2-25-2932/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

15.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-2932

Kohtuasi

Keila linna (Keila Linnavalitsuse kaudu) avaldus D.C

kinnisesse asutusse paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11.09.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu,

registrikood 75014422)

Puudutatud isik I D.C (isikukood XXX, viibimiskoht

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

Psühhiaatriakliinik), riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

Puudutatud isik II A.U (isikukood XXX)

Puudutatud isik III Sotsiaalkindlustusamet (registrikood

70001975)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 11.09.2025 määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

3. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

2-25-2932

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluses võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 20.01.2025 Harju Maakohtule

avalduse täisealise isiku D.C (puudutatud isik I) kinnisesse hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamiseks.

1.1. Avalduse kohaselt on puudutatud isikule I määratud raske puue kehtivusega kuni

27.11.2026 ja puuduv töövõime kehtivusega kuni 27.11.2026. Puudutatud isik I on suunatud

toetatud elamise teenusele Keila Sotsiaalkeskusesse perioodiks 27.08.2023–14.08.2028.

Toetatud elamise teenuse raames on puudutatud isik I saanud tuge ja abi, kuid tema vaimne

tervis on tänaseks sellises seisukorras, et antud teenusega ei suudeta tagada isiku turvalisust.

Avaldaja on esitanud maakohtule ka avalduse puudutatud isikule I eestkoste seadmiseks

(tsiviilasi nr 2-25-1008).

1.2. Puudutatud isik I on viibinud korduvalt psühhiaatriakliinikus ravil. Isiku anamneesis on

korduv enesevigastamine ja korduvad suitsiidikatsed ravimitega. Puudutatud isik I viibis

perioodil 03.05.2024–09.05.2024 psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil suitsiidimõtete

tõttu, perioodil 04.06.2024–07.06.2024 haiglas seoses ravimite üledoosiga, perioodil

29.06.2024–03.07.2024 psühhiaatriakliinikus statsionaarsel ravil pärast ravimimürgistust,

perioodil 03.08.2024–21.08.2024 psühhiaatriakliinikus suitsiidimõtete tõttu, perioodil

29.08.2024–31.08.2024 statsionaarsel ravil Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste

osakonnas ravimimürgistuse diagnoosiga (kuna võttis suures koguses antipsühhootikumi ning

alkoholi suitsiidi eesmärgil), perioodil 07.10.2024–16.11.2024 tahtest olenematul

psühhiaatrilisel ravil suitsiidimõtete tõttu (puudutatud isikul I püsis kindel suitsiidplaan võtta

ravimeid suures annuses oma elu lõpetamiseks) ning viimati oli puudutatud isik I

psühhiaatriahaiglas ravil perioodil 17.11.2024–28.11.2024.

1.3. 17.01.2025 edastas puudutatud isiku I tegevusjuhendaja sotsiaaltööspetsialistile info, et

puudutatud isikul I läheb hetkel väga halvasti. Puudutatud isikul I on raha otsas ja tema

lähedased ei soovi seda talle anda, kuna puudutatud isik I on kulutanud raha kõige muu kui

vajaliku peale. Puudutatud isik I on soovinud, et tegevusjuhendaja annaks tema kätte ta

ravimid, et ta saaks need korraga sisse võtta. Samuti lubas puudutatud isik I oma emale, et kui

viimane algatab eestkoste ja hooldekodu protsessi, siis võtab ta rotimürki või tablette sisse.

1.4. Puudutatud isik I ei järgi psühhiaatrite määratud raviskeemi korrektselt või esineb

perioode, kus ta üldse ravimeid ei võta. Samuti tarvitab puudutatud isik I alkoholi, mis ei käi

raviskeemiga kokku. Puudutatud isik I on ohtlik ka teistele isikutele, kuna on esinenud

varasemalt nii ahistavat käitumist endiste sõprade ja poiss-sõprade suhtes, kui ka vara

lõhkumist. Muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik, sest sotsiaaltöötajad ei suuda

tagada puudutatud isiku I turvalisust toetatud elamise teenusega ega ka muude

sotsiaalteenustega. Puudutatud isik I ei ole nõus vabatahtlikult ööpäevaringsele

erihooldusteenusele minema, kus oleks tagatud kindel päevarežiim ja korrektne ravimite

võtmine.

