3-25-2471/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Kaire Pikamäe ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. oktoober 2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-2471

Haldusasi

OneMed OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 15.

juuli 2025. a otsuse vaidlustusasjas nr 144-25/295377

osaliselt tühistamiseks ja sihtasutuse Tartu Ülikooli

Kliinikum kohustamiseks viia õigusaktidega kehtestatud

nõuetega

vastavusse

riigihanke

nr

295377

alusdokumentide tingimused

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 19. augusti 2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OneMed OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses.

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant OneMed OÜ

esindajad v.adv Erki Fels ja adv Gregor Saluveer

Vastustaja Tartu Ülikooli Kliinikum

esindaja juhatuse liige Liis Salumäe

RESOLUTSIOON

1. Jätta OneMed OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Jätta OneMed OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19. augusti

2025. a otsus muutmata.

3. Jätta OneMed OÜ apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 27. oktoober 2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum avaldas 19. mail 2025 avatud hankemenetlusena

läbiviidava riigihanke „Traumatoloogia metallosteosünteesi vahendid ja liigeste endoproteesid“

(nr 295377) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Riigihange

on jagatud 23 erinevaks osaks ning pakkumuste esitamise tähtpäev oli 4. august 2025.

Kohtumenetluse käigus pikendas vastustaja korduvalt pakkumuste esitamise tähtaega, pakkumuste

esitamise tähtpäev on nüüd 3. november 2025.

2. OneMed OÜ esitas 11. juunil 2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, milles palus

kohustada vastustajat viima RHAD õigusaktidega kooskõlla. Vaidlustuse kohaselt on mitme

riigihanke osa tehniline kirjeldus koostatud ühe kindla toote järgi ja kõikides riigihanke osades

kehtiv dokument „Juhised pakkujale“ on ebaselge.

3. Riigihangete vaidlustuskomisjon tegi 15. juulil 2025 otsuse nr 144-25/295377, millega jättis

vaidlustuse osaliselt läbi vaatama, lõpetas osaliselt vaidlustusmenetluse vaidlustuse põhjendatuks

tunnistamise tõttu vastustaja poolt ja rahuldas osaliselt vaidlustuse.

4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada riigihangete

vaidlustuskomisjoni 15. juuli 2025. a otsus osas, milles jäeti kaebaja vaidlustus rahuldamata ja

kaebaja menetluskulud osaliselt tema enda kanda. Kaebaja palub kohustada sihtasutust Tartu

Ülikooli Kliinikum viima õigusaktidega kooskõlla järgmised riigihanke alusdokumentide

tingimused:

1)

riigihanke osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise

ristatisideme säilitamisega“ punkt 3;

2)

riigihanke osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise

ristatisideme säilitamisega“ punkt 4.1;

3)

riigihanke osa 4 alusdokumendi „Lisa 4 osa 4 - Põlveliigese kondülaarne protees tagumise

ristatisideme säilitamisega“ punkt 5.1;

4)

riigihanke osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsemeneteeritav

põlveprotees“ punkt 8.1;

5)

riigihanke osa 6 alusdokumendi „Lisa 6 osa 6 - Erikonstruktsiooniga tsemeneteeritav

põlveprotees“ punkt 8.2;

6)

riigihanke osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees

(põhiproteesina)“ punkt 2.5;

7)

riigihanke osa 10 alusdokumendi „Lisa 10 osa 10 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees

(põhiproteesina)“ punkt 2.8;

8)

riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees

(alternatiiv)“ punkt 1.1;

9)

riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees

(alternatiiv)“ punkt 1.2;

10) riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees

(alternatiiv)“ punkt 1.6;

11) riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees

(alternatiiv)“ punkt 1.7;

12) riigihanke osa 11 alusdokumendi „Lisa 11 osa 11 - Mittetsemeneteeritav puusaprotees

(alternatiiv)“ punkt 2.4;

13) riigihanke osa 1 alusdokumendis „Lisa 1 osa 1 - tsemeneteeritav standardne puusaprotees

(põhi)“ sätestatud nõuded;

14) riigihanke osa 2 alusdokumendis „Lisa 2 osa 2 - tsemeneteeritav standardne puusaprotees

(alternatiiv)“ sätestatud nõuded;

15) riigihanke osa 3 alusdokumendis „Lisa 3 osa 3 - puusaliigese eriprotees“ sätestatud nõuded;

16) riigihanke osa 5 alusdokumendis „Lisa 5 osa 5 - Tsemeneteeritav põlveprotees tagumise

ristatisideme stabiliseerimisega“ sätestatud nõuded;

17) riigihanke osa 7 alusdokumendis „Lisa 7 osa 7 - Põlveliigese eriprotees“ sätestatud nõuded;

18) riigihanke osa 13 alusdokumendis „Lisa 13 osa 13 - Megaprotees“ sätestatud nõuded.

Kaebuse kohaselt on riigihanke osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 tehnilised kirjeldus koostatud nii, et neile

vastavad vaid ühe tootja tooted. Selle asjaolu üle ei ole poolte vahel vaidlust. Vaidlus on vaid

selles, kas sellisel viisil tehnilise kirjelduse koostamine on õiguspärane. Ka riigihanke osade 4, 6,

10 ja 11 tehnilised kirjeldused on koostatud nii, et neile vastavad vaid ühe tootja tooted.

VAKO juhindus vastustaja väitest, et talle on revisjonoperatsioonide kontekstis oluline soetatavate

proteeside ühildumine varem kasutatud proteesidega. Riigihanke osade 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 puhul on

olnud see väide lausa ainus põhjus, miks VAKO pidas tingimusi on õiguspäraseks. Riigihanke

osades 4, 6, 10 ja 11 on kaebaja vaidlustanud ka konkreetseid tehnilise kirjelduse tingimusi, mis

konkurentsi põhjendamatult piiravad.

Kindlate toodete hankimiseks puudub objektiivne vajadus. Seda ei õigusta revisjonoperatsioonide

tegemise vajadus. Lisaks ei ole vastustaja esitanud andmeid revisjonoperatsioonide mahu kohta.

Kindlate toodete hankimist ei õigusta ka majanduslikud põhjendused ega tervishoiuvaru

nomenklatuur.

5. Vastuses kaebusele vastustaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et hange on üles ehitatud põhimõttel, et hangitakse sama tüüpi (nt

õla/puusa/põlveliigese jne) proteesile alternatiivseid variante hanke eri osade kaudu (kuhu

pakkujaid saavad pakkuda vastavalt sellele osale, millele neil on sobiv toode), mitte ei valita ühele

proteesitüübile üht toodet (mis dikteerib hankijale selle tootja etteantud lahendused). See on

strateegiline otsus eesmärgil, et hankijal oleks kasutada valikus alternatiivsed proteesid, mis

erineksid üksteisest detailides, võimaldades hankija ortopeedidel valida patsiendi eripärasid

arvestades sobivaim protees. Tehniliste tingimuste koostamine on toimunud kaalutletud otsusena,

mis põhineb kogemusel ja järjepidevusel. Riigihanke eri osasid tuleb vaadata tervikuna, mis täidab

vastustaja eesmärki tagada patsientide ohutus ja kõrge ravikvaliteet.

Kui eri osades on kirjeldatud kaks erinevate kriteeriumitega alternatiivset toodet, aga

parameetrites oleks lubatud suuremad variatsioonid, siis võib juhtuda, et pakkumused tulevad

lõpuks kahele sarnasele keskmisele tootele ja see ei täidaks enam seatud eesmärki katta laia

patsientide profiili.

