2-25-2842/23 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.10.2025, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-2842

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS hagi Vinni Perekodu ja A.A. vastu

kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

936 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Salva Kindlustuse AS, registrikood: 10284984

Hageja volitatud esindaja: Katrin Leppik, e-posti aadress: xxx

Kostja I: Vinni Perekodu, registrikood: 75035803

Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste, e-

posti aadress: epp.lumiste@leadell.com

Kostja II: A.A., isikukood: XXX, elukoht: xxx, e-posti aadress:

xxx

09.09.2025 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Salva Kindlustuse AS hagi Vinni Perekodu ja A.A. vastu kahju hüvitamise

nõudes.

2. Välja mõista Vinni Perekodult ja A.A.lt solidaarselt Salva Kindlustuse AS kasuks kahju

936 eurot.

3. Jätta Salva Kindlustuse AS menetluskulud solidaarselt Vinni Perekodu ja A.A. kanda.

Kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda.

4. Välja mõista Vinni Perekodult ja A.A.lt solidaarselt Salva Kindlustuse AS kasuks

menetluskulu 285 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud, hageja nõue ning hageja seisukohad

1. Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas hagi Vinni Vallavalitsuse (Vinni Perekodu kaudu) (kostja I)

ja A.A. (kostja II) vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt toimus 22.02.2022 Tuleviku tn 1 Rakveres kahjujuhtum.

Kahju põhjustajaks oli alaealine A.A., kes oli kahju põhjustamise hetkel 15-aastane ja kes lõhkus

Rakvere Tervisemaja OÜ hoone aknaid. A.A. eestkostjaks oli teo toimepanemise ajal Rakvere

Linnavalitsus, kuid asendushooldust pakkus isikule Vinni Perekodu. Rakvere Tervisemaja OÜ

(kindlustusvõtja) sõlmis Salva Kindlustuse AS-iga ettevõtte varakindlustuse lepingu (poliis nr

80022804), mille kohaselt on kindlustusobjektiks Tuleviku tn 1 asuv hoone ning

kindlustusperioodiks oli 3.12.2021 – 02.12.2022. Vastavalt kindlustuslepingule on Salva Kindlustuse

AS A.A. poolt tekitatud kahju hüvitanud, tasudes OÜ-le Rakvere Tervisemaja akende remondi eest

936 eurot. Omavastutus 300 eurot jäi vastavalt lepingule kindlustusvõtja kanda. Hageja esitas

kostjale I (Vinni Perekodule) 03.02.2025 tagasinõude, kuid kostja I ei ole võlgnevust hagejale

tasunud. VÕS § 1052 sätestatust järeldub, et 14-18-aastane isik vastutab reeglina enda tekitatud

kahju eest ise. Lisaks vastutab 14-18- aastase isiku tekitatud kahju eest VÕS § 1053 lg 3 järgi ka isik,

kes lepinguga kohustus tema üle järelevalvet teostama. Vinni Perekodu kohustus teo toimepanemise

ajal alaealise kostja II üle järelevalvet teostama ning VÕS § 1053 lg 3 alusel on kostja I vastutavaks

isikuks. Hageja nõudeks on kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista kahjuhüvitis 936 eurot.

2. Hageja selgitas, et kostja I vastutab VÕS § 1053 lg 3 alusel. Hageja sai PPA-lt info kahju

põhjustamise kohta 03.11.2023, misjärel sai hageja esitada tagasinõude kostja II vanematele, sest

hagejal puudus teave kostja II eestkostja kohta. PPA-lt sai hageja teabe, et kostja II eestkostjaks on

Rakvere Linnavalitsus, misjärel edastas hageja viimasele tagasinõude. 31.01.2025 esitas Rakvere

Linnavalitsus vastuväited tagasinõudele, milles toodult viidati sellele, et kostja II oli perioodil

06.02.2012-31.12.2022 kostja I asendushooldusel. Asendushooldust osutati kostja I ja Rakvere

Linnavalitsuse asendushooldusteenuse halduslepingu alusel. Seega ei kasvanud kostja II teo

toimepanemise ajal eestkostja juures, mistõttu on VÕS § 1053 lg 3 alusel kostja I vastu nõude

esitamine põhjendatud. Kostja I kohustus kostja II üle järelevalvet teostama ja halduslepingu alusel

on kostja I lepingulist järelevalvet teostav isik. PPA-lt saadud info kohaselt lõhuti Rakvere linnas

Tuleviku tn 1 asuval majal aknaklaasid ära ajavahemikus 21.02.2022 kell 15:00 kuni 22.02.2022 kell

08:30. Kostja I väitel teavitasid nad kostja II kadumisest politseid alles 21.02.2022 peale kella 23:00

ning ise otsima ei asunud. Hageja leidis, et sarnases olukorras oleks lapsevanem asunud lisaks

politseile ka ise last otsima, kuid seda ei tehtud. Kostja I ei ole teostanud seega piisavat järelevalvet.

Kuigi kostja II lõhkus 13 aknast ära 6 aknaklaasi, siis VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad

täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täieliku või osalist täitmist kõigilt

2

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja leiab, et kahjunõue on täies ulatuses

põhjendatud.

Kostjate vastuväited

3. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata. Selgitavalt ei ilmunud kostja II 21.02.2022 Vinni

Perekodusse, perevanem tegi lapse kadumisest (so 11 minuti jooksul lapse puudumisest) teavituse

PPA-le. 22.02.2022 kell 19:30 ilmus laps ise perekodusse tagasi, PPA leidis lapse ja suhtles temaga 2

tundi, 15.a lapsega oli kõik korras. 22.02.2022 toimus kahjujuhtum, milles osales ka kostja II, kes

lõhkus Tuleviku tn 1, Rakvere Tervisemaja osa akendest. 03.02.2025 (ehk kolm aastat pärast

vahejuhtumit) pöördus kindlustusandja kostja poole kahju hüvitamise nõudega. Samal päeval vastas

Vinni Perekodu nõudele ja selgitas, et Vinni Perekodu ei vastuata kahju eest, kuna eestkostja on

Rakvere Linnavalitsus. Kostja on seisukohal, et puudub õigusselgus selles osas, kas halduslepinguga

asendushooldusteenust osutanud perekodu on VÕS § 1053 lg 3 mõistes lepingulist järelevalvet

teostav isik. Vastav säte ei kohaldu avalik- õiguslikus suhtes ehk halduslepinguga reguleeritud

olukordades. Kostja on seisukohal, et halduslepingu alusel lapse faktilist järelevalvet ei saa

võrdsustada tsiviilõigusliku lepinguga lapsevanemale või eestkostjale teenuse osutajaga. Kostja

hinnangul on hagi esitatud vale kostja vastu ja kostja ei ole kahju eest vastutavaks isikuks.

Vastutavaks isikuks on eestkostja Rakvere Linnavalitsus. Kui kohus asub seisukohale, et hagi on

esitatud õige kostja vastu, siis tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna kostja täitis järelevalve raames oma

halduslepinguga võetud (hoolsus)kohustusi, kui teavitas PPA-d lapse kadumisest. Lapse vabaduse

piiramine oleks olnud vastuolus halduslepinguga ja lapsega olid kodukorra alusel sõlmitud

kokkulepped ja laps pidi perekodus olema tagasi kindlal ajal. Hageja on käitunud halvas usus, kui

viivitas hagi esitamisega ca kolm aastat, mida kostja palub asja lahendamisel arvestada. Kostja II

poolt lõhutud akende arv oli väiksem kui 50% kogu kahjust, kuid hageja nõuab kostjatelt kahju kogu

ulatuses. Hageja pole hagis esile toonud õiguslikku alust, mille korral kostja võiks vastutada kahju

eest, mille on põhjustanud teised isikud, kes aknaid lõhkusid, mistõttu ei saa kostja igal juhul

vastutada suuremas ulatuses kui 46% (6/13). Selliselt saaks kostja maksimaalne vastutus piirduda

430 euroga (936 x 46%). Kostja palub kahjunõude 430 euro ületavas osas jätta rahuldamata.

Kostja II kinnitas 18.03.2025 menetlusdokumentide kättesaamist, hagile vastust ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1).

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool

võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu

kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

Kohus hindab otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb

asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1).

