2-17-5615/53 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-17-5615 (menetlus nr 3)

Tsiviilasi

E.A kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja kohustustest

vabastamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: E.A

Võlausaldajad:

1. Kohtutäitur I.Q (e-post:

2. Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553, e-post XXX)

3. Omega Invest OÜ (registrikood 10866568, e-post XXX),

4. Aktiva Finantse Group OÜ (registrikood 10746479, e-post

XXX; algse võlausaldaja BIGBANK AS-i eriõigusjärglane (nõude

loovutamine))

5. SEB Pank AS (registrikood 10004252, e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada E.A kohustustest vabastamise menetlus tsiviilasjas nr 2-17-5615.

2. Vabastada E.A (isikukood XXX) tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja E.A kohustustest vabastamise

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Menetluskulud jäävad E.A kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad ja kohus menetluskulude suurust

kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele. Määruse peale võivad võlgnik ja

võlausaldajad esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohus 18. juuni 2018 määrusega lõpetas E.A pankrotimenetluse ja algatas tema

kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotiseaduse (PankrS) § 172 lg 6 alusel kohus jättis

usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.

2. E.A on esitanud kohustustest vabastamise menetluse ajal võlgniku aruanded 1. juulil 2019, 1. juulil

2020, 6. juulil 2021, 30. juunil 2022, 30. juunil 2023 ja lõpparuande 17. juulil 2023 koos avaldusega

kohustustest vabastamiseks ja menetluse lõpetamiseks.

Tsiviilasi nr 2-17-5615

VÕLAUSALDAJATE SEISUKOHAD

3. Kohus küsis 11. septembril 2023 kirjaga võlausaldajatelt seisukoha E.A kohustustest vabastamise ja

menetluse lõpetamise taotluse kohta.

4. Võlausaldaja I.Q 11. septembri 2023 vastuses ei oma vastuväiteid võlgniku avaldusele.

5. Võlausaldaja Omega Invest OÜ 14. septembri 2023 vastuses teatab, et menetluse algatamisel oli

võlausaldajale Omega Invest OÜ tasumata nõude suurus summas 1143,14 eurot. Võlausaldajale on

laekunud võlgniku poolt kokku 12,44 eurot (30.06.2020.a 7,54 EUR; 06.07.2021.a 1,41 EUR;

30.06.2022.a 1,47 EUR; 30.06.2023.a 2,02 EUR), mis on 1,09% kogu nõudest. Seega ei saa lugeda

nelja aasta jooksul tehtud makseid arvestatavaks nõude rahuldamiseks. Omega Invest OÜ

võlausaldajana ei ole nõus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega.

6. Võlausaldaja Julianus Inkasso OÜ 20. septembri 2023 vastuses teatab, et kohustustest vabastamise

perioodi kestel on võlausaldajale laekunud 5,80 eurot. Võlgnik on esitanud kohtule aruanded, millest

nähtub, et võlgnik on terve menetluse perioodil töötanud ühe ja sama tööandja juures, kus sissetulek on

olnud vahemikus ca 400-900 eurot. Aruannetest ei nähtu, et võlgnik oleks otsinud tulutoovamat

töökohta. Puuduvad aruannetes ka selgitused, miks ta ei ole tulutoovamat tööd otsinud vms. Julianus

Inkasso OÜ palub kohtul tuvastada, kas võlgnik on oma PankrS § 173 toodud kohustusi kohaselt

täitnud ning vastavalt sellele ka vabastamise menetluses otsustama, kas võlgnik vabastada järelejäänud

kohustustest või mitte.

