2-22-18232/77 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

15.10.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-18232

Kohtuasi

V.V ja D.Q hagi Renovum OÜ vastu kahju

hüvitamise, laenulepingute tühisuse tuvastamise ja

Renovum OÜ nõusoleku asendamise nõudes ning

kostja kohustamiseks lepingute alusel V.V poolt

tasutud summade tagastamiseks ja laenulepingute

ning selle lisade esitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.04.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

V.V määruskaebus

Renovum OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I (määruskaebuse esitaja I/vastustaja I): V.V

(isikukood XXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Meelis Masso

Hageja II (vastustaja II): D.Q (isikukood XXX)

Kostja (määruskaebuse esitaja II/vastustaja): Renovum

OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Alar

Liivamägi

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 04.04.2024 määrus tühistada osas, milles kohus võttis vastu

hagejate osalise hagist loobumise kahju hüvitamise, laenulepingute tühisuse

tuvastamise, Renovum OÜ nõusoleku asendamise nõuetes, kostja kohustamiseks

lepingute alusel V.V poolt tasutud summade tagastamiseks ja laenulepingute ning

selle lisade esitamiseks ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse, samuti osas,

milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ning teha selles osas uus

määrus, millega jätta hagi kõigi nõuete osas läbi vaatamata ja menetluskulud

solidaarselt hagejate kanda.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Jätta V.V ja D.Q hagi läbi vaatamata.

2-22-18232

2.2. Jätta kostja menetluskulud maakohtus solidaarselt hagejate kanda ja hagejate

menetluskulud maakohtus nende endi kanda.

3. V.V määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Renovum OÜ määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Jätta määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.V (hageja I) ja D.Q (hageja II) esitasid 05.12.2022 Harju Maakohtule hagi Renovum

OÜ (kostja) vastu kahju hüvitamise, laenulepingute tühisuse tuvastamise ja nõusoleku

asendamise nõudes ning kostja kohustamiseks lepingute alusel V.V poolt tasutud summade

tagastamiseks ja laenulepingute ning selle lisade esitamiseks, mida täpsustasid ja täiendasid

18.12.2022, 19.12.2022, 01.01.2023, 11.01.2023.

2. Hagiavalduse kohaselt on hagejate ja AB Kreditex AS-i vahel on sõlmitud laenuleping nr

40312-1 (12.03.2014), laenuleping 40620-1 (20.06.2014) ja laenuleping 50302-3

(02.03.2015). Laenulepingut nr 40312 tagas 5000 euro suurune hüpoteek ja laenulepingut

50302 tagas 10 000 euro suurune hüpoteek aadressil XXX (reg.osa nr XXXXXXXX) asuval

kinnisasjal, mis on hagejate alaline elukoht. AB Kreditex AS loovutas 07.07.2020

laenulepingust nr 50302-3 tulenevad nõuded Renovum OÜ-le. Renovum OÜ esitas

15.11.2021 kohtutäiturile täitmisavalduse. Täitedokumendiks on Tallinna notar Priidu Pärna

12.03.2014 notariaalne dokument nr 905 ja Tallinna notar Priidu Pärna 02.03.2015 notariaalne

dokument nr 880. Hagejad on pöördunud korduvalt nii algse laenuandja kui kostja kui

kohtutäitur Elin Vilippuse poole palvega esitada laenulepingute ja nende lisade

tarbijakrediidikonto väljavõtted. Hagejad on seisukohal, et laenuandja rikkus laenulepingute

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ja eksis heade kommete vastu. Laenuandja

pakkus hagejatele laenu lisa ja kuna hagejad renoveerisid kodu ja olid rumalad, võtsid

pakutud summa alati vastu. Laenuandja kasutas hagejate rumalust ära, mistõttu sattus ohtu ka

hagejate alaline elukoht. Kui laenuandja oleks eelkirjeldatud kohustusi täitnud, ei oleks

laenulepingute sõlmimine kõne alla tulnud. Laenuandja süvendas teadlikult laenusaaja

majandusraskusi, millega kaasnesid tasud seoses pöördumisega õigusnõustajate poole. Hageja

kahju moodustavad hageja tehtud kulutused õigusabile.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole sõlmitud laenulepingute pool. Kostjale on

loovutatud nõuded ainult ühest, so viimasest laenulepingust (nr 50302-3). Hagejad on

2-22-18232

kostjaga sõlminud 25.01.2022 konstitutiivse võlatunnistuse laenulepingust nr 50302-3

tuleneva nõude suhtes, milles tunnistasid võlga summa 10 354,65 eurot, loobusid võimalikest

vastuväidetest võlale ja leppisid kokku nõude tasumises 300-euroste igakuiste maksetega (35

makset). Kostja loobus kompromissina kõigist laenulepingust tulenevatest nõuetest

võlatunnistuses nimetamata summade osas. Hagi on pahatahtlik.

4. Harju Maakohtus toimus kohtuistung 18.10.2023, mille käigus selgitasid hagejad

maakohtule, et hagejate eesmärk on lepingud tühistada, kuna lepingud ei vasta vorminõuetele.