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava

kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju

hüvitamise nõue. Kuivõrd Salva Kindlustuse AS (hageja) on kindlustuslepingu alusel hüvitanud

3

Rakvere Tervisemaja OÜ-le tekkinud varalise kahju, siis on nõue hüvitatud kahju ulatuses üle

läinud hagejale, kui kindlustusandjale. Seega on hagejale üle läinud hagis toodud kahjunõue 936

eurot, mille hageja palub kostjatelt välja mõista.

VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest

vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati

kannatanu omandi rikkumisega.

VÕS § 1053 lg 2 kohaselt vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18-

aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik,

mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi

lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul vastutab lapse tekitatud kahju eest ka isik, kes lepinguga kohustus

tema üle järelevalvet teostama.

6. Kostja I hinnangul tema VÕS § 1053 lg 3 alusel kahju eest ei vastuta. Kostja II vastutuse osas

vaidlust ei ole.

Kohus on asunud seisukohale, et VÕS § 1053 lg 3 järgi võib järelevalvet teostavateks isikuteks

olla füüsilised ja juriidilised isikud. Riigikohtu seisukoha järgi võib lapse lepinguliseks

järelevalvajaks olla lasteaiateenust osutav isik, sh kohaliku omavalitsuse üksus (RK 3-2-1-128-16

p 12, 13 ja 19). SHS § 455 lg 1 kohaselt on asendushooldusteenus kohaliku omavalitsuse üksuse

korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste

tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine,

lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine

võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Kohtu hinnangul saab viidatust järeldada, et lapse

lepinguliseks järelevalvajaks saab halduslepingu alusel olla lapsele asendushooldusteenust tagav

kostja I, kelle kohustuseks oli 21.11.2018 halduslepingu p 2.1.3 alusel tagada lapse suhtes

ööpäevaringne järelevalve. Kostja I näol oli tegemist teo toimepanemise ajal lepingulise

järelevalvajaga VÕS § 1053 lg 3 mõttes. Lepingulise järelevalve lõppemine ei lõpeta lepingulise

järelevalvaja vastutust, mis on tekkinud VÕS § 1053 lg 3 alusel. Märkivalt ei lõpe ka VÕS § 1053

lg-st 3 tulenev vastutus kahju põhjustaja täisealiseks saamisega. Hageja ees vastutavad kostjad

VÕS § 65 lg 1 ja 2, alusel kahju eest solidaarselt ning hagejal on võlausaldajana (so

kindlustusandjana, kellele on VÕS § 492 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise nõue kindlustusvõtjalt üle

läinud) õigus nõuda kahju hüvitamist, kas mitmelt vastutavalt isikult ühiselt või igaühelt või

mõnelt neist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on solidaarne nõudeõigus

kostjate I ja II vastu.

Kohus jääb selle seisukoha juurde ja lisab, et lepingulise järelevalvaja olemasolu ei vabasta

eestkostjat vastutusest VÕS § 1053 alusel tulenevalt VÕS § 137 lg-st 1. Samas see ei piira hageja

nõuet järelevalvaja ehk kostja I vastu ega ka kosttja II vastu. Arvestada tuleb vaid VÕS § 1053 lg 4

piiranguga, mille kohaselt kui kahju õigusvastase tekitamise eest vastutab ka laps ise, on lapse ja

vanemate, eestkostja või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku omavahelises suhtes

vastutavaks üksnes vanemad, eestkostja või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik, so

viidatud säte välistab nende tagasinõude õiguse alaealise vastu.

Kohus ei analüüsi käesolevalt seda, kas võib olla alust kohaldada riigi vastutust kuna kostja II oli

halduslepingu alusel kostja I järelevalve all ehk tema üle teostati järelevalvet avaliku õiguse alusel.

7. Kostja II on ka seisukohal, et kostja II täitis järelevalve raames oma halduslepinguga võetud

(hoolsus)kohustust, mistõttu ta ei vastuta kahju eest. Kohus on menetluses selgitanud, et

lepingulisel järelevalvajal, so kostjal I tuleb vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta on teinud

4

kõik, mida saab mõistlikult võttes oodata, et ära hoida kahju tekitamist ning kostja I ei ole

järelevalvajana oma hoolsuskohustust rikkunud. Kostja II vastutuse üle pooltel vaidlust ei ole.

