2-23-138464/34 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-23-138464

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

OSALISELT ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-138464

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Bekista OÜ, M B, L B

vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3 323,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood

11693223, asukoht Lelle tn 24-65, Kesklinna linnaosa,

Tallinn, Harju maakond, 11318)

Hageja lepinguline esindaja advokaat Priit Kirotar (e-post

xxx)

Kostja I: Bekista OÜ (registrikood 16516349, asukoht

Nurga tn 7-64, Maardu linn, Harju maakond, 74113, e-

post: xxx)

Kostja II: M B (isikukood xxx, elukoht xxx)

Kostja III: L B (isikukood xxx, täpne elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Krediidikaitse Grupp OÜ hagi Bekista OÜ, M B ja L B vastu

võlgnevuse saamiseks.

2. Välja mõista kostjatelt Bekista OÜ, M B ja L B solidaarselt Krediidikaitse Grupp

OÜ kasuks võlgnevus summas 3 432,14 eurot, millest põhinõue on 2 709,46 eurot,

intress 257,32 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 465,36 eurot.

3. Välja mõista kostjatelt Bekista OÜ, M B ja L B solidaarselt Krediidikaitse Grupp

OÜ kasuks täiendav viivis 0,2% põhinõude (2 709,46 eurot) tasumata osalt

päevas alates 30.11.2023 (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku

mitte rohkem kui 2 567,86 eurot.

4. Tunnistada käesolev otsus viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-23-138464

5. Jätta hageja Krediidikaitse Grupp OÜ menetluskulud solidaarselt Bekista OÜ,

M B ja L B kanda.

6. Rahuldada hageja Krediidikaitse Grupp OÜ avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

7. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

kostjatelt Bekista OÜ, M B ja L B solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

hageja menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõiv 595 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 1384,76 eurot, kokku 1 979,76 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel Bekista OÜ, M B ja L

B tasuda Krediidikaitse Grupp OÜ-le alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teise lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses

on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Krediidikaitse Grupp OÜ esitas 25.09.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikelt 3 079,91 euro saamiseks. Kohus tegi 26.09.2023 võlgnikele

makseettepaneku, millele kostjad esitasid vastuväite.

2. Pärnu Maakohtu 09.11.2023 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas 17.11.2022

määrusega hagejat esitama oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud

2-23-138464

vormis 14 päeva jooksul alates käesoleva kohtumääruse kätte toimetamisest ning tasuma

täiendava riigilõivu. Hageja esitas 29.11.2023 hagiavalduse, mille kohus võttis

menetlusse 07.12.2023.

3. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid xxx ja Bekista OÜ 07.03.2023

laenulepingu nr xxx. Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 3 000

eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenusumma kasutamise eest intressi 5% kuus.

Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 07.03.2023, arvestades

laenusaajale makstavast laenust maha lepingutasu summas 100 eurot.

4. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige M B sõlmisid 07.03.2023 laenusaaja

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx.

Käenduslepingu 1 kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma,

tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi,

viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju

hüvitamise eest, summas kuni 6 000 eurot.

5. Täiendavalt sõlmis laenuandja laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise

tagamiseks käenduslepingu nr xxx L B´iga. Käenduslepingu 2 kohaselt vastutab kostja 3

laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse

rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse

sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 6 000 eurot.

6. Laenulepingu kohaselt kohustus laenusaaja laenu koos intressiga tagastama vastavalt

maksegraafikule hiljemalt 07.03.2025. Laenusaaja laenu koos intressiga eeltoodud

tähtajaks ei tagastanud.

7. Kuna laenusaaja rikkus korduvalt laenulepingut siis ütles laenuandja Laenulepingu

erakorraliselt üles alates 05.09.2023. Seega on kogu laenulepingust tulenev kohustus

muutunud käesolevaks ajaks sissenõutavaks. Hagiavalduse esitamise seisuga on

laenusaaja võlgnevus kokku summas 3 432,14 eurot, millest põhinõue moodustab 2

709,46 eurot, intress 257,32 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised 465,36 eurot.