Riigihanke enamikes osades on võimalik teha pakkumine mitmel pakkujal. Olukord, kus pakkuja

kõigile osadele pakkumust teha ei saa, sest tema pakutav toode ei vasta ega saagi vastata korraga

paljude eri osade tingimustele või ei vasta toode üleüldse hankija vajadustele, ei kujuta veel

hankija poolt riigihangete seaduse rikkumist.

Vastustaja informatsiooni kohaselt vastab mitmes vaidluse all olevas osas tehnilisele kirjeldusele

mitu toodet (kuna pakkumuste esitamise tähtaeg ei ole saabunud, ei ole seda hetkeseisuga

võimalik kindlalt öelda). Mõnes osas võib olla sobiv vaid üks toode. Tehniliselt detailsed nõuded

välistavad paratamatult mõned tootjad, kelle pakutavate toodete parameetrid ei sobitu, kuid see on

lubatav, kui eesmärgiks on patsiendi ohutus ja ravikvaliteet.

Lisaks esmasoperatsioonidele peab sama toode korraga rahuldama ka revisjonimplantaadi

funktsiooni, mistõttu on toodete valik piiratum kui vaid esmasproteeside soetamisel. Vastustaja

haiglas tehakse aastas umbes 1000 esmast proteesimise operatsiooni ning seejuures tuleb arvestada

umbes 20 000 varem endoproteesitud patsiendi ravivajadustega, ehk revisjonidel (nii täielikel kui

osalistel revisjonidel) pole vastustaja ravitöös marginaalne roll. Revideerimist vajavate proteeside

hulk kasvab iga aastaga ning vastustaja ravitöös on olnud võimalik ~70% juhtudest teostada

ainult osaline revisjon (mõne üksiku komponendi vahetus), seetõttu on ka sobivate komponentide

olemasolu kriitilise tähtsusega. Mõistlik ei ole kasutusel olevate proteeside valikut põhjendamatult

suureks ajada, sest kõik uued patsiendid võivad vajada tulevikus kordusoperatsioonide jaoks

tarvikuid.

Vastustaja aastate keskmine näitaja ca 20% (revisjonoperatsioone kõigist proteesimistest).

Üksikute osade vahetamiseks peavad sobituma nii materjalid kui mõõdud ning tootjad on ette

kirjutanud kogu ühilduvuse, sh +/- suuruste põhimõtted. Kui patsiendil on juba mingite

parameetritega protees, siis ravitöö kvaliteedi seisukohalt tuleb vastustajal nende tingimustega

arvestada, sest teine variant (vahetada välja kogu protees) oleks patsiendile traumeeriv, lisaks

kliiniliselt põhjendamatu.

Hangitakse ka riigi tervishoiuvaru nomenklatuuri (2 aastat tagasi) lülitatud tooteid. Vastustaja, kui

riigi tervishoiuvaru haldaja, kohustuseks on varu ettenähtud intervalli tagant uuendada, mis

tähendab, et varus olevad tooted kasutab vastustaja ise ära ja soetab asemele samad tooted, mis on

Terviseametiga kooskõlastatud.

Vastustaja on kaalunud ka erinevaid alternatiivseid hankemenetluste lahendusi, kuid kuna on

tootjaid, kes toodavad nn geneerilisi tooteid (samade parameetritega koopiaid), siis vastustaja

kasutatav avatud hankeprotsess avab ukse ka nendele pakkumistele.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

6. 19. augusti 2025. a otsusega Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata.

7. Halduskohus sedastas, et tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed

tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi

riigihangete avamisel konkurentsile (RHS § 88 lg 7). Võrdsete tingimuste loomist ei saa siiski

käsitada hankija kohustusena koostada tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks võimalik teha

kõikidel seda soovivatel isikutel, hankijal on õigus lähtuda oma vajadustest. Hankija

objektiivsetest vajadustest lähtuva lisatingimuse seadmine ei ole konkurentsi kahjustav.

Hankelepingu eseme kirjeldamise tingimus peab olema proportsionaalne, põhjendatud ja lähtuma

asjakohastest argumentidest. Sealjuures on hankijal selle kehtestamisel lai kaalutlusruum.

Proportsionaalsuse nõue tähendab seda, et hankija ei seaks hankeeset silmas pidades

põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja läbipaistva konkurentsi või et tingimused oleks

ilma mõistliku põhjenduseta piiravad. Kohus saab hinnata seda, kas vaidlusalune tingimus takistab

konkurentsi või mitte ja kas see tingimus on objektiivselt põhjendatud RHS § 88 lg 7 mõistes.

8. Halduskohus nõustus VAKO 15. juuli 2025. a otsuse põhjendustega järgmiselt:

a) Riigihange on üles ehitanud viisil, et selle eri osades hangitakse sama tüüpi proteesile

alternatiivseid variante. Pakkujad saavad esitada pakkumuse selles osas, milles neil on

sobiv toode, mitte ei valita ühele proteesitüübile üht toodet. Selline ülesehitus on

asjakohane ja vastustaja vajadusi järgiv. Ka tuleb arvestada, et vastustajale on oluline

soetatavate proteeside ühildumine varasematega.

Isegi kui vastab tõele kaebaja väidetud asjaolu, et Osades 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 on vastustaja

võtnud aluseks mõne konkreetse tootja toote, ei ole kaebaja tõendanud, et tehniliste

kirjelduse eesmärk on ebakohastel eesmärkidel konkreetse ettevõtja soosimine;

b) osa 4 kohta on põhjendatud vastustaja seisukoht, et Eestis harvikhaiguste ravi

kompetentsikeskusena on vastustajale vajalik keskmisest suurem komponentide sobivus.

Punkti 4.1 osas annab seatud nõue kirurgile operatsiooniaegseks otsustamiseks võimaluse

sama reie komponenti kasutades valida hiljem nii mobiilse kui fikseeritud platoo vahel.

Vastustajal on õigus kehtestada tingimus oma objektiivsetest vajadusest lähtuvalt, ka siis,

kui sellele ei vasta kõigi pakkujate tooted. Punkti 5.1 osas on tegemist biomehhaanilise

lahendusega, mis on andnud ravipraktikas kliiniliselt parima tulemuse. Patsientide huvides

on vastustajal õigus lähtuda oma parimast praktikast ning kliinilisest kogemusest. Punkti

