3-25-2537/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kristjan Siigur, Janar Jäätma, Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2537

Haldusasi

ROYAL WOOD OÜ kaebus Eesti Töötukassa

08.04.2025 tagasinõude otsuse nr 6-7.2/25/0628 ja

10.06.2025 ettekirjutuse nr 6-7.2/25/0628 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – ROYAL WOOD OÜ, esindaja O.F

Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Marko Siil

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18.08.2025 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

ROYAL WOOD OÜ määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse ROYAL WOOD OÜ määruskaebus haldusasjas nr 3-25-2537

tehtud Tallinna Halduskohtu 18.08.2025 määruse resolutsiooni punktidele 1–3.

2. Jätta ROYAL WOOD OÜ määruskaebus rahuldamata ning jätta Tallinna

Halduskohtu 18.08.2025 määruse resolutsiooni punktid 1–3 muutmata osas, milles

need puudutavad Eesti Töötukassa 10.06.2025 ettekirjutuse nr 6-7.2/25/0628

tühistamise nõuet ning Eesti Töötukassa menetluse taastamiseks ja ettekirjutust

tegemata menetluse lõpetamiseks kohustamise nõuet.

3. Tühistada haldusasjas nr 3-25-2537 tehtud Tallinna Halduskohtu 18.08.2025 määruse

resolutsiooni punktid 1–3 osas, milles need puudutavad Eesti Töötukassa 08.04.2025

tagasinõude nr 6-7.2/25/0628 tühistamise nõuet. Teha selles osas uus määrus, millega

tagastada kaebus Eesti Töötukassa 08.04.2025 tagasinõude nr 6-7.2/25/0628

tühistamise nõude osas.

SELGITUSED

Jõustumisel avaldatakse kohtumäärus tervikuna selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 175 lg 1).

Menetlusosaline võib määruse vaidlustamiseks esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 124 kg 3, 155 lg 5, § 121 lg 4, § 235).

3-25-2537

ASJAOLUD, HALDUSKOHTU MÄÄRUS JA MÄÄRUSKAEBUS

1. Eesti Töötukassa ja kaebaja sõlmisid 29.07.2024 palgatoetuse halduslepingu (dtl 43), mille

esemeks oli kaebajale palgatoetuse maksmine ühe töötu tööle rakendamiseks. Eesti

Töötukassa saatis kaebajale 08.04.2025 dokumendi nr 6-7.2/25/0628 „Täiendatud

tagasinõue“ (tagasinõue, dtl 48), milles teatas, et kaebaja peab eelviidatud lepingu alusel

välja makstud 1640 euro suuruse palgatoetuse summa tagastama 30 päeva jooksul.

Tagasinõudes on märgitud, et kui kaebaja antud tähtaja jooksul seda summat ei tagasta ega

võta vastustajaga ühendust tagasimaksegraafiku koostamise asjus, siis teeb vastustaja

tööturumeetmete seaduse (TöMS) § 29 lõike 5 alusel kaebajale õigusliku aluseta saadud

summade tagasinõudmiseks ettekirjutuse koos hoiatusega.

2. Eesti Töötukassa tegi 10.06.2025 ettekirjutuse nr 6-7.2/25/0628 (vaidlustatud

ettekirjutus), millega kohustas kaebajat tagastama Eesti Töötukassale 1640 eurot hiljemalt

08.07.2025. Vaidlustatud ettekirjutuses hoiatati, et tasumata jätmise korral pöördub vastustaja

summa sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

3. Kaebaja esitas 01.08.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täpsustas lähtudes

halduskohtu suunistest 08.08.2025 avalduses. Kaebaja taotles tagasinõude ja vaidlustatud

ettekirjutuse tühistamist ning vastustaja kohustamist menetluse taastamiseks ja menetluse

lõpetamiseks ettekirjutust tegemata. Kaebaja palus ennistada kaebetähtaja, märkides, et sai

vaidlustatud ettekirjutuse kätte alles 29.07.2025 ja tagasinõuet ei ole talle üldse kätte

toimetatud ning viimase olemasolust sai ta teadlikuks alles vaidlustatud ettekirjutusest.

Samuti palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud ettekirjutuse kehtivus.

4. Tallinna Halduskohus tegi 18.08.2025 määruse, millega luges kaebuse mittetähtaegseks,

jättis rahuldamata kaebetähtaja ennistamise taotluse ning lõpetas menetluse (resolutsiooni

punktid 1–3) ning jättis rahuldamata esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni punkt 4).

