2-24-10482/39 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Margit Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 15. oktoober 2025

Tsiviilasja number

2-24-10482

Tsiviilasi

Valeri Smirnovi hagi Raimo Janise vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

916 eurot 50 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 15. augusti 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valeri Smirnovi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja)

Valeri Smirnov (isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Kristiina Urb-Semjonov

Vastustaja (kostja) Raimo Janis (isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maarika

Kutser

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Valeri Smirnovi apellatsioonkaebust Viru Maakohtu

15. augusti 2025. a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-24-10482.

2. Lugeda apellatsioonkaebus Valeri Smirnovile tagastatuks.

3. Jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud Valeri Smirnovi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohtu menetluses oli Valeri Smirnovi (hageja) hagi Raimo Janise (kostja) vastu

kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt lõhkus kostja hageja värava automaatika (väravat ei saanud enam

puldist avada). Hageja nõuab kahjuna värava parandamise, s.o värava automaatikasüsteemi

vahetuse ja seadistamise, eest 816 eurot 48 senti ning viivist seadusjärgses määras alates hagi

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt

kostja menetluskulude katteks välja 2160 eurot. Maakohus määras, et hagejal tuleb kostja

kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduses § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude 2160 eurot

täitmiseni.

2. Hageja esitas 15. septembril 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja teha uue otsuse, millega hageja hagi rahuldada.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus oluliselt eksinud menetlusnormide vastu, kuivõrd

on vastuolusid näinud seal, kus neid tegelikkuses ei esine; pidanud oluliseks vastuolusid,

millistel pole asja lahendamise seisukohalt mingit tähendust; ning jätnud tähelepanuta asjas

tegelikult tähtsust omavad asjaolud. Maakohus on jõudnud väärale järeldusele, et hageja ei ole

tõendanud, et just kostja tegevuse tulemusena läks hageja värav katki. Mitte ühtegi muud

selgitust hageja värava katkiminekule ei ole.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et Viru

Maakohtu 15. augusti 2025. a otsuse peale hageja esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest tuleb keelduda.

4. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid. Tsiviilasja hind maakohtus oli 916 eurot 50 senti, seega ei ületa see

TsMS § 405 lõikes 1 sätestatud piirmäärasid. Tegemist on lihtmenetluse asjaga.

Lihtmenetluses tehtud asjades on edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. TsMS §

637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud asjas menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Ringkonnakohus selgitab, et edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse

resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse

edasikaebamiseks (vt ka RKTKm 01.04.2015, 3-2-1-183-14, p 12). Nimetatud luba tuleb

TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et

ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on

lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei

pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust

menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus

on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või

ebaõigesti hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige

kohtulahendi. Ringkonnakohtul on TsMS § 637 lg 21

järgi õigus keelduda

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka juhul, kui apellatsioonkaebuses on mh

vaidlustatud menetluskulude jaotust ning maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks

määratud 280 eurot ületavas summas, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud

temalt välja mõistetud või tema kasuks välja mõistmata jäänud menetluskulude suurust (vt

RKTKm, 19.01.2022, 2-20-14547/20 p 13).

5. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldanud maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti

materiaalõiguse normi ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi ega hinnanud tõendeid

selgelt valesti nii, et see võis oluliselt mõjutada kohtulahendit. Asjaolu, et hageja maakohtu

otsusega ei nõustu, ei anna alust vastupidise väitmiseks.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsus on hagi rahuldamata jätmisel seaduslik ja

põhjendatud ning kooskõlas TsMS § 405 lõikega 1 ja menetluse üldpõhimõtetega.

Ringkonnakohus keeldub eeltoodule tuginedes apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Ringkonnakohus ei toimeta TsMS § 638 lg 4 teise lause alusel apellatsioonkaebust kostjale

kätte. See tuleb hagejale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumendid loeb

ringkonnakohus tagastatuks. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole

esitatud.

6. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole

apellatsioonimenetlusse kaasatud, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

7. Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõivu 245 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub

apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, kuulub tasutud riigilõiv tagastamisele (TsMS § 150

lg 1 p 2, lg 4). Riigilõivu tagastamiseks tuleb hagejal esitada ringkonnakohtule taotlus, milles

tuleb mh märkida kontonumber, kuhu riigilõiv tagastada, ja konto omaniku nimi. Riigilõivu

tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid

mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)