2-21-449/52 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2025, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-21-449

Tsiviilasi

Võlgniku U.A kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik U.A , isikukood XXX, elukoht xxx, XXX-i;;

e- post XXX

Võlausaldajad

1) E.F.A

2) Y.F.E

3) L.R.

4) F.Y.I

5) W.K.F

6) H.J.L

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada U.A (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada U.A

kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 13.01.2021. Kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

2. Vabastada U.A usaldusisiku kohustustest.

3. Avaldada teade U.A kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.

2-21-449

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu 06.12.2021 määrusega lõpetati võlgniku U.A pankrotimenetlus,

algatati tema suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning kohustati võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

2.

13.08.2025 esitas võlgnik aruande ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Võlgniku

selgituste kohaselt alates 2022 jaanuarist otsis ta omale tööd, aprillis alustas tööd T OÜ-s

klienditeenindaja ametkohal kuni 2024 september, kui võlgnik koondati tervise halvenemise

tõttu. Võlgnik oli töötu kuni aprillini 2025. Alates aprillist töötab ettevõttes nimega E OÜ

klienditeenindaja ametikohal. Võlgnik märgib, et on püüdnud maksta võlausaldajatele oma

võimete piires, on jälginud oma sissetulekuid ja väljaminekuid ning on hoidnud oma rahalisi

kohustusi kontrolli all.

3. Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas.

05.09.2025 teatas võlausaldaja F.Y.I, et U.A ei tohiks kohustustest vabastada ja võlgniku

kohustustest vabastamise menetlus tuleks lõpetada ja võlgnik tuleks jätta täitmata jäänud

kohustustest vabastamata või võlgniku kohustustest vabastamise menetlust tuleks pikendada.

U.A ei ole oma kohustusi võlausaldajate ees rahuldanud arvestatavas ulatuses. U.A on enda

kohustusi vähendanud 6,6 % ulatuses, mis ei ole arvestatav ulatus. U.A ei ole

võlausaldajatele väljamakseid teinud 2025.aastal, küllgi on omanud selleks vahendeid ja

võimalusi vähemalt märtsi, juuni, juuli ja augusti kuus.

4.

05.09.2025 teatas Coop Pank AS, et loovutas 20.12.2021 nõude E.F.A-le ja B OÜ, et

nõue on loovutatud Y.F.E-le .

10.09.2025 teatas võlausaldaja W.K.F, et ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest

vabastamisega enne 5 aasta möödumist. 17.09.2025 esitas enda seisukoha võlausaldaja E.F.A,

kes märgib, et võlgniku sissetulekud on täitemenetluse seadustiku § 132 lg 1 arestimise

ulatusega. Lisaks on võlgniku poolt esile toodud asjaolu (tervislik seisund), mis ei võimalda

tal rohkem teenida. Kui kohtu hinnangul võlgnikul puudub täielikult võimalus tervislikust

seisundist tulenevalt tulu teenimiseks ja võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks, siis tuleb

kohustustest vabastamise menetlus lõpetada ning vabastada võlgnik pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest. Samuti esitas seisukoha võlausaldaja L.R.T, märkides, et jätab

menetluse lõpetamise kohtu otsustada. 18.09.2025 esitas seisukoha võlausaldaja Y.F.E.

Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole oma kohustusi hoolikalt täitnud. Y.F.E palub

lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest

vabastamata. Võlausaldaja H.J.L esitas seisukoha 25.09.2025, milles märkis, et menetlust

tuleks pikendada või võlgnik kohustustest vabastamata jätta. Võlgnik on tagastanud 2190,82

eurot, mis teeb kogunõudest 6,7% nõudest. Võlausaldaja ei pea 6.7% ulatuses nõude tasumist

lugeda arvestavaks ulatuseks.

5. 07.10.2025 kuulas kohus võlgniku ära. 08.10.2025 esitas võlgnik täiendavad tõendid.