7. Võlausaldaja SEB Pank AS 24. septembri 2023 vastuses teatab, et võlausaldajal jäi tunnustatud

nõude eest pankrotimenetluses saamata 54 683,88 eurot. Võlgnik on tasunud kohustustest vabastamise

menetluse jooksul võlausaldajale kokku 623,92 eurot, millest 367,55 eurot tasus 02.07.2020, 74,71

eurot 07.07.2021, 77,71 eurot 01.07.2022 ja 103,95 eurot 03.07.2023. Seega on võlgnik kogu

menetluse kestel tasunud 1,14 % võlausaldaja nõudest, mis on väga väike osa. Võlgnik töötab

miinimumpalgast natuke suurema palgaga, kusjuures käesoleval ja eelmisel aastal on võlgniku palk

olnud väiksem kui perioodil september 2019 - mai 2021, kuigi üldiselt on seoses elukalliduse tõusuga

palgad Eestis kasvanud. Võlausaldaja hinnangul oleks võlgnik pidanud tegema kõik endast oleneva

selleks, et tal oleks võimalik tasuda võlausaldajatele suuremas ulatuses võlgnevust, otsides endale seda

võimaldavat tööd. Võlgnik ei ole esile toonud ega tõendanud, et ta oleks otsinud tulutoovamat

töökohta. Võlgnik ei ole tõendanud, et tasuvama töö leidmiseks esinesid tal objektiivsed takistused.

Võlausaldaja hinnangul ei oleks olnud võlgnikul ebarealistlik tasuda võlausaldajatele rohkem, kui ta

seda on teinud. Võlausaldaja hinnangul ei ole võlgniku vabastamine kohustustest põhjendatud. Võlgnik

on küll menetluse kestel töötanud, kuid kuna sissetulekult on tehtud väljamakseid väga väikeses

ulatuses, oleks võlgnik pidanud rohkem pingutama ja otsima tulutoovamat tööd, et tal oleks olnud

võimalik võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses rahuldada. Võlausaldaja hinnangul on võlgniku

käitumine olnud vähemalt raskelt hooletu. Võlausaldaja palub jätta rahuldamata võlgniku taotlus

kohustustest vabastamiseks, lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik

kohustustest vabastamata.

Aktiva Finance Group OÜ ei ole kohtule vastanud ega oma seisukohta esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

8. Tutvunud kohustustest vabastamise menetluses esitatud võlgniku aruannetega ja nendele lisatud

dokumentidega, uurinud kohtu kogutud andmeid võlgniku sissetulekute ja majandusliku olukorra kohta

kohustustest vabastamise menetluse ajal, on kohus seisukohal, et kohustustest vabastamise menetlus

tuleb lõpetada ja E.A tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

9. 01. juulil 2022 jõustunud füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 kohaselt tuleb E.A

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja tema kohustustest vabastamise küsimus lahendada

kuni 30. juunini 2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS) alusel.

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-17-5615

PankrS § 175 lg 1 (kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioonis) kohaselt pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175

lg 2 punkti 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on süüliselt

rikkunud oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

10. PankrS § 173 lg 1 järgi oli võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal

sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg-test 2 – 6 tulenevalt loetakse võlgniku töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded

loovutatuks usaldusisikule ning usaldusisik peab sellest võlgnikule andma 25%.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 lg 11 kohaselt loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu

või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi

üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu

või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise

isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega.

TMS § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära

suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 näeb ette, et kui võlgnik peab

seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga

ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui

sundtäidetakse lapse elatisnõuet.

11. Pärnu Maakohtu 18. juuni 2018 kohtumäärusega lõpetati E.A pankrotimenetlus pärast pankroti

väljakuulutamist raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisanud võlausaldajate nõuete ja

pankrotimenetluse kulude katmiseks. Sama määrusega algatati menetlus pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamiseks, jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgniku ennast täitma

usaldusisiku kohustusi.

12. Seaduses kohustustest vabastamise menetlusele ettenähtud 5-aastane tähtaeg on möödunud ja

kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada. Kohus leiab, et aluseid E.A kohustustest

vabastamata jätmiseks ei ole.

13. E.A pankrotimenetluses tunnustati kokku 5 erineva võlausaldaja nõudeid PankrS § 153 lg 1 p 2

kohaste teise järgu nõuetena. Pankrotimenetluse lõpetamisel jäi võlausaldajatel tunnustatud nõuetest

saamata kokku 60 227,32 eurot: Kohtutäitur I.Q nõue summas 3440,70 eurot, Omega Invest OÜ

nõudest 1143,14 eurot, Aktiva Finance Group OÜ nõudest (BIGBANK AS loovutatud nõue) 318,48

eurot, SEB Pank AS-i nõudest 54 683,88 eurot ning Julianus Inkasso OÜ nõudest 641,12 eurot.

