3-23-2023/38 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.10.2025, Tartu

Haldusasja number

3-23-2023

Haldusasi

X.X.-i kaebus soodustingimustel vanadus-pensioni

õigust andva tööstaaži tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 24.10.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X., esindaja vandeadvokaat Oleg Matvejev

Vastustaja/apellant – Sotsiaalkindlustusamet

Kaasatud haldusorgan – Sotsiaalministeerium

RESOLUTSIOON

1. Võtta Sotsiaalkindlustusameti 16.06.2025. a vastusele lisatud 1981. aasta metoodiline

juhend asja materjalide juurde.

2. Tagastada Sotsiaalministeeriumile 05.09.2025. a vastuse lisa (väljavõte 1960. a tööliste

tariifi-kvalifikatsiooni teatmikust).

3. Rahuldada Sotsiaalkindlustusameti apellatsioonkaebus.

4. Tühistada Tartu Halduskohtu 24.10.2024. a otsuse resolutsiooni punkt 1 ja teha selles

osas uus otsus, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

5. Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

6. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemise päevast, s.o 16.10.2025, arvates (HKMS § 212 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) peatas 12.07.2023. a otsusega X.X.-i pensioniavalduse

menetlemise seoses soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks nõutava soodusstaaži

tõendamisega kohtus kuni kohtulahendi saamiseni. SKA kinnitas 12.07.2023. a otsuses, et

kaebajal on täidetud pensioni õiguse tekkimiseks vajalik 25-aastane üldise pensionistaaži

nõue. SKA hinnangul on kaebaja soodusstaaž tõendatud 8 aasta 7 kuu ja 29 päeva ulatuses,

kuid täitmata on soodusstaaži nõue 12 aastat ja 6 kuud.

2. X.X. esitas 14.09.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse soodustingimustel vanaduspensioni

õigust andva tööstaaži tuvastamiseks. Kaebaja palus lugeda tuvastatuks, et töökoht, millel ta

töötas ajavahemikul 01.11.2001–30.11.2007 AS-s Enefit Solutions (varasemad nimetused

Eesti Energoremont, AS Eesti Energia ettevõte Eesti Energoremont, AS Eesti Energia

Energoremont, AS Energoremont, OÜ ER Test Service, AS Eesti Energia

Tehnoloogiatööstus), vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a määrusega nr 206 kinnitatud

„Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja

ametikohtade loetelu nr 2“ peatükis VI „Elektrijaamad, aurumajandus“ koodidele 23362 ja

23398. Kaebuse põhjenduste kohaselt töötas kaebaja alates 03.03.1993 Narva Elektrijaamas

katlapuhastajana. 30.10.2001 allkirjastatud töölepingu muutmise kokkuleppe kohaselt tõsteti

kaebaja palka ja uue töökoha nimetuseks määrati 5. järgu katlapuhastaja asemel formaalselt

„meister“. Kaebaja ametijuhendi (allkirjastatud 01.11.2001) kohaselt oli töökoha nimetuseks

meister, struktuuriüksus survepesu. Kaebaja jätkas samasuguste tööülesannete täitmist, mida

oli täitnud katlapuhastajana töötades. Tööülesannetele lisandus katlapuhastajate töö juhtimine

ja nende tööde kontroll. Seda kajastavad ka töötasu suurendamised. Tegemist oli kaebaja

vastutuse suurenemisega samas tootmistsehhis, kuid tervist eriti kahjustavad töötingimused ei

olnud katlapuhastustsehhis muutunud. Seega ei ole põhjendatud kohelda kaebajat õigusaktide

alusel erinevalt selle tõttu, et tööandja tegevuse tõttu oli tema töökoht 2001-2007 tööalastes

dokumentides õigesti nimetamata. Kaebaja jätkas töötamist tervistkahjustavates

töötingimustes, mistõttu on põhjendatud talle vanaduspensioni määramine soodustingimustel.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 24.10.2024. a otsusega kaebuse osaliselt ja tuvastas, et kaebaja

töötas ajavahemikul 01.11.2001–30.11.2007 AS-s Enefit Solutions (varasemad nimetused

Eesti Energoremont, AS Eesti Energia ettevõte Eesti Energoremont, AS Eesti Energia

Energoremont, AS Energoremont, OÜ ER Test Service, AS Eesti Energia

Tehnoloogiatööstus) täistööajaga ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a

määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2 peatükis VI „Elektrijaamad,

aurumajandus“ erialakoodidele 23362 ja 23398 (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis

kaebuse kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude osas rahuldamata (resolutsiooni p 2).

Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse menetluskulude hüvitamiseks ning jättis

poolte menetluskulud nende enda kanda (resolutsiooni p 3). Halduskohus leidis, et kaebaja

väiteid tõendavad tunnistajate S. Valuyskikhi, S. Sobolevi ja V. Medvedski kirjalikud ütlused,

kaebaja kaastöötajate digitaalselt allkirjastatud seletused ning tööandja ja linnaarhiivi

kinnitused. Kaebaja kaastöötajad kinnitavad, et nende töö peamised tervist kahjustavad

riskitegurid olid nii naha kui hingamisteede kaudu kokkupuude põlevkivitolmu ja

põlevkivituhaga (asbesti sisaldav). Töötajate seletused ja tunnistajate ütlused tõendavad

kaebaja töö iseloomu ja tööülesandeid, mida kaebaja vaidlusalusel ajavahemikul täitis.

Kaebaja tööülesannete hulka lisandus 2001–2007. a katlapuhastajate töö juhtimine ja kontroll.

Seda kajastavad ka töötasu suurendamised. Tegemist oli kaebaja vastutuse suurenemisega,

kuid tervistkahjustavad töötingimused katlapuhastustsehhis ei muutunud. Seega ei ole

põhjendatud kohelda kaebajat õigusaktide alusel erinevalt selle tõttu, et tööandja tegevuse

tõttu oli tema töökoht tööalastes dokumentides õigesti nimetamata. Kaebaja jätkas töötamist

tervist kahjustavates töötingimustes, mistõttu on põhjendatud talle vanaduspensioni

määramine soodustingimustel. Kuna kohtul puudub alus tunnistajate ütluste tõepärasuses

kahelda, tuleb kaebus pensioniõigusliku staaži tuvastamise nõude osas täies ulatuses

rahuldada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Vastustaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et

halduskohus kohaldas haldusasja lahendamisel ebaõigesti materiaalõiguse normi, hindas

ebaõigesti tõendeid ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme.

4.1. Kaebaja ametijuhenditest nähtub, et survepesu tsehhi meister asendas vanemmeistrit ja

meistrit asendas 5. järgu katlapuhastaja. Ametijuhendis toodud meistri põhikohustuste loetelu

ei kinnita kaebaja töötamise vastavust eelnimetatud erialakoodidele. Vande all antud

tunnistuste kohaselt töötas kaebaja katlaturbiiniseadmete puhastuse meistrina. Loetelus ei ole

nimetatud katla- ja turbiiniseadmete puhastamise meistri ametikohta. Loetelu nr 2 alusel on

õigus soodustingimustel vanaduspensionile paigaldatud katla-, turbiini-, kütuse etteande,

tolmkütuse valmistamise seadmete remondi meistril (kood 23362), aga mitte puhastuse

meistril. Õigus soodustingimustel vanaduspensionile on ka katla-, turbiini-, tolmkütuse

valmistamise ja kütuse etteande tsehhi tootmisjaoskonna meistril (kood 23398). Töölepingus

ja ametijuhendites oli kaebaja töötamise kohaks märgitud survepesutsehh, aga ametikohta

katlapuhastamise ja/või survepesutsehhi meister ei ole nimekirja lisatud. Tootmistsehhi ei ole

nimetatud ei tunnistustes ega ka selgitustes.

4.2. Kohtuotsusest ei selgu, kuidas on võimalik kaebaja töötamise vastavus kahele loetelus nr

2 toodud ametikohale. Kaebaja töötas meistrina ja ta ei töötanud samaaegselt kahel kohal.

4.3. Halduskohus tugines kaebaja poolt 02.05.2024 esitatud kaebaja kolleegide

digiallkirjastatud selgitustele, mis ei ole antud vande all. Kõik need selgitused on koostatud

kas ühe isiku poolt või kooskõlastatult, sest ei ole võimalik, et kuus isikut eraldiseisvalt nii

sarnase sõnastusega tekstini jõuaksid. Seetõttu ei ole tegemist usaldusväärsete tõenditega.

Halduskohus ei põhjendanud, miks peab kohus niivõrd sarnase tekstiga selgitusi

usaldusväärseteks tõenditeks. Senises kohtupraktikas on peetud võimalikuks

soodustingimustel vanadus-pensionile õigust andvat staaži tuvastada tunnistajate vande all

antud ütluste alusel. Selline kohtupraktika peaks jätkuma ning ei ole põhjust seda muuta.

Halduskohus ei järginud tunnistuste vormi osas senist kohtupraktikat. Halduskohus hindas

tõendeid ja tunnistusi ebaõigesti ning nendega ei ole tõendatud kaebaja töötamine

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal täistööpäeva ulatuses.

4.4. Vastustaja lisas 16.06.2025. a vastuses, et antud juhul on nimekirjas loetletud, millistes

tsehhides ja jaoskondades ning kutsealal töötamine vastava õiguse annab. Täidetud

töökohustuste tegelikku vastavust nimekirjas toodud ametikoha või kutseala tööle saab

tõendada dokumentidega, millest nähtub, kas töötamine toimus vastavas jaoskonnas või

tsehhis ning vastavatel ametikohtadel. SKA juhindus ka 1981. aasta metoodilisest juhendist

(vt vastuse lisa), milles on muuhulgas rõhutatud struktuuriüksuste nimetustest juhindumist (nt

juhendi lk 2 lõigud 2 ja 3, lk 12 lõik 3).

5. Kaebaja palus jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kaebaja leiab, et

halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

1.1. Kaebaja töö iseloom ja sisu vastavad määruse nr 206 loetelule nr 2. Kaebaja ei nõustu

vastustaja väitega, et kohtuotsusest ei selgu, kuidas on võimalik, et kaebaja töötamine vastab

kahele loetelus nr 2 nimetatud ametikohale. Koodides 23362 ja 23398 kirjeldatud ülesanded ja

ametikohad on oma olemuselt väga ühtivad.