8.1 osas pole High-flexion knee prosthesis patenteeritud termin ning suuremat liikuvust

lubavaid platoosid toodavad mitmed tootjad. Kui kasutada samade metallist

komponentidega erinevat tüüpi platoosid (nagu tingimuses kirjeldatud), siis on see

lahendus oluliselt mugavam ja soodsam. Punkti 8.2 osas Platoo paksus ja disain on

biomehhaniliselt määrava tähtsusega ja eelise annab õhem platoo. Võrdlusuuringute alusel

on soovituslik miinimum 8 mm. Vastustaja kliinilise kogemuse alusel on

miinimumpaksuseks 9 mm;

c) Osa 10 punkti 2.5 osas on vajalik, et valikus oleks vähemalt 2 varianti: nii minimaalsemate

kui maksimumi lähedaste näitajatega, et võimaldada parimat kulutõhusust (piisav kvaliteet

ja optimaalne hinnastatus). Punkti 2.8 tingimus on vajalik, kuna kliinilise tulemuse

saavutamiseks on 20° kõrgenduse optimaalseim lahendus, sest vastustaja kogemuste

kohaselt on 10°-ne kõrgendus liiga väikese stabiilsust lisava toimega ning >20°

kõrgenduse puhul liigselt liigesliikuvust piirava toime ja komponentide pitsumise ohuga;

d) Osa 11 p 1.1 osas eri haiguste ja anatoomia variantide paremaks raviks on vajalik erineval

põhimõttel fikseeruvate implantaatide olemasolu ning S-kõverus aitab tagada parema „fit

and fill“ tüüpi fiksatsiooni. Nõuded on valitud täitmaks teistsugust vajadust kui Osas 10

hangitav puusaprotees. Sirge disainiga proteese saab pakkuda teistes osades. Punktide 1.2

ja 1.7 tingimus on vajalik, kuna Osa 11 ongi koostatud anatoomilise disainiga proteeside

hankimiseks, siis eeldab see vasaku ja parema poole versioonide olemasolu. Punkti 1.6

tingimus kombinatsioonis teiste tingimustega (progresseeruv lateralisatsioon), tagavad

piisava normaalse anatoomia taastamise võimekuse. Kliiniline praktika ja rahvusvaheliste

uuringute tulemused näitavad antud kaela nurkade puhul parimaid tulemusi. Punkti 2.4

tingimus on vajalik, kuna kliinilise tulemuse saavutamiseks on 20° kõrgenduse

optimaalseim lahendus, sest vastustaja kogemuste kohaselt on 10°-ne kõrgendus liiga

väikese stabiilsust lisava toimega ning >20° kõrgenduse puhul liigselt liigesliikuvust

piirava toime ja komponentide pitsumise ohuga.

e) Osa 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 tingimused on vajalikud, kuna on vaja hankida komponente juba

aastaid kasutuses olnud endoproteesile revisjonide tarvis.

9. Riigihanke osade 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11 ja 13 alusdokumentide tingimused kaebaja esitatud

põhjendustel võivad olla vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Valiku aluseks on

parim valik vastustajale, mille määravad nii tehnilised tingimused ning eri osade erinevate

millimeetrite, kraadide, materjalide jne tingimuste kogumina saavutatav valik, mis võimaldab

teostada nii operatsioone eri vanuses ja põhihaigustega patsientidele kui teostada sama valiku

baasil kordusoperatsioone. Tervikuna ja pikemas plaanis täidab kõige paremini nii vastustaja töö

korraldamise kui patsientide huvidele vastamise eesmärki strateegia, kui soetatavad proteesid

sobivad varasematega ja proteesi saab kasutada nii esmasteks kui revisjonoperatsioonideks.

Vastustaja täpsustas riigi tervishoiuvaru kohta, et riigivaru nomenklatuuri täiendamiseks uute

toodetega saab ettepaneku teha küll varu hoidja, kuid selleks on vajalik Terviseameti poolt

rahaliste vahendite eraldamise otsus. Hetkel ei ole teada, millal tekib võimalus nomenklatuuri

täiendada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohus on jätnud oma kohustused täitmata ega ole

osalenud õigusemõistmises. Kohtu seisukoht algab leheküljelt 65, kuid kuni leheküljeni 77

tsiteerib kohus lihtsalt VAKO otsust täismahus ja leheküljel 79 lahendab menetluskulude

küsimuse. Kohtu seisukohtades on kaks sisulist punkti, 28 ja 29. Mõlemad punktid on kas

loogikavigadega või lihtsalt tsitaadid vastustaja seisukohtadest.

Halduskohtu otsus on sisuliselt ebaõige. Ka tervishoiuvaldkonnas tuleb hankelepingu eset

kirjeldada nii, et tagatud oleks konkurents ja võrdne kohtlemine. Poolte vahel puudub vaidlus, et

TK-d on koostatud konkreetsete toodete järgi. Objektiivset põhjendust selleks ei ole.

Revisjon on selline operatsioon, milles on vaja välja vahetada juba paigaldatud proteesi

komponente. VAKO on lähtunud arvamusest, et ühe kasutusjuhu tõttu on õiguspärane suunata

kogu leping ühele ettevõtjale. See on põhimõtteline viga. Kaebaja ei välista, et vastustaja töös

tuleb ette osalise revisjoni vajadust, mille puhul asendatavate ja olemasolevate komponentide

vahel peab olema tagatud ühilduvus. See pole aga kaugeltki ostetavate proteeside ainus ega isegi

peamine kasutusjuht. Tervisekassa andmetel teeb vastustaja nt 40 puusa revisjoni aastas, mistõttu

on ühe komponendi väljavahetamist nõudvaid juhtumeid maksimaalselt 20 tk aastas. Sellega

võrreldes teeb vastustaja enda sõnul 1000 esmasoperatsiooni (millest veidi üle poole on puusa

operatsioonid), kus ühilduvuse vajadust ei ole.

VAKO on oma varasemas praktikas sarnastel põhjustel pidanud hanketingimusi õigusvastaseks.

Vaidlustusasjades nr 110-24/276975 ja 156-24/276975 oli vaidluse all Elektrilevi OÜ riigihange,

milles hankija ostis sama hanke raames uusi elektriarvesteid ja haldust olemasolevatele

arvestitele. VAKO selgitas, et selline hanke ülesehitus on põhjendamatu, kuna uusi

elektriarvesteid saaksid hankijale pakkuda mitu ettevõtjat.

Hankijal on ulatuslik vabadus hanketingimuste kehtestamisel (reegel), seega on nõue objektiivselt

põhjendatud (järeldus).“ Aga selles, kas nõue tegelikult on objektiivselt põhjendatud, ei ole

VAKO ju veendunudki.

Vastustaja väidab, et proteeside valiku puhul on oluline vastupidavus, mida hinnatakse erinevate

näitajate, ravitulemuste ja registrite andmete alusel. Vastustaja pole aga nendest põhimõtetest

lähtunud. Vastustaja on igas osas lihtsalt valinud välja toote, mida ta soovib, ilma et seda

õigustaks objektiivne vajadus.

Vastustaja viitab kogemusele ja tehnilisele vilumusele. Mugavus olemasolevate toodetega või

personali ümberõppimise vajadus ei saa põhjendada järjepidevalt samade toodete hankimist.

Vastustaja väidab meelevaldselt, et kui eesmärgiks on patsiendi ohutus ja ravikvaliteet, on

tehniliste nõuete spetsiifilisus asjakohane. Turul on olemas tooteid, mis on ravitulemuste poolest

samaväärsed või paremad – seda näitab ka teiste haiglate praktika.

Kaebaja ei väida, et vastustaja peaks suurendama erinevate implantaatide mudelite arvu.

Olukorras, kus põlveproteesi puhul vajab välja vahetamist üks komponent, saab vastustaja

korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, kus välja vahetamist vajava

toote tootja esindaja toob kohale vajaliku komponendi ja selle väljavahetamiseks vajalikud

instrumendid. Selline praktika on endoproteeside valdkonnas tavapärane.

Vastustaja väidab, et „ osade osadega“ hangitakse ka riigi tervishoiuvaru nomenklatuuri lülitatud

tooteid. Vastustaja väide, justkui oleks nomenklatuuris määratud, et ta peab hankima kindlate

tootjate kindlaid tooteid, ei ole tõsi. Nomenklatuur midagi sellist ei sätesta. Varu haldaja enda

ülesanne on teha ettepanek ravimite, seadmete ja vahendite nomenklatuuri kohta (terviseministri

4. veebruari 2025. a määrus nr 7 „Riigi tervishoiuvaru korraldamine“ § 2 lg 6) ja korraldada varu

uuendamist (tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 576 lg 1).

11. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb vastustaja apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

Vastustaja hinnangul ei ole halduskohus keeldunud õigusemõistmisest, kuna väljendas nõustumist

VAKO otsuse põhjendustega ega pidanud seetõttu ise põhjendusi täies mahus esitama.

Otsus on ka sisuliselt põhjendatud. Kaebaja tugineb apellatsioonimenetluses juba varem esitatud

argumentidele, millele vastustaja on andnud põhjaliku vastuse. Hanke alusdokumendid vastavad

vastustaja vajadustele ning seatud piirangud on proportsionaalsed ja objektiivsed. Hanke eri osasid

tuleb vaadata tervikuna, mis täidab vastustaja eesmärki tagada patsientide ohutus, kõrge

ravikvaliteet ja vastustaja kui ülikoolihaigla õpetamise- ja kompetentsikeskuse kõrge tase. Kui eri

osades on kirjeldatud kaks erinevate kriteeriumitega alternatiivset toodet, aga parameetrites oleks

lubatud suuremad variatsioonid, siis võib juhtuda, et pakkumused tulevad lõpuks kahele sarnasele

keskmisele tootele ja see ei täidaks enam seatud eesmärki katta laia patsientide profiili. Kui

hankijal on tingimusele objektiivne põhjendus, ei saa selle valguses tingimust pidada ettevõtjate

suhtes diskrimineerivaks, sõltumata sellest, mitu ettevõtjat nõuetekohaseid asju pakuvad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebaja väited ja põhjendused ei vii apellatsioonkaebuse rahuldamiseni.

13. Vaidlustuse esitamisega VAKO-le vaidlustas kaebaja paljusid riigihanke nr 295377 tehnilise

kirjelduse punkte. VAKO 15. juuli 2025. a otsusega osaliselt rahuldas vaidlustuse, osaliselt jäi

vaidlustus läbi vaatamata, kuna vastustaja nõustus tehnilise kirjelduse tingimusi muutma. VAKO

seda otsuse resolutsiooni küll ei märkinud, aga ülejäänud osas jäi vaidlustus rahuldamata. Selles

osas vaidlustas kaebaja tehnilise kirjelduse tingimusi kaebuse esitamisega halduskohtule.

Apellatsioonimenetluses on kaebaja jäänud oma põhiväidete juurde. Kaebaja leiab endiselt, et

riigihanke osade 4, 6, 10 ja 11 tehnilise kirjelduse konkreetsed punktid ning osade nr 1, 2, 3, 5, 7

ja 13 tehniline kirjeldus tervikuna ei ole kooskõlas RHS § 3 ja § 88 lg 7 nõuetega.

Ringkonnakohus kaebaja ei nõustu.

14. RHS § 3 p-dest 1-3 tuleneb hankija kohustus tegutseda riigihanke korraldamisel läbipaistvalt,

kontrollitavalt ja proportsionaalselt, sh järgida, et isikutele seatavad kriteeriumid oleksid

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Ka peab hankija

tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. RHS § 88 lg 7 järgi peab tehniline

kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada

objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

15. Riigikohus on RHS § 88 lg 7 kohaldamisega seoses selgitanud1, et sättega on üle võetud

direktiivi 2014/24 art 42 lg 2. Lisaks näeb direktiivi art 18 lg 1 avaliku sektori hankijatele ette

kohustuse kohelda ettevõtjaid võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning tegutseda läbipaistvalt ja

proportsionaalselt. Direktiivi põhjenduse 74 järgi aitab riigihangete konkurentsile avatuse

eesmärki kõige paremini saavutada see, kui tehnilise kirjelduse koostamisel lähtutakse

funktsionaalsetest nõuetest ja kasutusomadustest. Samas nähtub direktiivi põhjendusest 41, et mh

tervishoiuvaldkonnas on hankijale jäetud lai otsustusruum. Euroopa Kohus on selgitanud, et

võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtted on tehniliste kirjelduste

koostamisel olulise tähtsusega, arvestades nende väljavalimisega ja sõnastamisega seotud

diskrimineerimisohtu (vt nt Euroopa Kohtu otsused asjades C-413/17 Roche Lietuva, p 34 ja

C-368/10 komisjon vs. Madalmaad, p 62). Oluline on, et tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse

määr järgiks proportsionaalsuse põhimõtet, mis eeldab selle kontrollimist, kas üksikasjalikkuse

määr on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vajalik (samas, p 41). Rahvatervise valdkonnas

kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet siiski erilisel moel, arvestades asjaolu, et inimeste elu

ja tervis on Euroopa Liidu toimimise lepinguga kaitstud hüvede ja huvide hulgas esikohal, ning

seda, et liikmesriigid võivad otsustada, millisel tasemel nad kavatsevad rahvatervise kaitse tagada

ja kuidas selline tase saavutatakse; sellega seoses tuleb tunnustada liikmesriikide kaalutlusruumi

olemasolu (Roche Lietuva, p 42; C-296/15 Medisanus, p 82). Hankijal ei ole kohustust eelistada

põhimõtteliselt kas meditsiiniseadmete individuaalsete omaduste olulisust või nende seadmete

kasutustulemuste olulisust (Roche Lietuva, p 45).

Hankijal ei ole kohustust hankida valdkonna miinimumnõuetele vastavat toodet, vaid tal on õigus

kehtestada enda eesmärkidele vastavad täiendavad tingimused, lähtudes mh oma varasematest

kogemustest. Senikaua kuni tingimusele on objektiivne põhjendus olemas ja see ei ole

diskrimineeriv, ei ole tingimus RHS § 88 lg-ga 7 vastuolus. Eriti suur on hankija kaalutlusruum

tingimuste kehtestamisel rahvatervise valdkonnas.

1 Vt RKHK 5. novembri 2020. a otsus asjas nr 3-20-718 (p. 15).

16. Pooled ei vaidle selle üle, et tehnilise kirjelduse vaidlustatud osade ja konkreetset punktide

tõttu vähemalt osa turul olevaid tooteid ei vasta hanketingimustele. Mõnes hanke osas võib

sobivaks osutuda ka ainult ühe tootja toode. Seega on vastustaja kehtestanud tingimused, mis

piiravad hankel sobivate toodete hulka ning vastavalt ka konkurentsi. Seetõttu tuleb vaidluse

lahendamiseks hinnata, kas vastustajal on ratsionaalne põhjus piirangute seadmiseks.

Ringkonnakohus mõistab olukorda selliselt, et oluline on, et vaidlustatud tingimus oleks vajalik

soovitud tulemuse saavutamiseks, nagu hankija oma vajadusi mõistab. Määrav ei ole see, milline

on kaebaja nägemus vastustaja vajadustest. Vaatamata kohustusele kohelda pakkujaid võrdselt

ning tagada võimalikult avatud konkurents, on vastustajal ulatuslik otsustusruum määramaks

hanke tehnilises kirjelduses piirangud just vastustaja vajaduste ja eesmärkidega sobituvate toodete

saamiseks.

RHS § 88 lg 7 kohaldamisel vastustaja tegevusvaldkonnas tunnustatakse hankija õigust piiritleda

hangitavate toodete tingimused toodete endi omaduste kaudu või toodete kasutamise tulemuste

kaudu vastavalt sellele, mida hankija peab otstarbekamaks. See ei välista vastustaja kohustust

jälgida riigihankemenetluse põhimõtteid ja viia hankemenetlus läbi kooskõlas RHS § 88 lg-ga 7.

