2-25-10020/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2025. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-25-10020

Kohtunik

Viljo Junolainen

Kohtuasi

M-L K maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine

Menetlusosalised

Avaldaja/võlgnik: M-L K (isikukood xxx, elukoht: xxx )

Usaldusisik: Andres Julle (KesKes Consulting OÜ, e-post:

xxx)

Võlausaldajad:

XXX., e-post: xxx

XXX AS, e-post: xxx

XXX, e-post: xxx

XXX, e-post: xxx

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada M-L K maksejõuetusmenetluses võlgade ümberkujundamise kava

(kohtumääruse lisa 1).

2. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Andres Julle

(KesKes Consulting OÜ, e-post: xxx).

3. Kohustada M-L Kd tegema võlausaldajatele väljamaksed vastavalt võlgade

ümberkujundamise kavale 1 x kuus hiljemalt iga kuu 10-ndaks kuupäevaks alates võlgade

ümberkujundamise kava kinnitava määruse jõustumisele järgnevast kuust.

4. Kohustada M-L Kd esitama tehtud maksete kohta aruande (maksekorraldused)

usaldusisikule hiljemalt iga kuu 15-ndaks kuupäevaks usaldusisiku e-posti aadressile xxx.

5. Jätta menetluskulud M-L K kanda.

5.1. Kinnitada usaldusisiku Andres Julle tasuks võlgade ümberkujundamiskava

koostamise eest 886 eurot.

5.2. Määratud usaldusisiku tasust 664,50 eurot (3*221,50 eurot) maksta välja M- L K

poolt 08.08.2025. a, 08.09.2025. a ja 08.10.2025. a kohtu deposiidina tasutud summa

arvelt KesKes Consulting OÜ-le (arvelduskonto nr xxx, SEB Pank AS-is).

5.3. Välja mõista M-L Klt usaldusisiku tasu katteks 221,50 eurot, mis kuulub tasumisele

alljärgnevalt:

* 221,50 eurot (4. osamakse) kuulub tasumisele vastavalt 29.07.2025. a määruses

märgitud tähtajale, s.o hiljemalt 11.11.2025. a.

Usaldusisiku tasu kuulub tasumisele KesKes Consulting OÜ-le (arvelduskonto nr xxx

SEB Pank AS-is).

6. Avaldada teade võlgniku võlgade ümberkujundamiskava kinnitamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

7. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja usaldusisikule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Võlausaldaja võib

esitada määruskaebuse siis, kui ta eelnevalt kohtule ümberkujundamiskava suhtes

esitanud vastuväite.

ASJAOLUD JA ASJA KÄIK

1. M-L K esitas Viru Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles soovib enda suhtes

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on võlgnikul 8

kohustust 5 võlausaldaja ees, tasumisele kuuluvate kohustuste jääk kokku on umbes 25

361,06 eurot. Võlgnik sissetulekuallikaks on 1 200 eurot.

2. Kohus teostas päringu usaldusisikuna tegutsevale Andres Jullele, küsides nii nõusolekut kui

ka deposiiti tasutava summa suurust. Andres Julle esitas kohtule nõusoleku, samuti teatas, et

eeldatav usaldusisiku tasu moodustab 886 eurot, mille tasumine on võimalik osamaksetena.

Võlgnik maksis usaldusisiku tasu esimese osamakse.

3. Viru Maakohtu 08.08.2025. a määrusega algatati M-L K võlgade ümberkujundamise

menetlus.

4. Sama määrusega määras kohus esitada usaldusisikul võlgade ümberkujundamise kava

kohtule 60 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Usaldusisik esitas kohtule

01.10.2025. a võlgade ümberkujundamise kava.

5. Usaldusisik esitas kohtule tegevusaruande, mille kohaselt usaldusisik edastas 11.08.2025. a

päringud võlausaldajatele, milles täpsustas nende nõudeid ning kogus teavet vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise kohta. Tähtajaks esitasid vastused järgmised võlausaldajad

xxx, xxx, xxx. xxx ei esitanud nõuet tähtajaks, xxx peale korduvat päringut esitas andmed

peale seda, kui kava oli võlausaldajatele arvamuse andmiseks saadetud. Võlausaldajate ja

võlgniku andmete põhjal koostas usaldusisik ümberkujundamiskava, mille kooskõlastas

võlgnikuga. Seejärel edastati kava koos lisadega 15.09.2025. a võlausaldajatele arvamuse

andmiseks. Vastamise tähtaeg oli 29.09.2025. a. Kirjas juhiti võlausaldajate tähelepanu sellele,

et kui nad ei esita tähtajaks oma seisukohta, võib seda käsitada vaikiva nõustumisena

võlgniku esitatud andmete ja ümberkujundamiskavaga. Tähtajaks esitasid seisukohad: xxx,

xxx, kes nõustusid kavaga. xxx soovis, et kohustuste täitmise ulatus oleks 60 kuu korral 70%.

xxx soovis kohustuste täitmist 100 % ulatuses. xxx ei esitanud tähtajaks seisukohta. Nõustaja

hinnangul on kava kinnitamiseks vajalik võlausaldajate häälteenamus koos.

