjuures arvestama rikkumise laadi ja raskust, rikkujate süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, mille arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise.

Käesolevas asjas esitatud hagi aluseks olevad asjaolud, mis puudutavad tervisekahjustuse

tekitamist, valdavalt kattuvad süüdistuse alusfaktidega. Nimelt, kohtulikul uurimisel on

tuvastamist leidnud, et F.M lõi kannatanut rusikaga näkku, mille tagajärjel viimane

kukkus, saades kukkumisest löögi kuklasse, mis viib ta eluohtliku seisundi koomani.

1-10-12134

Lk 24 / 28

Kannatanu viidi teadvusetult haiglasse. Tal diagnoositi ajuvapustus ja traumaatiline ämlikvõrkkelme alune verevalum. Kannatanu ongi esitanud hagi tekkinud kehavigastuse-

tervisekahjustamise tõttu saadud kannatuse hüvitamiseks. Kohus on eeltoodult jõudnud

seisukohale, et kannatanu poolt saadud vigastused on põhjuslikus seoses F.M-i käitumisega – rusika löögiga näkku, mille tagajärjel toimus kukkumine. F.M-i tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus on tuvastanud, et kannatanu langes koomasse F.M-i tegevuse tõttu ja viidi seetõttu intensiivravisse. Kannatanu ütluste kohaselt vigastuste tõttu tekkinud vaevustest oli ta

vahetult pärast sündmust sunnitud viibima töövõimetus lehel ca 7 kuud. See nähtub nii

kannatanu ütlustest kui ka meditsiini dokumentidest tlk 37-51. Lähtudes ekspert H. K

ütlustest, ei saa aga kohus asuda seisukohale, et kogu töölt viibitud aeg seoses

haiguslehtedega oli F.M-i tegevusest sõltuv. Kohus ei tuvasta eksperdi ütlustest lähtuvalt, et kõik A. S esinevad kaebused olid tekkinud just F.M-i tegevuse tõttu. Seega on mõistetav ja tõendatav, et mõnda aega oli kannatanu töö tegemine häiritud, oli ta ju kooma tõttu paar päeva haiglas ja edasi olid tal peavalud, need ilmselt häirisid ka igapäeva – ja tööelu ning seeläbi üksnes selles osas on tõendatud, et kannatanul tekkis F.M-i tegevuse tõttu

moraalne kahju, mis kuulub hüvitamisele. Kuivõrd puuduvad tõendid selle kohta, et just F.M-i tegevuse läbi tekitatud terviseseisund tingis ka töölt puudumise 7 kuu vältel, kuulub esitatud kahju nõue vähendamisele.

Antud dokumentidest nähtuvalt nt arstitõend 15.05.2008 (tlk 38) ei kurtnud A. S enne 17.09.2006 peavalude üle. 15.07.2009 arstitõendi kohaselt (tlk 37) järgi on jälle märgitud, et kannatanu sai ajuvapustuse ja tema praegusteks kaebusteks on väsimus, peavalud, unetus ja lõhnataju kaotus. Ekspertarvamuse kohase käesoleval ajal ei saa seostada otseselt kannatanu peavalusid, pidevat väsimust ja unetust 17.09.2006 tekkinud tervise kahjustusega.

Ekspert H. K andis kohtuistungil ütlusi, et unetuse ja depressiooniga pöördus kannatanu arsti poole alles 2007.aastal. Et ka seetõttu ei saa ekspert öelda, et need oleksid tekkinud just antud

vigastusest. Järelikult ka kohus leiab, et need asjaolud hagis ei ole tõendamist leidnud ja seetõttu kuulub nõudesumma vähendamisele, kuivõrd nende tekke kausaalseos F.M-iga

ei ole tõendamist leidnud. Ka kannatanu kohtuvaidluses märkis, et unetus on olnud talle

käesoleval ajal suurimaks raskuseks ja ta tähtsustab seda oma nõudes enim. Eeltoodu tõttu

leiab kohus, et hageja nõue kuulub oluliselt vähendamisele, kuivõrd sellise kaebuse tekke kausaalsust F.M-iga ei ole tõendatud.

Kuid samas siiski A. Soosaar käis erinevate arstide vastuvõttudel korduvalt 2006-2008 seoses

17.09.2006 saadud vigastuste tõttu. Kurdetud väsimus ja peavalu nähtub ka dokumentide

järgi. Ka ekspert H. Kase andis ütlusi, et peavalu pärast sellist vigastust peab tekkima.

Otseselt aga väsimuse teket ei saa seostada antud vigastusega. Seega leiab kohust, et tõendamist leidnud asjaolud, et kannatanul olid vaevused peavalude osas ja need on seostatud

1-10-12134

Lk 25 / 28

F.M-i tegevusest tingitud kehavigastusega ja sellest tekkinud mõistliku suurusega moraalne kahju tuleb hüvitada.