6. 08.10.2025 esitas võlausaldaja H.J.L täiendava seisukoha, mille kohaselt võlausaldaja jääb

aga oma seisukoha juurde, et võlgniku eluolu ei ole nii halb, et võlgnik vääriks kohustustest

vabastamist.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Füüsilise isiku maksejõuetus seadus (FIMS) § 68 lg 2 järgi enne käesoleva seaduse

jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

2-21-449

30. juunini. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg 1

kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud

kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva

seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest

vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

8. Võlgniku suhtes on menetlus algatatud 16.12.2021 ehk enne 01.07.2022. Seisuga

01.07.2022 kestaks tema menetlus veel rohkem kui kolm aastat, ehk kuni 16.12.2026. Seega

kohaldub võlgniku suhtes PankrS § 1933 lg 1 ja tema kohustustest vabastamise menetluse

etapp väheneb 3 aastani ehk lõpeb 01.07.2025. Eeltoodu tõttu on ebaõiged võlausaldajate

seisukohad sellest, et võlgnik ei ole oma kohustusi täitnud arvestatavas ulatuses, mistõttu

PankrS § 175 lg-st 11 ei ole võimalik võlgnikku enne viie aasta möödumist menetluse

algatamisest täitmata jäänud kohustustest vabastada.

9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda

usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit

nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi. Võlgnik esitas kohtule aruande koos pangakontode väljavõtetega ja andis kohtule

selgitusi. Kohus on võlgniku ära kuulanud ja küsinud täiendavaid tõendeid. Kohus andis

võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise

kohta. Võlausaldajad enda ärakuulamist ei soovinud.

10. PankrS § 3 lg 3 kohaselt pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest

kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel

võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või

kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike

tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub

võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2)

võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1).

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades

määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

11. Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks.

Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Kohus selgitab, et

kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik

mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada

võimalikult suures ulatuses. Võlgnik on esitanud kohtule selgituse ja tõendid, mille kohaselt

ta on võlausaldajatele teinud väljamakseid 2022 aastal 1810,84 eurot, 2023 aastal 190,89

eurot, 2024 aastal 1258,34 eurot ja 2025 aastal 50 eurot (dtl 177, 183, 198, 381). Võlgnik

selgitas kohtule, et alates 2022 jaanuarist otsis ta omale tööd, aprillis alustas tööd T OÜ-s

klienditeenindaja ametkohal kuni 2024 septembrini, kui võlgnik koondati tervise halvenemise

tõttu. Võlgnik oli töötu kuni aprillini 2025. Töö otsimise tõendamiseks on võlgnik esitanud

Eesti Töötukassa väljavõtte (dtl 328). Alates aprillist töötab ettevõttes nimega E OÜ

klienditeenindaja ametikohal (dtl 210). Ärakuulamisel märkis võlgnik, et tal on osaline

töövõime ja eelmisel aastal toimus käe operatsioon ning esitas ka Eesti Töötukassa

2-21-449

06.09.2022 otsuse töövõimetoetuse määramise kohta, mille kohaselt on võlgnikule määratud

osaline töövõime 17.09.2022-16.09.2027 (dtl 375-377). Võlgnik märkis, et on püüdnud

maksta võlausaldajatele oma võimete piires, on jälginud oma sissetulekuid ja väljaminekuid

ning on hoidnud oma rahalisi kohustusi kontrolli all. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine

laps, kes on invaliid.

12. Kohus selgitab, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja

igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse

ajal otsima tasuvama töö ja see, kui ta jätkab vähemtasustatud töö tegemist, kujutab endast

PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta

kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei

pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust, antud

piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski

olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Käesoleval juhul on võlgnik tõendanud, et tal on

osaline töövõime, lisaks on tema ülalpidamisel üks alaealine laps, keda võlgnik enda sõnul

kasvatab üksi.

13. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest

vabastamisest keeldumiseks. Vastuseks võlausaldajatele märgib kohus, et siinjuures kohus

arvestab, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata

sissenõuet, eelkõige miinimumpalk, toetused, sh töövõimetoetus ning kui võlgnikul on

alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta

(täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Eeltoodu tõttu on põhjendamatu võlausaldaja H.J.L

seisukoht sellest, et võlgniku eluolu ei ole nii halb, et võlgnik vääriks kohustustest

vabastamist ning võlausaldaja F.Y.I seisukoht sellest, et U.A ei ole võlausaldajatele

väljamakseid teinud 2025.aastal, kuigi on omanud selleks vahendeid ja võimalusi. Kohtule

esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgnik ei ole 2025 saanud sellist tulu, millele

saaks pöörata sissenõuet (dtl 362-374). Võlgnik on menetluse kestel teinud võlausaldajatele

väljamakseid võimaluste piires, kuid kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu

süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate

kahjustamisele.

