2-23-6658/32 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jüri-Karl Leppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.10.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-6658

Tsiviilasi A.B hagi V.K vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A.B (isikukood XXX)

Kostja: V.K (isikukood XXX)

Menetlusliik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja A.B hagiavaldus rahuldamata.

2. Määrata menetluskulud hageja A.B kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus hüvitavate kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

4. Jätta hageja A.B 14.10.2025 taotlus tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata.

5. Eemaldada toimikust korduvad dokumendid digitaalse toimiku lehekülgedel 81-

84, 120-128, 144-146, 204-216, 243-244, 250-254, 271-274, 280-283, 298-327, 368-

376 ja 383.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. A.B (hageja) esitas 04.05.2023 hagiavalduse V.K (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes

(dtl 2-3) ning 20.07.2023 hagiavalduse täienduse (dtl 33-35). Hagiavalduse kohaselt

keelas kostja hagejal osaleda 05.04.2023 xxxx üldkoosolekul ning avaldas üldkoosolekul

hageja kohta vene keeles ebaõige faktiväite, et hageja on varastanud 15 000 eurot. Hageja

väitel ei ole ta kunagi raha varastanud. Hageja leidis, et kuivõrd teda ei ole kuriteos süüdi

mõistetud, siis on tegemist vale faktiväitega. Hageja palus kostjalt välja mõista

mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel.

2. Kostja vastas hagile 29.08.2023 (dtl 94-96). Kostja hagiavaldust õigeks ei võtnud ja

vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et ebaõiged on hageja väited, et ta on keelanud hagejal

üldkoosolekul ja et ta on hagejat laimanud. Kostja oli seisukohal, et ta ei ole hagejale

mittevaralist kahju tekitanud ja pole hagejaga isegi kokku puutunud: Kostja palus

menetluse lõpetada ja jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Kohus teatas 21.07.2025 pooltele kohtukoosseisu vahetumisest ning täitis kirjalikult

selgitamiskohustust (dtl 263-265). Kohus selgitas muu hulgas hagejale, et hagiavalduse

tuumväide ehk kostja poolt ebaõige väite avaldamine, tuleb seostada konkreetse tõendiga.

Kohus selgitas, et hagiavaldusega koos esitatud lisast 1 ehk kuvatõmmis 28.04.2023

üldkoosoleku päevakorrast (dtl 4) ei saa kohus hagi aluseks olevat asjaolu tuvastada.

Kohus selgitas samuti, et hagejal tuleb esmajoones ära tõendada ebaõige väite

avaldamine.

4. Kohus kordas ja täiendas oma selgitusi 31.07.2025 (dtl 360-361) ja 05.08.2025 (dtl 377)

e-kirjadega ning tegi hagejale ettepaneku hiljemalt 01.09.2025 esitada tõendid või viited

juba esitatud tõenditele või taotlused tõendite kogumise kohta. Sealhulgas selgitas kohus,

et kui hagejal ei ole muid tõendeid, siis võib ta taotleda tunnistajate ülekuulamist, tuues

välja konkreetsed asjaolud, mida ta soovib tõendada ja tunnistaja kontaktandmed (dtl

377).

5. Hageja esitas 30.07.2025 (dtl 267-270), 03.08.2025 (dtl 366) ja 18.08.2025 (dtl 380-382)

enda seisukohti ja esitas koos menetlusdokumentidega dokumentaalseid tõendeid.

6. Kohus saatis 03.09.2025 pooltele kirja (dtl 388-390), milles määras eelmenetluse

lõpptähtaja, lõplike seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamise tähtajad.

Kohus teatas, et kuulutab otsuse 15.10.2025.

7. Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kostja teatas 10.09.2025, et tal

menetluskulud puuduvad (dtl 392-393).

Kohtuotsuse põhjendused

2 (5)

(I) Taotluste lahendamine ja tõenditega seotud kohtu korraldused

8. Kohus lahendab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lõike 5 järgi esmalt

hageja 14.10.2025 (dtl 394-396) taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Hageja on

14.10.2025 taotlenud tunnistajatena üle kuulata i) patrullpolitseinikud, sest nende otsus

oli esitada hagi ning ii) juhatuse esimees A H, et esitada video, kus V.K ütles laim A.B

vastu, et mina varastasin 15000 eur ja ei andnud hääletada ega osaleda üldkoosolekus.

9. Kohus on selgitamiskohustust täites juhtinud hageja tähelepanu tõendamiskoormusele

ning on teinud ettepaneku tõendite esitamiseks ja palunud väited nõuetekohaselt

varasemalt esitatud tõenditega seostada (dtl 263-265, 360-361 ja 377). Kohus selgitas

sealjuures 31.07.2025 ja 05.08.2025 hagejale, et vastava taotluse esitamise tähtpäev on

01.09.2025. Sealjuures viitas kohus 05.08.2025 e-kirjas selgelt, millistele tingimustele

peab tunnistajate ülekuulamise taotlus vastama, kui hageja soovib vastava taotluse esitada

(dtl 377). Kohus viitas selgitamiskohustuse korduvale täitmisele ka enda 03.09.2025

kirjas, millega määras eelmenetluse viimaseks päevaks 16.09.2025 (dtl 388-390). Kohtu

kiri edastati 08.09.2025 TsMS § 3141 lõigete 1 ja 2 alusel meiliaadressile XXX, mida

hageja oli kasutanud kohtuga suhtlemiseks (vt nt dtl 266, 365, 379), ning kohtu kiri loeti

12.09.2025 hagejale kättetoimetatuks (dtl 391). Hageja ei reageerinud kuidagi kohtu

kirjadele perioodil 03.09.2025-13.10.2025 ning ei esitanud perioodil

19.08.202513.10.2025 ühtegi seisukohta, taotlust ega tõendit. Täiendavalt sai hageja

kohtu 03.09.2025 kirja ka KÄPO vahendusel kätte 08.10.2025 ehk taotlus ei ole esitatud

ka vahetult pärast kohtu 03.09.2025 elektrooniliselt kättetoimetamist.

10. Hageja taotlus on esitatud hilinenult. Kohus on varasemalt selgitanud, et hageja peab

esitama selge ja nõuetekohase taotluse tunnistajate ülekuulamiseks. Hageja vastavat

taotlust ei esitanud kohtu määratud tähtajaks ehk hiljemalt 01.09.2025. Lisaks lõppes

eelmenetlus 16.09.2025. Järelikult on hageja taotlus esitatud TsMS § 329 ja § 330

rikkudes. Arvestades kohtu põhjalikke selgitusi 05.08.2025 e-kirjas (dtl 377), ei saa olla

mõistlikku põhjust, miks hageja ei saanud enda 18.08.2025 menetlusdokumendis (dtl

380-382) või hiljemalt 01.09.2025 seda taotlust esitada.

11. Kohus jätab eeltoodust lähtuvalt TsMS § 331 lõike 1 alusel hageja 14.10.2025 taotluse

tunnistajate ülekuulamiseks taotluse rahuldamata, sest taotlus on esitatud hilinenult ja

põhjustaks asja lahendamise viibimise.

12. Kohus eemaldab ja tagastab TsMS § 238 lg 1 punkti 2 alusel toimikust hageja poolt

korduvalt esitatud dokumendid digitaalse toimiku lehekülgedel 81-84, 120-128, 144-146,

204-216, 243-244, 250-254, 271-274, 280-283, 298-327, 368-376 ja 383. Hageja on

esitanud eemaldatud tõendid juba varasemalt ning nende vastuvõtmine ei ole põhjendatud

(dtl 4, 8-11, 36-41, 44-55, 129-131, 230-234, 255, 259-260, 275-277).

(II) Hagiavalduse sisuline lahendamine

13. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.

14. Hageja on nõudnud kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Kahju põhjustanud

sündmus seisnes hageja väitel selles, et kostja avaldas 27.04.2023 toimud xxxx

3 (5)

üldkoosolekul au teotava väite: V.K /…/ ütles vene keeles LAIM, et mina varastasin

15000 eur /…/ (dtl 3). Hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitist kohtu äranägemisel.

15. Nõudes eeltoodud olukorras kahju hüvitamist ebaõige faktiväite avaldamisega, kuuluvad

kohaldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 punkt 4, § 1046, § 1047 ja §

1050. Tegemist on süül põhineva deliktilise vastutusega, millest tuleneb kolmeastmeline

delikti üldkoosseis. Koosseisu esimeseks astmeks ehk elemendiks on objektiivne

teokoosseis, mille alaelemenditeks on i) tegu, ii) kahjulik tagajärg (kahju) ning iii) teo ja

kahjuliku tagajärje vaheline põhjuslik seos.

16. TsMS § 436 lõike 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele

ning TsMS § 438 lõike 1 järgi hindab kohus otsust tehes tõendeid ja otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud. Kohus lähtub TsMS § 5 lõike 1 järgi hagi menetlemisel poolte

esitatud asjaoludest ning kohus ei saa teha oletuslikke järeldusi, mis ei põhine ühelgi

poole välja toodud asjaolul ega tõendil (RKTKo 11.11.2020, 2-15-9117/160, p 17).

17. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud esmast eeldust –

hageja ei ole tõendanud hagiavalduses väidetud kostja teo toimepanemist. TsMS § 230

lõike 1 järgi on hagejal kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded. Lähtudes VÕS §-st 1043 ja TsMS § 230 lõikest 1 lähtuvalt peab hageja kahju

õigusvastasest tekitamisest tuleneval süül põhineva deliktilise vastutuse kohaldamiseks

üldjuhul tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo

õigusvastasuse (vt ka RKTKo 30.01.2019, 2-17-8492/28, p 14).

18. Kostja on vastuses vaielnud hagiavaldusele vastu ning on väitnud, et hageja väide

laimamise kohta ei vasta tõele (dtl 95). Järelikult ei ole tegemist ka TsMS § 231 lõikes 2

sätestatud olukorraga, kus hageja oleks tõendamisest vabastatud.

19. Kohus on selgitamiskohustust täites juhtinud hageja tähelepanu tõendamiskoormusele

ning on teinud ettepaneku tõendite esitamiseks ja palunud väited nõuetekohaselt juba

esitatud tõenditega seostada (dtl 263-265, 360-361 ja 377).

20. Kohus tuvastab xxxx 27.04.2023 üldkoosoleku registreerimislehe järgi, et kostja osales

sellel üldkoosolekul, kus kostja olevat hageja väitel avaldanud ebaõige faktiväite (dtl 53).

Hageja ise sellel üldkoosolekul registreerimislehe järgi ei osalenud (dtl 50). Samas ongi

hageja väitnud, et tal keelati koosolekul osalemine ehk see väide on tõendiga kooskõlas.

21. Hagiavaldusest võib järeldada, et tõendiks, millest võiks kohus tuvastada hageja väidetud

kostja teo ehk ebaõige faktiväite avaldamise, on hagiavalduse lisa 1 ehk hooneühistu

27.04.2023 päevakord (dtl 4). Olles tõendit kogumis teiste tõenditega hinnanud jääb

kohus 21.07.2025 selgitustes esitatud seisukohale (dtl 263-264). Sellest tõendist ei ole

võimalik tuvastada kostja poolt mistahes väite avaldamist.

22. Hagiavalduses on tehtud viide ka sellele, et üldkoosolekust eksisteerib videosalvestis (dtl

3). Kohus tuvastab A H kirja (dtl 44) ja xxxx 27.04.2023 üldkoosoleku protokolli

väljavõttest (dtl 276), et üldkoosolekut videosalvestati.

Kohus tegi hagejale ettepaneku esitada see videosalvestis tõendina ning selgitas, et kui

avaldamine toimus vene keeles, siis peab videosalvestisel avaldatu ka tõlkima (dtl 264).

4 (5)

Hageja on selgitanud, et kuigi videosalvestamine toimus, siis tema seda äriregistrist ei

leidnud ning leidis, et maakohus võiks äriregistri vastu esitada hagi (dtl 268). Kohus on

selgitanud hagejale juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamise võimalusi ning kohtu rolli

hagimenetluses (dtl 360-361).

23. Vaatamata kohtu selgitustele, ei ole hageja esitanud ühtegi täiendavat tõendit, ei ole

viidanud ühelegi varasemalt esitatud tõendile ega ei ole taotlenud tõendite kogumist,

sealhulgas ei ole hageja taotlenud tunnistajate ülekuulamist. Kuigi pool peab ise

konkreetselt viitama, millise tõendiga ta vaidlusalust asjaolu soovib tõendada ning kohus

ei otsi tõenditest asjaolusid (RKTKo 21.10.2020, 2-17-18305/45, p 17), ei olnud kohtul

ka teiste tõendite kogumis hindamisel võimalik tuvastada kostja poolt väite avaldamist.

24. Kohus jätab hageja hagiavalduse rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud kostja poolt

õigusvastase teo toimepanemist.

25. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale ei ole põhjendatud anda hinnangut delikti

üldkoosseisu teistele tunnustele ja nende kohta esitatud tõenditele. Hagi tuleb jätta hagi

aluseks olevate asjaolude tõendamatuse tõttu täies ulatuses rahuldamata.

(III) Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramine

26. Kohus määrab järgnevalt kindlaks menetluskulude jaotuse ja suuruse.

27. TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda.

28. Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse.

29. Kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Kostja on 10.09.2025

kinnitanud, et tal menetluskulud puuduvad (dtl 392-393)

30. Kohus määrab, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

31. Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt

toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jüri-Karl Leppik

kohtunik

5 (5)