3-25-2775/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

15.10.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2775

Haldusasi

Y.X kaebus Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi

kohustamiseks väljastama gümnaasiumi lõputunnistus

Menetlusosalised

Kaebaja – Y.X

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Terje Krais

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 26.09.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y.X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Y.X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 26.09.2025 määruse

peale haldusasjas nr 3-25-2775.

2. Rahuldada Y.X määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.09.2025 määrus haldusasjas nr 3-25-2775. Saata

asi Tallinna Halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

4. Avaldada kohtumäärus tervikuna, asendades kaebaja nime tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.X (kaebaja) esitas 22.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Täiskasvanute

Gümnaasiumi keeldumisele väljastada kaebajale lõputunnistus. Kaebusele oli lisatud Tallinna

Haridusameti 10.07.2025 vastus nr 2-4/2492-4 kaebaja pöördumistele, milles on kaebajale

selgitatud, et lõputunnistust saab väljastada ainult see gümnaasium, mille nimekirjas isik on.

Kuna Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel kustutati kaebaja Tallinna Täiskasvanute

Gümnaasiumi nimekirjast 21.03.2024 tema enda avalduse alusel, ei ole võimalik koolil

3-25-2775

lõputunnistust väljastada. Kaebajale anti kirjas soovitused edasiste sammude osas oma

haridustee lõpetamisel.

2. Tallinna Halduskohus jättis 29.08.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis tähtaja

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli esitada keelduv otsus, kaebus allkirjastada,

tasuda riigilõiv ning edastada kohtu nõutud selgitused ja dokumendid.

3. Kaebaja esitas 10.09.2025 halduskohtule Tallinna Haridusameti 05.09.2025 kirja nr 2-

5/3037-3, mille kohaselt on Tallinna Haridusamet kaebaja esitatud pöördumist menetlenud

ning selgitanud välja asjaolud, miks kaebajale ei ole lõputunnistust väljastatud. Amet tõi

kirjas välja, et lõputunnistuse saamiseks on vajalik: 1) asuda õppima Tallinna Täiskasvanute

Gümnaasiumi, 2) sooritada puudulikud kirjanduse kursused (puudub kooliastmehinne), 3)

koostada ja kaitsta uurimis- ja praktiline töö.

4. Kaebaja selgitas 12.09.2025 vastuses halduskohtule, et on oma õpingud lõpetanud ja kõik

hinded on olemas. Kaebajale ei ole selgitatud, miks viimased takistused on jäänud

lahendamata ja mis põhjusel ei ole lõputunnistust väljastatud.

5. Tallinna linn selgitas 23.09.2025 vastuses kohtunõudele, et Tallinna Täiskasvanute

Gümnaasium ei ole kaebajale lõputunnistust väljastanud ja selle väljastamine ei ole ka

võimalik. Kaebajal on puudulikud sooritused õppeaines kirjandus ning tegemata uurimis- ja

praktiline töö. Kaebajal on võimalik lõpetada kool ka uurimis- ja praktilist tööd tegemata, kui

ta asuks õppima eksternina (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 22 lg 8, § 31 lg 6 p

2). Kuna kaebaja esitas 21.03.2024 Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumile avalduse, milles

palus end kustutada kooli õpilaste nimekirjast, ei saa kool väljastada talle lõputunnistust ega

osutada kaasabi õppeaines kirjandus positiivse hinde saamisel. Lõputunnistuse väljastamise

eeldusena tuleb kaebajal asuda (eksternina) Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumisse või

mõnda teise kooli, mis pakub mittestatsionaarset õpet täiskasvanutele.

6. Kaebaja tõi 25.09.2025 vastuses kohtunõudele välja, et ta on täitnud kõik tingimused

gümnaasiumi lõputunnistuse saamiseks (kirjanduses positiivsed hinded, eksamid tehtud ja

lõputöö/uurimistöö kaitstud) ega saa seetõttu aru, miks ta peaks eksternina õppesse minema.

Lõputunnistuse väljastamata jätmiseks ei ole õiguspärast põhjust. Lõputunnistuse

väljastamisega viivitamine või sellest keeldumine on tekitanud kaebajale materiaalset kahju

ning takistanud tal jätkata haridusteed ja tööalast arengut. Kaebaja palus viivitamatult

väljastada gümnaasiumi lõputunnistus ning hüvitada kaebajale tekitatud kahju ja saamata

jäänud tulu.

7. Kaebaja selgitas 26.09.2025 vastuses kohtunõudele, et kuna tal jäi arusaam, et ta ei pea

enam kooli nimekirjas tunnistuse saamiseks olema ja ainsaks tingimuseks pidi väidetavalt

olema matemaatika riigieksami tulemus (vastavalt VRlt saadud elektronkirjale), pole ta

taotlusega kanda teda uuesti kooli nimekirja kooli juhtkonna poole pöördunud. Kogu protsess

on tugevalt mõjutanud kaebaja vaimset tervist ja talle jääb arusaamatuks, miks viimasele

tingimusele suvel uued tingimused lisandusid. Kaebaja on kõik tingimused täitnud, kooli

juhtkond suhtub temasse vaenulikult.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 26.09.2025 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

Kohustamiskaebus on lubatav vaid juhul, kui haldusorganile tuleneb seadusest või muust

õigusaktist kohustus nõutavat toimingut sooritada või haldusakti anda ning haldusorgani

tegevusetus või viivitus rikub isiku õigusi (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1). Kaebaja

on esitanud kohtule kaebuse, mille eesmärgiks on kohustada Tallinna Täiskasvanute

2(4)

3-25-2775

Gümnaasiumit väljastama kaebajale lõputunnistus. PGS § 31 lg 10 kohaselt väljastatakse

gümnaasiumi lõputunnistus gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või

eksternile. Kaebaja on tema enda avalduse alusel 21.03.2024 Tallinna Täiskasvanute

Gümnaasiumi õpilaste nimekirjast kustutatud ning ta on 26.09.2025 vastuses kohtunõudele

kinnitanud, et ta ei ole esitanud taotlust sellesse kooli uuesti sisseastumiseks. Kuna kaebaja ei

ole Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi õpilane ega ekstern, ei ole koolil võimalust ega

kohustust kaebajale lõputunnistust väljastada. Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumil ei ole

seadusest tulenevalt võimalik kaebajale lõputunnistust väljastada enne, kui kaebaja uuesti

sellesse kooli astub (sh eksternina) ning koolil avaneb võimalus hinnata, kas õpilane on

täitnud kõik gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud tingimused. Kaebajal ei ole subjektiivset

õigust nõuda, et talle väljastaks lõputunnistuse kool, mille õpilaste nimekirjas ta ei ole.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja palub 13.10.2025 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 26.09.2025

määrus ja saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule.

Kaebaja on seisukohal, et gümnaasiumi lõputunnistuse saamiseks ei ole tal kohustust end

uuesti õpilasena arvele võtta. Arvatavasti kohalduvad siis kaebajale kooli lõpetamisel uued

tingimused, mis ei kehtinud õpingute ajal. Seega peaks kaebaja täitma lisatingimusi. Kaebaja

on täitnud kõik tingimused. Seisukoht, et tingimused täitnud õpilane peab lõputunnistuse

väljastamise ajal olema õpilane, on põhjendamatu ja ebamõistlik. Sel põhjusel kaebuse

tagastamine ei ole õiguspärane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg

1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Haldusasjas määruskaebuse esitamine on

lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

11. Halduskohus asus vaidlustatud määruses seisukohale, et kaebajal puudub

kohustamiskaebuse esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus, ning tagastas kaebuse HKMS § 121 lg

2 p 1 alusel. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes

oma õiguste kaitseks. Kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid

avalikke õigusi – põhiõigusi ja -vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest,

haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi (vt Riigikohtu 20.12.2001 määrus nr 3-

3-1-8-01, p 22). Kaebeõiguse eelduseks on seega isikule kuuluvate subjektiivsete õiguste

riive, mis ei pea kaebeõiguse tekkimiseks olema intensiivne (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

16.12.2016 määrus nr 3-3-1-87-16, p 8). HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus kaebuse

tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tegemist on diskretsioonilise

alusega, mis võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kohtu arvates on kaebeõiguse

puudumine selge ilma kahtlusteta.

12. Halduskohus on ilmselget kaebeõiguse puudumist põhjendanud sellega, et kaebajal

puudub subjektiivne õigus nõuda, et talle väljastataks lõputunnistuse kool, mille õpilaste

nimekirjas ta ei ole. Seega põhjendas halduskohus kaebuse tagastamist sisuliselt selle

perspektiivitusega. RVastS § 6 lg 1 ei puuduta kaebuse protsessuaalset lubatavust, vaid tegu

on materiaalõigusnormiga. Sellest sättest lähtudes võib jätta kaebuse rahuldamata, kuid mitte

seda tagastada. Samuti ei mõjuta kaebeõigust küsimus, kas õigusnorm (PGS § 31 lg 10)

võimaldab vastustajat kohustada või mitte, ehk kaebusel edulootuse olemasolu või selle

3(4)

3-25-2775

puudumine (vt ka Riigikohtu 07.12.2020 määrus nr 3-19-2448, p 10). Sellele küsimusele tuleb

vastata kaebuse sisulise lahendamise käigus. Kaebeõigus seondub üksnes sellega, kas kaebaja

vaidlustab oma õiguste ja vabaduste rikkumist või mitte (HKMS § 44). Kaebaja taotleb

vastustaja kohustamist väljastada talle gümnaasiumi lõputunnistus, samuti on kaebaja

25.09.2025 taotlenud tunnistuse väljastamisega viivitamise / väljastamata jätmisega tekitatud

kahju hüvitamist. Kaebaja keskne argument näib olevat, et ta on Tallinna Täiskasvanute

Gümnaasiumis õppides täitnud kõik gümnaasiumi lõputunnistuse saamise eeldused. Seda, kas

need eeldused on tegelikult täidetud, saab kontrollida vaid kaebuse sisulisel läbivaatamisel.

Vastustaja seisukoht, et PGS § 31 lg-st 10 saab järeldada, et lõputunnistuse saamiseks peab

selle eeldused täitnud õpilane olema vastava kooli õpilaste nimekirjas ka lõputunnistuse

väljastamise hetkel, on õiguslikult vähemalt küsitav. Seega ei ole ilmselge, et kaebajal puudub

kaebeõigus ning halduskohus on ekslikult tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kui kaebust on alust pidada perspektiivituks, saaks sellise kaebuse tagastada üksnes juhul, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne (HKMS § 121 lg 2 p 21; nt Riigikohtu

18.01.2021 määrus nr 3-19-1837, p 12). Halduskohus ei ole sellele alusele tuginenud ega

väitnud, et kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

13. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada, Tallinna Halduskohtu 26.09.2025 määrus

tühistada ning saata haldusasi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi halduskohtule.

Menetlusse võtmise küsimuse otsustamisel tuleb halduskohtul võtta seisukoht ka kaebaja

25.09.2025 avalduses esitatud kahjunõude osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)