3-24-3251/12 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ene Andresen

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2025, Tartu

Haldusasja number

3-24-3251

Haldusasi

X-i kaebus tunnistada tema teenistusest vabastamise käskkiri

õigusvastaseks ning mõista Jõgeva vallalt välja hüvitis kuni

tema kuue kuu keskmise palga ulatuses

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Jõgeva vald, esindaja vandeadvokaadi abi Sven

Lass

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X-i kaebus osaliselt.

2. Tunnistada Jõgeva vallavanema 31. oktoobri 2024. a käskkiri nr 27P õigusvastaseks.

3. Mõista Jõgeva vallalt X-i kasuks välja hüvitis tema kolme kuu keskmise palga

ulatuses.

Kohustada Jõgeva valda määrama kindlaks X-ile

hüvitisena

väljamaksmisele kuuluva summa suuruse ning maksma talle hüvitise välja ühe kuu

jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. Asendada avaldatavas otsuses Ci ja Qi nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14. novembril 2025

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

3-24-3251

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X töötas Jõgeva Vallavalitsuses majandus- ja arendusosakonna juhataja ametikohal.

2. Jõgeva Vallavolikogu kehtestas 31. oktoobri 2024. a otsusega nr 211 „Jõgeva valla

ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kehtestamine“ Jõgeva valla

ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade uue koosseisu alates 1. novembrist 2024. Otsuse

kohaselt ei ole vallavalitsuses majandus- ja arendusosakonna juhataja ametikohta.

3. Jõgeva vallavanem vabastas 31. oktoobri 2024. a käskkirja nr 27P punktiga 1 X-i avaliku

teenistuse seaduse (ATS) § 90 lg 1 p 2 alusel teenistusest seoses koondamisega 31. oktoobril

2024 (teenistussuhte viimane päev). Käskkirja punktiga 2 otsustati maksta X-ile

koondamise tõttu hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses ja palka etteteatamistähtajast

puudu jäänud 60 tööpäeva eest. Käskkirja punkti 3 kohaselt peeti lõpparvest kinni tasu välja

teenimata põhipuhkuse eest.

4. X esitas 29. novembril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus kohtul kindlaks

teha, kas Jõgeva Vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsus ja Jõgeva vallavanema 31. oktoobri

2024. a käskkiri on õiguspärased. Juhul, kui haldusaktid on antud õigusvastaselt, siis palus ta

need tühistada, kohustada andma õiguspärased haldusaktid ning määrata hüvitis saamata

jäänud töötasu ja moraalse kahju korvamiseks kuni kuue kuu keskmise kuupalga ulatuses.

5. Kohus võttis 10. jaanuari 2025. a määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tunnistada

kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri õigusvastaseks ning mõista Jõgeva vallalt kaebaja

kasuks välja hüvitis tema kuue kuu keskmise palga ulatuses.

6. Jõgeva vald esitas 10. veebruaril 2025 vastuse kaebusele. Vastustaja palub jätta kaebuse

rahuldamata.

7. Kaebaja esitas 27. veebruaril 2025 täiendava seisukoha.

8. Kohus otsustas 16. septembri 2025. a määrusega vaadata asja läbi kirjalikus menetluses

ning andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja taotluste

esitamiseks.

9. Vastustaja esitas 26. septembril 2025 täiendava seisukoha koos lisadega ning kaebaja

esitas 5. oktoobril 2025 vastustaja seisukohale vastuväite.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

10. Kaebaja on põhjendanud kaebust kokkuvõtvalt järgmiselt.

10.1. Jõgeva Vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsusega nr 211 korraldati majandushalduri

täitmata ametikoht ümber majandusspetsialisti ametikohaks. Kaebajale ei pakutud

majandusspetsialisti ametikohta, kuigi volikogu otsuse eelnõu seletuskirjast ja

majandusspetsialisti ametijuhendist nähtuvalt vastavad majandusspetsialisti ametikoha

ülesanded kaebaja oskustele, haridusele ja töökogemusele.

10.2. Volikogule oli antud otsuse langetamiseks ebaõiget informatsiooni.

Struktuurimuudatuse tegelik põhjus oli soov vabaneda kaebajast kui ebasobiva erakondliku

2(11)

3-24-3251

kuuluvusega osakonnajuhatajast ja anda vastukäik tema esitatud töökiusu avaldusele. Kaebaja

oli ainuke inimene, kes valla ametiasutuste struktuuri muutmise tulemusena koondati.

Ülejäänud ametikohad olid ümberkorralduste ootuses täitmata või varem koondatud.

10.3. Vallavanem allkirjastas kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja ligikaudu

kolmveerand tundi enne seda, kui volikogu esimees allkirjastas volikogu otsuse, millega

muudeti valla ametiasutuste struktuuri. Vallavanem andis käskkirja ennatlikult, sest volikogu

otsus peaks kehtima alates allkirjastamisest.

11. Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

11.1. Alates 1. novembrist 2024 ei ole Jõgeva Vallavalitsuses eraldi struktuuriüksusena

majandus- ja arendusosakonda. Seetõttu kaotati teenistuskohtade koosseisust selle osakonna

juhataja ametikoht. Kaebaja senised tööülesanded jäeti edaspidi majandusvaldkonda kureeriva

abivallavanema kanda.

