2-23-109197/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Kohtujurist

Egert Übner

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-109197

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi V.Z vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagivalduse läbi vaatamata jätmine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, XXX-i)

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post: XXX)

Kostja: V.Z (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Aktiva Finance Group OÜ hagi V.Z vastu põhivõlgnevuse

1451,68 euro, intressi 71,32 euro, sissenõudekulude 50,00 euro, sissenõutavaks

muutunud viivise 189,43 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra ja kulusid hagejalt välja ei mõista.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule

Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 12.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1751,74 euro saamiseks. Kohus tegi 06.03.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 12.04.2023 kohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus 14.04.2023 jättis hagiavalduse käiguta, määras hagejale tähtaja esitada oma

nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele ettenähtud vormis (sh välja tuua krediidikulukuse määr

ja selle arvutamiseks kasutatud osised, kas ja kus on lepingus andmed intressimäära, krediidi

kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi

tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;

esitada asjaolud ja tõendid, mis võimaldavad hinnata krediidiandja poolt VÕS §-s 4034

Tsiviilasi nr 2-23-109197

sätestatud kohustuste täitmist; välja tuua eraldi summadena kas ja kui suures osas kostja

lepingu kehtivuse ajal ja peale lepingu lõppemist täitis lepingut ning milliste nõuete katteks

laekumisi arvestati), tasuma täiendavalt riigilõivu, teatama kohtule kostja andmed, mis

võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.

3. Hageja esitas kohtule 18.05.2023 hagiavalduse, milles märgib kostja elukohaks aadressi:

xxxxxxxxxxxxxxx . 26.02.2024 võttis kohus hagiavalduse menetlusse.

4. Kohus on püüdnud edutult kostjale menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale kätte

toimetada hagiavalduses märgitud aadressile ja e-posti aadressile xxxx Kostjal puuduvad

kanded Töötamise registris. Politsei- ja Piirivalveameti 17.09.2024 vastuse kohaselt kostja

lahkus Eestist umbes kuu pärast sõja algust Ukrainas ning suundus tagasi Ukrainasse.

Piirkonnapolitseinikul puuduvad andmed isiku praeguse elukoha kohta. Rahvastikuregistri

andmetel on kostja Ukraina kodanik ning tal puudub kehtivad andmed elukoha kohta.

5. Kohus esitas 26.11.2024 hagejale nõude teatada kohtule kostja täpne aadress. 19.12.2024

hageja teatas, et Rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja välisriigi elukoha kohta. Kostja

andis laenulepingu sõlmimisel enda postiaadressina xxxxxxxxxxxxxxxx Hageja palub kohtult

abi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks kostjale ja palub toimetada kostjale dokumendid

avalikult Ametlike Teadannete kaudu. Juhul kui kostja ei vasta hagile, palub hageja lahendada

asi tagaseljaotsusega.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 75 lg 1 esimese lause kohaselt peab

maakohus avalduse saamise järel kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi

võib avalduse esitada Eesti kohtule. Nimetatud säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse

sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui ilmnevad, et kohtualluvust mõjutavad asjaolud olid

olemas juba asja menetlusse võtmise ajal.

7. Kohtualluvus tähendab TsMS § 69 lg 1 järgi üldiselt isiku õigust ja kohustust kasutada oma

menetlusõigusi kindlas kohtus. Rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega määratakse TsMS § 70

lg 1 järgi kindlaks see, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui

Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse

kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti (TsMS § 70 lg 1 ja 2).

TsMS § 70 lg 4 p 1 kohaselt tsiviilkohtumenetluse seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse

kohta sätestatut kohaldatakse üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või

järgmistes Euroopa Liidu määrustes.

8. Kostja on Ukraina kodanik, mistõttu tuleb Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja

õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (Eesti-Ukraina õigusabileping) art 1 kohaselt

kohaldada Eesti-Ukraina õigusabilepingut. Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt

on kummalgi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema

territooriumil elukoht. Rahvastikuregistri kohaselt ei ole kostjal Eestis elukohta, kohtul ei

õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka hageja poolt näidatud aadressil.

Kostja on 11.04.2023 kinnitanud, et on Ukrainas ja Eestisse tuleb tagasi kui sõda saab läbi.

Kohtul puudub igasugune teave kostja muu elu- või viibimiskoha osas Eestis ning ka hageja ei

ole kohtule sellist teavet esitanud. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et olemasoleva teabe

põhjal ei saa asuda seisukohale, et kostja elukoht on Eestis.

9. Kuna Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 p 1 kohaselt on Eesti kohus pädev asja

lahendama üksnes juhul, kui Ukraina kodanikust kostjal on elukoht Eestis, kuid käesoleval

2(3)

Tsiviilasi nr 2-23-109197

juhul on kohus tuvastanud, et kostja elukohaks ei saa lugeda Eestis asuvat elukohta, siis ei allu

käesolev asi Eesti kohtule.

10. Riigikohus on selgitanud, et kohus saab hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja

elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule

(vt RKTKm 3-2-1-123-12 p 12). Kostja ei ole kohtule hagivastust esitanud, millest tulenevalt ei

saa lugeda teda nõustunuks sellega, et hagiavaldust tema vastu menetleks Eesti kohus. Kuna

kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud ja on selgunud, et asi ei allu Eesti kohtule, siis jätab

kohus hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna Pärnu Maakohus ei ole pädev asja

läbi vaatama.

11. TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei

nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

12. TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda hagimenetluses tasutud

riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu

tagastamise koht (konto nr, konto omaniku nimi ja registri- või isikukood).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

kohtunik

3(3)