Kohtule esitatud aruannete ja võlgniku pangakonto väljavõtetest nähtuvalt on võlgnik teinud

võlausaldajatele väljamakseid kokku 685,93 eurot, mis tähendab, et võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluse ajal pankrotimenetluses täitmata jäänud II rahuldamisjärgu (PankrS § 153 lg 1

p 2) nõuetest (kokku 60 227,32 eurot) täitnud 1,13%. Võlgnik on väljamaksed võlausaldajate vahel

jaotanud vastavalt jaotiseprotsentidele.

14. Kohus leiab, et E.A tuleb kohustustest vabastada ja menetlus lõpetada. Kohustustest vabastamise

menetluse korralisel lõpetamisel ei oma tähtsust, kui suure osa võlgnik on võlausaldaja nõudest

tasunud. Hinnata tuleb, kas võlgnik tegeles oma võimete kohase tööga ja teenis sellele vastavat

sissetulekut, kas tal oleks olnud võimalik leida paremini tasustatav töö, kas ta otsis ja kasutas võimalusi

tasuvamat tööd saada ning kas ta tegi piisava töötasu olemasolul nõutavas ulatuses väljamakseid.

15. Kohtule esitatud aruannete, selgituste ja tõendite (kontoväljavõtete ja tulumaksu deklaratsioonide)

kohaselt võlgnik töötas kogu menetluse ajal xxx OÜ-s 2018-2019 keskmise kuupalgaga ca 490 eurot;

2019-2020 keskmise kuupalgaga ca 833,26 eurot, 2020-2021 keskmise kuupalgaga ca 799 eurot, 2021-

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-17-5615

2022 keskmise kuupalgaga ca 721 eurot ja 2022-2023 keskmise kuupalgaga ca 750 eurot. Aruannete

kohaselt on menetluse kestel võlgniku ülalpidamisel olnud kaks alaealist last ning 2021-2022 aruandest

nähtub üks ülalpeetav. Rahvastikuregistri andmetel sai võlgniku vanem laps täisealiseks XXXXXX.

Kohus juhib tähelepanu, et perekonnaseaduse § 97 p 2 kohaselt on lapsel ka täisealiseks saamise järel

õigus saada vanematelt ülalpidamist, kui ta jätkab hariduse omandamist. Seega üksnes lapse

täisealiseks saamine ei tähenda, et võlgnikul ei ole seadusest tulenevat kohustust teda üleval pidada.

PankrS § 173 lg 5 (kuni 30. juunini 2022 kehtinud redaktsioonis) ja TMS § 132 lg-te 1 ja 2 kohaselt

võis võlgnik (alampalk + 1/3 sellest iga ülalpeetava kohta) 2 ülalpeetavaga endale jätta igas

kalendrikuus 2018.a 833,33 eurot, 2019.a 900 eurot, 2020 ja 2021.a 973,33 eurot; 2021.aastal ühe

ülalpeetavaga 778,67 eurot; 2022.a kahe ülalpeetavaga 1090 eurot ja ühe ülalpeetavaga 872 eurot.

Võlgniku sissetulekud ületasid neid summasid üksnes 2020.a kolmel kuul. Sellele vaatamata on

võlgnik teinud võlausaldajatele väljamakseid kokku vähemalt 637,38 eurot (sellest suurimale

võlausaldajale SEB Pangale 623,92 eurot).

16. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel isiku kohustustest vabastamisel ei oma tähtsust

võlausaldajatele makstud summa, vaid kohus peab hindama, kas võlgnik on täitnud kohustust töötada

ja teenida mõistlikku tulu või sellist töökohta otsida, samuti kas võlgnik on oma sissetulekutest

võlausaldajatele teinud väljamakseid seaduses ettenähtud ulatuses. Võlgnik on kogu menetluse aja

töötanud täiskohaga ning teinud võlausaldajatele ka väljamakseid. Seda isegi olukorras, kus ta seda

tegema ei oleks pidanud. Kohus rõhutab, et kohustustest vabastamise menetluse kestel tulebki

võlgnikul toime tulla minimaalsete vahenditega, näidata maksete teostamisega tahet anda endast parim

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning eeskujuliku käitumisega seda, et ta on väärt uut

majanduslikku algust. E.A on järjekindlalt enda ja ülalpeetavate vajaduste arvelt pannud raha kõrvale

ja teinud võlausaldajale väljamakseid, näidates sellega head tahet oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustusi vähendada.