11.2. Vald on oma tegevuse korralduses vaba ning ametiasutuse otsustus koondada üks või

teine ametikoht ei ole vaidlustatav. Majandusraskuste tõttu oli vaja teha kärpeid. Volikogu

otsustas koondada pigem täitmata ametikohti ja ühe juhtivtöötaja. Majandusvaldkonna

juhtimine korraldati ümber, et palgafondis oleks teenistujate palkadeks piisavalt raha.

Vallavolikogu otsus ei olnud vallavanemale üllatuseks, sest otsuse eelnõu koostas

vallavalitsus. Volikogu polnud infosulus, sest struktuurimuudatust valmistati ette kuid ning

otsuse eelnõud arutati enne volikogu istungit komisjonides ning sellesse said

parandusettepanekuid teha nii fraktsioonid kui ka volikogu üksikud liikmed.

11.3. Kaebaja koondamine oli õiguspärane. Vallavalitsuse kui ametiasutuse koosseisus

puudusid koondamissituatsiooni ajal vakantsed ametikohad, mida oleks saanud kaebajale

pakkuda. Kaebaja väide, et ametiasutuse struktuuri muutmisega korraldati majandushalduri

täitmata ametikoht ümber majandusspetsialisti ametikohaks, on eksitav. Vastava ametikoha

ülesandeid täitis vallavalitsuse kantselei spetsialist C, kellele vallavalitsus maksis lisanduvate

ametiülesannete täitmise eest perioodiliselt lisatasu. viidi vallavanema 26. novembri 2024. a

käskkirjaga vallavalitsuse kantselei spetsialisti ametkohalt üle majandusspetsialisti

ametikohale. Seega ei olnud kaebaja väidetud ametikoht kordagi vakantne. Kaebaja osales

majandushalduri ametikoha ümberkujundamises majandusspetsialisti ametikohaks ning ta

teadis, et ametikoht loodi koostöös Cga ning C oskuseid ja kvalifikatsiooni silmas pidades.

Kuna vallavanema tegi Cle ettepaneku loodavale ametikohale asumiseks enne 31. oktoobrit

2024, kujunes Cl ametisse nimetamiseks õiguspärane ootus. Kaebaja oli kursis, et

majandusspetsialisti ametikoht oli loodud Cle, kes täitis seda ametikohta de facto. 31.

oktoobri 2024. a seisuga oli täidetud üks majandushalduri ametikoht ning teist

majandushalduri ametikohta täitis sisuliselt C, kes sai majandushalduri ülesannete täitmise

eest lisatasu.

11.4. Ajaks, mil vallavanema kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja allkirjastas, oli

volikogu istung lõppenud ning vallavanem teadis volikogu otsuse sisu. Valla ametiasutuste

struktuuri ja teenistuskohtade uue koosseisu otsuse eelnõud arutati volikogu istungil esimese

päevakorrapunktina ning otsus võeti vastu enne kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja

allkirjastamist. Seega oli käskkirja andmise ajal koondamise õiguslik alus olemas.

11.5. Hüvitise väljamõistmiseks puudub alus. Kaebaja ei ole kahju tekkinud ning ta pole

kahju tekkimist tõendanud. Kaebaja töötab alates 20. jaanuarist 2025 uuel ametikohal. Kui

3(11)

3-24-3251

kohus leiab teisiti, ei saa hüvitis ületada ATS § 105 lg-s 1 ettenähtud kaebaja kolme kuu

palka. Hüvitise suurendamist õigustavaid asjaolusid ei esine.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kaebaja vabastati vallavanema 31. oktoobri 2024. a käskkirjaga ATS § 90 lg 1 p 2 alusel

teenistusest seoses koondamisega 31. oktoobril 2024.

ATS § 90 lg 1 p 2 kohaselt võib ametiasutus ametniku teenistusest vabastada koondamise

tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus.

Pooled vaidlevad eeskätt selle üle, kas vastustaja järgis kaebaja teenistusest vabastamisel ATS

§-s 90 sätestatud nõudeid.

13. Kohus lahendab esmalt käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõude (I), seejärel

hüvitamisnõude (II) ning lõpetuseks kaebuse ja menetluslikud küsimused (III).

I

Vallavolikogu otsuse ja vallavanema käskkirja ajaline järjekord

14. Kohus annab esmalt hinnangu kaebaja väitele, et vallavanem ei tohtinud allkirjastada tema

teenistusest vabastamise käskkirja enne, kui volikogu esimees oli allkirjastanud volikogu

otsuse, millega muudeti valla ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu.

14.1. Asja materjalidest nähtuvalt allkirjastas vallavanem kaebaja teenistusest vabastamise

käskkirja tõepoolest enne, kui vallavolikogu esimees oli allkirjastanud Jõgeva Vallavolikogu

31. oktoobri 2024. a otsuse nr 211. Vallavanem on andnud käskkirjale digitaalse allkirja 31.

oktoobril 2024 kell 16.29 (dtl 6) ning vallavolikogu esimees on allkirjastanud vallavolikogu

otsuse digitaalselt 31. oktoobril 2024 kell 17.13 (dtl 8).