Seega ei saa otstarbekuse kaalutlusel tingimuste seadmine toimuda hankija suvaotsusel või

ainuüksi põhjusel, et see on hankija jaoks mugavam. Seatud tingimuse tegelikku vajalikkust peab

vastustaja suutma põhjendada. Samas on lubatav, kui hankija hindab hangitavate toodete, ning

seega ka hanketingimuste, vajalikkust oma varasema kogemuse pinnalt. Euroopa Kohta

seisukohtadest ilmneb seegi, et tingimuste seadmisel tuleb inimeste elu ja tervise kaitsmise

eesmärki teistest asjaoludest kaalukamaks pidada. Seega võib inimeste elu ja tervise kaitsmise

kohustus muu hulgas õigustada ka konkurentsi piiravate tingimuste kehtestamist

meditsiiniseadmete hankimisel.

17. Praegusel juhul ongi vastustaja selgitanud, et riigihanke ülesehitus ja hanke üksikute osade

tingimused on koostatud teadlikult selliselt, et vastustajal oleks valikus alternatiivsed proteesid,

mis erineksid üksteisest detailides, võimaldades arstil valida patsiendi eripärasid arvestades

sobivaim protees. Seega väidab vastustaja hanketingimuste koostamisel just inimeste elu ja tervise

kaitse eesmärgi esikohale seadmist.

Vastustaja toob seejuures esile, et kui hanke eri osades on kirjeldatud alternatiivsetel toodetel

oleks lubatud suuremad variatsioonid, siis võib juhtuda, et pakkumused tulevad lõpuks kahele

sarnasele keskmisele tootele ja see ei täidaks enam seatud eesmärki katta laia patsientide profiili.

Eesmärk on toodete eri omaduste ja parameetrite erinevuste kaudu katta võimalikult laia

patsientide profiili.

Teiste haiglate ravimaht on vastustajaga võrreldes ligikaudu poole väiksem (SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla) või marginaalne (AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ning SA Ida-Viru Keskhaigla).

Seega ei ole võimalik teiste haiglate vajadusi automaatselt üle kanda vastustajale, sest patsientide

hulk ja profiil (vanus, üldine tervislik vorm, juhtumi meditsiiniline keerukus jne) ei ole samad.

Teistel haiglatel on võimalik patsiente selekteerida ja suunata probleemsemad juhtumid

vastustajale. Kogu Eesti tüsistunud või komplitseeritud juhtude ravi toimub vastustaja haiglas.

Vastustaja peab olema valmis kõigi võimalike juhtumite lahendamiseks ning seepärast on tema

vajadused nüansirikkamad ja seda peavad toetama soetatavad tooted. Operatsioone planeerib

vastustaja aastas ligikaudu 1500, millest ca 20% on revisjonoperatsioonid. Üksikute osade

vahetamiseks peavad sobituma nii materjalid kui mõõdud ning tootjad on ette kirjutanud kogu

ühilduvuse, s.h +/- suuruste põhimõtted. Kui patsiendil on juba mingite parameetritega protees,

siis ravitöö kvaliteedi seisukohalt tuleb hankijal nende tingimustega arvestada, sest teine variant

(vahetada välja kogu protees) oleks patsiendile traumeeriv, lisaks kliiniliselt põhjendamatu.

On üldteada fakt, et lihtsamate operatsioonide puhul on kirurgi õppimise kõver umbes 20

operatsiooni, tehniliselt keerukamatel kuni 50 operatsiooni. Seega ei ole mõeldav, et iga mõne aja

tagant, sõltuvalt sellest, millal on toimunud uus riigihange, tuleks kirurgidel asuda õppima ja

seejuures koheselt ka kasutama tundmatuid implantaate. Ülikoolihaiglana ei saa vastustaja

kõrvale jätta järjepidevust õpetamisel, sest vastustaja on kõikide ortopeedia eriala residentide

õppebaasiks. Õpetamise- ja kompetentsikeskuseks olemise eeldus on kogemuse ja kompetentsi

olemasolu.

Riigi tervishoiuvaru nomenklatuuri kuulumine täiendav põhjus, mille tõttu ei ole toodete pidev

vahetamine laias skaalas erinevate parameetritega toodete vastu vastustajale töö korraldamisel

võimalik. Riigi tervishoiuvaru haldaja kohustuseks on varu ettenähtud intervalli tagant uuendada,

mis tähendab, et varus olevad tooted kasutab vastustaja ise ära ja soetab asemele samad tooted,

mis on ka Terviseametiga kooskõlastatud.

Praegusel ajal kasutab vastustaja kuue erineva tootja endoproteese, lisaks veel muid proteesidega

seotud abivahendeid kolmelt tootjalt. Vaidlustusele vastuse esitamise seisuga oli hankele

registreerunud juba 13 pakkujat, ka mitmed välismaised ettevõtjad.

18. Ringkonnakohtu hinnangul on vastustaja esile toodud argumendid asjakohased ja neid tuleb

pidada objektiivseteks kaalutlusteks hanke tehnilise kirjelduse tingimuste seadmisel. Pidades

silmas, et vastustaja eesmärgiks on ravikvaliteedi tagamine erinevas seisundis ja omadustega

patsientidele, siis õigustavad vastustaja argumendid RHS § 88 lg-s 7 sätestatud põhimõttest

kõrvalekaldumist. Seejuures on oluline nii vastustaja eesmärk saavutada kõrge ravikvaliteet

(hankida sobivad tooted laia spektri juhtumitega toimetulemiseks), s.o vahetult rahvatervise kaitse

kui ka seda eesmärki kaudselt toetavad riigi tervisevaru hoidmise ja arstide järelkasvu koolitamise

ülesanne.

Nõustuda tuleb vastustajaga, et riigihankevaidluse iseloomu silmas pidades on vastustaja

selgitused piisavad, et veenduda õiguspärast eesmärki teenivatele kaalutlustele tuginemises

hanketingimuste määramisel. Vaidluse lahendamine ei saa taanduda meditsiiniliseks analüüsiks

ravimeetodite ja -praktikate üle. Meditsiiniasutusena on vastustajal õigus otsustada

tervishoiuteenuse osutamise eelistatud viiside ja meetodite üle. Vaidluses esile toodud kaebaja ja

vastustaja seisukohtadest ja põhjendustes saab erialaseid teadmisi omamata järeldada, et puudub

üks ja ainuõige toode kõigi ettetulevate juhtude puhuks. Ka kaebaja ei sea tegelikult kahtluse alla,

et ravipraktikas esineb olukordi, milles kasutamiseks ühe kindla toote omadused ei ole sobivad või

piisavad. Seetõttu ei ole vastustajale etteheidetav hanke ülesehitamine selliselt, hanke eri osades

kirjeldatakse sarnaseid, kuid detailides siiski erinevate omadustega tooted. Kui selliselt välditakse

ühe nn keskmistatud toote hankimist kõigiks juhtudeks ja saavutatakse toodete piisav varieeruvus,

siis tuleb hanke sellist ülesehitust pidada eesmärgipäraseks. Vastavalt ei anna iga üksiku hanke osa

tehnilise kirjelduse tingimuste iseseisev hindamine vastust küsimusele, kas hankega eelistatakse

põhjendamatult ühte toodet/tootjat ja seega kitsendatakse konkurentsi. Hanke tehnilise kirjelduse

erinevate osade koostoimes saab aga järeldada, et hange ei ole suunatud ühe tootja või kindla toote

eelistamisele. Hanke ühes osas võib tingimustele vastavate toodete ring olla piiratud kuni selleni

välja, et mõnes osas vastab tingimustele üks toode. Samas on sama funktsiooni täitvat toodet

võimalik pakkuda ka hanke teises osas. Seeläbi on hankes võimalik osaleda erinevate omadustega

tooteid pakkudes ning väheneb võimalus, et üks pakkuja osutub edukaks enamuse või isegi kõigi

hangitavate toodete kategooriates. Vastustaja osutab põhjendatult hankes osalemiseks juba

registreerunud ettevõtjate arvule, kui vähemalt kaudsele kinnitusele selle kohta, et hanke

tingimused võimaldavad konkurentsi.