14. Kohus möönab, et käesoleval juhul on võlgnik võlausaldajate nõude rahuldamiseks teinud

väljamakseid minimaalsel määral, kuid kohtu hinnangul on selleks esinenud objektiivsed

põhjused. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul ei ole kohustustest vabastamise menetluse

jooksul oma tervisliku seisundi tõttu võimalik teenida sellist töötasu, millest väljamakseid

teha, ei saa käsitleda võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena.

Rahvastikuregistrist nähtub, et võlgnikul on lisaks üks ülalpeetav. Riigikohus on leidnud, et

üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal tõepoolest kohustatud

töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada

konkreetse juhtumi asjaoludega (määrus tsiviilasjas 2-11-24696 p 18). Kohus leiab, et

käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik

ei ole saanud teenida sellist töötasu, millest väljamakseid teha, olukorras, kus tal on osaline

töövõime ja üks ülalpeetav. Võttes arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt välja toodud

asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on

süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust.

15. Kuigi kohustustest vabastamise menetluse üheks oluliseks eesmärgiks on võlausaldajatele

väljamaksete tegemine vähemalt seaduses ettenähtud ulatuses ja võlausaldajate nõuete

rahuldamine maksimaalses ulatuses, siis võlgniku kohustustest vabastamata jätmise aluseks ei

saa olla pelgalt asjaolu, et võlgnik ei ole võlausaldajate hinnangul võlgu piisavalt rahuldanud

või on mõnele võlausaldajale tasunud rohkem kui teisele. Võlgniku saab jätta

pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on

seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

2-21-449

16. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole

võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas

võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid

põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696).

Olukorras, kus võlgnik on kasvatanud alaealist last, sh viibinud lapse tervislikust seisundist ja

enda tervislikust seisundist tulenevalt korduvalt ravil ja võimalikult suure osa ajast teinud

siiski vaatamata enda tervislikule seisundile tööd ning saanud tehtud töö eest tasu, millest ei

ole olnud võimalik teha võlausaldajatele väljamakseid suuremal määral, ei saa käsitada kui

võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul

võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust.

PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma

kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks

majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna

sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi

tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab

rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus

võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.

17. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud

ega neid süüliselt vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud

tõeseid andmeid enda kohta. Kohus leiab, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid

vastavalt enda võimalustele, arvestades siinjuures, et võlgnikul üks ülalpeetav. Kohus leiab, et

võlgnik on teinud kõik endast oleneva võlgnevuste likvideerimiseks ning pingutanud selle

nimel, et võlgnevust vähendada. Menetluse kestel on võlgnik kohtule olnud alati kätte saadav,

ta ei ole varjanud saadud tulusid ja vara, on täitnud korrektselt aruande esitamise kohustust

ning esitanud vajalikud tõendid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole

menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata

jätmise.

18. Vastuseks võlausaldajate seisukohale sellest, et menetlust tuleks pikendada selgitab

kohus, et Eesti Töötukassa otsusest nähtuvalt on võlgnikule määratud osaline töövõime kuni

16.09.2027. Arvestades võlgniku tervislikku seisundit ja senist töökogemust, on

vähetõenäoline, et võlgnikul tekib lähitulevikus võimalus oma sissetulekuid suurendada,

mistõttu menetluse pikendamine ei tooks kaasa soovitud eesmärki.

19. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175

lg 8 alusel.

20. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172

lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel

usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest. Tulenevalt PankrS

§ 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

21. Vastavalt PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest

selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel

oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul,

2-21-449

kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest

vabastamise määruse tegemist.

22. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus

vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik