1-11-13633/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.jaanuar 2012.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn

Kriminaalasja number

1 – 11 – 13633 (11230114001)

Kohtunik Aulike Salo

Sekretär Ave Mõistlik

Tõlk Julia Zautina

Prokuröri abi Natalja Kutepova

Kaitsja Toomas Pilt

Menetluse liik kokkuleppemenetlus

Süüdistatav:

J.V, isikukood: xxx; elukoht: xxx; kodakondsus Vene

Föderatsioon; emakeel: vene keel; haridus: keskharidus; töökoht: puudub; kriminaalkorras karistatud 1-l korral ja väärteokorras 14-l korral. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 424 järgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.V KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 4 (neli) kuud.

Kohaldades KarS § 68 lg 1 sätteid lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 02.10.2011.a, s.o 1 (üks) päev ning seega ärakandmisele kuulub vangistus 3 (kolm) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 3 kuud ja 29 päeva, see on 119 (ükssada üheksateist) päeva vangistust, üldkasuliku tööga selliselt, et ühele päevale vangistusele vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 238 (kakssada kolmkümmend kaheksa) tundi üldkasulikku tööd.

2 KarS § 69 lg 4 alusel on J.V kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks

päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 alusel määrata, et J.V n on käitumiskontrolli ajal kohustatud - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud ning allutada J.V üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

J.V suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada.

KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista J.V-lt riigituludesse:

- sundraha 1,5 palga alammääras – 435.00 eurot

- tasu õigusabi osutamise eest – 57.55 eurot

- ekspertiisitasu joobeseisundi tuvastamise eest – 75.00 eurot

- toimikust koopia tegemise kulud - 0.45 eurot

-

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 (kaheteist) kuu jooksul igakuiste maksetena käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „J.V 1 – 11 – 13633, kriminaalmenetluse kulud“.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on

karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia

Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15

päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu.

3 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki

kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

J.V süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.10.2011.a kella 03.21 ajal Tallinnas,

Muhu 4 juures mootorsõidukit BMW 316I registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis

(narkojoobes), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või

muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt

tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid.

Seega pani J.V toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis .

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.V-le karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 korras arvata karistusaja hulka 1 päev eelvangistust, seega karistuseks mõista 3 kuud 29 päeva vangistust.

KarS § 69 korras asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, arvestades, et vangistuse

ühele päevale vastab kaks tundi ÜKT-d, seega kandmisele kuulub 238 tundi ÜKT-d, mille tegemise tähtajaks määrata 6 kuud.

Määrata J.V üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna Vangla Harju

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on J.V kohustatud järgima KarS § 75 lg.1 ja § 75 lg.2 p.2 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused:

1. Elama kohtu määratud alalises elukohas;

2. Ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. Alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja eluvahendite kohta;

4. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6. Mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

J.V nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil

sõlmitud kokkuleppega, kaitsja jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava J.V

selgituse, kaitsja ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav J.V

4

on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on

süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Arvestades eeltoodut tuleb J.V temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi

mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab J.V süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on

menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, toimikust koopia tegemise kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1

sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu

asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et J.V esineksid takistused

kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja

osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja

tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid

asjaolusid tuvastatud ei ole.

Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et J.V-lt

tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka

Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328 ja 1 – 10 – 15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t.

määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 3, 4, 5, 9; § 179; § 180 lg 3; 248 lg 1 p 5; 249; 311; 313.

Aulike Salo Kohtunik