2-25-2932

2. Sotsiaalkindlustusamet leidis, et puudutatud isik I vajab paigutamist hoolekandeasutusse

ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama kohtumääruse alusel. Puudutatud isiku I puhul on

täidetud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1 sätestatud eeldused.

2.1. Puudutatud isikul I on diagnoositud pervasiivne arenguhäire, aktiivsus- ja tähelepanuhäire

ja alkoholi tarvitamise järgne võõrutusseisund. Puudutatud isikul I esineb mõõdukas

tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas. Meeleoluhäirete ja

mõtlemishäirete tõttu ei pruugi ta ohtudest ja riskidest aru saada.

2.2. Puudutatud isiku I käitumine on ohtlik nii talle endale kui ka ümbritsevatele inimestele.

Puudutatud isikul I esinevad suitsiidimõtted ning ta on korduvalt suitsiidikatseid läbi viinud.

Puudutatud isikul I on ärevuse ja depressiooni tõttu esinenud perioode, mil ta päevi ei söö.

Samuti on esinenud mõnuainete kuritarvitamist. Puudutatud isikul I esineb manipuleerivat

käitumist ja ähvardamist. Puudutatud isik I on karjunud ema suunas ja on esinenud tema

suunas noaga vehkimist. Isik manipuleerib enda lähedastega, andes neile sõnumi teel teada, et

ta teeb suitsiidi. Isik on korduvalt pöördunud pärast enesetapukatseid haiglasse või lähedase

isiku poole abi saamiseks.

2.3. Varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude

kasutamine ei ole võimalik isiku koostöövalmiduse tõttu. Kogukonnas elamise teenuse ja

ööpäevaringse erihooldusteenuse toimimiseks on eelduseks, et isik on nõus teenust vastu

võtma, oma kodust ära kolima. On selge, et puudutatud isik I sellega ei nõustuks. Muid

abimeetmeid ei ole käesolevalt võimalik kasutada, sest need põhinevad vabatahtlikkusel,

inimese valmisolekul mõista oma abivajadust ning soovil abi vastu võtta. Puudutatud isiku I

tervislik seisund ei võimalda tal eluga iseseisvat toimetulekut ega talle määratava raviplaani

iseseisvat järgimist.

3. 03.04.2025 kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 7.1-3/180 kohaselt esinevad puudutatud

isikul I psüühilise arengu spetsiifiline häire (pervasiivne häire, F84.8) ja aktiivsus- ja

tähelepanuhäire (F90.0). Need psüühikahäired on isikut ja tema toimetulekut sügavalt

dekompenseeriva iseloomuga, mistõttu nad moodustavad kogumina muu raske psüühikahäire.

Raske psüühikahäire tõttu ei ole isik kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ja

neid juhtima, ta ei ole võimeline enda elu iseseisvalt korraldama. Puudutatud isik I on

emotsionaalselt ebastabiilne ja väga kergesti erutuv, seesmiselt pidevalt ärev ja pinges, tema

meeleolu on kõikuv depressiooni suunas. Isikul on esinenud suitsiidmõtteid ja

enesekahjustusi, ta on teinud korduvaid suitsiidkatseid. Isikul esinenud depressiivne

sümptomaatika ei ole olnud püsiva iseloomuga, vaid lühiajaline, esinenud on ka

manipulatiivse iseloomuga suitsidaalset käitumist. Isikule on omane impulsiivne käitumine –

kiiresti vallandub depressiivne afekt ja järgneb suitsiidkatse, mida isik hiljem kahetseb. Isik

vajab pidevat psühhiaatrilist ravi. Isik saab aru ravivajadusest, kuid ei ole olnud järjekindel