14.2. Ametniku teenistusest vabastamise ajal peab koondamise õiguslik alus olemas olema (vt

nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-60-02, p 20). Ametniku ATS § 90 lg 1 p

2 alusel teenistusest vabastamise korral peab otsus ametikoha kaotamise kohta olema tehtud

enne ametniku teenistusest vabastamise otsustamist. Vastasel juhul ametikoht ametiasutuse

koosseisus ametniku teenistusest vabastamise ajal alles.

14.3. Kohtu hinnangul oli kaebaja teenistusest vabastamise käskkirja andmisel koondamise

õiguslik alus olemas, sest volikogu võttis otsuse kaebaja ametikoha vallavalitsuse

teenistuskohtade koosseisust kaotamise kohta vastu enne vallavanema käskkirja andmist.

Vallavolikogu otsused võetakse vastu istungil (kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse

(KOKS) § 40). Vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade kehtestamine

kuulub KOKS § 22 lg 1 p 36 kohaselt volikogu ainupädevusse. Selliseid küsimusi otsustab

volikogu hääletamise teel ning otsustus tehakse poolthäälte enamusega (KOKS § 45 lg-d 1 ja

5). Vallavolikogu esimees kirjutab volikogu poolt vastuvõetud otsusele alla (KOKS § 23 lg 5

ja § 42 lg 1 p 3).

Jõgeva Vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a istungi protokolli nr 35 kohaselt algas volikogu

istung kell 14 ja lõppes kell 15.40. Istungi esimeseks päevakorrapunktiks oli Jõgeva valla

ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kehtestamine. Istungil osales 27

4(11)

3-24-3251

volikogu liiget ning volikogu otsustas otsuse nr 211 vastu võtta. Otsuse poolt hääletas 11

volikogu liiget, otsuse vastu hääletas viis volikogu liiget ja 11 liiget ei osalenud hääletusel.

Pärast nimetatud otsuse vastuvõtmist lahkus osa volikogu liikmeid kell 14.55 istungilt (dtl

78–81). Kuna kaebaja pole vastupidist väitnud, saab lugeda tõendatuks, et volikogu võttis

otsuse nr 211 vastu poolthäälte enamusega 31. oktoobril 2024 hiljemalt kl 14.55.

Eeltoodu põhjal on ilmne, et ajaks, mil vallavanem andis kaebaja teenistusest vabastamise

käskkirja, oli volikogu otsuse nr 211 vastu võtnud. Asjaolu, et volikogu esimees allkirjastas

volikogu istungil vastu võetud otsuse hiljem, ei mõjuta otsuse vastuvõtmist. Õigusaktid ei

sätesta volikogu esimehele kohustust allkirjastada otsust volikogu istungil. Võttes arvesse, et

volikogu otsusele kehtivad vorminõuded ja otsuse vormistamisele kulub aega, on teatud

ajavahemik otsuse vastuvõtmise ja allkirjastamise vahel paratamatu.

Kaebaja ametikoha kaotamine (ATS § 90 lg 1 p 2)

15. Kohus annab järgnevalt hinnangu kaebaja väitele, et tema teenistusest vabastamisel ei

esinenud koondamissituatsiooni, vaid struktuurimuudatuse tegelik eesmärk oli temast

vabaneda.

16. Kaebaja koondamine saab olla õiguspärane juhul, kui ta koondati ametist

struktuurimuudatuse tõttu, s.o objektiivsel põhjusel.

16.1. Vastustaja on õigesti märkinud, et koondamisele kuuluvate

ametikohtade

kindlaksmääramine on ametiasutuse pädevuses. KOKS § 22 lg 1 p 36 kohaselt on

vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kehtestamine

vallavolikogu ainupädevuses. Seaduses ei ole erinorme, mis seaksid vallavolikogule

vallavalitsuse struktuuri üle otsustamisel piiranguid. Vallavolikogu ulatuslikku otsustusruumi

piirab üksnes KOKS § 2 lg-st 1 tulenev kohustus lähtuda kohaliku elu korraldamisel ja

juhtimisel vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning valla arengu iseärasustest.

16.2. Isiku õigusi võib kohaliku omavalitsuse üksus piirata seaduslikul alusel ja kooskõlas

seadusega (põhiseaduse § 3 lg 1 ja § 14). Kuna ATS § 90 lg 1 p 2 kohaselt on ametniku

teenistusest vabastamine lubatav üksnes siis, kui „põhjendatud juhul kaotatakse ametniku

ametikoht ametiasutuse koosseisus“, on nimetatud sätte alusel ametniku teenistusest

vabastamine lubatav juhul, kui ametikoha kaotamine on ratsionaalselt ja objektiivselt

põhjendatud. Kohtupraktikas on rõhutatud, et ametikohta ei ole lubatud ametiasutuse

koosseisust kaotada meelevaldselt ega ametikohale nimetatud ametnikust vabanemise

eesmärgil (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 28. jaanuari 2025. a otsus asjas nr 3-23-2940, p 14).