Halduskohtu põhjendused on kokkuvõttes järgmised.

4.1. Tühistamiskaebus on esitatud pärast HKMS § 46 lõikes 1 sätestatud kaebetähtaja

lõppemist. Vastustaja edastas tagasinõude 08.04.2025 kaebajale tema äriregistri järgsele e-

posti aadressile. Tagasinõue tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks vastavalt

haldusmenetluse seaduse (HMS) § 27 lg 2 punktile 3 (Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.2025

määrus nr 3-24-1264, p 15; 23.04.2024 määrus nr 3-24-85, p 12; 29.08.2023 määrus nr 3-

23-822, p 14; 10.02.2023 määrus nr 3-21- 2176, p 24). Seetõttu pidi kaebaja kaebuse

tagasinõude tühistamiseks esitama hiljemalt 08.05.2025.

4.2. Vaidlustatud ettekirjutuse saatis vastustaja kaebajale posti teel tähitud kirjaga kaebaja

äriregistri järgsele aaderssile. Postiasutus püüdis kirja kaebajale üle anda 12.06.2025, ent see

ei õnnestunud, mistõttu hoiustati see postkontoris ning kaebaja äriregistri järgsel aadressil

asuvasse postkasti toimetati 14.06.2025 teavitus saadetise saabumisest. Postkasti

teatejätmine tähitud kirja kohta on piisav, et lugeda saadetis kättetoimetatuks (Riigikohtu

20.05.2003 määrus asjas nr 3-3-1-37-03, p 11; Tallinna Ringkonnakohtu 23.01.2019 määrus

nr 3-18-1977, p 12). Seega tulnuks kaebus vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks esitada

hiljemalt 14.07.2025.

4.3. Kaebaja ei ole esile toonud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaid põhjusi, mistõttu ei

ole alust kaebetähtaja ennistamiseks.

4.4. Esialgse õiguskaitse taotlus tuleb rahuldamata jätta, kuna kaebajal puudub esialgse

õigusakitse vajadus.

2(6)

3-25-2537

5. Kaebaja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu 18.08.2025 määrus osas, millega halduskohus menetluse lõpetas, rahulda

kaebetähtaja ennistamise taotlus ning saata kaebus halduskohtule menetluse jätkamiseks.

Kaebaja hinnangul leidis halduskohus vääralt, et vastustaja toimetas vaidlustatud tagasinõude

kaebajale kätte, kuna HMS § 27 ei näe ette, et e-posti teel saadetud haldusakt loetaks

automaatselt kättetoimetatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebust tuleb

mõista nii, et kaebaja vaidlustab halduskohtu määruse osas, mis puudutab menetluse

lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu (halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1–3).

Kaebaja ei vaidlusta halduskohtu määrust osas, millega halduskohus jättis rahuldamata

esialgse õiguskaitse taotluse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS §

124 lg 3). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati halduskohtu määrus kaebaja esindajale

kätte 01.09.2025. Määruskaebus on esitatud ringkonnakohtule e-posti teel 16.09.2025 ning on

seega tähtaegne (HKMS § 204 lg 1). Määruskaebus vastab HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud

nõuetele määral, et see on võimalik läbi vaadata. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebus on võimalik lahendada

ilma Eesti Töötukassalt selle kohta seisukohta küsimata.

7. Määruskaebus jääb rahuldamata, ent ringkonnakohus muudab halduskohtu määrust osas,

mis puudutab menetluse lõpetamist seoses 08.04.2025 tagasinõude tühistamise nõudega. Selle

nõude osas tuleb kaebus tagastada. Ülejäänud osas tuleb halduskohtu määrus jätta muutmata,

kuna vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise nõude ning kohustamisnõude osas esitas kaebaja

kaebuse hilinenult ning mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja ennistamiseks ei ole.

08.04.2025 tagasinõude tühistamise nõue

8. Halduskohus lõpetas vaidlustatud määrusega menetluse kõigi kaebuses esitatud nõuete, sh

08.04.2025 tagasinõude tühistamise nõude osas. Viimatinimetatud tühistamisnõudega

täiendas kaebaja oma kaebust, lähtudes halduskohtu 05.08.2025 määruses antud soovitusest.

Ringkonnakohtu hinnangul oli selline soovitus põhjendamatu. 08.04.2025 tagasinõude näol ei

ole tegemist haldusaktiga ja seetõttu ei ole selle vaidlustamine tühistamiskaebusega lubatav.

Tagasinõudega ei pandud kaebajale ühtki kohustust ning selle alusel ei saa vastustaja

kaebajalt mistahes rahasummat sisse nõuda. Tagasinõue on sisuliselt vastustaja kui

halduslepingu ühe poole avaldus sooviga, et kaebaja kui halduslepingu teine pool teeks

teatava soorituse ehk tagastaks 1640 euro suuruse toetussumma. Sellisel avaldusel ei ole

kohustavale haldusaktile omast siduvat iseloomu, seda ei saaks täitmisele pöörata ega selle

nõude rahuldamata jätmise korral mingisuguseid sunnivahendeid kohaldada. Tagasinõude

saamisel võis kaebaja sellega nõustumise korral vastava summa vastustajale tagastada või

leppida kokku tasumisgraafikus. Samas, leides, et tagasinõue on põhjendamatu, võis kaebaja

seda ignoreerida ja jääda ootama kohustavat ettekirjutust, et vajaduse korral vaidlustada see

viimane. Tagasinõude mistahes viisil kohtus vaidlustamine ei ole ega ole olnud kaebaja

õiguste kaitseks vajalik. Tagasinõude maksma panemiseks tegi vastustaja vaidlustatud

ettekirjutuse. Alles selle ettekirjutusega pani vastustaja kaebajale siduva kohustuse

rahasumma tasuda. Sellele, et tagasinõude näol ei ole tegemist kohustava haldusaktiga, vaid

üksnes kaebajale tehtud ettepanekuga, viitab selgelt ka tagasinõude eelviimases lõigus antud

selgitus, et kui kaebaja summat ei tasu või tagasimaksmisgraafiku sõlmimiseks vastustajaga

ühendust ei võta, siis teeb vastustaja ettekirjutuse summa tagastamiseks. Teisisõnu andis

vastustaja tagasinõudes selgelt mõista, et vajaduse korral annab ta kohustava haldusakti

tulevikus.

3(6)

3-25-2537

9. Eeltoodud asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et 08.04.2025 tagasinõue ei riku kaebaja

õigusi, mistõttu puudub ilmselgelt kaebeõigus selle vaidlustamiseks (HKMS § 44 lg 1). Kuna

tegemist ei ole haldusaktiga, ei ole võimalik selle vaidlustamine tühistamiskaebusega.

Ilmselgelt puudus kaebajal õigus ka selle tagasinõudega seonduvalt tuvastuskaebuse

esitamiseks, kuna kaebaja õiguste kaitseks leidus tõhusam vahend (HKMS § 45 lg 2) ehk

vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise nõude esitamine. Neil asjaoludel tuleb kaebus

08.04.2025 tagasinõude tühistamise nõude osas tagastada vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile

1, selmet asuda hindama selle nõude tähtaegsust ja tagasinõude kaebajale teatavaks

tegemisega seotud asjaolusid.

Vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise nõude tähtaegsus

10. Halduskohus leidis õigesti, et vaidlustatud ettekirjutus toimetati kaebajale

nõuetekohaselt kätte posti teel 14.06.2025, kui postitöötaja jättis kaebaja registrijärgses

asukohas olevasse postkasti teate saadetise saabumise kohta. HMS § 26 lõigetest 1 ja 3

tuleneb, et tähtkirjaga saadetud dokument loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks, kui see

on kohale toimetatud menetlusosalise elu- või asukoha aadressil või kui see on

menetlusosalisele postiasutuses allkirja vastu üle antud. Väljakujunenud kohtupraktikast

tuleneb, et juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel tuleb dokument lugeda HMS § 26

lg 3 mõttes kättetoimetatuks selle üleandmise hetkest või kui dokumenti ei ole postiasutusel

võimalik üle anda, siis tähtkirja saabumise kohta asukoha aadressil teate jätmise hetkest (vt

Riigikohtu 31.03.2015 määrus haldusasjas nr 3-3-1-91-14, punkt 13 ja seal viidatud

kohtupraktika). Adressaadile teate jätmisest hakkavad kulgema HKMS § 46 lõikes 1 ja § 47

lõikes 2 sätestatud kaebetähtajad. Kuigi HMS § 26 lg 3 sõnastusest ei tulene otseselt erisusi

füüsilistele ja juriidilistele isikutele dokumentide kättetoimetatuks lugemise kohta, on

juriidilisel isikul kohustus korraldada oma registrijärgsel aadressil posti pidev vastuvõtmine

selleks pädeva isiku poolt. Halduskohus tuvastas, et vastustaja edastas vaidlustatud korralduse

kaebajale tähtkirjaga (saadetis nr RR687930198E, dtl 50) ning postitöötaja püüdis seda

kaebajale üle anda 12.06.2025 kell 10:57, kuid see ebaõnnestus. Kaebaja ei ole

määruskaebuses esitanud argumente, mis halduskohtu tuvastatu kahtluse alla seaks ega teinud

halduskohtule etteheiteid tõendite hindamisega seoses. AS Eesti Post on vastustajale saadetud

e-kirjas (dtl 192) kinnitanud, et saadetise RR687930198EE saabumisest jättis Narva

postikuller saajale Narva Raudsilla tn 5 asuvasse postkasti teate 14.06.2025. Eelviidatud

aadress on kaebaja äriregistri järgne aadress. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtki

argumenti ega toonud esile ühtki asjaolu, mis seaks mõistlikult kahtluse alla postiasutuse

eelnimetatud kinnituse. Halduskohus võis eelviidatud e-kirjale tuginedes lugeda tõendatuks,

et teade vaidlustatud ettekirjutust sisaldanud tähtkirja saabumise kohta jäeti kaebaja postkasti

14.06.2025. Sellest hetkest tuleb lugeda ettekirjutus kaebajale kättetoimetatuks. Vaidlustatud

ettekirjutuse peale tühistamiskaebuse esitamiseks HKMS § 46 lg 1 sätestatud 30-päevane

tähtaeg lõppes seega 14.07.2025. Kaebaja esitas kaebuse alles 01.08.2025.

11. Halduskohus leidis õigesti, et kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Kaebetähtaja

ennistamine on võimalik, kui see on mööda lastud mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks on

objektiivsed ja kaebaja tahtest sõltumatud asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset

esitamist või mille tõttu võis kaebaja mõistlikult arvata, et halduskohtule kaebuse esitamine ei

ole (veel) vajalik. Samuti tuleb kaebetähtaja ennistamine kõne alla, kui haldusorgan on isikut

viimase õiguste kaitse vajaduse või võimalustega seonduvalt eksitanud. Kaebaja ei ole ühtki

sellist asjaolu esile toonud ning ringkonnakohtule selliseid asjaolusid ei nähtu. Kuna kaebaja

ülesanne oli tagada posti vastuvõtmine oma registrijärgsel aadressil, ei saa kaebetähtaja

ennistamise aluseks olla üksnes kaebaja väide, et ta tegelikult asjaomast teadet kätte ei

saanud.

4(6)

3-25-2537

5(6)

3-25-2537

Kohustamisnõue

12. Eeltooduga samasugune järeldus tuleb vääramatult teha ka vaidlustatud ettekirjutuse

tühistamise nõudega lahutamatult seotud kohustamisnõude puhul, olgugi, et selle nõude

tähtaegsuse küsimust ei ole halduskohus vaidlustatud määruse põhjendustes eraldi käsitlenud.

Nimelt on kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses sõnastanud lisaks tühistamisnõuetele ka

nõude kohustada vastustajat menetluse taastamiseks ning menetluse lõpetamiseks ettekirjutust

tegemata. Sisuliselt on tegemist nõudega kohustada vastustajat vaidlustatud ettekirjutuses

osutatud 1640 euro suuruse toetussumma tagasinõudmise küsimuse uueks läbivaatamiseks ja

selle tagasi nõudmata jätmist käsitleva otsuse tegemiseks. Sellise kohustamisnõude

rahuldamine ilma tühistamisnõuet rahuldamata ei oleks seejuures õiguslikult võimalik.

Haldusaktiga lahendatud küsimuse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõude võib isik

HKMS § 47 lg 2 kohaselt esitada 30 päeva jooksul päevast, mil ta sai teada haldusaktist,

milleks siinsel juhul oli vaidlustatud ettekirjutus. Juba eespool esitatud põhjustel tuleb lugeda,

et kaebaja sai sellest teada 14.06.2025. Seega samamoodi, nagu ei ole tähtaegne vaidlustatud

ettekirjutuse tühistamisnõue, ei ole tähtaegne ka sellega lahutamatult seotud kohustamisnõue.

Ka kohustamisnõude osas ei esine kaebetähtaja ennistamise aluseks olla saavaid objektiivseid

asjaolusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)