raviskeemide järgimisel. Ravita jäämisel võib isiku psüühika oluliselt halveneda, tal võib

tekkida ärevuse foonil depressiivne afekt ning ta võib sooritada suitsiidikatse. Isik võib oma

psüühikahäirete tõttu olla füüsiliselt ohtlik iseendale. Puudutatud isik I vajab tahtest

olenematut paigutamist psühhiaatriahaiglasse kuni kolmeks kuuks, et korrigeerida tema

raviskeemi ja stabiliseerida psüühilist seisundit. Kolme kuu möödudes saab hinnata isiku

seisundit – psüühilise seisundi halvenemisel ja ohtlikkuse püsimisel tuleb ta suunata

ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele.

4. Maakohus kohaldas 15.05.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-2932 esialgset õiguskaitset

kohtu algatusel ja paigutas puudutatud isiku I tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse talle

2-25-2932

tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks kuni kolmeks kuuks alates 15.06.2025 kuni

15.09.2025. Maakohus leidis, et eksperdi antud hinnangut ja menetluses kogutud teavet

arvesse võttes, ei ole hetkel puudutatud isiku I osas võimalik ega otstarbekas kohaldada

paigutamist hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihoolekandeteenust saama kohtumääruse

alusel, vaid puudutatud isiku I huvides on temale pikemaajaline psühhiaatrilise abi osutamine.

Kuna puudutatud isik I on paigutatud tsiviilasjas nr 2-25-6785 tehtud Harju Maakohtu

07.05.2025 ja 09.05.2025 määrustega tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 15.06.2025,

siis tuleb isik paigutada psühhiaatriahaiglasse kolmeks kuuks alates 15.06.2025.

5. Kohus kuulas 14.05.2025 ja 22.08.2025 ära puudutatud isiku I raviarstid.

6. Kohus kuulas 14.05.2025 ja 22.08.2025 ära puudutatud isiku I, kes ei nõustunud enda

paigutamisega kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele.

7. Kohus kuulas 28.08.2025 ära puudutatud isiku I vanaema A.U, kes toetas avalduse

rahuldamist.

8. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja toetas avalduse rahuldamist.

Haigla info kohaselt on puudutatud isiku I seisund ebastabiilne ning see ei ole oluliselt

paranenud. Kõrgenenud afektiga hetkedel avaldab puudutatud isik I jätkuvalt suitsiidmõtteid.

Kuna isiku seisund ei ole oluliselt muutnud, siis on isik ohtlik eelkõige enda suhtes.

Puudutatud isik I avaldas esindajale, et ei nõustu eksperdi järeldusega ning soovib uue

kordusekspertiisi määramist.

9. Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu) tõi 03.09.2025 seisukohas välja, puudutatud isik I

ei tule iseseisvalt toime oma elu korraldamisega ega raviskeemi järgimisega ning vajalik on

määrata puudutatud isikule I ööpäevaringne kinnine erihooldusteenus. Puudutatud isiku I

tervislikus seisundis ei ole toimunud kolme kuu jooksul psühhiaatriahaiglas ravil olles

muutusi. Tal esineb impulsiivne käitumine, millega ta kahjustab eelkõige iseennast aga võib

ka kahjustada teisi. Puudutatud isiku I puhul ei ole muude abimeetmete kasutamine võimalik,

sest sotsiaaltöötajad ei suuda tagada isiku turvalisust ja järelevalvet muude sotsiaalteenustega.

Varasemate abinõude rakendamine ei ole puudutatud isiku I puhul osutunud piisavaks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 11.09.2025 määrusega avalduse, paigutas puudutatud isiku I

ööpäevaringsele erihooldusteenusele kinnisesse asutusse tähtajaga kuni 11.09.2026 (kaasa

arvatud). Maakohus jättis riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulud riigi kanda ja kõik muud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus tunnistas määrus täitmisele kuuluvaks

määruse edastamisega Keila Linnavalitsusele.