16.3. Jõgeva Vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsusega nr 211 kaotati kaebaja, s.o

majandus- ja arendusosakonna juhataja ametikoht alates 1. novembrist 2024 Jõgeva

Vallavalitsuse koosseisust (dtl 8–11).

Siiski ei olnud majandus- ja arendusosakonna juhataja ametikoha kaotamine vallavolikogu

31. oktoobri 2024. a otsusest nr 211 ja sama otsuse eelnõu seletuskirjast nähtuvalt ainsaks

muudatuseks. Vallavalitsuse struktuurist kaotati majandus- ja arendusosakond kui iseseisev

struktuuriüksus. Osa selle osakonna ametikohtadest – arenduse peaspetsialist ja

keskkonnaspetsialist – viidi vallavanema otsealluvusse ning valdav osa majandus- ja

arendusosakonna alla kuulunud ametikohtadest viidi majandusvaldkonna abivallavanema

otsealluvusse (nt vallaarhitekti, maakorraldaja ja väärteomenetleja ametikohad). Seni

majandus- ja arendusosakonna alla kuulunud teede peaspetsialisti ametikoha ja

hankespetsialisti ametikoha ümberkorraldamise tulemusel moodustati üks ametikoht: taristu

5(11)

3-24-3251

peaspetsialist. Kaks majandushalduri ametikohta korraldati ümber üheks majandusspetsialisti

ametikohaks (dtl 10–13).

Eeltoodust nähtuvalt tehti vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsusega muudatusi nii

vallavalitsuse struktuuris kui ka ametikohtade koosseisudes ning muudatused ei puudutanud

üksnes kaebaja ametikohta.

16.4. Vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsuse nr 211 eelnõu seletuskirja kohaselt olid

struktuurimuudatused vajalikud eeskätt selleks, et korrastada juhtimist, vähendada ametnike

arvu ja kasutada vabanevat palgafondi teenistujate palgatõusuks (dtl 13). Samad kaalutlused

nähtuvad Jõgeva Vallavolikogu arengu- ja majanduskomisjoni 22. oktoobri 2024. a koosoleku

protokollist (dtl 51–54) ja eelarvekomisjoni 23. oktoobri 2024. a koosoleku protokollist (dtl

55–60). Vastustaja kinnitas ka kohtumenetluses, et majandusraskuste tõttu oli vaja teha

kärpeid ning volikogu otsustas teenistujatele töötasude maksmiseks vajalike rahaliste

vahendite tagamiseks koondada pigem täitmata ametikohti ja ühe juhtivtöötaja ning

korraldada ühtlasi majandusvaldkonna juhtimise ümber (vastus kaebusele, p 2.6; dtl 46–47).

Ametiasutus võib kaotada ametikoha ametnike arvu vähendamise eesmärgil, et kasutada

ametikoha kaotamisel vabanevat palgafondi muul eesmärgil. Vallavolikogu

struktuurimuudatuse otsuse eelnõu seletuskirja kohaselt oli vallavalitsuses enne otsuse

tegemist 59 ametikohta (dtl 13) ning vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsuse kohaselt jäi

muudatuste tulemusel vallavalitsuse struktuuri 57 ametikohta (dtl 10–11). Seejuures lisandus

struktuurimuudatusega sisekontrolöri-andmekaitsespetsialisti ametikoht. Kuna muudatusega

vähendati ametikohtade arvu, pole alust nimetatud põhjenduse objektiivsuses kahelda.

Samuti on lubatav kaotada ametikohta juhtimise ümberkorraldamise eesmärgil. Seadus lubab

vallavolikogul korraldada vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuri ümber nii, et seni

osakonna juhatajale allunud teenistujad viiakse vallavanema või abivallavanema alluvusse

(KOKS § 50 lg 1 p 3 ja § 49 lg 41). Kuna struktuurimuudatustest nähtub selgelt, et osa

majandus- ja arendusosakonna ametikohtadest viidi vallavanema alluvusse ja osa

abivallavanema alluvusse, saab pidada sama osakonna juhataja ametikoha vallavalituse

struktuurist kaotamist põhjendatuks.

Kuna kohus ei kontrolli haldusorgani tegevuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3), ei hinda

kohus, kas soovitud eesmärke oleks saanud saavutada ka mõnel muul, aga tõhusamal moel.

16.5. Kaebaja väitel oli ta ainus inimene, kes vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsuse tõttu

koondati. Kohus mõistab, et kaebaja peab silmas teenistusest vabastamist koondamise tõttu.

Koondamissituatsiooni ei sõltu olemasolu sellest, kas struktuurimuudatuste tulemusel

vabastati teenistusest üks või mitu ametnikku. Siiski võib fakt, et struktuurimuudatused (sh

ametikohtade koosseisu muudatused) puudutasid ainult ühte ametnikku, osutada ametikoha

kaotamisele subjektiivsetel, ametnikust tingitud põhjustel.

Kohtu hinnangul ei osuta kirjeldatud struktuurimuudatused, et muudatuste tegelik eesmärk oli

kaebaja teenistusest vabastamine. Vallavolikogu otsusest nähtuvalt puudutasid muudatused

lisaks majandus- ja arendusosakonna juhataja ametikohale ka mitut teist ametikohta: teede

peaspetsialisti ametikoha ja hankespetsialisti ametikoha asemel moodustati taristu

peaspetsialisti ametikoht ning ühe majandushalduri ametikoha asemel majandusspetsialisti

ametikoht. Koondamissituatsiooni kindlakstegemisel ei oma tähtsust, kas mõni neist

ametikohtadest oli 2024. a oktoobri lõpus täitmata. Teede peaspetsialisti ametikoha ja

hankespetsialisti ametikoha ümberkorraldamine taristu peaspetsialisti ametikohaks on oma

6(11)

3-24-3251

mõjult võrreldav kaebaja ametikoha kaotamisega, sest mõlema muudatuse tulemusel vähenes

ametikohtade arv.

Seda järeldust ei väära ka kaebaja väide, et 2024. a oktoobri lõpus ei olnud vallavalitsuse

struktuuris enam maastikuarhitekti ametikohta ja ehitusspetsialisti ametikohta. Võttes arvesse,

et vallavalitsusel oli õigus teha vallavalitsuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus

volikogu kehtestatud palgafondi piires muudatusi, ei saa asjas esitatud materjalide põhjal

välistada, et maastikuarhitekti ametikoht ja ehitusspetsialisti ametikoht olid kaotatud

vallavalitsuse struktuurist enne vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsuse tegemist. Valla

koalitsiooni 30. septembri 2024. a protokolli kohaselt selgitas küll vallavanem, et lisaks

majandusosakonna juhi ametikohale koondatakse ka maastikuarhitekti koht (dtl 24). Seevastu

vallavolikogu struktuurimuudatuste otsuse eelnõu seletuskirja tekst võimaldab ka järeldust, et

maastikuarhitekti ja ehitusspetsialisti ametikohad oli enne 31. oktoobrit 2024 kaotatud:

„Kaotatud on maastikuarhitekti ametikoht, kuna vallavalitsus on andnud enamuse

maastikuarhitekti ülesandeid Kuremaa Enveko OÜ-le“ (dtl 12); „Ümber on korraldatud ka

ehitusspetsialistide ametikohad, mille tulemusena on kolm ehitusala ametnikku ehituse

peaspetsialistid ning on ühtlustatud tööülesanded ning asendamise kord“ (dtl 13). Ka juhul,

kui maastikuarhitekti ametikoht ja ehitusspetsialisti ametikoht olid kaotatud vallavalitsuse

struktuurist enne vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsuse tegemist, ei puudutanud nimetatud

otsus üksnes kaebaja ametikohta.

16.6. Kaebaja väitel oli teenistusest vabastamine tingitud nii tema erakondlikust kuuluvusest

kui ka töökiusu kohta avalduse esitamisest. Kaebaja osutas koalitsiooni 30. septembri 2024. a

koosoleku protokollile, mille kohaselt mainis vallavanem T. Aas koalitsiooni koosolekul

töökiusu avaldust: „kui koalitsioonis saavutasime struktuuriga seoses kompromissi, siis

ametnik tegi töökiusu avalduse ja seetõttu loodetud töörahu ei tulnud“ (dtl 24). Kaebaja ei ole

väitnud, et ta tegelikult ei esitanud sarnase sisuga avaldust. Ainuüksi asjaolu, et vallavanem

osutas töökiusu avalduse esitamisele, ei võimalda teha järeldust, et sellise avalduse esitamine

oli kaebaja teenistusest vabastamise põhjuseks. Nagu kohus eespool juba märkis, ei piirdunud

muudatused üksnes majandus- ja arendusosakonna kui struktuuriüksuse ja kaebaja ametikoha

kaotamisega.

17. Asjas esitatud tõendid ei kinnita, et majandus- ja arendusosakonna juhataja ametikoht

kaotati kaebajast tingitud subjektiivsetel põhjustel, sealhulgas temast vabanemise eesmärgil.

Vallavalitsuse struktuurimuudatus oli tunduvalt laiahaardelisem kui üksnes kaebaja ametikoha

kaotamine. Samuti ei osuta miski sellele, et kaebaja ametikoha vallavalitsuse struktuurist

kaotamine olnuks meelevaldne – selleks olid arusaadavad, ratsionaalsed ja objektiivsed

põhjused. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri ei ole ATS §

90 lg 1 p-ga 2 vastuolus.

Kaebajale teise ametikoha pakkumine (ATS § 90 lg 7)

18. Kaebaja väitel oleks vastustaja pidanud pakkuma talle enne teenistusest vabastamist teist

ametikohta.

19. ATS § 90 lg 7 näeb ette, et enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist peab

talle võimaluse korral pakkuma samas ametiasutuses tema haridusele, töökogemusele,

teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega

ametikohta.

19.1. Jõgeva vallavanem koostas kaebajale 31. oktoobril 2024 teate tema teenistusest

vabastamise kohta (vallavanema 31. oktoobri 2024. a teade nr 13-3/33-4; dtl 14–15).

7(11)

3-24-3251

Nimetatud teates märkis vastustaja, et Jõgeva Vallavalitsusel puudub võimalus pakkuda

kaebajale teiste ATS § 90 lg-s 7 sätestatud tingimustele vastavat ametikohta. Muid

asjakohaseid põhjendusi teates ei esitatud.

Kohtumenetluses põhjendas vastustaja, et vallavalitsuse koosseisus puudusid

koondamissituatsiooni ajal vakantsed ametikohad, mida kaebajale pakkuda (10. veebruari

2025. a vastus kaebusele, p 3 (dtl 47) ning 26. septembri 2025. a seisukoha p 2; dtl 95).

19.2. Asja materjalidest nähtuvalt oli vallavalitsuse struktuuris enne vallavolikogu 31.

oktoobri 2024. a otsust nr 211 kaks majandushalduri ametikohta (dtl 92–94 ja 102–103).

Vaidlust pole ka selles, et üks majandushalduri ametikoht oli täidetud (Q; vastustaja 26.

septembri 2025. a avaldus, p 2.12; dtl 99). Kuna vastustaja on vastu vaielnud kaebuse p-s

3.1.1 esitatud väitele, et „täitmata majandushalduri ametikoht [korraldati ümber]

majandusspetsialisti ametikohaks“, mõistab kohus ei vastustaja ei nõustu väitega, et üks

kahest majandushalduri ametikohast oli täitmata. Vastustaja põhjendas 10. veebruari 2025. a

vastuses, et vallavalitsus maksis vallavalitsuse kantselei spetsialistile Ce lisanduvate

ametiülesannete täitmise eest perioodiliselt lisatasu (vastus kaebusele, p 3.2; dtl 47–48). Oma

väite kinnituseks on vastustaja esitanud kohtule vallavanema 6. juuni 2024. a, 28. juuni 2024.

a, 26. juuli 2024. a, 4. septembri 2024. a, 11. oktoobri 2024. a ja 4. novembri 2024. a

käskkirjad, millest nähtuvalt maksti Cle täiendavate tööülesannete täitmise, s.o vallavara

müükide ja kasutusse andmise korraldamise eest lisatasu (dtl 62–71 ja 74–75). Kohtu

hinnangul ei tõenda nimetatud käskkirjad, et ka teine majandushalduri ametikoht oli täidetud.

Vastupidi, vajadus maksta kantselei spetsialistile täiendavate ülesannete täitmise eest lisatasu

osutab sellele, et üks kahest majandushalduri ametikohast ei olnud täidetud.

Vastustaja esitatud teabe kohaselt viidi C vallavalitsuse kantselei spetsialisti ametikohalt

majandusspetsialisti ametikohale vallavanema 26. novembri 2024. a käskkirjaga nr 29P

(vastus kaebusele, p 3.2; dtl 47–48). Nimetatud käskkirja kohaselt vabastas vallavanem Ci

vallavalitsuse kantselei spetsialisti ametikohalt 26. novembril 2024 seoses asumisega teisele

ametikohale. Sama korraldusega nimetas vallavanem Ci alates 27. novembrist 2024

vallavalitsuse majandusspetsialisti ametikohale (dtl 77).

Vastustaja jäi ka 26. septembri 2025. a avalduses seisukohale, et teine majandushalduri

ametikoht oli 31. oktoobri 2024. a seisuga täidetud, sest C sai vastavate teenistusülesannete

täitmise eest lisatasu ning ühe majandushalduri ametikoha ümberkorraldamine

majandusspetsialisti ametikohaks oli sisuliselt otsustatud juba ammu enne 31. oktoobrit 2024.

Vastustaja möönis, et ametniku ametlik üleviimine vormistati vallavanema 26. novembri

2024. a käskkirjaga, kuid see ei muuda fakti, et majandushalduri ega majandusspetsialisti

ametikoht ei olnud koondamise ajal vakantne. Vastustaja lisas, et Cl tekkis

majandusspetsialisti ametikohale nimetamise osas õiguspärane ootus, sest talle oli vastav

ettepanek juba varem tehtud ning ta täitis lisatasu eest selle ametikoha ülesandeid. Seepärast

ei saa vastustaja hinnangul järeldada, et vallavalitsusel olnuks kohustus pakkuda

majandusspetsialisti ametikohta kaebajale või käsitada seda ametikohta vabana (avalduse p-d

2.12–2.14; dtl 99).

19.3. Kohus loeb vallavolikogu 31. oktoobri 2024. a otsuse nr 211 alusel tõendatuks, et

vallavalitsuse kui ametiasutuse struktuuris oli alates 1. novembrist 2024 üks

majandusspetsialisti ametikoht ja üks majandushalduri ametikoht (dtl 8–11). Samuti loeb

kohus tõendatuks, et Q jätkas majandushalduri ametikohal ka alates 1. novembrist 2024

(vastustaja 26. septembri 2025. a avaldus, p 2.12; dtl 99).

8(11)

3-24-3251

Kohus ei nõustu aga vastustaja seisukohaga, et majandusspetsialisti ametikoht ei olnud

kaebaja teenistusest vabastamise ajal vakantne. Võttes arvesse, et C nimetati

majandusspetsialisti ametikohale alates 27. novembrist 2024 ning vastustaja ei ole väitnud, et

ajavahemikus 1. november 2024 kuni 26. november 2024 oleks sama ametikohta täitnud

keegi teine, on ilmne, et majandusspetsialisti ametikoht oli alates 1. novembrist 2024 täitmata.