8. 11.09.2023 sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt

loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingutest tulenevad nõuded hagejale.

9. Hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus summas 3 432,14

eurot, millest põhinõue moodustab 2709,46 eurot, intress 257,32 eurot ja hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 465,36 eurot ja täiendav viivis 0,2%

põhinõude (2 709,46 eurot) tasumata osalt päevas alates 30.11.2023. a (kaasa arvatud)

kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 2567,86 eurot. Menetluskulud

palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

10. Kostja L B hagile vastanud ei ole. Hagimaterjalid on talle kätte toimetatud väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja M B ja Bekista OÜ vastasid hagile, et Bekista

OÜ-l kui ka M Bil isiklikult ei ole võimalik nõuet tagastada rahaliste vahendite

puudumise tõttu. Kostjad võtsid võlgnevuse omaks ja palusid koostada maksegraafik,

mida kostja saaks tasuda alates 01.06.2024. Kostja selgitas, et olukord tekkis seetõttu, et

jäi sõltuvaks ja kaotas töö ja sellega ka elamisloa. Kohus määras määrusega nr 1-22-xxx

(22.08.2023) kostjat II läbima sõltuvusravi statsionaarse rehabilitatsioonikursuse.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2-23-138464

11. Käesoleva asja hind on 3 323,76 eurot. Kohus leiab, et asja tuleb lahendada

lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. TsMS § 5 lg 1

kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet

põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte

esitatud õiguslike väidetega.

12. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:



xxx ja kostja I sõlmisid 07.03.2023 laenulepingu nr xxx, mille kohaselt andis

laenuandja laenusaajale laenu 3 000 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma

laenusumma kasutamise eest intressi 5% kuus (dtl 74-82).



Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige M B sõlmisid 07.03.2023 laenusaaja

laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx,

mille kohaselt vastutab kostja 2 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma,

tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige

leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste

ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 6000 eurot (dtl 84-86).



Laenuandja ja L B sõlmisid 07.03.2023 laenusaaja laenulepingust tulenevate

kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr xxx, mille kohaselt vastutab

kostja 3 laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning

kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju,

samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest,

summas kuni 6 000 eurot (dtl 87-89).



Kuivõrd laenusaaja jäi laenumaksete tasumisega viivitusse, saatis laenuandja

29.08.2023 kostjatele teatise, mille kohaselt andis kostjatele täiendava tähtaja

laenulepingust tuleneva võlgnevuse likvideerimiseks ja hoiatas, et võlgnevuse

mittelikvideerimise korral hiljemalt 05.09.2023 loeb laenuandja kostjaga I

07.03.2023 sõlmitud laenulepingu nr xxx erakorralise ülesütlemisega lõppenuks.

Lepingu lõppemise päevaks loetakse 05.09.2023 (dtl 92).



Laenuandja on oma nõude kostjate vastu 11.09.2023 loovutanud hagejale (dtl 91).



Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.

13. Hageja avaldas 19.09.2025 menetlusdokumendis, et kostja M Bi suhtes on välja

kuuluttaud pankrot. Kohtute infosüsteemi andmete kohaselt kuulutas Harju Maakohus

tsiviilasjas nr 2-23-14992 08.11.2023 määrusega välja kostja M Bi pankroti ning algatas

tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus lõpetas 18.11.2024

pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega ning jätkas võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust. 13.02.2025 määrusega samas tsiviilasjas kohus lõpetas M Bi

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse ja keeldus M Bi

vabastamisest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Määrus jõustus

14.03.2025. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 50 lg 1 järgi kui võlgnik

vabastatakse kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu,

sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses

nõudeid esitanud. Kuivõrd käesoleva asja kostjat 2 ei vabastatud kohustustest

2-23-138464

vabastamise menetluse raames kohustustest, ei ole asjaolul, et vahepeal oli tema suhtes

välja kuulutatud pankrot tähendust ja kohus saab käesoleva vaidluse lahendada kostja 2

osas kohtuotsusega.

14. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses

ja sama kvaliteediga.

