Legislator Case Law & Legislation
2-25-8705/16 AI generated

2-25-8705/16 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Case Number 2-25-8705/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-8705 menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss Pooled on kokku leppinud, et S.K.-l on õiguslik alus XXX kinnisasja (registri nr

Legislator headnote

AI generated

2-25-8705/16 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-8705 menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss Pooled on kokku leppinud, et S.K.-l on õiguslik alus XXX kinnisasja (registri nr

Keywords

AI generated
withdrawal following settlement satisfaction of claim arbitration clause divorce on joint request divorce settlement agreement remission of debt
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Menetluse lõpetamine

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

16. oktoober 2025

Tsiviilasja number ja hagi ese

2-25-8705

-P.K. hagi S.K. vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest

välja nõudmiseks ja kinnistu vabastamiseks

-S.K. vastuhagi P.K. vastu ühis- ja seltsinguvara

jagamiseks

hagimenetlus

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja/vastukostja

P.K. (isikukood: XXX)

P.K. lepinguline esindaja

vandeadvokaat Grete Kirsimaa

Kostja/vastuhageja

S.K. (isikukood: XXX)

SS.K. lepinguline esindaja

jurist Kristel Kangilaski

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-8705 menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss

alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Pooled on kokku leppinud, et S.K.-l on õiguslik alus XXX kinnisasja (registri nr

XXX) kasutamiseks elukohana.

1.2 Pooled on kokku leppinud, et 10.10.2025 sõlminud notariaalse kompromisslepingu

koos kinnistu mõttelise osa võõrandamisega ja osaühingute osade suhtes ühisomandi

lõpetamisega ning asjaõiguslepingu ja käsutustehinguga on poolte ühisvara jagatud.

1.3 Pooled kinnitavad, et neil puuduvad teineteise vastu tsiviilasja 2-25-8705 vaidluse

esemega seotud vastastikused nõuded hetkest, mil S.K. on XXX kinnisasja

kaasomanikuna (registri nr XXX) kantud kinnistusraamatusse.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Tagastada käesoleva kohtumääruse jõustumisel hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool,

s.o 210 eurot, P.K.-le ja pool, s.o 1050 eurot, S.K.-le (mõlemale selgitusega: „½ riigilõivu

tagastus tsiviilasjas nr 2-25-8705“).

5. Toimetada määrus kätte hageja esindajale ja kostja esindajale.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

kirjaliku määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. Kohtu menetluses on P.K. hagi S.K. vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest välja

nõudmiseks ja kinnistu vabastamiseks ning S.K. vastuhagi P.K. vastu ühis- ja seltsinguvara

jagamiseks.

2. Kohtumenetluse pooled on 15.10.2025 esitanud kohtule kompromissi ja taotluse menetluse

lõpetamiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS § 430 lg 1). Pooled esitavad

kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli

kandmiseks (TsMS § 430 lg 2). Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita (TsMS § 430 lg 3).

4. Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus TsMS § 430

lg-s 3 sätestatuga. Küll on kohus kompromissi põhisisu ja eesmärki arvestades resolutsiooni

selguse huvides täpsustanud, millise kinnisasjaga on tehing tehtud, lisades sulgudesse kinnisasja

registriosa nr-i. Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviil-

asjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada.

5. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

6. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on

võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5).

7. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

8. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi (TsMS §

150 lg 2 p 1). Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel

muule isikule (TsMS § 150 lg 4 III lause). Hageja on tasunud hagi esitamisel kohtusse 420 eurot ja

vastuhageja 2100 eurot. Kohus leiab, et hageja ja vastuhageja poolt kohtumenetluses tasutud

riigilõivust tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 ja lg 4 alusel käesoleva määruse jõustumisel poolte vahel

sõlmitud kompromissi tõttu tagastada mõlemale pool, s.o hagejale P.K.-le 210 eurot ja

vastuhagejale S.K.-le 1050 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadi Karting

kohtunik