Ametnik ei saa olla ametikohal, millele teda ei ole nimetatud või üle viidud (ATS § 21 lg 1 ja

§ 98 lg 1). Ametikohale nimetamisel ja tähtajatu üleviimise korral tuleb anda haldusakt (ATS

§ 26 lg 1 ja § 98 lg 7 p 1) ning ametikohale asumise kuupäev ei või olla varasem kui

ametikohale nimetamise haldusakti andmise kuupäev (ATS § 28 lg 2). Seega oli

majandusspetsialisti ametikoht kaebaja teenistusest vabastamise ajal täitmata.

20. ATS § 90 lg 7 eesmärk on vältida ametniku teenistusest vabastamist ametnikule sobiva

teise vaba ametikoha pakkumise teel (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr

3-3-1-49-16, p 17).

Kohtupraktika kohaselt on ametnikule sobiva ametikoha leidmine ja pakkumine ATS § 90 lg

7 alusel ametiasutuse kohustus (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-16-340/39, p-d

14 ja 15). ATS § 90 lg-st 7 ei tulene ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja millist

teist ametikohta ametnikule enne koondamist pakkuda. Säte kohustab ametiasutust hindama,

kas isiku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise

ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega vaba ametikoht on olemas. Kui selline vaba

ametikoht ametiasutuses leidub, tuleb seda ametikohta pakkuda

(Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-3-1-49-16, p 16).

Praeguses asjas ei ole vastustaja 31. oktoobri 2024. a koondamise teates ega kohtumenetluses

väitnud, et majandusspetsialisti ametikoht ei vastanud kaebaja haridusele, töökogemusele,

teadmistele või oskustele või et majandus- ja arendusosakonna juhataja ja majandusspetsialisti

ametikohtade teenistusülesanded polnud sarnased.

Nagu kohus eespool leidis, oli vastustaja kaebaja teenistusest vabastamisel ekslikult

seisukohal, et majandusspetsialisti ametikoht oli täidetud. Seega ei asunudki vastustaja

eespool nimetatud kriteeriume hindama ning jättis sellest tulenevalt välja selgitamata, kas

kaebajale oli võimalik pakkuda majandusspetsialisti ametikohta. Sellises olukorras ei ole

kohtul võimalik kontrollida, kas ametiasutus püüdis vältida ametniku teenistusest vabastamist

ametnikule sobiva teise vaba ametikoha pakkumise teel.

Kohtu hinnangut ei väära ka vastustaja esitatud väited kaebaja informeerituse kohta seoses

majandusspetsialisti ametikoha loomisega. Kuna kaebaja osales majandusspetsialisti

ametijuhendi väljatöötamisel (dtl 109–110), saab pidada usutavaks, et ta teadis teenistusest

vabastamise ajal, et majandusspetsialisti ametikoht oli alates 1. novembrist 2024 täitmata.

Kaebajal ei olnud siiski kohustust vastustaja asemel hinnata ATS § 90 lg 7 eelduste täidetust.

Kuna kaebajale esitati koondamise teade samal päeva, kui ta teenistusest vabastati, ei olnud

tal võimalik ka taotleda, et vastustaja põhjendaks talle majandusspetsialisti ametikoha

pakkumata jätmist. Võttes arvesse, et kaebaja tõi tema hinnangul talle sobiva ametikoha esile

kaebuses, s.o kohtumenetluse varajases staadiumis, ei ole ta oma eelistuse esiletoomisega

viivitanud ega ole takistanud vastustajal põhjendamast kaebajale majandusspetsialisti

ametikoha pakkumata jätmist.

21. Kohus leiab kokkuvõtvalt, et vastustaja ei järginud kaebaja teenistusest vabastamisel ATS

§ 90 lg-s 7 sätestatut ning seetõttu on kaebaja teenistusest vabastamine õigusvastane.

9(11)

3-24-3251

II

22. Kaebaja palub mõista vastustajalt välja hüvitise kaebaja kuue kuu keskmise palga

ulatuses.

ATS § 105 lg 1 esimese lause kohaselt on õigusvastaselt teenistusest vabastatud ametnikul

õigus nõuda hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Sama sätte teises lauses on

täpsustatud, et kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades teenistussuhte lõpetamise

asjaolusid ja mõlema poole huve. ATS § 105 lg 3 kohaselt ei kehti ATS § 105 lg-s 1

nimetatud hüvitise piir, kui ametnik vabastati teenistusest ATS §-s 13 nimetatud võrdse

kohtlemise põhimõtet rikkudes.

22.1. Kaebaja on kaebuses küll märkinud, et ta taotleb hüvitist kuni kuue kuu keskmise palga

ulatuses saamata jäänud töötasu ja moraalse kahju korvamiseks, kuid ta ei ole selgesõnaliselt

põhjendanud, miks ta peab sellist hüvitist õiglaseks. Kuna kaebaja väitis kaebuses, et tema

ametikoha kaotamisel olid tugeva diskrimineerimise tunnused, mõistab kohus, et kaebaja

seostab enda teenistusest vabastamist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole kahju tekkimist tõendanud ning hüvitamiskaebus

tuleb jätta rahuldamata. Ühelgi juhul ei saa hüvitis ületada kaebaja kolme kuu keskmist palka,

sest asjas ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul hüvitist suurendada (vastus kaebusele,

p 5; dtl 49). Lisaks märkis vastustaja, et kaebaja töötab alates 20. jaanuarist 2025 teises vallas

uuel ametikohal (26. septembri 2025. a avaldus, p 3; dtl 100).

22.2. Kohus märgib esmalt, et praeguses asjas ei kuulu kohaldamisele ATS §105 lg 3, sest

kaebajat ei vabastatud teenistusest võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes. Kohus leidis

eespool, et kaebaja teenistusest vabastamine oli õigusvastane ATS § 90 lg-s 7 sätestatud

nõuete rikkumise tõttu. Kuna kaebaja vabastati teenistusest õigusvastaselt, on tal õigus nõuda

ATS § 105 lg 1 alusel hüvitist enda kolme kuu keskmise palga ulatuses.

Kohtupraktika kohaselt ei ole kolme kuu keskmise palga suuruse hüvitise väljamõistmiseks

vaja kindlaks teha muid asjaolusid peale teenistussuhte õigusvastase lõpetamise (Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-13-16, p 29). Seega ei pidanud kaebaja kahju tekkimist

tõendama. Suurema hüvitise nõudmisel tuleb võtta lisaks eeldatavalt tekkinud kahju suurusele

arvesse ka teenistussuhte lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve (vt nt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus nr 3-20-129/22, p 11).

Kaebaja ei toonud kaebuses ega asja arutamise käigus esile asjaolusid, mis õigustaksid

tavapärasest, s.o kolme kuu keskmisest palgast, suurema hüvitise väljamõistmist. Ta esitas

küll kaebuses üldsõnalise väite töökiusu kohta, kuid seostas seda koondamise lubamatusega,

mitte endale mittevaralise kahju tekkimisega. Asjaolud, mis seostuvad kaebajal kahju

tekkimisega, tõi ta esile alles 5. oktoobri 2025. a vastuväites vastustaja 26. septembri 2025. a

seisukohale. Kuna menetlusosalistel oli kohtu 16. septembri 2025. a määruse alusel õigus

esitada täiendavaid seisukohti ja tõendeid kuni 26. septembrini 2025, ei saa kohus kaebaja 5.

oktoobri 2025. a vastuväites esitatud uusi asjaolusid asja lahendamisel arvesse võtta. Kaebaja

on 5. oktoobri 2025. a vastuväites ka ise palunud kohtul jätta tema pereelu puudutav teave

tähelepanuta (dtl 120).

22.3. Eeltoodust tulenevalt mõistab vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise kaebaja kolme

kuu keskmise palga ulatuses (ATS § 105 lg 1).

10(11)

3-24-3251

23. HKMS § 167 lg 1 sätestab, et kui kaebaja taotleb rahasumma väljamõistmist või

väljamaksmiseks kohustamist, määrab kohus kaebuse rahuldamise korral otsuses kindlaks

rahasumma suuruse. Kohus võib vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva

rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlaksmääramine

kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu. Ettekirjutuses määrab kohus summa kindlaksmääramise ja

väljamaksmise üldtingimused.

Kuna keskmise palga arvestamisel tuleb arvesse võtta andmeid, mis ei pruugi kohtule täpselt

teada olla, peab kohus põhjendatuks kohustada vastustajat HKMS § 167 lg 1 alusel määrama

kindlaks kaebaja kolme kuu keskmise palga suuruse ning maksma talle hüvitise välja ühe kuu

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määruse nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused

ja kord“ § 2 lg 2 kohaselt arvutatakse keskmine töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule

eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust, mis on töötajale sissenõutavaks

muutunud. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse

tekitanud sündmus. Kohus määrab, et kaebaja teenistussuhte lõpetamisest tingitud keskmise

töötasu arvutamise vajaduse tekke kuuks on 2024. a oktoober.

III

24. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus X-i kaebuse osaliselt. Kohus tunnistab Jõgeva

vallavanema 31. oktoobri 2024. a käskkirja nr 27P õigusvastaseks ning mõistab vastustajalt

kaebaja kasuks välja hüvitise kaebaja kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kohus jätab

kaebuse rahuldamata osas, milles kaebaja nõuab hüvitise väljamõistmist tema kolme kuu

keskmist palka ületavas osas.

25. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse

rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Pooled ei ole esitanud menetluskulude väljamõistmise

taotlusi ega menetluskulude nimekirja ja kuludokumente, mistõttu ei saa menetluskulusid

välja mõista (HKMS § 109 lg 1). Kaebus on vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 1

riigilõivuvaba. Kohus tagastas kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 20

eurot 10. jaanuari 2025. a määrusega. Poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi

kanda.

26. Kohus asendab otsuse avaldamisel Ci ja Qi nimed nende eraelu kaitseks tähemärgiga

(HKMS § 175 lg 3). Kaebaja osas tegi kohus samasisulise otsustuse 16. septembri 2025. a

määruses.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ene Andresen

11(11)