15. Nagu kohus juba eelpool tuvastas, et laenuandja ja kostja 1 sõlmisid laenulepingu,

millest tulenevaid kohustusi on laenusaaja rikkunud ja laenuandja on laenulepingu üles

öelnud. Kostjad 1 ja 2 selle omaks võtnud 24.01.2024 menetlusdokumendis. Vaidluse all

ei ole ka asjaolu, et mõlemad käendajad ei ole samuti laenusaaja kohustusi vaatamata

laenuandja ja hageja nõudele täitnud. St mõlemad käendajad on rikkunud

käenduslepingut.

16. Hageja nõue tagastamata krediidisumma väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele VÕS §

108 lg 1 alusel, millest tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on

kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei

ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.

17. Kuivõrd nõue on esitatud ka kostjate 2 ja 3 kui käendajate vastu, kohalduvad asjas

võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 ja § 145 lg 1. Vastavalt VÕS § 142 lg-le 1 kohustub

käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama

põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt käenduse

kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145 lg 1 järgi

vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees

solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul,

kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Vastavalt VÕS § 65 lg-le 1

võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt

ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

18. Käendaja vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine eeldab, et võlausaldaja ja

käendaja vahel on kehtiv käendusleping, võlausaldajal eksisteerib käenduslepinguga

tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma. Kuna

laenulepingust tulenevaid kohustusi tagavad käenduslepingu alusel füüsilisest isikutest

kostjad, kontrollib kohus, sõltumata sellest, et vaidlust poolte vahel puudus, kas leping

on kehtiv, kuivõrd kohus peab alati kontrollima tarbijakäenduslepingu kehtivust. Kohus

märgib, et tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on

füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud

käendaja iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega või mitte.

19. Kohtule esitatud käenduslepingust 1 nähtuvalt on see sõlmitud kirjalikult, kostja 2 on

selle alla kirjutanud ega ole seda eelnevalt vaidlustanud ja selles on määratletud kostja

vastutuse maksimumsumma solidaarselt põhivõlgnikuga kuni summas 6 000 eurot.

Seega vastab käendusleping VÕS § 143 lg 1, 2, § 144 lg 2 nõuetele ning on iseenesest

kehtiv. Samuti on kehtiv käendusleping nr 2, kas selle on kostja 3 allkirjastanud ning

märgitud on vastutuse piirmäär 6 000 eurot.

20. Riigikohtu lahendi nr 2-14-21710/105 p 49 leidis tsiviilkolleegium, et käendusleping

võib siiski olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude

kogum: käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige

perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest

2-23-138464

tulenevalt; käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu;

käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh

nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba

lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja

põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; eespool nimetatud eeldused olid

võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad. TsÜS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt on heade

kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Tehing on heade kommetega

vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool

teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest

või muust sellisest asjaolust, ja kui: tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt

ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on

heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Sama paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et

kui TsÜS § 86 lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade

kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või

pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või

muudest sellistest asjaoludest

21. Kohtu ette ei ole toodud ühtegi asjaolu, millest kohus saaks teha järelduse, et hageja ning

kostjate vahel sõlmitud käenduslepingud oleks ülesöeldud või heade kommetega

vastuolus ja seega tühised. Kohus märgib, et kostja 1 oli laenulepingu ning

käenduslepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku juhatuse liige. Seega sai käendaja 1

kontrollida põhivõlgniku majandustegevust ja võetavaid kohustusi ning teadis

põhivõlgniku majanduslikku olukorda. Samuti pidi kostja 1 ise hindama enda võimekust

vajaduse korral tasuda laenusaaja kohustused.

