4-24-3137/14 · Riigikohtu kriminaalkolleegium

R I I G I K O H U S KRIMINAALKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-24-3137 Otsuse kuupäev

15. oktoober 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett, Hannes Kiris, Paavo Randma, Juhan Sarv ja Heili Sepp Kohtuasi Andres Kiiveri väärteoasi KarS § 262 lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 14. oktoobri 2024. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet, esindaja Andreas Kliimant, kassatsioon Asja läbivaatamine

17. september 2025, kirjalik menetlus

RIIGIKOHUS OTSUSTAB Jätta Viru Maakohtu 14. oktoobri 2024. a otsus muutmata ja kohtuvälise menetleja kassatsioon rahuldamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveamet karistas 15. septembri 2024. a otsusega kiirmenetluses Andres Kiiverit karistusseadustiku (KarS) § 262 lg 1 järgi rahatrahviga 45 trahviühikut ehk 180 eurot. Otsuse kohaselt tarbis menetlusalune isik alkohoolset jooki avalikus kohas, millega rikkus korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg-t 2.

2. A. Kiiver taotles maakohtus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist või karistuse vähendamist.

3. Viru Maakohus tühistas 14. oktoobril 2024 kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetas menetluse väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kohus leidis, et menetlusalune isik tarbis alkoholi küll avalikus kohas, kuid kohtuväline menetleja ei tõendanud, et see tegevus häiris või ohustas asjasse mittepuutuvaid isikuid. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Kohtuväline menetleja taotleb kassatsioonis enda otsuse jõustamist. Maakohus leidis ekslikult, et KarS § 262 lg-s 1 kirjeldatud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb lisaks KorS § 55 lg-s 2 nimetatud keeldu rikkuvale käitumisele tuvastada, et see häiris või ohustas asjassepuutumatuid isikuid. Kõrvaliste isikute häirimine on väärteokoosseisu tunnus siis, kui tegemist on KorS § 55 lg 1 p-des 1–

8 kirjeldatud käitumisega. KorS § 55 lg 2 keelab tarbida alkoholi avalikus kohas, kuna selline tegevus rikub avalikku korda ja pilti linnaruumis, kus võivad viibida ka lapsed.

4-24-3137

2(2) KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

5. KarS § 262 lg 1 järgi karistatakse isikut avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt tuleb süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena tuvastada, et tegu pandi toime avalikus kohas (KorS § 54) ja teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet. Lisaks on vaja teha kindlaks, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid (nt RKKK 02.06.2017, 3-1-1-15-17, p-d 21–23; 21.02.2024, 4-23-2162/41, p 14) ning juhtunu rikkus nende juhuslike kõrvaliste isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt (nt RKKK 13.12.2019, 1-18-7276/80, p 13).

6. Kolleegium jääb senise praktika juurde ning selgitab lisaks, et nõue tuvastada kõrvaliste asjasse puutumatute isikute häirimine või ohustamine ei sõltu sellest, kas korrakaitseseadus seda tingimust eraldi esile toob. KarS §-d 262 ja 263 kaitsevad esmajärjekorras avalikku korda ning seetõttu tuleb kindlaks teha ka mõni selline tegu iseloomustav tunnus, mis annab aluse kõneleda just avaliku korra kahjustamisest. Ainuüksi teo toimepanek avalikus kohas ei pruugi avalikku korda kahjustada (viidatud 3-1-1-15-17, p 23). Sellest johtuvalt ei nõustu kolleegium kassaatori seisukohaga, et kohtupraktikas kinnistunud kõrvaliste isikute häirimise või ohustamise nõue kohaldub vaid KorS § 55 lg-s 1 (ja KorS §-s 56) nimetatud rikkumiste puhul. Kuigi KorS § 55 lg-s 2 on sätestatud üldine avalikus kohas alkoholi või toidugruppi mittekuuluva joovet tekitava aine tarbimise keeld, vastab selle keelu rikkumine väärteo tunnustele vaid siis, kui korrarikkumine häirib või ohustab asjasse mittepuutuvaid isikuid.

7. Kohtuväline menetleja ei toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et A. Kiiveri tegevus kedagi häiris või ohustas. Maakohus leidis korrektselt, et menetlusaluse isiku tegu ei vasta KarS § 262 lg 1 objektiivsele koosseisule hoolimata sellest, et KorS § 55 lg 2 rikkumine on tuvastatud. Seega lõpetas maakohus õigesti väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

8. Eeltoodu ei tähenda, et korrakaitseorgan ei saa reageerida avalikus kohas alkoholi või muu joovet tekitava aine tarbimisele, kui ei esine KorS § 55 lg 2 p-des 1–3 nimetatud erandeid. KorS § 2 lg 1 järgi on korrakaitse avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, ohukahtluse korral ohu väljaselgitamine, ohu tõrjumine ja avaliku korra rikkumise kõrvaldamine. Olukorras, kus KorS § 55 lg 2 rikkumine ei vasta väärteo tunnustele, on jätkuvalt tegemist korrarikkumisega KorS § 5 lg 1 tähenduses. Korrarikkumise kõrvaldamiseks (ja uute ohtude ennetamiseks) saab korrakaitseorgan kasutada KorS 3. peatükis ette nähtud korrakaitsemeetmeid. Nii nt on korrakaitseorganil võimalik teavitada korrarikkujat rikkumisest ja nõuda selle lõpetamist või hoiatada, et korrarikkumine võib üle kasvada väärteoks (KorS § 26). Lisaks üldmeetmetele saab kohaldada ka KorS §-s 572 loetletud riikliku järelevalve erimeetmeid.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 174 p-st 1, jätab kolleegium Viru Maakohtu

14. oktoobri 2024. a otsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Eriarvamus: 4-24-3137/15