1.2. Riigikohtu järeldused asjas nr 3-17-1108 ei ole kohaldatavad praegusele vaidlusele

muuhulgas põhjusel, et töövaldkonnad ja nende eripärad on erinevad, mistõttu ka Riigikohtu

käsitletud töö sisu on erinev võrreldes praeguse asjaga.

1.3. Täpse ametinimetuse puudumine esitatud tõendites ei ole määrav tuvastamaks töö

tegelikku sisu ja iseloomu. Ametikoha ülesannete ja iseloomu sisustamisel ei saa lähtuda

pelgalt ametikoha ametlikust nimetusest, sest see oleks kohtupraktikaga vastuolus.

Tunnistajate ülekuulamise eesmärk ongi uurida, milline oli töö iseloom ja sisu tegelikult.

Kohtupraktikast on teada juhtumeid, kus isikud on täitnud tegelikkuses tööülesandeid, mida

tööraamatus olev ametinimetus ei kajastanud. Võimalikud kahtlused tuleb tõlgendada töötaja

kasuks.

1.4. Kaebaja kolleegide ütlustega on tõendatud soodustingimustel pensioni saamise eeldused.

Kolleegide allkirjastatud ütlused ja selgitused vastavad tõenditele ettenähtud protsessivormile

ning on usaldusväärsed. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et otsuse tegemisel tuleb

arvesse võtta vaid vande all antud ütlusi. Halduskohtumenetluses on tõendiks ka

dokumentaalne tõend. Kaebaja ei nõustu, et tema kolleegide tekstid on üsna sarnased või

identsed. Samas ei saa ette heita tekstide sarnasust või identsust olukorras, kus kõik

tunnistajad töötasid mitmeid aastaid või lausa aastakümneid ühes ja samas töökeskkonnas,

ühes töökollektiivis, ühes tsehhis, neil on äärmiselt sarnased tööalased teadmised,

kutseoskused, nad on täitnud äärmiselt sarnaseid tööülesandeid, on omanud tööst tulenevat

väga sarnast mõttelaadi. Kõik selgitused on koostatud allakirjutanud isikute endi poolt ja

erinevates arvutites. Vastupidist tõendatud pole. Kõik tunnistajad on oma spetsiifilise ala

asjatundjad, mis tõstab nende ütluste usaldusväärsust veelgi.

6. Ringkonnakohus kaasas 01.08.2025. a määrusega asja menetlusse arvamuse andmiseks

Sotsiaalministeeriumi. Kaasatud haldusorgan nõustus 05.09.2025. a vastuses SKA

apellatsioonkaebusega.

6.1. Kaasatud haldusorgan nõustub SKA-ga, et kohtuotsusest ei selgu, kuidas saab kaebuse

esitaja töötamine vastata samaaegselt kahele nimekirjas toodud ametikohale.

Soodustingimustel vanaduspensioni eesmärk on tavapärasest soodsamatel tingimustel

(üldisest pensionieast varem) maksta vanaduspensioni isikutele, kelle puhul on tõendatud

seaduses ette nähtud perioodi vältel töötamine tervist kahjustavates tingimustes ja

kokkupuude ohuteguritega. Isiku tegevus töötades peab vastama ametinimetusele, määruses

sätestatud tsehhile ja töö iseloomule. Kui need tingimused täidetud ei ole, siis ei ole ka õigust

soodustingimustel vanaduspensionile.

6.2. Kaebaja leiab, et teda ei ole põhjendatud kohelda erinevalt sellest tulenevalt, et tööandja

tegevuse tõttu oli tema töökoht aastatel 2001–2007 tööalastes dokumentides õigesti

nimetamata. Samas ei selgu, milline oleks pidanud kaebuse esitaja hinnangul tema korrektne

ametinimetus olema.

6.3. Soodustingimustel vanaduspensioni määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse

kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade nimekirjadest neid mitte laiendades. Seetõttu on määrava

tähtsusega, nii ametikoha nimetus kui ka tootmisala nimetus, kus isik töötas. Seega tuleb

hinnata esitatud tõendite alusel, kas isiku reaalse töö sisu vastas või ei vastanud määruses

sätestatule, k.a selles osas, kas isik töötas loetelus toodud ametikohal täistööajaga. Isiku

tööülesandeid tuleb hinnata esitatud tõendite alusel, kuid üksnes töö sisu kirjeldus ei ole alati

piisav sooduspensioni määramiseks, sest paratamatult ei nähtu sellest kõik nõutud asjaolud.

See peab kindlalt mahtuma loetelus toodud ametikoha ja tootmisala raamidesse, mitte olema

nendega vaid osaliselt sarnane või sisaldama loetelus toodud ametikoha elemente.

6.4. Praeguses asjas ei ole kindlaks tehtud, et kaebuse esitaja töötas remondi meistri

ametkohal, mida eeldab kood 23362 või tootmisjaoskonna meistrina, mida eeldab kood

23398. Samuti ei ole asjas kindlaks tehtud, et kaebaja oleks töötanud mõne nimekirjas

loetletud tsehhi vahetusjuhatajana (kood 24043). Vastavalt ametijuhendile asendas kaebaja

vanemmeistrit. Seega oli meistri ametikohast kõrgem ametikoht vanemmeistri ametikoht.

Vahetusjuhataja on eraldi ametikoht, mis seisneb kogu tsehhi, mitte ainult teatud osa, töö

juhtimises.

6.5. Soodustingimustel vanaduspensionile on õigus isikul kas kümme või viis aastat enne

üldist vanaduspensioniiga, seega tekitab sooduspensioni maksmine riigieelarvele täiendavat

kulu. Seetõttu on väga oluline, et sooduspensioni määramisel vastaks seda taotlev isik kõigile

loetelus toodud tingimustele ja et kõik sooduspensioni saamise tingimused oleksid täidetud ja

asjaolud tõendatud.

7. Kaebaja esitas ringkonnakohtule enda lõpliku seisukoha, milles märkis järgmist.

7.1. SKA esitatud 1981. a metoodilise juhendi lk 13 viimases lõigus on otseselt öeldud, et

õigus soodustuspensionile on nimekirjas loetletud kutsealadel töötavatel töölistel ja meistritel

katlaturbiini tsehhides. Juhendi lk-l 14 on kirjas, et õigus soodustuspensionile on katlatsehhi

ülematel ja nendel asetäitjatel. Järelikult on nimetatud juhend otsene tõend selle kohta, et

kaebajal on õigus soodustustingimustel vanaduspensionile määruse nr 206 kohaselt.

7.2. 1981. a juhend ei asenda määrust nr 206. Sotsiaalkindlustusamet ega sotsiaalministeerium

pole tõendanud, et vastav 1981. a juhend oli määruse nr 206 eelkäija. Seetõttu ei ole kohane

Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti seisukoht, et nimetatud juhendi alusel ei saa

vastustajale soodustingimustel pensioni määrata. 1981. a juhend ei ole ka (kehtiv) õigusakt, ei

ole siduv ja ei oma õiguslikku toimet.

7.3. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele

asjas nr 3-16-1821 ei ole asjakohane. Vastustaja soodusstaaži tekkimine on võimalik määruse

nr 206 koodide 23362 ja 23398 koosmõjus, sest kaebaja õigus soodustingimustel

vanaduspensionile on just läbi kahe koodi koosmõju (TlnRnKo 27.02.2018, nr 3-16-1821/55,

p 15).

7.4. Ametikoha elementide sisaldumine tööülesannete kirjelduses viitab otseselt määruse nr

206 kriteeriumite täitmisele.

7.5. Kaebaja ei nõustu kaasatud haldusorgani seisukohaga, et halduskohtu otsuses pole

kindlaks tehtud, kas kaebaja töötas remondimeistri ametikohal koodiga 23362 või kaebaja

tootmisjaoskonna meistri ametikohal koodiga 23398. See küsimus on otsuses kindlaks tehtud

ja see tugineb kaebaja esitatud menetlusdokumentidele ja tõenditele. Koodi 23362 nimetus

„Paigaldatud katla-, turbiini-, kütuse etteande, tolmkütuse valmistamise seadmete remondi

meister, vanemmeister“ ja koodi 23398 nimetus „Katla-, turbiini-, tolmkütuse valmistamise ja

kütuse etteande tsehhi tootmisjaoskonna meister ja vanemmeister“ on äärmiselt sarnane.

Mõlemad koodid hõlmavad äärmiselt sarnaseid tööülesandeid ja väga sarnast ametialast

tegevust. Koodi 23362 ja 23998 ametialase tegevuse erinevus on väga ebaoluline ja seisneb

rohkem keelekasutuses.

7.6. Kohtupraktikas on tunnistatud, et määruse nr 206 erialakoodide all toodud ametikohti

saab tõlgendada laiendavalt (TrtRnKo 23.01.2025, nr 3-22-1015/30, p 9.2).

7.7. Ametijuhendite sõnastus on korduvalt tunnistatud pensionivaidlustes eksitavaks (TrtHKo

17.01.2024, nr 3-23-995/20, p 14; TlnHKo 16.07.2020, nr 3-19-2205/55). Kohtupraktikas on

veel leitud, et isegi kui kaebaja poolt esitatud tõendites sisalduvad andmed on vastuolulised,

siis ka sel juhul saab isikule määrata soodustustingimustel vanaduspensioni (TrtRnKo

23.02.2016, nr 3-14-331/37, p 5). Vabariigi Valitsuse määruse nr 206 tõlgendamisel ei saa

lähtuda ametialase või muu dokumendi ametikoha nimetuse grammatilisest sisust, jättes

piisavalt arvesse võtmata kaebaja tööeripära, tehtavate toimingute iseloomu ning seotuse

(TrtHKo 24.08.2023, nr 3-22-1816/31, p 8).

7.8. Täiesti ainetu on ministeeriumi viide töötaja õigusele pöörduda tööandja poole kahju

hüvitamise nõudega, sest see ei ole seotud määruse nr 206 kohaldamisega. Soodustingimusel

vanaduspensioni määramise kohustus on sotsiaalkindlustusametil kui asutusel, mitte

eraõiguslikul tööandjal.

7.9. Kaebaja ei nõustu ministeeriumi seisukohaga, et riigieelarvele täiendava kulu tekkimine

on määrav soodustingimustel pensioni saajate ringi väga suureks kitsendamiseks. Oluline on

ka põhiseadusliku sotsiaalriigi põhimõte, et inimesed oleksid sotsiaalselt kaitstud kehvade,

tervist eriti kahjustavate töötingimuste puhul. Vastasel juhul kaoks soodustingimustel

vanaduspensioni seaduse mõte ja eesmärk.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus otsustab esmalt apellatsioonimenetluses esitatud lisade asja materjalide

juurde võtmise. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu

ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel

ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul,

kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud.