19. Kaebaja väitel puudub vaidlus, et tehnilise kirjelduse tingimused on koostatud konkreetsete

toodete järgi. Seejuures on kaebaja välja toonud, millise toote järgi hanke erinevate osade

tingimused on koostatud.

Kaebaja väide ei ole täpne. Vastustaja möönab küll, et hanke tingimuste koostamisel peeti silmas

seda, et hangitavad tooted on vajalikud nii esmaseks kasutamiseks kui ka patsientidele juba

kasutuses olevate toodete asendamiseks. Juba kasutuses olevate toodete asendamise, mis enamasti

tähendab toote kuluva osa asendamist, vajaduse tõttu on vajalik, et vähemalt osa hangitavad tooted

ühilduksid juba kasutuses olevate toodetega. Samas ei nõustu vastustaja, et tehniline kirjeldus

kaebaja väidetud ulatuses oleks koostatud ühe konkreetse toote põhjal ja seega selliselt, et

vastavaid tooteid saabki olla ainult üks. Vastustaja toob näiteks välja, et osas 5 ei ole kirjeldatud

kaebaja väidetud DePuy Synthese toodet Attune. Vastustajale teadaolevalt vastab mõni teise tootja

toode samadele kriteeriumitele. Osas 7 ei ole kirjeldatud Waldemar Link toodet SymphoKnee.

Vastustaja informatsiooni kohaselt vastab mitmes vaidluse all olevas osas tehnilisele kirjeldusele

mitu toodet. Lõplikku seisukohta ei ole võimalik kujundada, sest pakkumuste esitamise tähtaeg ei

ole saabunud ja pakkumuste vastavuse kontrolli ei ole tehtud. Küll aga möönab vastustaja, et

mõnes osas võib olla sobiv vaid üks toode.

20. Kaebaja hinnangul ei õigusta hanke osades 1, 2, 3, 5, 7 ja 13 (osad 7 ja 13 on praeguseks

liidetud osaks 7) kitsendavate tingimuste kaudu kirjeldatud toodete hankimist vaja hankida

komponente juba aastaid kasutuses olnud endoproteeside revisjonide tarvis. Esmalt moodustavad

revisjonid üksnes ca 10% juhtudest. Teiseks on võimalik nii see, et varem paigaldatud proteesiga

ühilduvad ka vastustaja poolt soovimatuks peetud tooted kui seegi, et ka vastustaja tingimustele

vastavad tooted ei ole varem paigaldatud proteesiga ühilduvad.

Ringkonnakohtu leiab, et vastustaja on siiski arusaadaval selgitanud, et kõige paremini nii

vastustaja töö korraldamise kui patsientide huvidele vastamise eesmärki kannab strateegia, kui

soetatavad proteesid sobivad varasematega ja proteesi saab kasutada nii esmasteks kui

revisjonoperatsioonideks. Mööda ei saa vaadata sellest, et vastustaja ülesandeks on tagada

ravikvaliteet mõlemal juhul. On mõistetav, et arstide jaoks on keerukam olukord, kus töös tuleb

kasutada mitmeid erinevaid tooteid sõltuvalt sellest, kas tegemist on esmase operatsiooniga või

revisjoniga. Kaebaja ei ole siinkohal seadnud kahtluse alla vastustaja väidet, et vilumuse

saavutamiseks võib keerukamate operatsioonide puhul arstil kuluda isegi kuni 50 operatsiooni.

Seega suurendab kasutatavate toodete valiku laiendamine riski, et ravikvaliteet langeb. Vastustaja

märgib sedagi, et kaebaja andmed vastustaja tehtud operatsioonide kohta ei ole õiged.

Tervisekassa andmed ei ole piisavalt detailsed ja ei võimalda tegevuste sisu osas täpseid järeldusi

teha. Vastustaja kinnitusel moodustavad revisjonid ca 20% operatsioonidest ja nende osa on

suurenemas. Oluline on seegi, et ühilduvuse nõudest loobumine asetaks vastustaja olukorda, kus

iga järgmise hankega võib kasutatav toode muutuda olulises osas. See omakorda tooks kaasa nii

arstide täiendava väljaõppe vajaduse kui sellegi, et iga järgneva hankega peaks vastustaja ühtlasi

hankima suurema variatsiooni proteese revisjonide tarvis. Seega lisaks riskile ravikvaliteedi tooks

kaebaja soovitud lahendus kaasa täiendava halduskoormuse ja hangitavate toodete jagunemise

tõttu suhteliselt väikeste kogustega gruppidesse ka potentsiaalselt kõrgemad kulud.

21. Tuleb möönda, et vastustaja strateegia, hankida esmaste operatsioonide ja revisjonide tarbeks

sarnaste omadustega tooteid, teeb kasutatavate proteeside nomenklatuuri muutmise keeruliseks ja

sellega kinnistab juba varem tehtud valikuid kindlate omaduste või tehniliste lahendustega toodete

kasuks. Konkurentsi selline piiramine on aga ringkonnakohtu hinnangul vastustaja

tegevusvaldkonnas õigustatud. Vastustaja on selgitanud, et suuresti tugineti hanke tehnilise

kirjelduse koostamisel oma varasemale praktikale ja kogemusele. Vastustaja kogemus ei ole

süstemaatiliselt fikseeritud ega kohtumenetluses kontrollitav. Samas on väljaspool kahtlust, et

vastustajal on Eestis kõige laialdasem praktika endoproteesimisel nii teostatud operatsioonide arvu

kui ka erinevate meditsiiniliselt keeruliste juhtumite osas. Praktika pinnal omandatud teadmise

kõrvale jätmine hanke koostamisel oleks ilmselt vastuolus patsientide huvidega. Seetõttu peab

ringkonnakohus asjakohaseks vastustaja põhjendust, et just praktiline kogemus on viinud hankes

esitatud tingimustele vastavate toodete eelistamise ja hangitavate toodete omaduste järjepidevuse

olulisele kohale seadmisele. Vastustaja selgitused ei ole taandatavad mugavusele olemasoleva

tootega, vaid seonduvad selgelt eesmärgiga tagada patsientide ohutus ja ravikvaliteet.

Liiati toob vastustaja esile, et hangitavate toodete vastupidavust on hinnatud Saksa

endoproteesiregistri (EPRD), Suurbritannia National Joint Registry (NJR) ja Rootsi SKAR

(Swedish Hip Arthroplasty Register) andmete alusel. Kaebaja tegelikult põhiosas ei vaidle vastu

vastustaja väitele, et hanke tehnilisele kirjeldusele vastavad tooted on eelduslikult kvaliteetsed ja

vastupidavad. Kaebaja selgitusel on mõned vastustaja seatud tingimustele vastavad tooted (näiteks

anatoomilist kõverust järgivad puusaproteesid) Rootsi SKAR registri andmetel väga vähe

kastutatavad. Samas ei väida kaebaja, et registriandmed näitaks probleeme toodete kvaliteediga.