10.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vajas puudutatud isik I 03.04.2025

ekspertiisiakti nr 7.1-3/180 järgi tahtest olenematut paigutamist psühhiaatriahaiglasse kuni 3

kuuks, et korrigeerida tema raviskeemi ja stabiliseerida psüühilist seisundit. Kohus paigutas

isiku 15.05.2025 määrusega kolmeks kuuks tahtevastasele ravile, kuid pärast seda ei ole isiku

seisundis ja käitumises muutust toiminud. Raviarstid on selgitanud, et isikul püsib endiselt

trotslikkus, impulsiivsus, kergesti ärritumine, kriitikavaesus, emotsionaalne labiilsus,

manipulatiivsus ning nõrk kontroll enda käitumise ja emotsionaalsete reageeringute üle.

Kõrgenenud afektiga hetkedel avaldab isik suitsiidmõtteid. Terve haiglas viibimise aja on

isikul olnud probleeme osakonna eeskirjade ja reeglite järgimisega. 2025. aasta augusti lõpus

muutus isik eriti agressiivseks ja ärritunuks, kui kaks kohtunikku käisid puudutatud isikut I

2-25-2932

ära kuulamas. Ärakuulamisel isik karjus ja muutus hüsteeriliseks ning rahunes pärast

ärakuulamisi rahusti mõjul. Pärast ärakuulamisi on isik saatnud kohtule ähvardavaid e-kirju.

Puudutatud isik I väljendas ärakuulamisel, et ta tapab ennast ära, kui teda pannakse kinnisesse

asutusse. Raviarstide sõnul on puudutatud isiku I raviskeem paigas ning edasine ravi

psühhiaatriahaiglas ei annaks tulemust. Puudutatud isiku I psüühikahäired ei ole ravitavad,

ravil on üksnes mõningane rahustav ja und soodustav toime. Ravi katkestamisel läheb isiku

seisund hullemaks ning on reaalne oht suitsiidikatsete kordumisele. Kuivõrd ravi jätkamiseks

psühhiaatriahaiglas ei ole näidustust (st ravi ei parandaks olukorda), on kohtu hinnangul

vajalik tagada isiku turvalisus ning kaitsta ka teisi isikuid temast lähtuva ohu eest.

10.2. Praegusel juhul esinevad puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamiseks SHS §

105 lg-s 1 sätestatud tingimused.

10.2.1. 03.04.2025 ekspertiisiakti nr 7.1-3/180 kohaselt ilmnevad puudutatud isikul I

psüühilise arengu spetsiifiline häire (pervasiivne häire, F84.8) ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire

(F90.0). Need psüühikahäired on isikut ja tema toimetulekut sügavalt dekompenseeriva

iseloomuga, mistõttu nad moodustavad kogumina muu raske psüühikahäire. Puudutatud isikul

I esinev raske psüühikahäire piirab pikaajaliselt ja olulisel määral tema võimet oma tegude

iseloomust ja nende võimalikest tagajärgedest aru saada.

10.2.2. Puudutatud isik I võib oma psüühikahäirete tõttu olla füüsiliselt ohtlik iseendale – ta

võib sooritada suitsiidkatse. Puudutatud isik I on end korduvalt vigastanud ja teinud korduvalt

suitsiidikatseid ning olnud psühhiaatriahaiglas suitsiidimõtetega ravil kokku 17 korda.

Praeguste raviarstide sõnul ei ole alust uskuda, et puudutatud isik I jätkaks stabiilselt raviga

haiglast väljakirjutamisel. Isegi haiglas, sundravil olles, suutis puudutatud isik I end vigastada

ning avaldada suitsiidimõtteid. Seega ei ole suitsiidioht kadunud ning puudutatud isiku I

järelevalveta jäämisel on selleks reaalne oht. Ravimite võtmise katkestamisel või

ebakorrapärasel manustamisel suitsiidioht suureneb. Isiku ohtlikkus teistele seisneb selles, et

ta on varasemalt hirmutanud teisi inimesi oma käitumisega, jälitanud ja ahistanud teisi inimesi

ning hirmutanud lähedasi enesetapukatsetest teatamisega. Isiku manguv ja ähvardav

käitumine koos pillava rahakulutamisega on tema vanaemale sedavõrd kurnav, et on ohtlik

vanaema tervisele. Samuti on isik psühhiaatriahaiglas viibimise ajal sõimanud personali

(raviarsti, usaldusõde ja õendusjuhti), röökinud ja karjunud.