Käesolevalt on PPA 03.11.2023 vastusega tuvastatud, et kahjujuhtum leidis aset ajavahemikul

21.02.2022 kella 15:00-st kuni 22.02.2022 kella 08:30-ni, mil lõhuti Rakvere linnas Tuleviku 1

asuva hoone 13 aknaklaasi. Juhtumi kohta alustati väärteomenetlust 22.02.2022 (mitte 2023,

selgitus istungil, dtl 105) ning menetluse käigus selgitati välja, et teo toimepanijateks olid A.A.

(lõhkus vähemalt 6 akent), W.W. (lõhkus 1 akna), S.S. (lõhkus 1 akna), N.N. (lõhkus 1 akna), dtl

8-9. Tuvastatult on kahju kannatajaks ja kindlustusvõtjaks Rakvere Tervisemaja OÜ (Salva

Kindlustuse AS poliis nr 80022804, kindlustusperiood 03.12.2021- 02.12.2022, omavastutus 300

eurot, dlt 5-6, 12-14). 16.03.2022 maksekorralduse nr S108381alusel on hageja Rakvere

Tervisemaja OÜ-le tasunud kindlustushüvitise 936 eurot (varakahju 1236-300 omavastutus = 936

eurot, dtl 16). Esitatud asjaolude üle pooltel vaidlus puudub.

Vaidlust ei ole ka selles et teo toimepanemise ajal oli kostja II A.A. 15-aastane (sündinud

xx.xx.xxxx; täiskasvanuks sai xx.xx.xxxx) ja tema eestkostjaks oli Rakvere linn Linnavalitsuse

kaudu. A.A. oli teo toimepanemise ajal Vinni Perekodus asendushooldusteenusel (isik elas

perekodus, dtl 10-11, 18-19, 54). Asendushooldusteenuse osutamiseks on haldusleping nr 11, mis

on sõlmitud 21.11.2018 kostja I ja Rakvere Linnavalitsuse vahel (dtl 55-60).

Seega on eelolevaga tõendamist leidnud, et kostja II pani toime õigusvastase teo (lõhkus Rakvere

Tervisemaja OÜ aknad) ajal, kui ta elas perekodus. Akende lõhkumisega tekkis Rakvere

Tervisemaja OÜ-le kahju, mis on hageja poolt hüvitatud. Kostja II on eelnevat kinnitanud istungil

(dtl 89-90).

Vaidlus on käesolevas asjas selle üle, kas kostja I on teinud kõik, et ära hoida kahju tekitamist, so

kas ta oma hoolsuskohustust täitnud. Kohus on seisukohal, et lepingulise järelevalvaja ehk kostja I

vastutus algab alaealise enda järelevalve alla võtmise hetkest. Hoolsuskohustuse sisuks on see,

missugusel viisil ja intensiivsusega pidi kostja I personal teostama kostja II üle järelevalvet.

SHS § 455 lg 1 ja 2 kohaselt on asendushooldusteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav

sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele

tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja

arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks

toimetulekuks täisealisena. Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja

asenduskodu (edaspidi käesolevas jaotises teenuseosutaja). Asendushooldusteenust vahetult osutav

isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja (edaspidi käesolevas jaotises koos last vahetult

kasvatav isik). SHS § 4512 lg 1 p 1 sätestab, et teenuseosutaja tagab asendushooldusel oleva lapse

hooldamise, kasvatamise, arendamise ja turvalisuse. 21.11.2018 halduslepingu p 2.1.2 alusel oli

kostjal I kohustus last kasvatada, sh kõlbeliselt arendada ja p 2.1.3 alusel tagada lapse suhtes

ööpäevaringne järelevalve ja lapse kadumise korral viivitamatu politsei teavitamine. Lisaks oli

kostjal II õigus otsustada iseseisvalt lapse hooldamisega seotud igapäevaelu küsimusi (päevakava,

kodused tööd, vaba aja veetmine, p 2.2.1 (dtl 56). Tunnistaja X.X. ütlustest nähtuvalt oli neil

kostjaga II kokkulepe, et ta peab olema hiljemalt 23.00 kodus. Kui ei ole, siis pannakse politsei

otsingusse. A.A. 21.02.2022 õigeaegselt koju ei naasnud, mistõttu pandigi ta peale kella 23

otsingusse. Töötatakse üksinda, mistõttu ei saa ise öösel last minna ostima kuna on veel 5 last