8.1. Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde vastustaja 16.06.2025. a vastusele lisatud

1981. aasta metoodilise juhendi „Pensionide määramisest soodustatud tingimustel“.

Vastustaja selgitas, et ta on praktikas juhindunud lisatud dokumendist, ning pidas oluliseks

välja tuua, et selles on muu hulgas rõhutatud struktuuriüksuste nimetustest juhindumist.

Ringkonnakohtu hinnangul võimaldab esitatud juhend paremini mõista, millised põhimõtted

võisid olla aluseks määruse nr 206 kehtestamisel.

8.2. Sotsiaalministeerium lisas 05.09.2025. a vastusele väljavõtte 1960. aastal välja antud

teatmikust „Ühtne tööliste tariifi-kvalifikatsiooni teatmik. Üldkutsealad. VIII osa. Elektri- ja

soojusenergia tootmine ja ülekandmine (energiamajandus)“ ning selgitas, et Nõukogude Liidu

ajal olid kõikide tööliskutsealade ametikohtade kirjeldused toodud tariifi-kvalifikatsiooni

teatmikes. Praeguses kohtuasjas kõne all olevatest ametikohtadest leiti sellest trükisest

katlapuhastaja 1., 2. ja 3. järgu ametikohtade kirjeldused (lk 17–19). Täiendavat

informatsiooni kaasatud haldusorganil ei ole. Kuna väljavõte ei sisalda informatsiooni

katlapuhastuse meistri ametikoha ega vaidlusaluste koodide all loetletud ametikohtade kohta,

siis ei ole esitatud väljavõttel asja lahendamise seisukohast tähtsust ja selle asja materjalide

juurde võtmine ei ole seetõttu põhjendatud.

9. Ringkonnakohus märgib, et HKMS § 197 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas. Kuna apellatsioonkaebuse sisust tulenevalt

vaidlustas vastustaja halduskohtu otsuse üksnes osas, milles halduskohus rahuldas kaebuse ja

tuvastas, et kaebaja töötas ajavahemikul 01.11.2001–30.11.2007 soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andval ametikohal, siis mõistab kohus vastustaja tahet nii, et

vastustaja taotleb Tartu Halduskohtu 24.10.2024. a otsuse resolutsiooni p 1 tühistamist ja

selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. Praeguses asjas on pooled eri meelt selles, kas kaebaja tööstaaži ajavahemikul

01.11.2001–30.11.2007 saab arvata soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži

hulka.

12. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 2 kohaselt on õigus saada

soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete

töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25-aastane

pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja 6 kuud on töötatud nendel töödel.

13. Vabariigi Valitsuse 16.07.1992. a määrusega nr 206 kinnitatud „Soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 2“ VI peatükis „Elektrijaamad,

aurujõumajandus“ on koodi 23362 all nimetatud järgmised ametikohad: paigaldatud katla-,

turbiini-, kütuse etteande, tolmkütuse valmistamise seadmete remondi meister, vanemmeister;

ning koodi 23398 all: katla-, turbiini-, tolmkütuse valmistamise ja kütuse etteande tsehhi

tootmisjaoskonna meister ja vanemmeister.

14. Kaebaja väitel tegi ta ajavahemikul 01.11.2001–30.11.2007 täistööajaga tööd, mis vastab

määrusega nr 206 kinnitatud loetelu nr 2 peatükis VI „Elektrijaamad, aurumajandus“

koodidele 23362 ja 23398. Kaebaja väidab ka, et pärast meistriks nimetamist jätkas ta

töötamist tervist kahjustavates töötingimustes, mistõttu on põhjendatud talle vanaduspensioni

määramine soodustingimustel. Vastustaja on seisukohal, et ametijuhendis toodud meistri

põhikohustuste loetelu ei kinnita kaebaja töötamise vastavust eelnimetatud erialakoodidele.

Katla- ja turbiiniseadmete puhastamise meistri ametikohta ei ole loetelus nimetatud.

15. Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja töötas tervistkahjustavates tingimustes.

Soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks üksnes selle tõendamisest siiski ei piisa,

vaid lähtuda tuleb Vabariigi Valitsuse määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loeteludest.

Halduskohus selgitas otsuse p-des 12 ja 13 iseenesest õigesti, et tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade, mida peetakse töötamiseks tervist kahjustatavates tingimustes,

määratlemise ainupädevus on SVPS alusel Vabariigi Valitsusel, ning et

Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada Vabariigi Valitsuse kehtestatud

tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda nimekirjades nimetamata tööd või

ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga pelgalt selle tõttu, et tegemist oli

töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega. Samas ei

nähtu vaidlustatud otsusest, et halduskohus oleks kaebaja töö vastavust kaebuses viidatud

erialakoodidele sisuliselt hinnanud. Halduskohus refereeris üksnes kaebaja seisukohti ja

kaebaja töökaaslaste selgitusi, märkides omalt poolt põhjendusena vaid seda, et kohtul puudub

alus tunnistajate ütluste tõepärasuses kahelda. Seda, mille alusel kohus tunnistajate ütlusi ja

koodide kirjeldusi võrdles või kuidas kohus hindas kaebaja töö sisu vastavust koodides

nimetatud ametikohtadele, otsusest ei selgu.

16. SVPS alguses on sätestatud, et soodustingimustel vanaduspensionile kohaldatakse riikliku

pensionikindlustuse seaduse sätteid, arvestades SVPS erisusi. Riikliku pensionikindlustuse

seaduse (RPKS) § 281 lg 1 esimene lause näeb ette, et pensioniõiguslikku staaži tõendatakse

rahvastikuregistris sisalduvate õiguslikku tähendust omavate andmete või pensioniõiguslikku

staaži tõendavate dokumentide alusel. Sotsiaalministri 27.12.2012. a määruse nr 59

„Pensioniõigusliku staaži tõendamise ja arvestamise kord“ § 2 lg 1 järgi esitatakse

pensioniõigusliku staaži tõendamiseks tööraamat. Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et

tööraamatu või tööraamatus vastavate kannete puudumise või ebaõigete kannete korral võib

pensioniõiguslikku staaži tõendada muu dokumendiga – tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik

kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, teenistusleht, kolhoosi liikmeraamat,

tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping –, milles on andmed töötamise aja kohta.

17. Kaebaja tööraamatu kande nr 19 kohaselt viidi kaebaja 01.11.2001 üle meistri

ametikohale. Muid täpsustusi, sh struktuuriüksuse nimetust ei ole märgitud. Kaebaja

töölepingu muudatuse (kaebuse lisa 9) kohaselt oli alates 01.11.2002 kaebaja uueks töökohaks

meistri ametikoht, töö asukohaks on märgitud Narva elektrijaamad, survepesutsehh. Kaebaja

ametijuhendi (kaebuse lisa 10) kohaselt oli töökoha nimetuseks meister ja struktuuriüksuseks

survepesutsehh, kaebaja asendas vanemmeistrit ja kaebajat asendas 5. järgu katlapuhastaja.

Enefit Solutions AS väljastas 22.09.2021 kaebajale arhiiviteatisena pealkirjastatud

dokumendi, milles kinnitas muu hulgas, et kaebaja töötas ettevõttes alates 01.11.2001 (TL nr

212) kuni 30.11.2007 meistrina, kaebaja töötas täistööajaga ja töökoht oli elektrijaamas

(kaebuse lisa 22).

18. Määrusega nr 206 kinnitatud loetelude nr 1 ja 2 koostamisel on kindlaks määratud,

missuguste tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade puhul on sooduspensioni

määramine õigustatud ning töötamise aja soodustusstaaži hulka arvamise eelduseks on

töötamine täistööajaga. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab

seda, et töö ainsaks sisuks olid loeteludes nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (RKHKo

27.02.2019, nr 3-17-1108, p 11). Eeltoodust tulenevalt on soodusstaaži hulka arvamise

eelduseks täistööajaga loeteludes nr 1 ja 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine.

Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning nendega tegelemise ulatus

tööajast ehk teisisõnu, kaebaja töötamist vaidlusalusel ajavahemikul saab lugeda soodusstaaži

hulka üksnes juhul, kui kaebaja tööülesanded vastasid tegelikult täistööaja ulatuses loetelus nr

2 nimetatud ametikoha tööülesannetele.

19. Meistri ametikohal töötamise ajal kehtinud ametijuhendite (01.11.2001 ja 01.06.2006

allkirjastatud ametijuhendite sisu on sama) kohaselt täitis kaebaja järgmisi tööülesandeid: 1)

töökohtade õigeaegne ettevalmistamine, lülide varustamine tööriistade, rakiste,

mehhaniseerimisvahenditega, tööliste ratsionaalne paigutamine töökohale kvalifikatsiooni-

taseme järgi, tööliste seisakuid tingivate põhjuste kõrvaldamine; 2) tööde teostamise ohutute

tingimuste tagamine tehnokasutuseeskirja ja ohutuseeskirjade kohaselt; 3) brigaadi töö

perioodiline kontrollimine; 4) tööobjekti ülevaatus, tööde teostamise mahu, järjekorra ja

tähtaegade ning tööde teostamiseks vajaliku personali koosseisu ja kvalifikatsiooni

määramine, täiendavate ohutusmeetmete määramine; 5) sisekorraeeskirja, õigusaktide ja

töötervishoiu, tööohutuse ja tuleohutuse alaste juhendmaterjalide järgimine ning teistelt

töötajatelt järgimise nõudmine; 6) tööriistade ja mehhaniseerimisvahendite käitamise ja

remondi korraldamine; 7) kõikide brigaadiliikmete ohutuseeskirjade ja tehnokasutuseeskirja

alaste teadmiste õigeaegne kontrollimine; 8) muude kohustuste täitmine. Ringkonnakohus

nõustub vastustajaga, et ametijuhendis toodud meistri põhikohustuste loetelu ei kinnita

kaebaja töötamise vastavust kaebaja nimetatud erialakoodidele.