10.2.3. Puudutatud isik I tuleb paigutada kinnisesse erihoolekandeasutusse, kuna muud

meetmed ei ole hetkel võimalikud. Puudutatud isik I on olulisel määral võimetu tajuma enda

käitumisega kaasnevaid tagajärgi enda vaimsele ja füüsilisele tervisele, tal on püsiv kalduvus

ravi katkestada, mistõttu muutub ta kiiresti ohtlikuks endale ja hirmutavaks ning kurnavaks

oma käitumisega teistele. Pikem haiglaravi isiku seisundisse sellist muutust ei toonud, et ta

iseseisvalt kodus hakkama saaks. Kuivõrd isik hoolekandeasutusse ise vabatahtlikult minna ei

soovi, ei püsiks ta hoolekandeasutuses, kust ta võib omal vabal valikul lahkuda. Isiku

haiguskriitika on vähene ning hinnang enda hakkamasaamisele põhjendamatult optimistlik.

Puudutatud isiku I enda elu ja tervise ning ka teiste isikute kaitseks tuleb ta paigutada ilma

tema nõusolekuta kuni 1 aastaks ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele, kus ta oleks pideva

järelevalve all ning kus teda saaks pikema aja vältel metoodiliselt toetada ravimite võtmisel.

Kinnises asutuses teenusel viibivat isikut on võimalik temaga koostöös tõhusamalt, teda

kannatlikult motiveerides ja juhendades, suunata temale vajalikke ravimeid võtma.

Psühhiaatrite hinnangul vajab puudutatud isik I viibimist ja ravi kontrollitud keskkonnas.

10.3. Puudutatud isik I avaldas riigi õigusabi korras määratud esindajale, et nõuab

kordusekspertiisi. Kohtu hinnangul on ekspertiisiakt TsMS §-s 537 sätestatud nõuetele vastav,

2-25-2932

mistõttu ei määranud kohus täiendavat ekspertiisi. Kordusekspertiisiks puudub ka sisuline

vajadus, sest ekspertiisi tegemisest möödunud aja on puudutatud isik I veetnud

psühhiaatriahaiglas ning raviarstid on just hiljuti edastanud kohtule ajakohase informatsiooni

isiku seisundi kohta. Seega ei ole ilmnenud mingeid uusi asjaolusid, mille tõttu oleks vajalik

teha uus ekspertiis.

10.4. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud ning tasu

ekspertiisi teostamise eest jättis kohus riigi kanda ja kõik muud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 3).

Määruskaebus

11. Puudutatud isik I esitas riigi õigusabi korras määratud esindaja vahendusel

määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada või alternatiivselt peatada

puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamine ja kohustada puudutatud isikut I täitma

peatamise ajal järgmisi kohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi ega narkootilisi aineid; 2) mitte

panema toime väär- või kuritegusid; 3) kasutama talle määratud ravimeid, kasutama

määratavaid abistavaid teenuseid (psühholoogiline nõustamine, tugiisiku teenus, erinevad

teraapiaprogrammid, tegema spetsialistidega koostööd ja järgima nende soovitusi).