Hagejad soovivad laenulepingute tühistamist, et rahulikult edasi elada ja siis ei pea enam

Peeter Roosalu ähvardusi taluma. Samuti ei pea siis alusetult maksma. Hagejad palusid

tuvastada 02.03.2015 sõlmitud lepingu nr 50302-3 tühisus. Hagejad loobusid 17.10.2023

toimunud kohtuistungil ülejäänud nõuetest. Kostja esitas kohtuistungil taotluse hagi

läbivaatamata jätmiseks, kuna hagi eesmärk ei ole selge ning hagi eesmärki ei saa saavutada.

Täitemenetlus viiakse läbi hüpoteegilepingu, mitte laenulepingu alusel.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus tegi 04.04.2024 määruse, millega võttis vastu V.V ja D.Q osalise hagist

loobumise kahju hüvitamise, laenulepingute tühisuse tuvastamise, Renovum OÜ nõusoleku

asendamise nõuetes ning kostja kohustamiseks lepingute alusel V.V poolt tasutud summade

tagastamiseks ja laenulepingute ning selle lisade esitamiseks (resolutsiooni punkt 1); lõpetas

resolutsiooni p-is 1 nimetatud nõuete osas (kahju hüvitamise, laenulepingute tühisuse

tuvastamise, Renovum OÜ nõusoleku asendamise nõuetes ning kostja kohustamiseks

lepingute alusel V.V poolt tasutud summade tagastamiseks ja laenulepingute ning selle lisade

esitamiseks) tsiviilasja menetluse (resolutsiooni punkt 2); jättis V.V ja D.Q hagi läbi

vaatamata 02.03.2015 sõlmitud laenulepingu tühisuse tuvastamise nõudes (resolutsiooni

punkt 3); määras, et tsiviilasja nr 2-22-18232 menetlus on lõppenud (resolutsiooni punkt 4) ja

jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni punkt 5).

6. Määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 429 lg-tele 1 ja 2 ning §-le 432.

Kohus võttis hagist loobumise vastu hagejate nõuetes kahju hüvitamiseks, laenulepingute

tühisuse tuvastamiseks, Renovum OÜ nõusoleku asendamiseks ning kostja kohustamiseks

lepingute alusel hageja I poolt tasutud summade tagastamiseks ja laenulepingute ning selle

lisade esitamiseks ja lõpetab nimetatud nõuetes menetluse. Kohtu menetlusse jäi hagejate

nõue kostja vastu tuvastada 02.03.2015 sõlmitud laenulepingu tühisus.

7. Kohus võttis seisukoha kostja taotluse osas jätta hagi läbi vaatamata kohtu menetlusse

jäänud hagejate nõude osas tuvastada 02.03.2015 sõlmitud laenulepingu tühisus. Hagejad

soovisid nimetatud laenulepingu tühisuse tuvastamist rahulikult edasi elamise ja hingerahu

saamise eesmärgil. Samuti alusetult mittemaksmise eesmärgil. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta

läbi vaatama 02.03.2015 sõlmitud laenulepingu tühisuse tuvastamise nõudes. Kohus tugines

TsMS § 423 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagiga ei ole

võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

8. Kohus peab omal algatusel kontrollima, et menetluses oleval hagil on perspektiivi, sest

vastasel juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatuid kulutusi. Perspektiivituse

võimalikud põhjused ja hindamiskriteeriumid on seejuures samad mis TsMS § 371 lg 2

kohaldamisel. Riigikohus on leidnud, et menetlusökonoomia põhimõttega on kooskõlas, et

olukorras, kus hagejal ei ole tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes,

tuleb tuvastusnõuded jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või menetlusse

2-22-18232

võetud nõuded TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (RKTKo nr 3-2-1-20-16, p 24).

Hagi saab läbi vaatamata jätta igas menetluse etapis.

9. Hagejad esitasid kohtule tuvastushagi 02.03.2015 sõlmitud laenulepingu tühisuse

tuvastamise nõudes. Hagejate huvi nimetatud laenulepingu tühisuse tuvastamisel on rahu

saamine. Samuti see, et ei pea alusetult maksma, kuna kõik on makstud. Kostja selgitas

17.10.2023 toimunud kohtuistungil, et täitemenetlus on käesoleval ajal peatatud, kuna hagejad

täidavad nimetatud lepingu osas sõlmitud kompromisslepingut täitemenetluses.

10. Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on

sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Isikul on tuvastusnõude

esitamiseks õiguslik huvi, kui tuvastusnõude lahendamine võimaldab lõplikult lahendada

vaidluse aluseks oleva vaidluse. Hagejad tuginesid 17.10.2023 toimunud kohtuistungil

tuvastushuvi põhjendamisel asjaolule, et hagejate eesmärgiks on rahu saamine ning asjaolule,

et siis ei pea alusetult maksma. Hagejad ei ole esile toonud, et neil oleks tuvastusnõude

esitamiseks muud huvi. 29.03.2024 kirjas on hageja I teatanud, et hetkel on ohus kahe

alaealise lapse kodu, pika viivitamise korral võivad alaealised lapsed jääda alusetult kodutuks.