17. Kohus, et võlgnik ei ole menetluse ajal kogumis kahjustanud võlausaldajate huve ja ta on oma

käitumisega näidanud, et tal on soovi ja tahet oma kohustusi täita. Võlgnik on esitanud kohtule

nõutavad aruanded õigeaegselt ning asjakohase sisuga. Kohus leiab, et ühe koha peal töötamine

praegusel juhul ei ole süüline rikkumine. Võlgnik oli kogu pankrotimenetluse ajal töötu, (registreeritud

töötuna 07. veebruarist 2017). Kuigi võlgnikul ei ole (osalist) töövõimetust tuvastatud, on võlgnik

pankrotiavalduse lahendamisel viidanud, et tal on tervisest tulenevaid piiranguid töökoha valikul.

Kohustustest vabastamise menetluses esitatud aruannetest nähtuvalt asus võlgnik tööle juulist 2018 ja

töötas samal kohal kogu kohustustest vabastamise menetluse aja. Võlgniku sissetulek on kontode

väljavõtetelt ja tuludeklaratsioonidelt jälgitav.

18. Kohus on seisukohal, et PankrS § 173 lg-tes 1, 3, 4 ja 5 sätestatud võlgniku kohustusi E.A ei ole

rikkunud (rääkimata süülisest rikkumisest) ning ei ole aluseid tema kohustustest vabastamata

jätmiseks. Kohus arvestab võlgniku üldist käitumist kohustustest vabastamise menetluse ajal. E.A on

korrektselt esitanud aruandeid, töötanud kogu menetluse kestel täiskohaga, pidanud üleval kahte

alaealist last ning teinud väljamakseid võlausaldajatele olukorras, kus ta sissetulekute suuruse järgi

seda tegema ei oleks pidanud. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole sundida võlgnikku

võlausaldajate nõudeid täitma enda ja oma lähedaste elu või tervise hinnaga.

19. Samuti kohus võtab arvesse võlgade iseloomu – võlgniku maksejõuetus tekkis üleilmse

majanduslanguse ajal, kui ta töö kaotamise järel ei suutnud eluasemelaenu makseid tasuda, selleks

kiirlaenufirmadelt võetud tarbijalaenudest abi ei olnud, need ainult süvendasid võlgniku makseraskusi.

Pankrotiasja dokumentidest nähtuvalt SEB Pank ütles võlgnevuste tõttu eluasemelaenulepingu üles

ning sellest tulenevate kohustuste katteks võõrandati nii laenuga ostetud eluase, kui lisatagatiseks

olnud kolmandale isikule kuulunud korteriomand. Majanduse madalseisus kinnisasjade võõrandamisel

saadud hind kogu kohustust ei katnud ning üles jäi võlgnevus üle 30 000 euro, pankrotimenetluses

tunnustamise ajaks oli võlasumma koos kõrvalkuludega üle 54 000 euro. Eeltoodust järeldub, et kogu

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-17-5615

risk jäeti eluasemelaenu võtja kanda, kuigi üleilmset majanduslangust ei osanud ka suured pangad ette

näha.

Võlgniku ülejäänud kohustused on seotud tarbijakrediidilepingutega, mille osas vastavalt nõuete

tunnustamise aegsele kohtupraktikale ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, lepingute

kehtivust ega sellest tulenevalt võlausaldaja põhjendatud nõude suurust sisuliselt kontrollitud.

20. Eeltoodu alusel kohus lõpetab E.A kohustustest vabastamise menetluse ja vabastab ta

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Kui võlgnik vabastatakse tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg

1).

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik,

kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades

õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustus tehakse võlgniku huvides. Seega jäävad

menetluskulud E.A kanda. Teadaolevalt ei ole tekkinud menetluskulusid, mille hüvitamist E.A-lt

nõuda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

22. PankrS § 175 lg 7 alusel kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik

5 (5)