Määruskaebuse kohaselt on maakohus lahendi tegemisel rikkunud menetlusnorme ja

hinnanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. Puudutatud isiku I raviskeemi on muudetud ja

uus raviskeem toimib hästi. Puudutatud isiku I tervislik seisund ja käitumismustrid on

praeguseks paranenud. Isikul on täielikult kadunud enesetapu mõtted, haiglas ei ole viimasel

ajal esinenud vahejuhtumeid ning isiku käitumine on paranenud. Puudutatud isik I on nõus

sellega, et kohus paneb talle kohustused, mida ta on valmis täitma. Puudutatud isik I ei

nõustu, et ta on ohtlik enda ja teiste suhtes. Puudutatud isik I on võimelik toime tulema

väljaspool kinnist hoolekandeasutust. Kinnisesse asutusse paigutamine ei ole praegusel juhul

kohane meede. Isiku kinnisesse asutusse paigutamisel tuleb hinnata võimalikke alternatiive,

isiku kinnisesse asutusse paigutamine peab olema viimane meede. Ravi saamine ja normaalse

elukeskkonna tagamine on võimalik ka muude vähem piiravate meetmetega.

Menetlusosaliste seisukohad

12. Keila linn (Keila Linnavalitsuse kaudu) palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

12.1. Esitatud vastuväidete kohaselt on puudutatud isik I olnud alates 06.05.2025 järjepidevalt

psühhiaatriahaiglas ravil. Selle aja jooksul ei ole toimunud isiku tervislikus seisundis muutusi.

Isik on jätkuvalt ebastabiilse käitumisega ja endale ohtlik. Puudutatud isik I vajab kinnist

ööpäevaringset erihooldusteenust, kuna ta ei tule iseseisvalt toime oma elu korraldamisega

ega raviskeemi järgimisega.

12.2. 16.09.2025 vestles Keila Linnavalitsuse sotsiaaltööspetsialist Põhja-Eesti

Regionaalhaigla psühhiaatrikliiniku sotsiaaltöötajaga, kelle sõnul ei saa nad puudutatud isikut

I haiglast välja kirjutada, kuna tema käitumine on endiselt ebastabiilne.

12.3. Harju Maakohtu 21.09.2025 määrusega tsiviilasjas nr 2-25-15599 rakendati esialgset

õiguskaitset ja lubati kohaldada puudutatud isiku I suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist

ravi neli ööpäeva tema psühhiaatriahaiglasse paigutamisest, s.o. alates 20.09.2025 kell 9 kuni

24.09.2025 kell 9. Harju Maakohtu 23.09.2025 määrusega pikendati tahtest olenematu ravi

tähtaega 40 päevani. Antud kohtumäärustes on välja toodud, et isiku seisund ei ole paranenud,

2-25-2932

ta on jätkuvalt rahutu, allumatu ja provokatiivse käitumisega ning isik ähvardab teha suitsiidi,

kui tema nõudmisi ei täideta ning tal puudub haiguskriitika ja ravi ta vajalikuks ei pea.

12.4. 24.09.2025 vestles Keila Linnavalitsuse sotsiaaltööspetsialist taas Põhja-Eesti

Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku sotsiaaltöötajaga, kelle sõnul ei ole puudutatud isiku I

käitumises midagi muutunud ning ta on endiselt ebastabiiline, suitsiidne ja endale ohtlik.

Menetluse edasine käik

13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p-i 2¹ alusel koosmõjus §-

ga 659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid

maakohtu määruse põhjendusi tuleb osaliselt muuta.

15. TsMS § 533 lg 1 p 1 kohaselt menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse

avalduse alusel psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta või tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi

kohaldamisega.

Alused isiku paigutamiseks tema nõusolekuta hoolekandeasutusse

ööpäevaringset erihooldusteenust saama tulenevad SHS-ist. SHS § 105 lg 1 kohaselt

paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema

nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2)

täisealine isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse

ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole

osutunud küllaldaseks või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt TsMS §

538 lg-le 2 ei või isikut kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse

tegemisest alates.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest nähtuvalt on täidetud SHS §

105 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldus. Puudutatud isikul I esinevad psüühilise arengu spetsiifiline

häire (pervasiivne häire, F84.8) ja aktiivsus- ja tähelepanuhäire (F90.0). 03.04.2025

ekspertiisiakti kohaselt on need psüühikahäired antud juhtumil isikut ja tema toimetulekut

sügavalt dekompenseeriva iseloomuga, mistõttu nad moodustavad kogumina muu raske

psüühikahäire. Puudutatud isik I on oma psüühikahäire tõttu emotsionaalselt ebastabiilne ja

väga kergesti erutuv, seesmiselt pidevalt ärev ja pinges ning tema meeleolu on kõikuv

depressiooni suunas. Samuti on puudutatud isikule I omane impulsiivne käitumine – kiiresti

vallandub depressiivne afekt, millele järgneb suitsiidkatse.