11. Kohus leiadis, et hagejate põhjendus ei ole piisav tuvastushagi menetlemiseks.

Tuvastushagi alusel tehtud otsusega peab olema võimalik vaidlust lahendada ja õigusselgust

tagada ning välistada vajadus edasisteks menetlusteks. Seega eeldab tuvastushuvi, et

tuvastusnõude alusel tehtud kohtulahend on ka sobiv vahend eesmärgi saavutamiseks.

Hagejate nõue sellistele eeldustele ei vasta. Samuti ei tulenenud kohtuistungil hagejate

selgitusest ühtki täiendavat aspekti, et tuvastusnõude rahuldamine annaks hagejatele lõpliku

lahenduse.

12. Pooled sõlmisid 25.01.2022 laenulepingust nr 50302-3 tuleneva nõude suhtes

laenulepingu lisana kompromissleping/võlatunnistuse, milles nad tunnistasid võlga summas

10 354,65 eurot ja kohustusid tasuma 35 igakuise osamaksega summas 300 eurot (viimane

makse 154,65 eurot) iga kokkuleppe sõlmimisele järgneva kuu 15. kuupäevaks. Pooled on

kokku leppinud, et nimetatud kohustuse (nõude) täitmisel loetakse täidetuks ka esialgne

laenulepingust nr 50302-3 tulenev kohustus. Kostjate esindajate sõnul on täitemenetlus praegu

peatatud, kuna hagejad täidavad kostjaga sõlmitud kompromisslepingut. Täitemenetlus on

algatatud ja viiakse läbi 02.03.2015 sõlmitud notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu alusel.

Hagejatel tuleks ikkagi kompromisslepingut täita ning seega hagejad ei saavutaks

tuvastusnõude alusel laenulepingu kohta tehtud lahendiga eesmärki. Samuti ei ole selle

menetluse läbi võimalik lõpetada täitemenetlust. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hagejate

esitatud hagiavalduse 02.03.2015 sõlmitud laenulepingu nr 50302-3 tühisuse tuvastamise

nõude osas läbi vaatamata.

13. Kohus selgitas, et hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu

menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses

sama hagieseme üle kohtusse (TsMS § 426 lg 1). Seega on tsiviilasja nr 2-22-18232 menetlus

tervikuna lõppenud.

14. Kohus selgitas, et juhul kui hagejatel on õiguskaitsevajadus (kas siis täitemenetlus on

uuendatud vms), on hagejatel võimalik esitada eelduste olemasolul sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi. Kohus on seda läbivalt kogu menetluse jooksul hagejatele ka selgitanud.

Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi

rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu (TMS § 221 lg 1).

2-22-18232

Suntäitmiseks lubamatuks tunnistamise hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni (TMS § 221 lg

1). Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1

punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule

ja kehtivusele (TMS § 221 lg 11).

15. Kohus leidis, et menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 4 alusel jätta poolte endi kanda.

Kohtu hinnangul on vastaspoole kulude väljamõistmine hagejatelt nende suhtes äärmiselt

ebaõiglane. Riigikohus on märkinud, et kohtul on alati õigus kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4

(vt nt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p 18 ja RKTKm nr 3-2-1-4-11, p 10). TsMS § 162 lg 4 lubab

erandina jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik. Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa viidatud sätte kohaldamiseks üksnes

ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi

peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt,

kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt nt RKTKm tsiviilasjas

nr 2-17-18531/37, p 20). Kohus leidis, et menetluskulude välja mõistmine hagejatelt paneb

nad raskesse majanduslikku olukorda. Hagejad täidavad poolte vahel sõlmitud kompromissi.

Hagejate sõnul sõlmiti kompromiss olukorras, kus oli algatatud täitemenetlus.

Hageja I määruskaebus

16. Hageja I (V.V ) esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus täies

ulatuses; alternatiivselt osas, millega maakohus jättis V.V ja D.Q hagi läbi vaatamata

02.03.2015 sõlmitud laenulepingu tühisuse tuvastamise nõudes ja jätkata selles osas

menetlust, menetluskulud jätta kostja kanda.

17. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus selgitanud, et juhul, kui hagejatel on

õiguskaitsevajadus (kas siis täitemenetlus on uuendatud vms), siis on hagejatel võimalik

esitada eelduste olemasolul sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Määruskaebuse

esitajale jääb kohtu seisukohast mulje, et kohus on eeldanud, et olukorras, kus sõlmitud on

maksegraafik ja täitemenetlus peatatud, ei ole võimalik esitada sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõuet. Määruskaebuse esitaja märgib, et täitemenetluse peatamise korral on

võlgnikul samuti õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Menetlus on

peatunud üksnes seetõttu, et hagejad on sõlminud kokkuleppe, sooviga vältida maja müüki.