(vanuses 9-10), keda ei saa järelevalveta jätta. Ka seda, kust ostida, ei oleks teadnud, sõprade

telefoninumbreid ei teadnud. A.A.l endal olid telefonid vahelduva eduga, kas 21.02.2022 oli

telefon, ei mäletanud. Politsei helistas järgmisel päeval, et oli saanud A.A.ga kokku ja A.A. lubas

koju tulla. Õigusrikkumise toimepanemisest ei räägitud. Lapse kodust lahkumist ei saanud

takistada, ei ole kinnine asutus, laps saab liikuda nagu tavaperes. A.A.l perekodus probleeme ei

olnud, käitus hästi, pahandused tekkisid väljaspool kodu ja neid ikka oli, kuid sellega tegeles

eestkostja. 2022 juunis sai A.A. 30 päeva aresti. Perekodu pidi vastutama selle eest, et lapse

5

esmavajadused oleks rahuldatud, täidaks koolikohustust. Vestlused korra rikkumiste teemadel

toimusid vastavalt vajadusele teelauas üldiselt kõikide lastega koos. 2019 aastal peale A.A.

naasmist Kaagverest osales ta programmis „Ringist välja“, mis on suunatud riskikäitumisega

nooretele, ta sai ka teraapiat, talle otsiti ka sobivat koolikeskkonda. Probleemidest teavitati

eestkostjat. Otsuseid sai teha eestkostja. Järelevalvet teostas pererekodu, see oli perekodu kohustus

(dtl 98-104).

Kostja II ise on selgitanud, et ta ei olnud üldse väga kodus, käis kogu aeg ära. Koolis ei käinud. Oli

kogu aeg kodust ära, ainult öösiti oli vahepeal kodus. Kui kell 23 kodus ei olnud, siis helistati

politseisse. Juhtumeid oli pidevalt, ka õigusrikkumisi. Ka kriminaalkorras oli karistatud. Perekodus

räägiti temaga, kuid ta ei kuulanud. Teist korda sattus Kaagverre juunis 2022 aastal ja oli seal 2

aastat. Enne seda oli 30 päeva arestis (dtl 91-92, 94, 108-109).

Kohtu hinnangul nähtub eelolevast kogumis, et perekodu lähtus kahju tekitamise ajal järelevalve

küsimustes üldistest kokkulepetest ja kõigile mõeldud kodukorrast (dtl 62-64, 65) ja ei arvestanud

kostja II puhul sellega, et tegemist on riskikäitumisega noorega, kes on olnud pikemajaliselt

probleemne ning kelle suhtes oleks pidanud teostama kõrgendatud järelevalvet. Piisav ei olnud see,

et peale kella 23 helistati politseisse ja teavitati alaealise koju mittenaasmisest. Kui ka nõustuda

sellega, et perekodu töötaja ei saanud ise minna last ostima, so öösel, kui ta pidi valvama ka teisi

perekodu lapsi, siis oleks pidanud, arvestatuna kostja II probleemsust, võtma tarvitusele rangemad

kasvatusmeetodid ja piirangud. Tuvastatult kostja II uuesti ka erikooli läks, so juunis 2022, mis

näitab kohtu hinnangul seda, et teo toimepanemise ajal oli tekkinud juba selline olukord, mis vajas

sekkumist. Asjaolu, et kostja II osas sai mingeid otsustusi teha vaid eestkostja ja, et eestkostja

käsutas rahalisi vahendeid, ei muuda kostja I järelevalve ja kasvatamise kohustust. Järelevalve

kohustust on kinnitanud ka perekodu töötaja (tunnistaja ütlus, dtl 103-104). Kohtu hinnangul ei ole

teo toimepanemise ajal alaealises, so kostjas II arendatud piisaval määral õiguskuulekat ja/või

hoolikat käitumist ning tema tegevust ei kontrollitud piisavalt. Kohus on seisukohal, et kostja I ei

ole tõendanud objektiivse hoolsusstandardi järgimist, so et ta on teinud kõik, mida saab mõistlikult

võttes oodata, et ära hoida kahju tekitamist ning et ta ei ole järelevalvajana oma hoolsuskohustust

rikkunud.

VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 4 peab isik kahju hüvitama

üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui kostja II suhtes oleks varem

tarvitusele võetud rangemad kasvatusmeetmed, mis järelduvalt asjas tuvastatust olid

eesmärgipärased ja/või tema üle oleks olnud kõrgendatud järelevalve, ei oleks kostja II saanud

õisusrikkumist 21.02.2022, mille tagajärjel tekkis kahju, toime panna.

Kohus ei ole tuvastanud hageja hea usu vastast käitumist. Selleks ei ole asjaolu, et hageja esitas

hagi kohtusse mõni päev enne aegumise tähtaega.

Eeltoodu alusel, vastutavad kostjad kahju eest.

8. Kohtu hinnangul ei ole võimalik lähtuda kahju hindamisel kostja I seisukohast, so, et kostja

maksimaalne vastutus saaks piirduda 430 euroga (936 x 46%). Kostja I leiab, et kuna kostja II

poolt lõhutud akende arv oli väiksem kui 50% kogu kahjust ja hageja pole hagis esile toonud

õiguslikku alust, mille korral kostja võiks vastutada kahju eest, mille on põhjustanud teised isikud,

kes aknaid lõhkusid, seetõttu ei saa kostja vastutada suuremas ulatuses kui 46% (6/13).

6

VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju,

mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal,

välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul on kahju

tekitatud vähemalt raske hooletuse tõttu. Kostja II on istungil selgitanud, et nad läksid polikliiniku

taha suitsu tegema, olid alkoholi tarvitanud ja siis tekkis mõte aknaid lõhkuda. Sai aru, mis tegi ja

millised on tagajärjed (dtl 90).

VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega

võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

Tuvastatult on kahju suurus 1236 eurot (PPA vastuskiri, dtl 8; ehitustööde akt1, dtl 15). 16.03.2022

maksekorralduse nr S108381 alusel on hageja Rakvere Tervisemaja OÜ-le tasunud

kindlustushüvitise 936 eurot (varakahju 1236-300 omavastutus = 936 eurot, dtl 16). Selle üle

pooltel vaidlust ei ole.

Vastavalt VÕS § 137 lg 1, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku

suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes

arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse

laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab (lg 2). PPA vastusest nähtub, et kostja II

lõhkus vähemalt 6 akent, teised kolm isikut igaüks 1 akna, kokku oli lõhutud aknaid 13, seega ei

ole kindlalt tuvastatud mitu akent ikkagi kostja II lõhkus, so neid võis olla ka rohkem kui 6. Kostja

II istungil antud seletusest see asjaolu samuti ei selgunud. Kinnitas, et kõik on õige, mis hagis

kirjas ja aknad lõhuti nende poolt (dtl 90). Seega ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul rääkida

konkreetselt sellest, et kostja II lõhkus ära ainult 6 akent ja selle alusel arvestada kahju suurust.

Kuna kostjad ei ole vaidlustanud tekitatud kahju suurust, siis määrab kohus tõendatu alusel kahju

suuruseks 936 eurot (VÕS § 127 lg 6). VÕS § 139 ja § 140 kohaldamiseks käesolevas asjas alust

ei ole.

Eeltoodud põhjendustele tuginevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab Vinni Perekodult ja A.A.lt

solidaarselt Salva Kindlustuse AS kasuks välja kahju nõude katteks 936 eurot.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses

kannab kulud pool, kelle kahjuks ostus tehti. Kohus rahuldab hagi ja TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad

hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on riigilõiv hagiavalduselt summas 245 eurot ning

sõidukulu summas 40 eurot (dtl 118-120), kokku 285 eurot. Sõidukulud on kantud seoses 09.09.2025

kohtuistungil osalemisega. Kohus peab hageja menetluskulu põhjendatuks ja vajalikuks ning mõistab

kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhjendatud menetluskulu 285 eurot (hagi esitamisel

tasutud riigilõiv 245 eurot ja sõidukulu 40 eurot).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2026. a otsusega nr 2-25-2842.

7