16.1. Asja materjalide järgi on puudutatud isik I viibinud korduvalt psühhiaatriakliinikus ravil

ning hetkel on puudutatud isik I Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikus

statsionaarsel ravil 17. korda. Nimelt on Harju Maakohtu 21.09.2025 määrusega tsiviilasjas nr

2-25-15599 kohaldatud puudutatud isiku I suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest

olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva alates 20.09.2025 kell 9 kuni 24.09.2025 kell 9.

Harju Maakohtu 23.09.2025 määrusega pikendati esialgse õiguskaitse korras kohaldatud

tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 30.10.2025.

2-25-2932

17. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite

kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena,

vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku

mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui

tõenäoline. Isiku ohtlikkus saab väljenduda eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste

isikute elule või tervisele, mh kalduvuses vägivallale või suitsiidile (RKTKm 14.02.2018,

2-15-3662/92, p 14).

17.1. Maakohus leidis, et puudutatud isik I võib olla ohtlik nii endale kui ka teistele.

Puudutatud isiku I ohtlikkus teistele seisneb maakohtu hinnangul selles, et isik on varasemalt

hirmutanud teisi inimesi oma käitumisega, jälitanud ja ahistanud teisi inimesi ning

hirmutanud lähedasi enesetapukatsetest teatamisega. Maakohtu hinnangul on puudutatud isiku

I manguv ja ähvardav käitumine koos pillava rahakulutamisega tema vanaemale sedavõrd

kurnav, et on ohtlik vanaema tervisele. Samuti on puudutatud isik I psühhiaatriahaiglas

viibimise ajal sõimanud personali, röökinud ja karjunud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

aga eeltoodu puhul tegemist asjaoluga, mis annaks alust pidada isikut ohtlikuks teistele

inimestele SHS § 105 lg 1 p 2 tähenduses. Seega muudab ringkonnakohus vastavas osas

maakohtu määruse põhjendusi.

17.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praegusel juhul väljendub isiku ohtlikkus

eelkõige ohus tema enda elule ja tervisele, sest puudutatud isik I on avaldanud korduvalt

suitsiidimõtteid ning teinud suitsiidikaitseid. Puudutatud isik I viibinud korduvalt

psühhiaatriakliinikus ravil (sh tahtest olenematul) suitsiidimõtete tõttu (perioodidel

03.05.2024–09.05.2024, 29.06.2024–03.07.2024, 03.08.2024–21.08.2024, 07.10.2024–

16.11.2024 ja 17.11.2024–28.11.2024) ning haiglas ravimimürgistuste tõttu (perioodidel

04.06.2024–07.06.2024 ja 29.06.2024–03.07.2024).

Puudutatud isik I viibib

psühhiaatriakliinikus tahtest olenematut ravil ka praegusel hetkel ning on alates 07.05.2025

psühhiaatriakliinikusse tahtevastasele ravile paigutamisest tegelenud enesevigastamisega ja

avaldanud korduvalt suitsiidimõtteid. Eeltoodu tõttu on isiku ohtlikkus temale endale

lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline ning täidetud on SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud

eeldus.

18. Siinsel juhul on täidetud ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus, mille järgi ei ole

varasemate abimeetmete rakendamine osutunud küllaldaseks ja muude abimeetmete

kasutamine ei ole võimalik. Asja materjalide kohaselt on puudutatud isikule I pakutud

tugiisiku teenust ja toetatud elamise teenust. Avaldaja on selgitanud, et eeltoodud teenustega

ei ole suudetud tagada puudutatud isiku I turvalisust, kuna puudutatud isik I on tarvitanud

ravimeid ebakorrapäraselt vastavalt enda emotsionaalsele seisundile ning võtnud ravimite

üledoosi enesetapu eesmärgil. Lisaks on isik viibinud korduvalt psühhiaatrikliinikus ravil ning

on avaldanud korduvalt enesetapu mõtteid. Arvestades, et puudutatud isik I ei ole võimeline

iseseisvalt täitma ravisoovitusi (puudutatud isik I ei ole ravimeid vastavalt raviskeemile

tarvitanud ning on ravimeid kuritarvitanud) ning esineb oht puudutatud isiku I elule ja

tervisele (suitsiidimõtete ja -katsete tõttu), siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul muude

abinõude kohaldamine piisav ega võimalik. Eksperdi hinnangul võib ravita jäämisel

puudutatud isiku I psüühika oluliselt halveneda, tal võib tekkida ärevuse foonil depressiivne

afekt ning ta võib sooritada suitsiidikatse. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku I

seisundi stabiliseerumist ja paranemist väljaspool kinnist hoolekandeasutust ei ole hetkel

võimalik tagada.

19. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on SHS § 105 lg-s 1 sätestatud tingimused täisealise

isiku ilma tema nõusolekuta kinnisesse asutusse paigutamiseks täidetud.

2-25-2932

20. Maakohtule ei saa ette heita menetlusnormide rikkumist. Maakohus on ära kuulanud

puudutatud isiku I, puudutatud isiku I raviarstid ning puudutatud isiku I vanaema (TsMS §

536). Samuti on maakohus määranud puudutatud isiku I suhtes ekspertiisi (TsMS § 537).

Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja on avaldanud, et ta toetab esitatud

avaldust (TsMS § 535).

21. Puudutatud isik I on esitanud määruskaebuses taotluse peatada puudutatud isiku I

kinnisesse asutusse paigutamine. TsMS § 540 lg 1 järgi võib isiku kinnisesse asutusse

paigutamise määrusega kuni üheks aastaks isiku enda või tema eestkostja või tema

elukohajärgse valla- või linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel peatada. Peatamisega võib

siduda tingimusi ja kohustusi. Riigikohus on selgitanud, et sellised tingimused ja kohustused

peaksid distsiplineerima isikut oma raviga tegelema ja paremini käituma ning nende täitmisel

ei kujuta isik endast ohtu iseendale ega teistele (RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p 15.6).

Peatamise saab määrata siis, kui kinnisesse asutusse paigutamise eeldused on iseenesest

täidetud, kuid konkreetse isiku tervislikku seisundit arvestades oleks võimalik tema vabadusse

jätmine kohtuliku kontrolli all (RKTKm 20.03.2019, 2-16-10435, p 19).

Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad praegusel juhul alused puudutatud isiku I kinnisesse

asutusse paigutamise peatamiseks. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et

puudutatud isik I ei ole võimeline iseseisvalt täitma ravisoovitusi ning muude abimeetmete

kohaldamine puudutatud isiku I suhtes ei ole võimalik, ei saa ringkonnakohus kaaluda

puudutatud isiku I kinnisesse asutusse paigutamise peatamist. Lisaks ei ole puudutatud isiku I

ohtlikkust iseendale võimalik ennetada muul viisil kui tema kinnisesse asutusse paigutamise

teel. Kuna praegusel hetkel viibib puudutatud isik I tahtevastasel ravil psühhiaatriakliinikus,

siis ei võimalda ka puudutatud isiku I tervislik seisund kaaluda TsMS § 540 lg 1 kohaldamist.

Asja materjalid ei kinnita puudutatud isiku I väiteid, mille järgi on tema tervislik seisund

praeguseks ajaks paranenud ning isik on võimelik toime tulema väljaspool kinnist

hoolekandeasutust.

22. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisest tingitud

menetlusosaliste

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda ning puudutatud isikule I

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)