6. Usaldusisik kontrollis nõuete suurusi ja nende vastavust nõudeavaldustele lisatud

dokumentidele. Pärast nõuete suuruse väljaselgitamist koostas usaldusisik vara- ja

võlanimekirja ning edastas selle tutvumiseks M-L Kle. M-L K nõustus nimekirjas toodud

andmetega. M-L K nõustus kavaga ja allkirjastas selle digitaalselt.

7. Kokkuvõtvalt on võlgade ümberkujundamiskavaga nähtud ette, et võlgnik tasub

võlausaldajatele 50% põhivõlast 60 kuu (5 aasta) jooksul alates võlgade

ümberkujundamiskava kinnitava määruse jõustumise kuule järgnevast kuust, kohustuste

täitmise sagedusega 1 kord kuus hiljemalt iga kuu 10-ndal kuupäeval. Kohustuste täitmiseks

tehtavate osamaksete arvuks on 7 vastavalt kavas ettenähtud summades, osamaksete suurus

kokku on 196,69 eurot kuus.

8. Kõiki võlausaldajaid on koheldud võrdselt.

9. FiMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisega

seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada

teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga.

10. Usaldusisik esitas kohtule võlausaldajate seisukohad. Ümberkujundamiskavaga olid nõus

xxx (põhinõude suurus 3 634,37 eurot), xxx (põhinõude suurus 3 407,97 eurot), xxx

(kaubamärk xxx) on kirjalikult kinnitanud, et loobub oma nõude esitamisest. Sellest tulenevalt

ei ole nende nõue ümberkujundatav ning tabelis kajastub see nullsummana. Ülejäänud

võlausaldajad omapoolseid seisukohti ümberkujundamiskava osas ei esitanud. xxx nõude

puhul on toimunud mitmekordne nõude edasiandmine ja tagastamine (algul xxx-le, seejärel

tagasi xxxle). Lõplikuks võlausaldajaks on kinnitatud xxx., mistõttu nõue kajastub tabelis

nende nimel. xxx ei esitanud oma nõuet tähtajaks. Korduvpäringu järel kinnitati, et nõuded on

edasi antud xxx-le. Sellest tulenevalt on ümberkujundatavates kohustustes arvestatud xxx kui

kehtiva võlausaldajaga ning xxx eraldi ei kajastu. xxx esitatud vastusest nähtub, et

krediidivõimekust hinnati põhjalikult 2020. aastal ning sellel hetkel vastasid võlgniku

sissetulekud ja kohustused vastutustundliku laenamise põhimõtetele. Siiski 2025. aasta

jaanuaris toimunud kohustuste refinantseerimisel lähtuti üksnes 2020. aasta andmetest ning

krediidivõimet uuesti ei hinnatud. Tegelikult oli võlgniku maksevõime selleks ajaks oluliselt

halvenenud ning tema igakuised kohustused olid sisuliselt võrdsed sissetulekutega. Sellest

tulenevalt ei vastanud refinantseerimine enam vastutustundliku laenamise põhimõttele. xxx

nõuete puhul tuleb eristada kahte ajaperioodi. 2022. aastal antud esimese laenu korral võis

võlgnik olla veel maksevõimeline ning krediidivõime hindamine vastas sel hetkel seaduse

nõuetele. 2024. aasta novembris sõlmitud uue laenulepingu puhul oli võlgniku tegelik

maksevõime aga juba oluliselt vähenenud. Oktoobri sissetulekute hulka kuulusid töötasu

summas 286 eurot, Tervisekassa väljamakse summas 487 eurot ja elatis 200 eurot, kokku 973

eurot. Laenude tagasimakseid tasus võlgnik samal perioodil 763 eurot, mistõttu jäi vaba raha

ca 200 eurot. Sellest hoolimata anti võlgnikule uus laen. Tegemist oli olukorraga, kus võlgnik

oli faktiliselt juba maksevõimetu ning vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei järgitud. xxx

vastus piirdub üldise protsessi kirjeldusega (päringud EMTA-sse, maksehäireregistrisse,

krediidireitingute kasutamine, kliendi enese sisestatud andmed), kuid ei kajasta adekvaatselt

võlgniku tegelikku finantsseisu lepingu sõlmimise ajal. Kõigi esitatud ja arvestatud nõuete

puhul on kavas ette nähtud nende osaline rahuldamine 60 kuu jooksul, proportsionaalselt

võimalustele, arvestades võlgniku igakuist vabalt jaotatavat summat (ca 200 eurot). Tabelist

nähtub, et ümberkujundamiskava kohaselt rahuldatakse 50% põhinõuete mahust, mis on

võlausaldajate ja võlgniku huvide tasakaalustatud lahendus.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

11. Maakohus on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele ning usaldusisiku poolt kohtule

esitatud võlgade ümberkujundamiskava tuleb kinnitada.

12. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt võlausaldajatele täidetakse võlausaldajate

põhinõuded 50% ulatuses osamaksetega 60 kuu (5 aasta) jooksul, viiviseid, intresse, vms.

teisi kõrvalkulusid ei tasuta. Võlgniku esitatud vara- ja võlanimekirja kohaselt võlgniku

kuusissetulekuks on 1 210 eurot (peretoetus, vanemahüvitis, elatis). Võlgnikule kuulub

sõiduauto väärtusega 1 200 eurot ja kinnisvara väärtusega 10 000 eurot.

13. FiMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui

võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud

võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne

võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt kohus

võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul:

1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud;

2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on

mõjuv põhjus.

14. Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab

kohus muu hulgas seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud

võlausaldaja nõuet pankrotimenetluses võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele

võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete

koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamise seisuga, võttes arvesse ka raha väärtuse muutust ajas. Võrdlemisel

arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt

võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu

märgitakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas

(FiMS § 26 lg 4).

15. Kohus leiab, et kuna kõikide võlausaldajate põhinõuded täidetakse 50% 60 kuu jooksul,

on võlausaldajaid koheldud võrdselt.

16. FiMS § 26 lg 5 kohaselt kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva

paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib

muu hulgas kinnitada üksnes osa võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise

viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult

realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil

tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi

võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust.

17. Võlgniku igakuised sissetulekud on stabiilsed, koosnedes vanemahüvitisest, peretoetusest

ja elatisrahast summas kokku 1 210 eurot. Jooksvad vältimatud elamiskulud (eluasemekulud,

toidukulud, lastega seotud kulutused, esmatarbekaubad) moodustavad keskmiselt ligikaudu 1

000 eurot kuus. Sellest jääb igakuiselt vabaks umbes 210 eurot, mida on võimalik kasutada

võlgade teenindamiseks. Kava näeb ette, et võlgnik maksab igakuiselt 196,69 eurot 60 kuu

jooksul, mille tulemusel rahuldatakse hinnanguliselt 50% kõigist ümberkujundatavatesse

kohustustesse kuuluvatest nõuetest. See osamaksete suurus on kooskõlas võlgniku tegelike

sissetulekute ja kuludega ega sea ohtu tema ega tema alaealiste laste esmavajaduste

rahuldamist. Arvestades, et senised laenumaksed ulatusid 860–1160 euroni kuus ning olid

võlgniku sissetulekute kõrval jätkusuutmatud, välistab ümberkujundamiskava rakendamine

uute makseraskuste tekkimise. Kava loob realistliku võimaluse, et võlgnik täidab oma

kohustused ulatuses, mida tema varaline seisund ja igakuised sissetulekud võimaldavad, ning

välditakse tema edasist maksejõuetust. Seetõttu võib pidada ümberkujundamiskava

rakendamist põhjendatuks, teostatavaks ja võlgniku olukorras kõige otstarbekamaks abinõuks.

18. FiMS § 28 lg 1 sätestab, et määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või

kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi

ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kohus teeb

ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

19. Võlgade ümberkujundamiskava on lisatud käesolevale kohtumäärusele (lisa 1).

20. Kohtu selgitused:

- Tulenevalt FiMS § 28 lg 1 määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või

kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi

ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse usaldusisikule. Kohus teeb

ümberkujundamiskava kinnitamise määruse avalikult teatavaks ja avaldab selle kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

- Tulenevalt FiMS § 30 lg 1 ümberkujundamiskava kinnitamisega hakkab selles ettenähtud

õiguslik tagajärg kehtima võlgniku ja isiku kohta, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga

mõjutatakse.

-Tulenevalt FiMS § 32 lg 1 ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust

ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib.

- Tulenevalt FiMS § 35 lg 1 ja 2 järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab

usaldusisik. Võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet

ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel.

USALDUSISIKU TASU

21. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS §

59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb.

22. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

23. Usaldusisik on oma ülesannete täitmiseks teostanud järgmised toimingud:



võlausaldajate nõuete kindlakstegemine – päringute koostamine, edastamine, vastustega

tutvumine;



vastutustundliku laenamise järgimise analüüs;



võlgniku maksevõime analüüs, andmekogudesse päringute esitamine;



vara- ja võlanimekirja koostamine;



võlgade ümberkujundamise kava koostamine;



kava arvamuse andmiseks võlausaldajatele edastamine, vastustega tutvumine;



kokkuvõtte koostamine ja kohtule edastamine.

Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi,

on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on

usaldusisiku tasu taotlus põhjendatud. Usaldusisiku tasu on kokku 886 eurot. Nimetatud

summast on võlgniku poolt makstud kohtu deposiiti 664,50 eurot (3x221,50).

24. Lahendi tegemise seisuga oli võlgniku poolt kohtu deposiiti tasutud 3 makset, kogusummas

664,50 eurot. Neljanda makse tasumise tähtaeg on 11.11.2025, mis ei ole veel saabunud. Seega,

puuduolev summa 221,50 eurot tuleb välja mõista võlgnikult

KesKes Consulting OÜ

kasuks

ning kuulub tasumisele alljärgnevalt: 221,50 eurot (4. osamakse, s.o võlgnikul puudub kohustus

teostada makset kohtu deposiiti), kuulub tasumisele vastavalt 29.07.2025. a määruses märgitud

tähtajale, s.o hiljemalt 11.11.2025. a.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik