2-21-1629/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

K.J kohustustest vabastamise menetlus

Tsiviilasja number

2-21-1629

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik K.J (ik XXX; viibimiskoht XXX; e-post

XXX )

Usaldusisik/eestkostja Tartu Linnavalitsus (rg-kood

75006546; e-post XXX)

Võlausaldajad:

1. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post

XXX )

2. Bondora AS (rg-kood 11483929; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Vabastada K.J (ik XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

Pankrotivõlausaldajate nõuded K.J vastu lõpevad, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt

tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise

kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt

vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik

täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku

vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut

võlausaldajalt tagasi nõuda.

2. Lõpetada K.J kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada Tartu Linnavalitsus usaldusisiku kohustustest K.J kohustustest

vabastamise menetluses.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade PankrS § 175 lg 7 alusel K.J

kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 12.02.2021. a määrusega välja K.J pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Tiia Kalause. Tartu Maakohtu 24.09.2021 määrusega lõpetati K.J

pankrotimenetlus raugemise tõttu ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus. Kohus määras kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks võlgniku

eestkostja Tartu Linnavalitsuse. Määrus jõustus 30.10.2021. Kohtumääruse kohaselt pidi

usaldusisik esitama aruandeid üks kord aastas, 1. oktoobril ning tegema võlausaldajate

väljamakseid igal aastal 20. septembril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 7925,59 (II järgu nõuded).

2. Usaldusisik on menetluses esitanud kohtule aruandeid 30.09.2022, 29.09.2023,

01.10.2024 ja lõpparuande 09.09.2025.

3. Kohtule esitatud andmete kohaselt oli juba pankrotiavalduse esitamise ajal võlgnikule

määratud eestkostja tema tervisliku seisundi tõttu. Võlgnikule on Eesti Töötukassa

otsusega määratud puuduv töövõime ja Sotsiaalkindlustusameti otsusega raske puue,

mõlemad tähtajaga 16.04.2029. Võlgnik on Sotsiaalkindlustusameti otsusega suunatud

erihoolekandeteenusele – kogukonnas elamise teenusele, mida osutab XXX . Võlgnik

töötas kohustustest vabastamise menetluse alguses lühiajaliselt puhastusteenindaja

ettevõttes Stell Eesti AS, ent töö osutus võlgniku tervislikku seisundit arvestades liiga

raskeks. Võlgnik töötas menetluse jooksul ka modellina XXX ning XXX . Tulenevalt

oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik võimeline püsivalt ja alaliselt töötama.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus,

töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ning tulumaksutagastus. Võlgnikul puuduvad

ülalpeetavad. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut

ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega

pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele.

Usaldusisik on teinud võlausaldajatele vabatahtlikke väljamakseid võlgniku

mittearestitava sissetuleku arvelt kogusummas 2597,18 eurot. Võlgnikul vara puudub.

Kohtule ja usaldusisikule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel

vara, mille väärtusest poole oleks ta pidanud üle andma usaldusisikule.

4. Usaldusisik esitas võlgniku seadusliku esindajana 16. septembril 2025 kohtule taotluse

menetluse lõpetamiseks pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1 alusel. Usaldusisik kinnitab,

et võlgnik on oma kohustusi kohtumääruse alusel täitnud.

KOHTU SEISUKOHT

Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud

menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta

30. juunini.

6. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1 järgi otsustas kohus võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise pärast viie aasta möödumist

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. PankrS § 193³ lg 1 kohaselt,

kui võlgniku suhtes on enne 1. juulit 2022 algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

alates 1. juulist 2022 on kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Kuna võlgniku suhtes algatati kohustustest vabastamise menetlus enne 1. juulit 2022

(30.10.2021) ja tema kohustustest vabastamise otsustamiseni jäi 1. juulist 2022 rohkem kui

kolm aastat, tuleb PankrS § 193³ lg 1 järgi kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud

2/4

aega vähendada kolme aastani ning kohtul alates 1. juulist 2025 otsustada võlgniku

kohustustest vabastamine ja menetluse lõpetamine.

7. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

K.J ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud.

Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173

nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on

rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

8. PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova

tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

Juba pankrotiavalduse esitamise ajal oli võlgnikule tema tervisliku seisundi tõttu määratud

eestkostja. Võlgnikule on Eesti Töötukassa otsusega määratud puuduv töövõime ja

Sotsiaalkindlustusameti otsusega raske puue, mõlemad tähtajaga 16.04.2029. Võlgnik on

Sotsiaalkindlustusameti otsusega suunatud erihoolekandeteenusele – kogukonnas elamise

teenusele, mida osutab XXX . Võlgnik töötas kohustustest vabastamise menetluse alguses

lühiajaliselt puhastusteenindaja ettevõttes Stell Eesti AS, ent töö osutus võlgniku

tervislikku seisundit arvestades raskeks. Võlgnik töötas menetluse jooksul ka modellina

XXX ning XXX . Tulenevalt oma tervislikust seisundist ei ole võlgnik võimeline püsivalt

ja alaliselt töötama.

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik tulenevalt oma tervislikust seisundist rikkunud kohustust

tegeleda menetluse jooksul mõistlikult tulutoova tegevusega.

9. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule

igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

Usaldusisik on esitanud kohtule kõik aruanded nõuetekohaselt ning võlgnik on olnud talle

kättesaadav. Kohtu hinnangul on võlgnik teavitanud oma tegevusest piisaval määral ja

puuduvad andmed, et ta varjanuks oma tulu. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud

menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohut teavitanud.

10. PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töövõimetoetus, puudega inimese sotsiaaltoetus,

töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ning tulumaksutagastus. Võlgnik on kohustustest

vabastamise menetluse kestel saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse

seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda

usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Usaldusisik on teinud

võlausaldajatele vabatahtlikke väljamakseid võlgniku mittearestitava sissetuleku arvelt

kogusummas 2597,18 eurot. Võlgnikul vara puudub. Kohtule ja usaldusisikule teadaolevalt

ei ole võlgnik menetluse kestel saanud pärimise teel vara, mille väärtusest poole oleks ta

pidanud üle andma usaldusisikule.

Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud loovutuskohustust.

11. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes

majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima

võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine

võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). Võlgnik on näidanud üles tahet võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja teinud väljamakseid enda mittearestitava sissetuleku arvelt.

3/4

12. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte

kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104

kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud

juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise

kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise

menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.

13. PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole

põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast

mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.

Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on puuduva töövõimega isik,

kes on oma kohustusi ligi nelja aasta jooksul täitnud ning teinud väljamakseid

võlausaldajatele enda mittearestitava sissetuleku arvelt, tasudes 32,77% rahuldamata

nõuetest, mida saab ühtlasi pidada ka arvestatavaks ulatuseks. Eelnevast tulenevalt leiab

kohus, et K.J tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

14. PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka

nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2)

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise

maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga

solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt

vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet

võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks

üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

15. PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub

sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud K.J pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka K.J pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise menetluse.

16. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab

usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Aruanne

on kohtule esitatud 09.09.2025 ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse

täidetuks. Kuna kohus lõpetab K.J kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Tartu

Linnavalitsus vabastada ka usaldusisiku kohustustest K.J kohustustest vabastamise

menetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik

4/4