20. Kaebaja selgitas 26.11.2021. a e-kirjas Sotsiaalkindlustusametile (kaebuse lisa 23), et ta

töötas Narva elektrijaamades 1993–2001. a katlapuhastajana ja 2001–2006. a katla- ja

turbiiniseadmete puhastamise meistrina. Tema alluvuses olid katlapuhastajad, kelle

kohustuseks oli katla- ja turbiiniseadmete puhastamine, kaebaja ülesandeks aga oli katla- ja

turbiiniseadmete puhastamise kontrollimine. Sama kinnitavad ka asjas ütlusi andnud

tunnistajad ja selgitusi andnud töökaaslased. Tunnistajate ütluste kohaselt oli kaebaja

katlaturbiiniseadmete puhastuse meister. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et

tunnistajate ütlustest ei selgu, et kaebaja oleks töötanud vastavate seadmete remondi meistrina

või tootmisjaoskonna meistrina.

21. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus vastustaja ja kaasatud haldusorgan seisukohaga, et

asjas ei ole tõendatud, et kaebaja töötas vaidlusalusel ajavahemikul soodustingimustel

vanaduspensioni õigust andval ametikohal. Vastupidiselt halduskohtu arvamusele ei kinnita

ringkonnakohtu hinnangul asjas kogutud tõendid, sealhulgas tunnistajate kirjalikud ütlused, et

kaebaja oleks töötanud vaidlusalusel ajavahemikul koodi 23362 all loetletud struktuuriüksuses

vastavate seadmete remondi meistrina või koodi 23398 all nimetatud tootmisjaoskonna

meistrina. Töölepingus ja ametijuhendites oli kaebaja töötamise kohaks märgitud

survepesutsehh, kuid ametikohta katlapuhastamise ja/või survepesutsehhi meister ei ole

valitsuse määrusega kinnitatud loetellu lisatud. Kaebuses kasutatud nimetust „tootmistsehhi“

ei ole nimetatud üheski tõendis, sh tunnistajana ütlustes ega teiste töökaaslaste selgitustes.

Seega hindas halduskohus tõendeid valesti, sh jättis need olulises osas sisuliselt analüüsimata.

Eeltoodu tõttu tuleb halduskohtu otsus vaidlustatud osas tühistada.

22. Vastustaja leiab, et halduskohus ei järginud tunnistuste vormi osas senist kohtupraktikat ja

tugines ebaõigesti kaebaja poolt 02.05.2024 esitatud kaebaja kolleegide digiallkirjastatud

selgitustele, mis ei ole antud vande all. Kõik need selgitused on koostatud kas ühe isiku poolt

või kooskõlastatult, sest ei ole võimalik, et kuus isikut eraldiseisvalt nii sarnase sõnastusega

tekstini jõuaksid. Seetõttu ei ole tegemist usaldusväärsete tõenditega.

23. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele tõendite vormi osas selgitab ringkonnakohus

järgmist. HKMS § 56 lg 1 näeb ette, et tõend on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud

menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks

menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti

muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. HKMS § 56 lg 2 järgi võivad

halduskohtumenetluses tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 251–305

kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid ja käesolevas seadustikus lubatud tõendid.

Haldusasjas tõendite esitamise, kogumise ja uurimise suhtes kohaldatakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 236–243 sätestatut, kui HKMS-st ei tulene teisiti.

Ehkki kaebaja poolt 02.05.2024 esitatud seletuste näol ei ole tegemist tunnistajate kirjalike

ütlustega TsMS § 253 tähenduses, sai halduskohus isikute seletusi siiski arvestada

dokumentaalsete tõenditena (TsMS § 272) ning hinnata neid koosmõjus teiste asjas esitatud

tõenditega. HKMS § 61 lg-te 1 ja 2 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Seejuures ei ole ühelgi tõendil kohtu

jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja

vastastikuses seoses.

24. Vastustaja viitab senise kohtupraktika jätkumise vajadust põhjendades Riigikohtu

16.11.2009. a otsuses asjas nr 3-3-1-53-09 väljendatud seisukohale, et pensionistaaži

tõendamiseks tunnistajate ütlustele tuginev oluliste asjaolude tuvastamine üksnes

kohtumenetluses on õigustatud pensioni määramise menetluse olemust arvestades ka seetõttu,

et kohtumenetluse normidega on haldusmenetlusega võrreldes paremini tagatud tunnistajatelt

tõeste ütluste saamine. Ringkonnakohus märgib, et selle seisukoha osas on seadusandja juba

mööndusi teinud, täiendades riikliku pensionikindlustuse seadust §-ga 281 (jõustus

01.01.2013) ja võimaldades selgesõnaliselt tunnistajate ütluste saamist asjakohases

haldusmenetluses. RPKS § 281 lg-s 2 on nimelt sätestatud, et kui rahvastikuregistri andmeid

või dokumente pensioniõigusliku staaži kohta ei ole säilinud, on pensionikindlustatul õigus

pöörduda tunnistajate ütluste arvestamise taotlusega Sotsiaalkindlustusameti poole.

25. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et kõik 02.05.2024 esitatud selgitused on

koostatud kas ühe isiku poolt või kooskõlastatult, sest ei ole võimalik, et kuus isikut

eraldiseisvalt nii sarnase sõnastusega tekstini jõuaksid. Ringkonnakohus ei kahtle, et kõik

need selgitused on koostatud kasutades sama alusdokumenti, lisades vaid õiged isikuandmed

ja kaebajaga koos töötamise aja. Kaebaja vastuväited isikute koos töötamisest ja samade

tööülesannete täitmisest tingitud objektiivselt sarnase mõtlemise kohta ei lükka eeltoodut

ümber. Seega arvestab ringkonnakohus tõendite saamise viisi ühe asjaoluna, mille

halduskohus jättis tähelepanuta. Ringkonnakohus lisab, et kuna need selgitused ei sisalda

teavet, mis kinnitaks kaebaja töö vastavust soodustingimustel vanaduspensioni õigust andvate

tööde ja ametikohtade loetelule, siis ei oma eeltoodu asja õige lahendamise seisukohalt ka

määravat tähtsust.

26. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et kohtupraktikast tulenevalt ei ole

töölepingus kajastatud ametikoha nimetusel ainumääravat tähendust. Kohus peab vajalikuks

rõhutada, et see ei saa siiski olla argument, mis ametikoha nimetuse igas olukorras

tähtsusetuks muudab. Praeguses asjas ei ole tegemist kaebaja viidatud lahendis (TlnHKo

21.09.2022, nr 3-22-745) kirjeldatule sarnase olukorraga, kus tööraamatus märgitud

ametinimetus ei kajastanud isiku tegelikke tööülesandeid. Ringkonnakohus nõustub kaasatud

haldusorgani osutusega, et kuigi kaebaja leiab, et teda ei ole põhjendatud kohelda erinevalt

sellest tulenevalt, et tööandja tegevuse tõttu oli tema töökoht aastatel 2001–2007 tööalastes

dokumentides õigesti nimetamata, ei ole kaebaja kordagi selgitanud, milline oleks pidanud

kaebaja hinnangul tema korrektne ametinimetus olema.

27. Vastustaja märkis apellatsioonkaebuses, et halduskohtu otsusest ei selgu, kuidas on

võimalik kaebaja töötamise vastavus kahele loetelus nr 2 toodud ametikohale. Teadaolevalt

töötas kaebaja meistrina ja ta ei töötanud samaaegselt kahel kohal. Ringkonnakohtu hinnangul

selgitas kaasatud haldusorgan apellatsioonimenetluses veenvalt, miks ei saa isiku

tööülesanded vastata samaaegselt mitmele loetelus nr 2 toodud ametikohale.

Sotsiaalministeerium rõhutas, et töö sisu peab kindlalt mahtuma loetelus toodud ametikoha ja

tootmisala raamidesse, mitte olema nendega vaid osaliselt sarnane või sisaldama loetelus

toodud ametikoha elemente.

28. Kaasatud haldusorgan juhtis ringkonnakohtu tähelepanu sellele, et kaebaja viitas

apellatsioonkaebuse vastuse p-s 6 asjas nr 3-16-1821 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse

p-le 15, millega soovis ilmselt viidata kohtupraktikale, kus soodusstaaž on tekkinud kahe

loetelus oleva koodi koosmõjus. Kaasatud haldusorgan selgitas, et praeguses kohtuasjas ei ole

nimetatud kohtuasjale viitamine selles kontekstis asjakohane. Asjas nr 3-16-1821 on tegemist

staaži tekkimisega kahe koodi koosmõjus sel põhjusel, et loetelus nr 2 viidatakse ühes koodis

teisele loetelu koodile ja seetõttu on kohus selles asjas öelnud, et staaž tekib kahe koodi

koosmõjus. Praeguses asjas loetelus nr 2 sellist viitamist ei toimu. Ringkonnakohtu hinnangul

on kaasatud haldusorgani selgitus põhjendatud ja korrektne. Kaebaja poolt sellele esitatud

vastuväide ametikohtade nimetuste äärmise sarnasuse kohta ei väljenda ametikohtade sisu

arvestavat arusaama.

29. Kaebaja viitas apellatsioonimenetluses muu hulgas Tartu Ringkonnakohtu praktikale,

märkides, et kohtupraktikas on tunnistatud, et määruse nr 206 erialakoodide all toodud

ametikohti saab tõlgendada laiendavalt (TrtRnKo 23.01.2025, nr 3-22-1015/30, p 9.2).

Ringkonnakohus selgitab, et selles lahendis oli vaidluse all olukord, kus kaebaja ametinimetus

oli erinevates dokumentides erinev. Vaidluse all oli loetelus nimetatud töö (gaaslõikamine)

teostamise viis (lõikepingil või käsiseadmega). Praeguses asjas ei ole tegemist sarnase

olukorra ega võrreldavate asjaoludega.

30. Kaebaja ei nõustu ministeeriumi seisukohaga, et riigieelarvele täiendava kulu tekkimine

on määrav soodustingimustel pensioni saajate ringi väga suureks kitsendamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaasatud haldusorgan sellist seisukohta väljendanud.

Ministeerium selgitas, et kuivõrd sooduspensioni maksmine tekitab riigieelarvele täiendavat

kulu, siis on väga oluline, et sooduspensioni määramisel vastaks seda taotlev isik kõigile

loetelus toodud tingimustele ja et kõik sooduspensioni saamise tingimused oleksid täidetud ja

asjaolud tõendatud. Seega väljendas ministeerium vaid seisukohta, et sooduspensioni saamine

peab olema nõuetekohaselt põhjendatud ja vältida tuleb põhjendamatut riigieelarve kulude

tekitamist.

31. Kõike eeltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 24.10.2024. a

otsuse resolutsiooni p 1 ja teeb selles osas uue otsuse, millega jätab kaebuse tervikuna

rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja

ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud (HKMS § 109 lg 1).

32. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)