Samas on igati arusaadav ja tuleb lugeda tõendatuks, et F.M-i tegevuse tõttu tekkinud

vigastused, mille tõttu ka kannatanu koomasse langes, paar päeva haiglas oli, põhjustasid

füüsilist valu, ebamugavust ja kannatusi, mille hüvitamine kannatanule on põhjendatud, kuulub samuti moraalse kahjuna hüvitamisele.

Hageja nõue põhineb lisaks ka lõhna taju jääval kaotusel F.M-i tegevuse tõttu. Kannatanu on leidnud, et see tema tööd finantsistina ei sega ja tema nõue ei põhine peamiselt

sellel tekkinud tervise puudusel. Ekspert peab A. S esinevat anosmiat püsivaks. Tal on ka

maitsmismeele häired. Kohus on seisukohal, et selles osas on samuti nõue tõendatud. Ekspertarvamuse kohaselt kukkumisest tekkinud peaaju vigastuste tõttu sai kannatanu ka

anosmia. Ekspertarvamuse (23. punkti) kohaselt diagnoositi A. Soosaarel anosmia, kuna

anamneesis on trauma ja peaaju kompuutertomograafilisel uuringul sedastatud mõlema

otsmikusagara alumisel pinnal põrutuskolded, mille asukoht paikneb haistmisnärvide piirkonnas. Ekspertarvamuse kohaselt (25. punkt) on kannatanul esinev anosmia püsiv, sest

tal esineb vastava peaaju piirkonna kahjustus. Ekspertarvamuse kohaselt ei nähtu esitatud

meditsiinidokumentatsioonist, et kannatanul oleks varem diagnoositud anosmiat. Ekspert

leiab, et see on seotud tekitatud antud tervisekahjustamisega ja seda kinnitab ka peaaju

kompuutertomograafi uuringu tulemused, et põrutuskolded on mõlema otsmikusagara

alumisel pinnal haistmisnärvide piirkonnas. Ekspertarvamuse kohaselt lõhnatunde täielik kaotus koos haistmismeele häiretega annab püsiva töövõime kaotuse 10%.

Kohus võtab kannatanu nõude hindamisel arvesse ka seda, et kannatanu kohtuvaidluses leidis,

et anosmia ei ole tema suurimaks probleemiks, vaid on unetus, viimase seost aga kohus F.M-i tegevusega ei tuvastanud.

Kohus võtab kahjunõude määratlemisel arvesse ka seda, et kannatanu leidis, et tema elukutset - töötamist finantsistina ei häiri anosmia.

Kohus on seisukohal, et kannatanu ei põhjustanud oma tegevusega enesele ise kahju. Kohus

arvestab kahjuhüvitise määramisel, et ehkki F.M poolt otsese tahtlusega kannatanu näkkulöömisega tekitati kannatanu näkku põrutushaav, mis on paranenud, siis kannatanu määravad kannatused on siiski põhjustatud löögi tagajärjel kukkumisest, mis oli süüdistatava poolt toime pandud ettevaatamatust käitumisest. F.M ei ole avaldanud kahetsust toime pandud teo ja selle tagajärgede pärast.

Kuid kohus arvestab mittevaralise kahju suuruse kindlaks määramisel ka F.M-i

majanduslikku olukorda. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus süüdistataval kindel sissetulek puudub ja ta õpib kõrgkoolis, kuulub oluliselt antud kannatanu nõue vähendamisele mõistlikult ja tasakaalustatult. Nimelt, kaitsja pool on iseloomustanud F.M-i tööka ja

1-10-12134

Lk 26 / 28

tubli inimesena. Selle kohta andis ütlusi ka F.M-i ema AM ning tal on positiivne

iseloomustus Eesti Mereakadeemiast. Selles osas vastupidist ei ole ka väidetud kohtumenetluse poolte poolt ega vastupidist tõendatud. Kohus nõustub sellise kaitsja poole väitega pea täielikult, s.t v.a mõistab hukka käeolevaga tema poolt tuvastatud kuriteod.

Kannatanu sai nii F.M-i tegevuse tõttu nii vigastusi, millest on paranenud, kuid mille all siiski väga kannatas – oli ka koomas ja paar päeva haiglas. Kannatas ka peavalude all enda sõnutsi poolteist kuud, mistõttu oli ka tema igapäeva elu häiritud. Kannatanu sai ka püsiva tervise kahjustusena anosmia. Kannatanu on kannatanud anosmia all seoses käesolevas asjas

F.M-i käe läbi kuriteoohvriks langemise tõttu alates 17.09.2006.a. Kannatanul esinev

anosmia on püsiv. Kohus eeltoodu alusel leiab, et kannatanust hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub 1/3 ulatuses rahuldamisele.

Väljapool esitatud süüdistusi on süüdimõistetu muidu töökas ja tubli inimene ning seetõttu on õiglane, et ta peab olema võimeline ajapikku kohtu poolt määratud kahjusumma kannatanule hüvitama. See on igati õiglane hüvitis, sest süüdimõistetu F.M kaotas turvamehena enda

üle kontrolli seoses tuhatoosi lõhkumisega ja sellega, et alkoholijoobes sünnipäevalisest

kannatanul ei olnud särki seljas ning turvamehest süüdimõistetu enesevalitsuse kaotamise

tõttu langes vägivalla tagajärjel A. Soosaar koomasse, kannatas kehavigastuste all ja käesoleva ajani anosmia all, mis on pöördumatu, s.t kogu eluks.

Juhindudes eeltoodust, tuleb välja mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 2 alusel moraalne (mittevaraline kahju) 4260.78 eurot F.M-ilt kannatanu A S kasuks.

V. Menetluskulud

Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsjale tehtud toimiku koopiate kulu 135 krooni ehk

8.63 eurot (tlk 5) ja 15.12.2011 isiku ekspertiisiakti nr 54 koostamise kulud 84 eurot ning

sundraha II astme kuritegude toimepanemise eest summas 435 eurot. Kohus ei arva

kohtukulude hulka ka 15.10.2009 isiku ekspertiisiakti kulu, sest kohus pidas seda tõendid kõlbmatuks.

Samuti esitas kaitsja taotluse kaitsjakulude hüvitamiseks summas 3240 eurot ja kannatanu esindaja kannatanule õigusabi kulude hüvitamiseks summas 1951.06 eurot.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määratledes arvestab kohus

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulu hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kohus leiab, et F.M-i puhul tuleb vähendada menetluskulusid, kuna F.M on

püsiva sissetulekuta noor õppiv inimene, käesolevas asjas on temalt väljamõistetud ka

1-10-12134

Lk 27 / 28

tsiviilhagi ja ka sedagi, et kohus kvalifitseeris esimese astme kuriteo järgi esitatud süüdistuse kergemaks teise astme kuriteoks. Eeltoodud alustel ja muuhulgas juhindudes ka KrMS § 180 lg 1, 3, § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 kohus mõistab F.M-ilt välja vähendatult üksnes sundraha summas 200 eurot; koopiakulu ja ekspertiisikulu jätab riigi kanda ning F.M-i kaitsjakulud tema enda kanda.

Kannatanu esindaja poolt esitatud õigusabi kulud on reaalsed ja põhjendatud. KrMS § 173, § 175 lg 1 p 1, § 180 lg 1 alusel ja TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb välja mõista süüdimõistetult kannatanu kasuks viimase kantud menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatuses, s.o 1/3

ulatuses ehk summas 650.35 eurot. Ülejäänud osas jäävad kannatanu menetluskulud tema enda kanda.

VI. Asitõendid

Asitõendeid ei ole.

VII. Tõkend

Tõkend elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

VIII. Kohtuotsus tuleb saata pärast jõustumist Eesti Haigekassale, kuivõrd kannatanu viidi koomaseisundis haiglasse.

Kohtunik Indrek Nummert

Rahvakohtunik Eha Kask

1-10-12134

Lk 28 / 28

Rahvakohtunik Marve Turbel

Tallinna Ringkonnakohtu 27.aprill 2012.a otsuse resolutsioon:

Pärnu Maakohtu otsus 10.veebruarist 2012.a. F.M-i suhtes tühistada osaliselt ja nimelt, kannatanu Andri Soosaare õigusabi kulude hüvitamisele kuuluva summa osas. Teha selles osas uus millega o t s u s,

1) Välja mõista süüdistatavalt F.M-ilt kannatanu A Se õigusabi kulud summas

1026,76 eurot.

2) Hüvitada kannatanu A Se esindajale makstud tasust 804,30 eurot riigieelarvest.

3) Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.

4) Kannatanu esindaja adv. Andres Simsoni määruskaebus rahuldada.

5) Süüdistatava kaitsja adv. Alla Raudsepa apellatsioon jätta rahuldamata.

6) Hüvitada kannatanu A S esindajale seoses apellatsioonimenetlusega makstud tasust 60

eurot riigieelarvest.

7) Välja mõista süüdistatavalt F.M-ilt kannatanu A S apellatsioonimenetlusega

seotud õigusabi kulud summas 120 eurot.

Kohtuotsus jõustus 01.08.2012.a Riigikohtu määrusega.