22. Kuigi kostja 3 võis käenduslepingu sõlmida sõltuvussuhtest või muust isiklikust

põhjusest tulenevalt, kuivõrd kostja 3 on kostja 2 abikaasa ja laste ema, kes elasid koo, ei

ole käendusleping veel tühine. Eelpool viidatud Riigikohtu lahendi 2-14-21710/105

kohaselt peab antud juhul esinema asjaolude kogum ehk kõik Riigikohtu poolt loetletud

asjaolud peavad esinema üheaegselt ja koos. Ühe puudumine neist välistab tehingus

heade kommete vastasusele tuginemise võimaluse. Kohtu hinnangul ei ole

käenduslepingus toodud maksimummäär 6 000 eurot sedavõrd suur, et see tähendaks

kostja 3 jaoks sisuliselt piiramatut vastutust. Lepingujärgsed kuumaksed moodustasid ca

217 eurot ning lepingu tähtaeg oli 24 kuud (2 aastat), mistõttu ei saa pidada lepingust

tulenevaid kohustusi ka füüsilisele isikule üle jõu käivateks. Riigikohus on selgitanud, et

„käendaja enda krediidivõimekuse kontrollimata jätmine käenduslepingu sõlmimisel ei

anna siiski alust pidada käenduslepingut tühiseks ega kohaldada muid

õiguskaitsevahendeid, sest vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja

võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule.“ (RKTKo 3-2-1-157-14,

p 11). Riigikohus on ka leidnud, et käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise

põhimõte, kuna käendaja ei ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma

(RKTKo nr 2-15-21710, p 48). Seega leiab kohus, et kostjate 2 ja 3 vastutuse aluseks

olevad käenduslepingud ei ole heade kommetega vastuolus.

23. Kohus osundab, et ka laenuleping laenuandja ja laenusaaja vahel oli iseenesest kehtiv,

leping on lõppenud 05.09.2023 laenuandjapoolse ülesütlemise alusel. Laenulepingu p

9.1.2 kohaselt on laenuandjal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja

teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, teatades sellest laenusaajale kirjalikult

või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui laenusaaja ei täida kohaselt

lepingust tulenevaid varalisi kohustusi, sh ei tasu laenu ja/või intressi ja/või viivist ning

jätkab sellise kohustuse mittetäitmist ka pärast seitsme (7) päeva möödumist alates

laenuandja poolt vastavasisulise teatise edastamisest Laenusaajale. Asja materjalist

2-23-138464

nähtuvalt on laenuandja andnud nii laenusaajale kui ka käendajatele täiendava tähtaja

võlgnevuse likvideerimiseks, kostjad võlgnevust ei tasunud ja laenuandja on lepingu

seega kehtivalt üles öelnud.

24. VÕS § 3 p 1 järgi tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping

tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik.

25. Kostjad olid kohustatud tasuma maksegraafikujärgsed põhinõude summad ning

tagastama laenu põhiosa jäägi. Samuti juhul kui hageja ütles laenulepingu erakorraliselt

üles VÕS § 196 mõistes, siis VÕS § 196 lg 4 II lause kohaselt kuulub üleantu

tagastamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatut. VÕS §

189 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist.

26. VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on

kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei

ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Viivise nõudmiseks annab

aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

TsMS § 367 kohaselt võib viivise nõude hagiavalduses esitada selliselt, et nõutakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

mitte summaliselt, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

27. Hageja palub kostjalt välja mõista 2 709,46 eurot tagastamata laenu katteks. Kostjad

nimetatud summale konkreetseid vastuväiteid esitanud ei ole, seda vaidlustanud ei ole.

Kohus kontrollis hageja arvutusi ja nõustub nendega. Kohtu ette ei ole toodud, et

kohustus oleks täidetud. Seega on tegemist laenu tagastamise kohustuse rikkumisega

VÕS § 100 mõttes ja hagejal on õigus nõuda märgitud võla tasumist.

28. Hageja nõuab kostjalt intressivõlga summas 257,32 eurot. Kostjad ei ole esitatud

intressiarvutust vaidlustanud ega toonud esile, et intress oli tegelikkuses hagejale

tasutud. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku

lepitud. Pooled on laenulepingu p-s 3.4 kokku leppinud, et laenusaaja maksab

laenuandjale laenu tagastamata osalt intressi 60% aastas. Kohus kontrollis ka hageja

intressiarvutust ja leiab, et kostjalt tuleb intress summas 257,32 eurot välja mõista.