18. Samas on hagejad seisukohal, et sundtäidetavat nõuet ei ole. Seega oleks kohus pidanud

selgitama hagejatele võimalust muuta hagi eset, esitades menetlusse uue nõude. Nimelt võib

TsMS § 376 lg 1 kohaselt pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja

muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse,

kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet.

19. Kohus on määruskaebuse esitaja hinnangul selgitamiskohustust täitnud puudulikult.

Kohtule pidi hagejate istungil antud vastusest olema aru saada, et hagejatel ei ole täit

arusaama nõuete loobumise kõikidest tagajärgedest ega sellest, milline on perspektiivikas

nõue, millega menetlust jätkata ning millistest nõuetest saaks loobuda. Kohtule pidi istungil

antud hagejate selgitustest olema aru saada, et nende sooviks on, et kohus tuvastaks, et

hagejatel puudub kohustus kostja ees. Kui kohus sai aru, et hagejad on otsustanud vale

õiguskaitsevahendi kasuks, siis oleks kohus pidanud mitte üksnes viitama vajadusele esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, vaid selgitama hagejatele hagi aluse muutmise

vajalikkust ning määrama selleks tähtaja.

2-22-18232

20. Määruskaebuse esitaja hinnangul on kohus liiga hilises menetluse staadiumis selgitanud

hagejatele riigi õigusabi taotlemise vajadust. Kohus oleks pidanud hagejatele kas selgitama

loobumise tagajärgi ja menetlusse jääva nõude perspektiivi või andma tähtaja hagejatele

loobumise avalduse esitamiseks. Seda enam, et vastaspoolt esindas kohtumenetluses jurist,

kes tulenevalt hagejate loobumise avaldusest tegi taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuna

hagi eesmärk ei ole selge ning hagi eesmärki ei saa saavutada. Hagejad nimetatud osas

sisuliselt seisukohta avaldada ei saanud, kuna on ilmselge, et õigusharidusteta

menetlusosaline ei saanud sellise taotluse sisust aru ja ei olnud võimeline istungil kohe selle

osas seisukohta kujundama. Juba ainuüksi kostja taotluse peale jätta hagi läbi vaatamata,

oleks kohus pidanud jätkama asja läbivaatamist kirjalikus menetluses ning andma hagejatele

tähtaja kostja taotlusele vastamiseks.

21. Tuvastushagi esitamisel peab olema tuvastushuvi ja olukorras, kus hagejad istungil

loobusid nõuetest, sh kahju hüvitamise nõudest, siis seda huvi enam kohus ei tuvastanud.

Samas ei olnud hagejate sooviks see, et hagejad ei saa enam pöörduda kahju hüvitamise

nõudega kostja vastu kohtusse. Isegi, kui hagejad esitavad sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi uues menetluses, siis puudub neil nimetatud menetluses võimalus esitada

kostjate vastu kahju hüvitamise hagi, mis tulenes kostja kohustuste rikkumisest laenu

andmisel. Ka oleks hagejate jaoks välistatud enamamakstud tasude tagasinõue, kui kahju

hüvitamise nõue. Nimetatu ei ole aga ilmselgelt olnud hagejate huviks. Seega on ilmne, et

tegelikkuses ei saanud hagejad aru nõuete loobumise õiguslikest ja faktilistest tagajärgedest

ning mõjust nende õigustele. Hagejate põhjendatud õigustatud huviks on kahjude hüvitamine

vastavalt hagiavalduses toodule.

Kostja määruskaebus

22. Kostja esitas määruskabuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus

jättis poolte menetluskulud poolte endi kanda ja teha uus määrus, millega jätta kostja

menetluskulud solidaarselt hagejate kanda, mõista hagejatelt kostja kasuks välja kostja

menetluskulud 2410 eurot ja TsMS § 177 lg 4 alusel viivis hüvitatavatelt menetluskuludelt

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

23. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on määrus selles osas ekslik ega vasta seadusele.

Kuivõrd käesolevas asjas hagejad osaliselt loobusid hagist ja ülejäänud osas jäeti hagi läbi

vaatamata, oleks tulnud kõik menetluskulud TsMS § 168 lg-te 2 ja 4 alusel jätta hagejate

kanda. Asjas ei esine TsMS § 168 lg-tes 3-5 nimetatud erandeid, st pooled ei sõlminud

kompromissi ja kostja ei täitnud hageja nõuet pärast hagi esitamist, mis võimaldaks

menetluskulusid kostja või poolte endi kanda jätta.

24. Kohtu põhjendus menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks on ekslik, üldsõnaline ja

ebapiisav ega õigusta seaduses sätestatud menetluskulude jaotusest kõrvale kaldumist. Kohus

pole selgitanud, milles seisneks menetluskulude hagejate kanda jätmisel äärmine ebaõiglus,

ega saanudki seda selgitada, kuna äärmist ebaõiglust ei esineks. Kohus on väljunud

diskretsiooni piiridest. Hagejad esitasid kostja vastu põhjendamatu hagi, mida ei rahuldatud,

ja põhjustasid kostjale sellega menetluskulusid, mis tuleb neil kostjale hüvitada. Kostja

menetluskulude hagejate kanda jätmine ei kujuta endast äärmist ebaõigust, vaid vastupidi,

õiglust ja seaduses sätestatud reegli täitmist.

25. Menetluskulude poolte endi kanda jätmine on hoopis kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane.

Kostja ei pea kandma põhjendamatu menetlusega tekitatud menetluskulusid. Õiglane ja

seadusega kooskõlas on, kui hagejad hüvitavad kostjal tekkinud menetluskulud.

2-22-18232

Põhjendamatu on ka kohtu seisukoht, et kostjad satuksid menetluskulude väljamõistmise

korral raskesse majanduslikku olukorda. Hagejate majanduslikku olukorda pole hinnatud ja

selline seisukoht on üllatav. Isegi kui hagejad satuks menetluskulude väljamõistmisel raskesse

majanduslikku olukorda, ei kujutaks see endast äärmist ebaõiglust, mille tõttu menetluskulud

poolte endi kanda jätta, vaid hagejate enda tegude ootuspärast ja seaduses sätestatud

tagajärge, mille eest peavad nad vastutama ka siis, kui see neid raskesse majanduslikku

olukorda paneks. Vastasel juhul võiks kaotaja sisuliselt alati jätta teise poole menetluskulud

hüvitamata ja panna sellega hoopis teise poole raskesse majanduslikku olukorda. Juhul kui

kohus määruskaebuse rahuldab, palub kostja kindlaks märäata menetluskulud 2410 eurot ning

menetluskuludelt arvestatava viivise hagejatelt solidaarselt välja mõista.

Menetluse edasine käik

26. Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ning küsis neile vastaspoole

seisukohta.

27. Hagejad vastasid kostja määruskaebusele, et nad pole juriidilise haridusega ja polnud

kohtu eelistungil teadlikud kuidas ennast kaitsta, selle tulemusel oli istungil kostja ja kostja

kaitsja võimalus istungil ära kasutada hagejate teadmatust õiguskaitsest. Kostja väited nagu

oleksid hagejad hagist omal soovil loobunud, on vale. Kostja ja kostja kaitsja selgitasid

kohtunikule, et hagejad peavad riigilõivu tasuma kaks korda enam ja kohus ei tohi hagi

menetlusse võtta kui ei tasuta mitmekordset lõivu raha lisaks. Sel põhjusel olid hagejad

segaduses, kuna olid kostja alusetu nõude pärast majanduslikult üliraskes seisus, polnud

hagejate võimalik lisaks veel tasuda kostja öeldut riigilõivu raha. Algse hagi esitamise

riigilõivu raha said hagejad Lääne-Harju Vallalt ühekordse sotsiaaltoetusena. Hagejad on

suurtes rahalistes raskustes. Hagejad pole maksejõulised ja pole suutelised

kompromisslepingu summat tasuma juba 8 kuud. Kompromisslepingu tegid hagejad

sundolukorras, kompromissi mitte tegemisel oleksid hagejad alusetult kodutuks jäänud.

Hagejad pole hagist loobunud ega hagi tagasi võtnud.

28. Kostja palus jätta hageja I määruskaebuse rahuldamata. Kohus selgitas kohtuistungil

hagejatele korduvalt nende võimalusi, kuid hagejad ei soovinud kohtu soovitust järgida.

Hagejad poleks saanud käesolevas menetluses muud nõuet esitada, kuivõrd pärast

hagiavalduse kostjale kättetoimetamist on hagi nõude muutmine lubatud ainult kohtu või

kostja nõusolekul. Kostja selleks nõusolekut ei andnud ega anna. Lepingu tühisuse aluseid ega

hagejate tuvastushuvi olemasolu ei ole hagejad kohtule ega hagejale arusaadavalt esitanud.

Hagejad soovivad saada rahu ja abstraktset õiglust, mida ei ole võimalik esitatud hagiga

saavutada. Seega jättis kohus hagi lepingu tühisuse tuvastamise nõudes läbi vaatamata ning

lõpetas menetluse õigesti ja põhjendatult. Hagejatel oli võimalik istungil taotlusele vastu

vaielda, väljendades oma mittenõustumist kasvõi põhjendusteta. Hagejad vastuväidet ei

esitanud. Hagejatel olid nii enne kohtumenetlust kui ka menetluse ajal advokaatidest

esindajad olemas, kuid nad ise loobusid nende teenustest ega kaasanud neid istungile. Kahju

hüvitamise nõudest loobusid hagejad omal initsiatiivil.

29. Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le

2 ja 4, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et määruskaebused on osaliselt põhjendatud ja vaidlustatud

2-22-18232

Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide rikkumise tõttu tühistada osas,

milles kohus võttis vastu hagejate osalise hagist loobumise kahju hüvitamise, laenulepingute

tühisuse tuvastamise, Renovum OÜ nõusoleku asendamise nõuetes, kostja kohustamiseks

lepingute alusel V.V poolt tasutud summade tagastamiseks ja laenulepingute ning selle lisade

esitamiseks ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse ning jättis menetluskulud poolte endi

kanda ja teha selle asemel uus määrus, millega jätta hagi kõigi hagejate esitatud nõuete osas

läbi vaatamata ning menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Määruskaebused rahuldatakse

osaliselt.

31. Vastuseks hageja I määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

32. Kuigi määruskaebuse on esitanud ainult hageja I, on hagejad nende hagiavalduses esitatud

nõudeid arvestades vältimatud kaashagejad. TsMS § 207 lg 3 kohaselt kui vaidlusalust

õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaashagejate või -kostjate suhtes ühiselt ja kas või üks

kaashageja või -kostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või

osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaashagejate või -

kostjate suhtes. Määruskaebemenetluses on hagejad eeltoodust tulenevalt ning TsMS § 659

kaudu kohalduva TsMS § 639 lg 2 alusel seega määruskaebuse esitajateks sõltumata sellest, et

hageja II ei ole maakohtu määrusele kaebust esitanud.

33. Määruskaebusest nähtuvalt heidavad hagejad maakohtule ette seda, et kohus on liiga

hilises menetluse staadiumis selgitanud hagejatele riigi õigusabi taotlemise vajadust.

Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate see etteheide maakohtule alusetu.

34. Riigi õigusabi taotlemise vajaduse selgitamiskohustuse sätestab TsMS § 217 lg 8, mille

kohaselt juhul, kui kohus leiab, et menetlusosaliseks olev füüsiline isik ei ole ise võimeline

kaitsma oma õigusi ja tema olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, selgitab

kohus talle võimalust saada riigi õigusabi. Selle kohtu kohustuse olulisust on rõhutatud ka

kohtupraktikas (vt nt RKTKm, 18.12.2019, 2-12-44594, p 17).

35. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus oma kohustust kohaselt täitnud. Nii nähtub

tsiviilasja materjalidest, et maakohus jättis hagejate 05.12.2022 esitatud hagi 06.12.2022

määrusega käiguta, selgitades hagejatele sundtäitemenetlue lubamatuks tunnistamise hagi

esitamise ja riigi õigusabi taotlemise võimalust (I kd, tlk 60-61). Hageja II teatas maakohtule

13.12.2022, et nad riigi õigusabi ei soovi, kuna teavad ise oma õigusi (I kd, tlk 67). Riigi

õigusabi saamise võimalust selgitas maakohus hagejatele ka 16.12.2022 ja 21.12.2022

määrustes, millega jättis hagiavalduse teist ja kolmandat korda käiguta (I kd, tlk 91, 99).

Hageja I vastas maakohtule 27.12.2022, et nad riigi õigusabi ei soovi (I kd, tlk 101) ja

11.01.2023, et kohtuistungil esindavad nad end ise (I kd, tlk 112). Maakohus on hagejatel riigi

õigusabi soovitanud taotleda veel ka 17.03.2023 toimunud kohtuistungil, millele vastas hageja

II, et nemad selleks vajadust ei näe (I kd, tlk 198).

36. Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette ka seda, et kohus ei selgitanud hagejatele

võimalust muuta hagi eset ja hagi alust ning esitada menetlusse uus nõue. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus ka selles osas selgitamiskohustust rikkunud.

37. Ringkonnakohus osundab, et hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus

lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1) (vt RKTKo,

18.04.2018, 2-14-61484, p 23). TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi tuleb hagiavalduses märkida mh

hageja selgelt väljendatud nõue ning kohus peab TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi selgitama

eelmenetluses välja hageja nõuded ning faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta.

2-22-18232

Kohtul ei ole kohustust selgitada menetlusosalistele kõiki tsiviilkohtumenetluse põhimõtteid

ning menetlusõiguse normide sisu (vt RKTKm, 28.02.2018, 2-15-2894, p 15). Kuigi TsMS §

392 lg 1 p 1 järgi on kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded, ei pane see

säte kohtule kohustust selgitada hagejale hagi eseme ja/või aluse muutmise vajadust, st seda,

millise nõude või hagi alauste alternatiivne esitamine aitaks hagejal paremini saavutada tema

soovitud eesmärk (vt RKTKo, 18.05.2016, 3-2-1-33-16, p 14 ja RKTKo, 16.05.2011, 3-2-1-

34-11, p 11). TsMS § 376 lg 1 esimesest lausest tulenevalt on pärast hagi kohtu menetlusse

võtmist ja kostjale kättetoimetamist võimalik muuta üksnes kas hagi eset või alust. Järelikult

ei ole võimalik hagi muuta sellistelt, et muutuvad nii hagi ese kui ka alus, ning seega ei saa

kohtu selgitamiskohustuse esemeks olla hageja esitatust erineva eseme ja alusega hagi

esitamise võimalus (RKTKo, 16.05.2011, 3-2-1-34-11, p 11).

38. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus eeltoodule vaatamata hagejatele

hagiavalduse esitamise järgselt esimeses käiguta jätmise määruses 06.12.2022 selgitanud, et

sobivaks õiguskaitsevahendisks on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TMS

§ 221 alusel (I kd, tlk 60 pöördel). Hagejad on maakohtule 14.12.2022 vastanud, et kuna

sundtäitmist hetkel pole, puudub vajadus selle hagi esitamiseks (I kd, tlk 69). Maakohus on

31.05.2023 määruses, millega jättis hagejate taotluse peatada kohtutäitur Elin Vilippuse

algatatud täitemenetlused täiteasjades nr 022/2021/7530 ja 022/2021/7531 (I kd, tlk 148-149)

taas selgitanud, et hagejatel tuleb täitemenetluste lõpetamiseks esitada kohtule sundtätimise

lubamatuks tunnistamise hagi (I kd, tlk 153). Tsiviilasja toimikutest nähtuvalt esindas selle

taotluse esitamisel hagejaid ka vandeadvokaat. Vaatamata sellele ei ole hagejad oma TsMS §

206 lg-s 1 sätestatud õigust muuta hagi eset või alust õigust, kasutanud. Seda, et hagejaid

oleks aidanud ja aitaks sundtäitmise peatamine, on maakohus selgitanud veel 17.10.2023

istungil (I kd, tlk 197 pöördel ja 198 pöördel). Eelnevat kokkuvõttes on maakohus hagejatele

selgitanud isegi rohkem, kui kohtult seaduse ja kohtupraktika kohaselt oodatav oleks.

39. Määruskaebuses heidetakse maakohtule ette ka rikkumist seoses hagist loobumise

tagajärgede selgitamata jätmisega. Selles osas nõustub ringkonnakohus määruskaebuse

etteheitega.

40. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teatasid mõlemad hagejad 17.10.2023 kohtuistungil, et

soovivad ainult ühe lepingu, so 02.03.2015 tühisuse tuvastamist ja loobuvad teistest nõuetest

(I kd, tlk 198). Protokollist ei nähtu, et maakohus oleks hagejatele selgitanud hagist osalise

loobumise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 431 lg 1 kolmanda lause kohaselt selgitab kohus

juhul, kui menetlusosalist ei esinda advokaat, poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse

lõpetamise tagajärgi. Kohtupraktika kohaselt saab kohus eelnimetatud õiguslike tagajärgede

selgitamisest loobuda vaid juhul, kui menetlusosalist esindab advokaat (vt RKTKm,

10.10.2007, 3-2-1-89-07, p 15). TsMS § 432 sätestab menetluse lõpetamise tagajärgedena

selle, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja

vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise

tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

41. Kohtupraktikas on selgitatud, et mitte igasugused rikkumised eelmenetluses ei kujuta

endast ka menetlusõiguse normi olulist rikkumist, mis tooks kaasa kohtulahendi tühistamise.

Kuna ainuüksi eelmenetluse nõuete rikkumine ei ole menetlusõiguse normi oluliseks

rikkumiseks TsMS § 669 lg 1 mõttes, siis saavad rikkumised olla aluseks kohtuotsuse

tühistamisele vaid juhul, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust (TsMS §

669 lg 2) (RKTKo, 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 20). Maakohtu eelkirjeldatud rikkumine on

ringkonnakohtu hinnangul oluline, kuivõrd sellest võis sõltuda asja õige lahendamine.

2-22-18232

Määruskaebuse kohaselt ei olnud hagejate sooviks see, et hagejad ei saa enam pöörduda kahju

hüvitamise nõudega kostja vastu kohtusse.

42. Eeltoodut arvesse võttes tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles kohus määras võtta

vastu V.V ja D.Q osaline hagist loobumine kahju hüvitamise, laenulepingute tühisuse

tuvastamise, Renovum OÜ nõusoleku asendamise nõuetes ning kostja kohustamiseks

lepingute alusel V.V poolt tasutud summade tagastamiseks ja laenulepingute ning selle lisade

esitamiseks, lõpetas nimetatud nõuete osas tsiviilasja menetluse ja määras, et tsiviilasja

menetlus on lõppenud (vaidlustatud määruse resolutsiooni punktid 1,2 ja 4).

43. Maakohtus peetud kohtuistungi protokollist nähtuvalt esitas kostja hagi läbi vaatamata

jätmise taotluse enne seda, kui hagejad hagist osaliselt loobusid (I kd, tlk 198), mitte pärast

seda.

44. Eeltoodut arvestades saab ringkonnakohus asja maakohtule uueks menetlemiseks tagasi

saatmata teha menetlusökonoomiale ning TsMS 657 lg 1 p-le 2 ja 4 tuginedes uue määruse,

millega jätab hagejate hagi läbi vaatamata ka nende eelnimetatud nõuete osas, millest hagejad

ekslikult kohtuistungil loobusid. Võttes arvesse, et hagejate esmaseks nõudeks oli

laenulepingute tühisuse tuvastamine, mille edukusest sõltus ülejäänud nõuete rahuldamine,

kuid hagejatel puudub TsMS § 368 lg-s 1 nimetatud tuvastushuvi, tuleb jätta hagi TsMS § 423

lg 2 p 2 alusel ka eelnimetatud nõuete osas läbi vaatamata. Osas, milles maakohus jättis hagi

02.03.2015 sõlmitud laenulepingu tühisuse tuvastamise nõudes läbi vaatamata nõustub

ringkonnakohus kõigi maakohtu määruses toodud põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654

lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohus on oma otsustust piisavas ulatuses ja

jälgitavalt põhjendanud ning selles osas ei ole maakohtu diskretsiooni sekkumiseks alust.

45. Ringkonnakohus selgitab eelnevaga seoses, et TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi

läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda

hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 426 lg

2 kohaselt kui kohus jättis hagi läbi vaatamata hagejast tulenevatel põhjustel ja hagi esitatakse

uuesti, võib kostja jätta hagile vastamata ja menetluses osalemata, kuni on tasutud tema

senised menetluskulud, mille hüvitamist ta on nõudnud ja mis on jäetud hageja kanda. Kostja

peab menetluskulude tasumata jätmisest kohtule viivitamata teatama. TsMS § 426 lg 3

kohaselt on menetlus käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul peatunud. Kohus võib

määrata hagejale tähtaja kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kui hageja kulusid tähtaja

jooksul ei hüvita, jätab kohus hagi läbi vaatamata.

46. Ringkonnakohus nõustub küll selle määruskaebuse etteheitega, et maakohus oleks

pidanud küsima kostja esitatud hagi läbivaatamata jätmise taotlusele seisukohta, kuid ei pea

eeltoodud põhjendusi arvestades seda oluliseks menetlusõiguse normide rikkumiseks,

arvestades, et sõltumata sellest, milline oleks olnud hagejate seisukoht taotluse osas, tuleb

hagi jätta ikkagi läbi vaatamata.

47. Ringkonnakohus nõustub ka selle väitega, et täitemenetluse peatamise korral on võlgnikul

samuti õigus esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Maakohus ei ole vastupidist

väitnud ja vastupidist ei tulene ka TMS § 221 ja § 47 koosmõjust. Maakohus on õigesti

selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi saab esitada õiguskaitsevajaduse

korral ja kuni täitemenetluse lõpuni ning toonud esile eeldused, millistel see lubatav on.

48. Vastuseks kostja määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

2-22-18232

49. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme

kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja

eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt

(vt nt RKTKo, 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse

esitajaga selles, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire, mida põhjendab alljärgnevalt.

50. Maakohus jagas menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta

kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

TsMS § 162 lg 4 kohaldamine eeldab väljakujunenud kohtupraktika kohaselt erandlike

asjaolude olemasolu (vt nt RKTKo, 15.04.2015, 3-2-1-126-14, p 16).

51. Ringkonnakohus on seisukohal, et neid erandlikke asjaolusid siinses asjas ei esine.

Maakohus tugines küll sellele, et hagi esitamine paneb hagejad raskesse majanduslikku seisu,

kuid kohtumäärusest ei nähtu, kuidas ja mille alusel kohus selle tuvastas. Maakohtu määrus

on selles osas olulises ulatuses põhjendamata. Lisaks tugines maakohus asjaolule, et hagejad

täidavad täitemenetluse käigus sõlmitud kompromissi, kuid hagejate vastusest kostja

määruskaebusele nähtuvalt ei ole nad kompromissi täitnud juba 8 kuud (II kd, tlk 35).

52. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb jätta

hagejate kanda. Hagejad esitasid maakohtule hagi, mille saamise järgselt selgitas kohus

koheselt, et hagis toodut arvestades on kohane õiguskaitsevahend sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi. Sellele seisukohale jäi maakohus läbivalt kogu menetluse jooksul. Kohtu

selgitustele vaatamata jäid hagejad oma haginõuete juurde. Hagejad ei muutnud oma

õiguslikku positsiooni ka pärast kostja vastuse saamist, millest nähtus see, et vähemalt kahe

laenulepingu osas on nõuded esitatud vale kostja vastu, ka võivad olla hagejate nõuded

osaliselt aegunud, pealegi on hagejad ise sõlminud kostjaga konstitutiivse võlatunnistuse,

mida täidavad. Arvestades, et kohtute ette toodud asjaolude alusel ei ole ringkonnakohtul

võimalik tuvastada TsMS § 168 lg-te 3–5 kohaldamiseks vajalike eelduste olemasolu, tuleb

jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel solidaarselt hagejate kanda.

53. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

54. TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad kummagi määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud määruskaebuse esitajate endi kanda.

55. Arvestades, et maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas tühistatakse ja maakohus ei

määranud asjas kindlaks menetluskulusid, ei määra neid kindlaks ka ringkonnakohus. TsMS §

177 lg-st 2 tulenevalt määrab menetluskulud kindlaks tsiviilasja sisuliselt lahendanud

maakohus määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

56. Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest, §-st 427 ja § 696 lg 3

esimesest lausest esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättesaamisest alates.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/