Samuti ei näita toodete väike osakaal, et toode oleks sobimatu ega täidaks vastustaja eesmärki

katta meditsiiniliselt võimalikult laia spektrit juhtumitest.

Kaebaja viitab küll põhjendatult, et uute toodete kasutuselevõtt on tavapärane osa haiglate tööst,

kuid see ei tähenda tingimata järjepidevusest loobumist. Ringkonnakohus mõistab asjas tuvastatu

pinnalt, et ka vastustaja kasutatav toodete valik uueneb järjepidevalt. Vastustaja eesmärgiks on

vältida olukorda, kus muudatused toimuvad suhteliselt lühikeste ajavahemike järel, pannes

vastustajale kohustuse olla asjatundlik samaaegselt suure arvu erinevate toodete kasutamise osas.

See omakorda on kooskõlas rahvatervise kaitse eesmärgiga.

22. Riigihanke osades 4, 6, 10 ja 11 on kaebaja vaidlustanud ka konkreetseid tehnilise kirjelduse

tingimusi.

Kaebaja ja vastustaja on esitanud oma etteheited, selgitused ja uued vastuväited korduvalt tabeli

kujul (viimane neist dtl 2385-2394). Nii VAKO kui ka halduskohus lisasid tabeli otsuse teksti.

Seega on poolte seisukohad selles küsimuses selged ja menetlusosalistele teada. Ringkonnakohus

ei koorma otsuse teksti tabeli lisamisega, kuna põhiosas ei ole üksikute tingimuste ja sellega

seonduvate poolte seisukohtade tsiteerimine vajalik.

Ringkonnakohus jagab vastustaja ja VAKO arusaama, et olukorras, kus vastustaja on esitanud

erialateadmistele tuginevad selgitused vaidlustatud tingimuste kujunemise kohta, ei anna kaebaja

etteheited alust järelduseks, et vaidlustatud tingimused rikuvad RHS § 88 lg-s 7 sätestatud võrdse

kohtlemise nõuet. Kaebaja etteheited taanduvad suuresti küsimusele sellest, milline tehniline

lahendus või milline toote konkreetse omaduse varieeritavus on vastustaja tegevuses vajalik ja

otstarbekas. Kuna vastustaja oma varasemale kogemusele tuginedes on pidanud vajalikuks

tehnilises kirjelduses esitatud tingimusi, saab neid pidada objektiivselt vajalikeks ka juhul, kui on

olemas alternatiivne lahendus, mille otstarbeks on sama meditsiinilise probleemi lahendamine või

kui mõni tootja ei ole pidanud vajalikuks võimaldada toote varieeritavust vastustaja soovitud

ulatuses. Vastustaja ülesandeks on tegeleda Eestis ka kõige keerulisemate ja äärmuslikumate

juhtumitega. Seepärast ei ole vastustajale etteheidetav see, et ta peab toodete hankimisel

vajalikuks, et tooted vastaks kõige erinevamate patsientide vajadustele. Jätkuvalt on asjakohased

ka eespool esile toodud vastustaja põhjendused, mis seonduvad toodete omaduste pikaajalise

järjepidevuse ning vastustaja kohustustega riigitervishoiuvaru hoidja ning arstide väljaõppe

tagajana.

23. Ka juhtudel, kui vastustaja põhjendus iseenesest ei ole täielikult kooskõlas rahvatervise kaitse

eesmärgiga tuleb tingimust praegusel juhul siiski lubatavaks pidada. Näiteks hanke osa 10

(Mittetsementeeritav puusaprotees (põhiproteesina)) p 2.5 „napa sisemine vooder saadaval nii PE

kui XLPE variandis“ kohta selgitas vastustustaja, et kuigi PE materjal ei ole sama vastupidav kui

XLPE materjal, on PE sobiv patsientidele, kellele kulumisele vastupidavus ei ole oluline,

pakkudes sama kulutõhusamata lahendust. Kulude kokkuhoiu eesmärgil konkurentsi piirava

tingimuse kehtestamine oleks ilmselt vastuolus RHS § 88 lg-ga 7. Puudub objektiivne põhjus,

miks meditsiinilistes uuringutes paremaid tulemusi näidanud XLPE materjali kasutavad tooted ei

võiks konkureerida hinnapõhiselt PE materjali kasutatavate toodetega. Kõne alla võiks tulla

lahendus, kus hange jagatakse täiendavalt osadeks selliselt osaliselt hangitakse kõrgema

vastupidavuse nõudele ja osaliselt madalama vastupidavuse nõudele vastavaid proteese. Samas ei

ole teada, kui suure osa ravijuhtudest moodustavad juhud, millel PE materjali vastupidavus on

piisav ja seega võimalik kasutada majanduslikult soodsamat võimalust. Hanke täiendav osadeks

jaotamine võiks viia vastustaja poolt sobimatuks hinnatud olukorrani, kus vastustaja kasutatavate

toodete sortiment laieneb, ohustades sellega ravikvaliteeti. Teisalt ei ole selge, kas hanke osadeks

jaotamine aitab saavutada kulude kokkuhoiu eesmärki, kuna erinevate toodete hankimine

väiksemates kogustes võib vähendada tootjate huvi hankes pakkumine teha ja seega vähendada

konkurentsi. Seetõttu tuleb kokkuvõttes vastustaja valitud tingimust lubatavaks pidada.

24. Mõistetav on kaebaja rahulolematus sellega, et vastustaja seatud tingimused ei võimalda täiesti

vaba konkurentsi hankel. Kuid nagu kaebaja isegi möönab, on konkurentsi piiramine

meditsiinivaldkonnas lubatav, kui seda õigustavad objektiivsed kaalutlused. Asjaolu, et kaebaja ei

nõustu kaalutlustega, ei muuda vastustaja põhjendusi asjakohatuteks. Praeguse vaidluse raames ei

ole võimalik hinnata, kas vastustaja valitud strateegia aitab avalike vahendite kasutamisele parimal

võimalikul viisil konkurentsi ärakasutamise kaudu. Tegemist on eelkõige otstarbekuse

küsimusega, mida on täpsemalt võimalik hinnata tagantjärele. Kuid isegi juhul, kui hiljem selgub,

et otstarbekam olnuks hankida mõnevõrra teistsuguste omadustega tooteid, ei järeldu sellest, et

praeguses asjas vaidlustatud hanke tehnilise kirjelduse osad oleks õigusvastased. Hanketingimuste

koostamisel jääb hankija kanda risk, et seatud tingimused viivad hankija vajadusi rahuldava toote

saamiseni. Kui hankija arusaadavalt selgitab, miks ta seab toodetele konkreetsed tingimused, siis

ei ole alust nõuda hankijalt tingimuste muutmist tema enda huvides, s.o põhjendusega, et hankija

vajadus on mõnevõrra teistsugune või, et selle vajaduse rahuldamiseks on otstarbekam seada

hanke tingimustes vähem piiranguid.

25. Kaebaja leiab veel, et vastustaja alusetult tugineb väitele, et hangitakse ka riigi tervishoiuvaru

nomenklatuuri lülitatud tooteid, kuna hankega vastustaja tegelikult ei loo endale laoseisu ning

tervishoiuvaru haldajana vastustaja saab ise kujundada seda, millised tooted tervishoiuvaru

nomenklatuuri lülitatakse.

Ringkonnakohus saab riigi tervishoiuvaru puudutavatest vastustaja väidetest aru selliselt, et

vastustajale pandud tervishoiuvaru uuendamise ülesanne on üksnes täiendav põhjus, mis kallutab

vastustaja oma tegevuses kasutatavate tehniliste lahenduste järjepidevuse hoidmisele.

Tervishoiuvaru nomenklatuuri kuuluvate toodete kohta ettepaneku tegemine on tõepoolest kaebaja

ülesanne tulenevalt Terviseministri 4. veebruari 2025. a määruse nr 7 „Riigi tervishoiuvaru

korraldamine“ § 2 lg-st 6. Kuid tervisvaru nomenklatuuri kinnitab haldusaktiga siiski Terviseamet

(määruse nr 7 § 2 lg-d 2 ja 4), mitte vastustaja. Seega saab vastustaja üksnes teha ettepaneku

nomenklatuuri muutmiseks. Isegi, kui võib pidada tõenäoliseks, et Terviseamet arvestab

tervishoiuvaru haldaja ettepanekut ja muudab nomenklatuuri vastavalt, ei saa selles olla kindlust.

Vastasel juhul puuduks vajadus jätta nomenklatuuri nimetamise õigus Terviseametile. Olukorras,

kus vastustaja enne hanke tulemuste selgumist ei tea, millised tooted hanke tulemusel saadakse, ei

ole talle etteheidetav, et ta ei ole võtnud ennetavalt samme ega taotlenud nomenklatuuri muutmist.

Samuti ei ole vastustajale etteheidetav, kui ta nomenklatuuri kuuluvate toodete asendamisel soovib

maandada riski, et Terviseamet keeldub nomenklatuuri muutmisest, kui hangitavad tooted ei vasta

nomenklatuurile.

Tervishoiuvaru uuendamise ülesande täitmine on seotud rahvatervise kaitsmise eesmärgiga.

Samas ei ole riigi tervishoiuvaru uuendamine absoluutne takistus seni nomenklatuuri kuulunud

toote asendamisel muu sama otstarvet täitva tootega. Sel põhjusel tervisehoiuvaru uuendamise

ülesanne räägib pigem varasemaga sarnaste toodete hankimise kasuks, kuid ei saa olla hanke

tehnilise kirjelduse koostamisel määrava tähtsusega. Vastasel juhul oleks takistatud uute, senisest

paremate omadustega toodete kasutusele võtmine ja see oleks ilmses vastuolus rahvatervise kaitse

eesmärgiga. Seetõttu on tervishoiuvaru uuendamist puudutavad vastustaja selgitused asja

lahendamisel asjakohased, kuid neil ei ole määravat tähendust. Väidete arvestamisel ei ole

tähendust sellel, kas asjakohased riigi tervishoiuvaru tooted asuvad füüsiliselt vastustaja laos või

pakkuja valduses, kuna ka lao asukoha määrab Terviseamet oma haldusaktiga.

26. Ringkonnakohus nõustub kaebaja selles, et halduskohtu otsuse ülesehitus, põhjenduste

esitamine põhiosas VAKO põhjendustena esimeses isikus ning punktide 28 ja 29 segane ja

vastuoluline sõnastus ei võimalda veenduda, et halduskohus on vaidluse asjaoludesse süvenenud.

Õige on seegi, et halduskohus ei ole otsuses vastanud kaebaja argumentatsioonile ega

põhjendanud kaebaja väidetega mittenõustumist väljaspool VAKO poolt tema otsuses väljendatut.

HKMS § 165 lg 2 lubab kaebuse rahuldamata jätmise korral viidata varasemas haldusmenetluses

esitatud põhjendustele ning jätta põhjendused kohtuotsuses kordamata. Praeguses asjas esitas

kaebaja aga kaebuses halduskohtule varasemale lisaks selgitused ja põhjendused, miks ta ei nõustu

VAKO otsuse põhjendustega. On ilmne, et kaebuse sellele osale vastates ei saanud halduskohus

piirduda VAKO otsuse põhjenduste kordamisega. Täiendavat segadust tekitab VAKO otsuse

põhjenduste kordamine otsuses selliselt, nagu esitaks halduskohtu asemel põhjendusi VAKO.

Seega rikkus halduskohus otsuse põhjendamise kohustust (HKMS § 165 lg 1). Seda laadi

rikkumine võib kaasa tuua otsuse tühistamise ja asja saatmise halduskohtule uueks lahendamiseks,

kuna otsuse olulises osas põhjendamata jätmine riivab kaebaja õigust asja läbivaatamisele kolme

kohtuastme poolt. Pidades silmas hankevaidluse kiireloomulisust ning seda, et ringkonnakohus ei

pea põhjendatuks muuta halduskohtu otsustust jätta kaebus rahuldamata, ei saada ringkonnakohus

asja halduskohtule uueks lahendamiseks.

Ringkonnakohus osutab veel, et HKMS § 164 kohaselt märgitakse otsuse kirjeldavas osas

loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues haldusasja ja senise menetluse kirjeldus,

kaebuses esitatud nõuded ja menetlusosaliste poolt nende kohta esitatud väited ja vastuväited.

Halduskohtu otsus ei vasta ka selles osas seaduse nõuetele. Nimelt hõlmab otsuse kirjeldav osa

enam kui 60 lehekülge, muutes otsuse ebaülevaatlikuks. Keeruline on mõista, mida halduskohus

pidas vaidluse lahendamise seisukohast olulistest asjaoludeks. Koostoimes põhjendamiskohustuse

rikkumisega süvendab kirjeldavas osas poolte väidete täiemahuline kordamine kahtlust selles, kas

halduskohus on vaidluse lahedamisse piisavalt süvenenud.

27. OneMed OÜ taotles apellatsioonkaebuses taotluse peatada hankemenetlus esialgse õiguskaitse

korras. Kaebaja selgitas ühtlasi, et on valmis taotlusest loobuma, kui vastustaja soostub ise

pakkumuste esitamise tähtpäeva edasi lükkama nii, et tagatud oleks vähemalt kohtuotsuse

tegemine ja 10-päevane kaebetähtaeg. Vastuses apellatsioonkaebusele teataski vastustaja, et on

pikendanud pakkumuste esitamise tähtaega ning pakkumuste esitamise tähtajaks on 4. november

2025. Kuna ringkonnakohus teeb otsuse teatavaks 16. oktoobril 2025 ja kassatsioonkaebuse

esitamise 10-päevane tähtaeg möödub seega 27. oktoobril 2025, siis on kaebaja esialgse

õiguskaitse vajadus ära langenud. 26. septembri 2025. a menetlusdokumendis kaebaja siiski ei

loobunud esialgse õiguskaitse taotlusest. Kujunenud olukorras, kus tegelikult ei ole vaidlust, et

esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine ei ole vajalik, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks

lahendada esialgse õiguskaitse taotlust eraldi määrusega enne kohtuotsuse tegemist. Erinevalt

halduskohtust on ringkonnakohus seisukohal, et esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemine ei too

kaasa esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmist. Kuna kaebaja oma taotlusest ei

loobunud, tuleb taotlus jätta rahuldamata. Vastavalt ei ole alust kaebajale taotlusel esitatud

riigilõivu tagastamiseks.

28. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb jätta

rahuldamata.

29. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses.

Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei

mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/