29. Hageja palub kostjatelt välja mõista ka viivise. Kohus juhib tähelepanu, et laenulepingus

kokkulepitud viivisemäär 0,2% tasumata summalt päevas on krediiditurul ning ka muus

majandustegevuses tavapärane viivisemäär ning ka Riigikohtu praktikas korduvalt

aktsepteeritud (RKTKo nr. 3-2-1-24-11 ja 3-2-1-97-07). Viivis ei ole automaatselt

liisingulepingu sõlmimisega kaasnev kulu vaid seda hakatakse arvestama siis, kui

liisinguvõtja ei tasu võlgnevust. Kohus märgib ka seda, et antud juhul ei ole tegu

tarbijalepinguga. Viivisemäär tuleb laenuandja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud lepingust.

Bekista OÜ ei ole tarbija, kelle puhul saab eeldada, et viivisemäär, mis ületab

seadusejärgset määra mitu korda, oleks koheselt tühine. Kostja II kui laenusaaja toonane

seaduslik esindaja on kinnitanud lepingut allkirjastades, et ta on tutvunud lepingu

tingimustega. Seega võttis laenusaaja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ettevõtja

endale kohustuse täita lepingut VÕS § 8 lg 1 ja 2 järgi ning pidi olema teadlik, et lepingu

2-23-138464

rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 tuleneva

õiguskaitsevahendi ehk viivise kasutamist lepingus kokkulepitud määras. Rahalise

kohustuse rikkumise korral on viivis põhiline õiguskaitsevahend võlausaldajale

kohustust rikkunud võlgniku vastu. Lepingu rikkumine on välditav, kui lepingut täita

kohaselt, tähtaegselt ning samuti on võlgnikul võimalik vältida viivise suurenemist, kui

kohustus täita võimaliku väikse viivitusega. Kohus märgib ka seda, et Riigikohtu

praktikas on tunnustamist leidnud nt ka rendilepingus sätestatud viivitusintressimäär

0,5% võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo 3-2-1-24-11) ning müügilepingus sätestatud

viivitusintressimäär 0,5% võlgnetavalt summalt päevas (RKTKo 3-2-1-97-07). Kohtu

arvates ei ole seega viivis võlalt 0,5% päevas ebamõistlikult suur vaidlusaluses

äriühingute vahelises lepingus. Mõlemad pooled on sõlminud lepingu

majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava

tingimusega.

30. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt välja mõista võlgnevus summas 3 432,14 eurot,

millest põhinõue moodustab 2 709,46 eurot, intress 257,32 eurot ja hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 465,36 eurot. Samuti tuleb kostjatelt

välja mõista täiendav viivis 0,2 % (põhinõude 2709,46 eurot) tasumata osalt päevas

alates 30.11.2023. (kaasa arvatud) kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte üle

põhivõlgnevuse suuruse.

31. Kohus tunnistab käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks, kuivõrd kostjad 1 ja 2 on

nõude sisuliselt omaks võtnud. TsMS § 405 lg 1 p 10 kohaselt võib kohus lihtmenetluses

tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses

nimetatud, või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. TsMS § 468 lg 1 p 1ja 2 järgi kohus

tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva

otsuse ja tagaseljaotsuse.

32. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid

hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis

ei käsitlenud.

Menetluskulude jaotus

33. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus

menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse

kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti,

hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised

kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostjate kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta

kostjate kanda.

34. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.

35. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud kokku summas 1 979,76

eurot. Kohus peab põhjendatuks kostjalt riigilõivu väljamõistmist summas 595 eurot ja

juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 lepingulise esindaja kulu 1 384,76 eurot, arvestades

käesoleva tsiviilasja keerukust ning menetluse käiku. Lepingulise esindaja tunnitasu 140

eurot (ilma käibemaksuta) ei ületa keskmisi turuhindu. Lepingulisel esindajal on kulunud

toimingute tegemisele 9,9 tundi, mida kohus peab põhjendatuks ja vajalikuks.

2-23-138464

Lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja koos käibemaksuga, kuna hageja ei ole

käibemaksukohustuslane ja ei saa ta käibemaksu tagasi arvestada.

36. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse

menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik